Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale (0)

Majandusarvestuse  konspekt alustavale ettevõtjale 
 
 
Finantsarvestuse korraldus 
 
Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus.  
 
Raamatupidamise Toimkond  annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid 
raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. 
 
Majandusarvestuse koostisosad 
 
•   Finantsarvestus  ehk raamatupidamisarvestus  
•   Maksuarvestus  
•  Juhtimisarvestus- ja  kuluarvestus  
 
 
Finantsarvestus 
 
•  Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) 
•  Kajastab minevikku 
•  Ettevõte on tervik 
•  Kohustuslik 
•  Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise 
Toimkonna  juhendid, IAS, IFRS  )  
 
Mõisteid 
 
Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: 
(a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja 
(b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte 
äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud 
eesmärkide täitmisel). 
 
Ettevõtte varade struktuur sõltub ettevõtte tegevusalast – näiteks raamatupidamisteenuse 
pakkujal  ei pea olema masinaid ja seadmeid, teede ehitajal aga küll. 
 
Kohustus  on ettevõttel lasuv võlg, 
(a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja 
(b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti  tulevikus ressurssidest loobumist. 
 
Omakapital  ( netovara ) – ettevõtte varade ja kohustuste vahe; 
 
Ettevõtte käivitamiseks vajaliku omakapitali suurus sõltub samuti ettevõtte tegevusalast, 
näiteks raamatupidamisteenuse  pakkuja  saab tõenäoliselt hakkama 2 500 euroga, teede ehitaja 
ilmselt mitte. 
 
Tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste 
vähenemine ja mis suurendavad ettevõtte omakapitali, välja arvatud omanike tehtud 
 
1 
sissemaksed omakapitali; 
 
Kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste 
suurenemine ja mis vähendavad ettevõtte omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud 
väljamaksed omakapitalist; 
 
Kasum ( kahjum ) – ettevõtte aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; 
Majandustehing – tehing  või  sündmus, mille tagajärjel muutub ettevõtte vara, kohustuste või 
omakapitali koosseis.  
 
Kasumit võib ettevõte jagada omanikele dividendideks, seega  kasumlik tegutsemine on iga 
ettevõtte peamiseks eesmärgiks. 
 
Kassapõhine ja tekkepõhine arvestusmeetod 
 
Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud 
raha laekumisele või väljamaksmisele. Lubatud FIE-de raamatupidamisarvestuses.  
NB ! FIE-de maksuarvestus on kassapõhine vastavalt tulumaksuseadusele ! 
 
Tekkepõhine arvestus  - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu 
 toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 
Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata 
aruandeperioodi tulud ja kulud.  
 
Kassapõhise arvestuse eelised: 
n  lihtsus 
n  loeb raha mitte kasum 
Kassapõhise arvestuse puudused: 
n  puudub ülevaade varadest ja kohustustest 
n  probleemid toote/teenuse müügihinna kujundamisel  
 
 
Finantsarvestuse  printsiibid  
 
•  Majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane  arvestab oma vara, kohustusi 
ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste 
isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 
•  Jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et 
raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise 
kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse 
printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip; 
•  Arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab 
olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, 
kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 
•  Olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline 
informatsioon, mis mõjutab ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja 
rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib 
mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal  tehtavaid majandusotsuseid . 
Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil; 
 
2 
•  Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel 
kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja 
aruandeskeeme; 
•  Tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha 
nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud 
tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad 
nendega seotud tulud; 
•  Objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema 
neutraalne  ja usaldusväärne; 
•  Konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja 
kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude 
alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude  sihilik alahindamine 
või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud 
reservide tekitamine; 
•  Avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, 
mis võimaldab saada ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest 
õige ja õiglase ülevaate; 
•  Sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja 
raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende 
juriidilise  vormiga .  
 
Ettevõte on kohustatud  
n  korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja 
võrreldava informatsiooni saamine ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja 
rahavoogudest; 
n  dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 
n  kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel 
kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 
n   koostama  ja esitama  majandusaasta  aruande ning muud finantsaruanded käesolevas 
seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 
n  säilitama raamatupidamise dokumente.  
 
 
Majandusaasta aruanne 
Ettevõte on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis 
koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele 
lisatakse audiitori järeldusotsus  ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise 
ettepanek. Audiitori järeldusotsust ei pea majandusaasta aruandele  lisama , kui  audiitorkontroll  
ei ole kohustuslik.  
 
Raamatupidamise  aastaaruanne  koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest , 
rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest.  
 
Majandusaasta aruanne esitatakse elektrooniliselt. 
n  Majandusaasta  pikkuseks  on 12 kuud 
n  Asutamisel ja lõpetamisel võib olla lühem  
n  Asutamisel ja lõpetamisel võib olla pikem, kuid mitte üle 18 kuu 
 
3 
n  Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti 
 
 
Põhiaruanded 
 
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte 
finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).  
 
Bilansiskeem  
 
Varad  
n  Raha 
n  Nõuded ja ettemaksud 
n  Varud 
Kokku käibevara 
n  Immateriaalne põhivara 
n  Materiaalne põhivara 
Kokku põhivara 
Kokku varad 
 
Kohustused ja omakapital 
n  Laenukohustused 
n  Võlad ja  ettemaksed  
Kokku lühiajalised kohustused 
Pikaajalised kohustused 
n   Osakapital  
n  Ülekurss 
n  Reservkapital 
n  Jaotamata kasum 
n  Aruandeaasta kasum 
Kokku omakapital 
Kokku kohustused ja omakapital  
 
Kasumiaruanne  (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab 
ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).  
 
Kasumiaruande skeemid: 
 
Skeem I (esitatakse kogukulude meetodil, kulud esitatakse kululiikide viisi) 
Müügitulu 
Muud äritulud  
Kaubad, toore , jne. 
Muud tegevuskulud  
Tööjõukulud  
Põhivara  kulum   
Muud ärikulud  
Ärikasum 
Intressitulud/-kulud 
 
4 
Tulumaks  
Puhaskasum  
 
 
 
 
Skeem II (esitatakse osakulude meetodil, kulud esitatakse kulu funktsiooni ehk kulu tekkimise 
koha järgi) 
Müügitulu  
Müüdud toodangu kulu  
Brutokasum   
Turustuskulud  
Üldhalduskulud  
Muud äritulud  
Muud ärikulud  
Ärikasum  
Intressitulud/-kulud 
Tulumaks 
Puhaskasum  
 
Ettevõte otsustab ise, kumba  kasumiaruande skeemi ta kasutab.  
 
Rahavoogude aruanne  
 
Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi 
rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid).  
Rahavoogude aruandes kajastatakse ettevõtte aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid 
rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja 
finantseerimistegevuse rahavoogudeks.  
 
Tekkepõhise arvestuse korral kasum ei võrdu rahaga . Näiteks ost ja müük toimub sageli 
krediiditingimustel st. raha liigub pärast tehingu toimumist. Võib ette tulla olukord, kus 
kasumlikul ettevõttel tekib rahapuudus ning ettevõte ei suuda tähtaegselt oma kohustusi 
tasuda.  
 
Näide: 
Ettevõte ostab kauba hinnaga 10 ja müüb selle hinnaga 20. Iga kaubaühiku puhul teenib 
ettevõte kasumit 10: Müügitulu 20 – kulud 10 = 10. Ettevõtte tegevus on kasumlik. 
 
Kuid ettevõtte  maksetingimused on sellised, et kaupa ostes maksab ettevõte kohe, kuid müüb 
kauba krediidid, raha laekub näiteks 30 päeva pärast. Olles kauba müünud, on ettevõte 
teeninud kasumit 10, kuid rahavoog on negatiivne summas 10.   
 
 
Kasumi kujunemine 
Raha liikumine 
(tekkepõhine arvestus) 
(kassapõhine arvestus) 
Müügitulu/Raha laekumine 
+20 
0 (raha laekub 30 päeva 
müügist 
pärast) 
Müüdud kauba kulu/Raha 
-10 
-10 (raha maksti kohe) 
 
5 
tasumine kauba ostul 
Tulemus 
Kasum 10 
Rahavoog -10 
 
Pikas perspektiivis muutub kasum alati rahaks, kuid kui raha väljaminekute ja sissetulekute 
vahel on väga pikk ajaline  distants , võib see ettevõttele väga suuri, kui mitte fataalseid,  
probleeme tekitada. 
 
Seetõttu on väga oluline jälgida lisaks kasumi kujunemisele ka ettevõtte raha liikumisi. 
 
Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil 
toimunud muutusi ettevõtte omakapitalis.  
Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte 
omakapitali kirjetes, tuues  eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja 
omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või  kahjumi ,  reservide suurendamise 
ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud .  
 
Kreeditoride kaitseks on äriseadustikuga kehtestatud piirid netovarade vähenemisele 
(netovarad vähenevad, kui ettevõte töötab kahjumiga) 
 
Üldreegel on, et kui on netovara on vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 2 500 eurot, 
peavad osanikud otsustama: 
1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks 
seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali minimaalse nõutud suuruse 
11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus 
moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali minimaalse nõutud suuruse  
2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 
3) pankrotiavalduse esitamise.  
 
 
Raamatupidamise põhivõrrand 
 
Varad = Kohustused + Omakapital, seega Aktiva = Passiva  
 
Bilansi  aktivas  kajastatakse ettevõtte varad liigendatuna käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara 
on lühikese kasutusajaga vara ( üks aasta või ettevõtte normaalne talitustsükkel ). Põhivara on 
vara mida kasutatakse pikema ajavahemiku kestel ( üle ühe aasta ). Olulisuse printsiibist 
lähtudes kehtestab iga ettevõte piiri, millest kõrgema maksumusega varaobjektid kajastatakse 
põhivaradena, madalama maksumusega varaobjektid kantakse nende kasutuselevõtmisel 
kuluks. 
 
Põhivarad amortiseeritakse kuludesse nende kasuliku eluea jooksul. Ettevõtte investeerib 
põhivaradesse eesmärgiga teenida põhivarade kasutamisega (põhivaradega toodetud toodete 
müügiga) tehtud investeering tagasi.  
 
Bilansi passivas kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital. Kohustused liigendatakse 
lühi- ja pikaajalisteks ( kriteeriumiks maksetähtaeg üks aasta ). Omakapital tekib ettevõtte  
asutamisel ja on sel hetkel võrdne omanike poolt tehtud sissemaksetega. Ettevõtte 
tegutsemisel omakapital suureneb või väheneb tekkinud kasumite - kahjumite võrra. 
 
 
6 
Muutused bilansis majandusoperatsioonide tulemusel: 
•  Muutus varade sees (aktivas) –  bilansimaht  ei muutu 
•  Muutus kohustuste sees või kohustuste ja omakapitali vahel (passivas)– bilansimaht ei 
muutu 
•  Saadakse varasid väljastpoolt – bilansimaht suureneb 
•  Kaetakse kohustusi – bilansimaht väheneb 
 
 
Kontod  ja kahekordne kirjendamine 
 
Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside 
tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise  vahendiks . 
 
D                     Aktivakonto                    K 
 
D                      Passivakonto                   K 
Algsaldo  
  
    
Algsaldo 
Deebetkäive 
Kreeditkäive 
  Deebetkäive 
Kreeditkäive 
(Suurenemine) 
(Vähenemine) 
  (Vähenemine) 
(Suurenemine) 
Lõppsaldo 
  
    
Lõppsaldo 
LS = AS + DK - KK 
 
   
LS = AS + KK - DK 
 
 
   
 
D                     Tulukonto                      K 
 
D                     Kulukonto                      K 
  
  
    
  
Deebetkäive 
Kreeditkäive 
  Deebetkäive 
Kreeditkäive 
( Sulgemine ) 
(Suurenemine) 
  (Suurenemine) 
(Sulgemine) 
 
  
   
  
 
 
   
 
D                      Koondkonto                     K 
 
D                     Koondkonto                    K 
  
  
    
  
Deebetkäive 
Kreeditkäive 
  Deebetkäive 
Kreeditkäive 
(Kulud ja kasum) 
(Tulud) 
  (Kulud) 
(Tulud ja kahjum) 
 
  
   
  
 
 
Kahekordse kirjendamise puhul tuleb iga majandustehing kajastada samaaegselt samas 
summas kahel kontol – ühe  konto deebetis  ja teise konto kreeditis. Raamatupidamislausendiga 
( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. 
Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto 
deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi,  sel juhul peavad debiteeritavad ja 
krediteeritavad summad olema võrdsed. 
 
Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded 
 
Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi 
tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Ettemakstud kulud on varana  kajastatud väljaminekud, 
mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. Ettelaekunud tulu on kohustusena kajastatud 
raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. Tekkepõhine tulu kajastatakse 
kasumiaruandes tuluna, raha võib laekuda hiljem. Tekkepõhine kulu kajastatakse 
kasumiaruandes kuluna, raha väljamakse võib toimuda hiljem.  
Lõpetamiskannetega suletakse tulude ja kulude kontod ning tuuakse välja aruandeperioodi 
tulem.  
 
 
7 
Raamatupidamise kontoplaan  
 
Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode  loetelu ) majandustehingute ja 
reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. 
 
Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) – alalised 
kontod ehk bilansitaseme kontod – nende saldod lähevad  bilanssi . 
 
Majandusprotsesside kontod –  ajutised  kontod ehk ei ole bilansitaseme kontod – nende 
saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi. 
 
 
Majandustehingute  dokumenteerimine , raamatupidamisregistrid 
 
Majandustehing – tehing  või  sündmus, mille tagajärjel muutub ettevõtte vara, kohustuste või 
omakapitali koosseis.  
Ettevõtted on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima.  
Raamatupidamise  algdokument  on majandustehingu toimumist  kinnitav tõend, millel peavad 
olema järgmised andmed: 
1) dokumendi nimetus ja number; 
2) koostamise kuupäev; 
3) tehingu majanduslik sisu; 
4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 
5) tehingu osapoolte nimed; 
6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 
7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri  (allkirjad), 
mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 
8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.  
Punktides 6–8 sätestatud  andmed võivad olla kajastatud vastavate algdokumentide alusel 
koostatud koonddokumendis.  
 
Elektroonsel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada.  
 
Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on 
raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte andmeid 
algdokumendi koostaja nimi.  
 
Majandustehingud kirjendatakse raamatupidamisregistrites, raamatupidamisregistrid 
jagunevad kronoloogilisteks ja süstemaatilisteks. Kronoloogilistes  registrites  kajastatakse 
majandustehingud kronoloogilises järjekorras, süstemaatilistes registrites peetakse  arvestust  
kontode lõikes. Kronoloogiline ja süstemaatiline register võib olla ühendatud ühte  registrisse . 
 
Parandused  dokumentides  ja registrites  
 
Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning 
raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. 
Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama 
viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine 
algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).  
 
8 
Parandusdokument peab lisaks raamatupidamisõiendile sätestatud rekvisiitidele, mis peavad 
olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja 
raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada  viitega  hilisemale parandusdokumendile ja -
kirjendile.  
 
Raamatupidamise sise- eeskiri  
 
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis 
kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas 
majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, 
raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, 
varade ja kohustuste inventeerimist, ettevõtte kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja 
informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara  kasutamist 
raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli 
meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.  
 
Raamatupidamisdokumentide säilitamine 
Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama  seitse  aastat, 
alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises  kajastati .  
Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis 
on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab 
raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.  
Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast 
kehtimistähtaja möödumist.  
Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või 
asendamist.  
 
 
 Juhtimisarvestus   
     Kuluarvestus 
 
Ülesanne varustada juhid otsustamiseks vajaliku infoga  ning anda otsuste  rakendamise  käigu 
juhtimiseks  vajalikku tagasisidet.  
 
Juhtimisarvestus: 
•  Suunatud sisetarbijale ( kitsas  kasutajate ring ) 
•  Suunatud tulevikku 
•  Ettevõte jaotatud üksusteks 
•  Kehtivad sisemised regulatsioonid  
•  Ei ole kohustuslik ( juhtkond otsustab ) 
•  Järelduste tegemine juhtimisotsuste tegemiseks 
 
 
9 
Kulude arvestust on vaja näiteks tootekulude objektiivseks kalkuleerimiseks, toodete ja 
klientide tulukuse kindlaksmääramiseks, müügihinna kujundamiseks jne.  
 
Kulude klassifitseerimine: 
•   Muutuvkulud ja püsikulud  
•   Otsekulud ja kaudkulud 
 
Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos müügi/tootmise mahu muutumisega, näiteks 
toorme kulu – mida rohkem toodetakse seda rohkem tooret vajatakse. Samas  muutuvkulu  
tooteühikule ei muutu – ühe laua tootmiseks kulub 2 ruutmeetrit materjali, ükskõik kas me 
toodame  ühe laua või kümme lauda. 
 
Püsikulud on kulud, mis müügi/tootmise mahu muutumisel jäävad samaks, näiteks rendi kulu 
– tavaliselt lepitakse rendilepingus kokku perioodi rendisummas, mis ei sõltu müügi/tootmise 
mahust. 
 
Loomulikult ei jää püsikulud igavesti  samaks – näiteks müügi/tootmise mahu olulisel 
suurenemisel  tuleb pinda lihtsalt juurde rentida. 
 
Oluline on kulude ja tulude järjepidev jälgimine, võrdlus  eelarvega , trendidega, oluliste seoste  
analüüs. Informatsioon peab olema  seostatud , võrreldav. Analüüs aitab: 
•  Saada ülevaadet 
•   Avastada  „peidetud reserve ” 
•  Ennustada tõenäolisi arenguid 
 
 
  
 
Maksude arvestus 
 
Reguleerivad EV maksukorralduse seadus,  EV maksuseadused, rahvusvahelised 
maksulepingud, EL  direktiivid  
Maksud liigitatakse: 
•  Otsesed  
•   Kaudsed  
•  Maksed 
 
Käibemaks  ( VAT ) 
 
Euroopa Ühenduses maksab maksu kauba või teenuse  saaja ( pöördkäibemaks ) 
•  lisandunud väärtuse maks 
•  seadusest tulenevad erijuhud  
 
Käibemaksukohustuslane – maksustatav käive 16.000 eurot 
Maksumäärad: 
•  0 % ( eksport  ) 
•  20 % 
•  9 % ( raamatud, ravimid , ohtlikud jäätmed, matusetarbed ) 
Maksuvaba  – tervishoiuteenus, sotsiaalteenus , haridus 
 
10 
 
Näide:  
Osaühing Hulgikaubandus  tegi perioodi jooksul järgmised tehingud : 
 
1.  ostab  kaupa  kogusummas  1  2  00,  sh  käibemaks.  Ostuga  kaasa  saab  osaühing  arve, 
millele on kirjutatud järgmiselt: 
Kaup 1000 
Käibemaks 200 
Kokku tasumiseks 1 200 
 
2.  müüb kauba, müügiarve näeb välja järgmine: 
 Kaup 1 200 
Käibemaks 240 
Kokku tasumiseks 1 440 
 
Käibemaksuarvestus Osaühingul Hulgikaubandus näeb välja järgmine: 
 
 
Osaühing Hulgikaubandus 
Müügi käibemaks 
+240 
Ostude   käibemaks 
-200 
Käibemaksude saldo (kuulub 
+40 
tasumisele  riigieelarvesse ) 
 
NB ! Osaühingu tulud ja kulud kajastatakse raamatupidamises käibemaksuta summades.  
 
Ülaltoodud  viisil  käsitlevad  käibemaksu  ainult  ettevõtted,  kes  on  registreeritud 
käibemaksukohustuslaseks.  Käibemaksukohustuslaseks  muutumine  ei  toimu  automaatselt 
vaid selleks tuleb pöörduda Maksu- ja Tolliametisse. 
 
Tulumaks 
 
•  Ettevõtte tulumaks   ( maksumäär - 21 / 79 ) 
Ettevõte maksab tulumaksu erisoodustustelt,  ettevõtlusega  mitteseotud kuludelt ja 
väljamakstud dividendidelt 
 
•  Isiku tulumaks – maksumäär 21 %, maksuvaba tulu 144 eurot kuus 
Isik maksab tulumaksu palgalt, ettevõtluse tuludelt ning muudelt tuludelt 
 
Tulumaksu kinnipidaja – äriühing või FIE, kes teeb tulumaksuga maksustatavaid 
väljamakseid. 
 
 
Näide: 
Vastavalt kokkuleppele on Siimu brutopalk (väljateenitud töötasu) 480 eurot. 
Ettevõte peab Siimu brutopalgale juurde arvestama järgmised maksud: 
1.  sotsiaalmaks 33 %: 480 * 33 % = 158,40 
2.  töötuskindlustusmakse 1,4 %: 480 * 1,4% = 6,72 
 
11 
Ettevõte peab Siimu brutopalgalt kinni  pidama  järgmised maksud: 
1.  Kogumispensioni makse 2 % : 480* 2% = 9,6 
2.  Töötuskindlustusmakse 2,8 %, 480 * 2,8 % = 13,44 
3.  Tulumaks  21  %.  Tulumaksu  arvestamisel  rakendatakse  maksuvaba  miinimumi,  so 
summa, mille ulatuses tulu on maksuvaba. Praegu on maksuvabaks miinimumiks 144 
eurot.  Tulumaksu  arvutamiseks  tuleb  brutopalgast  lahutada  maksuvaba  miinimum, 
kogumispensioni  makse  ja  töötuskindlustusmakse.  Ehk  siis  arvutuskäik  on  selline: 
21% * (480-144-9,6-13,44) = 65,72 
Kokku  tuleb  makse  kinni  pidada  summas  9,6  +  13,44  +  65,72  =  88,76  eurot,  seega  Siimu 
netopalk on 480 – 88,76 = 391,24.  
 
Lisaks  palgast  kinnipeetud  maksudele  tuleb  ettevõttel  riigile  maksta  ka  palgale 
juurdearvutatud maksud, seega ettevõtte  kogukulu  seoses Siimu palgaga on 480 + 158,40 + 
6,72 = 645,12. Sellest riigile tuleb maksta 65,72 + 158,4 + 6,72 = 230,84 ning Siimule 391,24.  
 
NB ! Praegu eksisteerivad erinevad kogumispensioni määrad: 
•  isikud, kelle palgalt ei tule kogumispensioni makset kinni pidada 
•  isikud, kelle palgalt tuleb kinni pidada 1% kogumispensioni makset 
•  isikud, kelle palgalt tuleb kinni pidada 2% kogumispensioni makset 
 
 
Näide: 
Agnese  pangaarvele   laekus   dividendidena  5 000  eurot.  Järgmisel  kuul  peab  ettevõte  tasuma 
dividendide tulumaksu sumamas 5 000 * 21/79 = 1329,11 eurot. Agnesel maksukohustust ei 
teki, maksu tasub ning deklareerib ettevõte. 
 
Näide: 
Ettevõte  maksab  kinni  oma   töötaja   korteriüüri  summas  100  eurot,  tegemist  on 
erisoodustusega.  
Ettevõttel tuleb maksta: 
•  tulumaksu 21/79 * 100 = 26,58 ning 
•  sotsiaalmaksu 33% * (100 + 26,58) = 41,77  
Seega kokku tuleb ettevõttel maksta makse summas 68,35 eurot. 
 
 
Sotsiaalmaks 
 
Ettevõte maksab sotsiaalmaksu palgalt ning erisoodustustelt. 
 
 
 
Kasutatud kirjandus 
Lehte Alver, Jaan Alver, Lauri Reinberg; Finantsarvestus;  
Raamatupidamise seadus 
Raamatupidamise Toimkonna Juhendid 
Maksukorralduse seadus 
Maksuseadused 
 
 
12