Raamatupidamise mõisted ja teemad (0)

Q: Miks on registrit üldse ettevõtjale vaja?

Vastus leiad õppematerjalist: Raamatupidamise mõisted ja teemad

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks on registrit üldse ettevõtjale vaja?

Kes on raamatupidamiskohustuslane (RPK), st kes üldse peab raamatupidamist koostama .
RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja , kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht.

Mis on raamatupidamine . NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa.
Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid . Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse.

Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama.
Milleks: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu, jälgida majandustegevust, kontrollida, koostada eelarveprognoose. Kellele: Omanikud, juhatus, nõukogu, töötajad, tarnijad, kliendid, investorid, laenuandjad, riik.

Kes vastutab RP korraldamise eest. RP koostamise võimalused, milliseid tingimusi peab arvestama. (erinevus ka selles, kas on FIE või juriidiline isik ja et keegi ei kirjuta, et raamatupidamise korraldamise eest vastutab raamatupidaja!!).
Vastutab ettevõtte juht. RP koostamise võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP peab arvestama: seaduste nõuetega, soovitud informatsiooniga, raamatupidamisalaste teadmiste ja oskustega. FIE vastutab: kogu isikliku varaga. Juriidiline isik vastutab: ettevõtte varaga.

Raamatupidamise seaduse eesmärk. Kellele on RPS kohustuslik. RPS põhinõuded (vt RPS § 4). Ei ole vaja neid pähe õppida, tuleb osata selgitada sisu.
RPS eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. RPS on kohustuslik: riigile, KOV üksusele, juriidilistele iskutele ja FIE’dele. RPS põhinõuded: 1) korraldama raamatupidamist nii, et see võimaldaks olulise ja võrreldava informatsiooni saamise RPK finants -seisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid RP registrites ; 4) koostama ja esitama vajalikke aruandeid; 5) säilitama RP dokumente.

Algdokumendi nõuded, millised nõuded peavad olema täidetud dokumendi jõudmisel RP-sse, mis RP-s juurde kirjutatakse , lisanõuded käibemaksukohustuslasel. Kui dokument ei ole nõuete kohaselt koostatud, siis mida võib ise juurde kirjutada.
Algdokument -majandustehingu toimumist kinnitav tõend. Nõuded: 1) dok nimetus ja nr 2)kp 3)sisu 4)kogus,hind,summa 5)osapoolte nimed 6)osapoolte asu-v elukoht 7) allkiri 8)jrk 1-7 peavad olema täidetud RP-sse jõudmisel, 8 kirjutatakse RP-s juurde Lisanõuded KMK: 1)ettevõtja KMK-se nr 2)KM arvestus KM määrade lõikes 3)kauba või teenuse hind KM-ta ja allahindlus , kui see ei kajastu müügihinnas. Kui ei ole KMK, siis KM märkida ei tohi!

Parandused dokumentides ja registrites, vigade teke. Miks tekivad vead, kuidas peab parandama, mida ei tohi parandamisel teha.
Liigitatakse: algsed vead, kajastamata jätmisest tingitud vead, ülekandevead, põhimõttelised vead. EI TOHI- kustutada ega teha õiendita parandusi! Vigade teke: vahetusse läinud nr jms, arve puudu, õige summa kandmine valele isikule. Kuidas parandada: kinnitada tekstiga ,,parandus õige'' ja allkiri. Kohene parandamine(korrektuur)-läbikriipsutamine. Hilisem parandamine- koostada pa-randamist selgitav õiend, mis selgitab paranduse vajadust.

Käibemaksukohustus. * Millal see tekib, mille alusel arvestatakse, kui kiiresti ja mis asutusele on vaja teatada ja kellele. * Mis muutub seoses KM kohustusega RP arvestuses. KM kajastamine kirjendites ( lisanduv ja sisalduv käibemaks), ostu – ja müügitehingute tüüpkirjendid. * Ülesanne koos kirjenditega + dokumendi (jaemüügiarve) koostamine.
Tekib: kui käibemaksuga maksustatav tulu ületab kalendriaasta algusest 1600€. Sõltub: sissetuleku suurusest . KMkohustuslaseks registreerimine: 3 tööpäeva jooksul Maksu- ja Tolliametile, peale seda kui ületab 1600€. RP arvestuses muutub seoses KM kohustusega: peab edaspidise tegevuse käigus hakkama arvestama Käibemaksuseaduse nõetega ja esitama käibedeklaraatsiooni MTA-le iga kuu 20. kuupäevaks.
Tüüpkirjendid KM tehingutega:
OST:
D kulu,kaup,PV,muu vara (ilma KM-ta summa)
D KM
K kassa , pank , tarnijad (kogu arve summa)
MÜÜK:
D kassa,pank,ostjad (kogu arve summa)
K KM
K tulu (ilma KM-ta summa)

Aruandlus .
* Põhiaruanded Aruande nimed (FIE, juriidiline isik), esitamise tähtaeg ja mis asutusele esitatakse.
Juriidiline isik: majandusaasta aruanne. Esitatakse äriregistrile hiljemalt 6 kuud peale majandusaasta lõppu. RP aastaaruande põhiaruanded: bilanss , kasumiaruanne , rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. FIE: tuludeklaratsioon +ettevõtlustulu aruanne. Estitatakse Maksu- ja Tolliametile peale kalendriaasta lõppu, hiljemalt 31.märst.
* Maksuaruanded TSD, KMD. Mis tingimustel esitatakse – need pole alati kõigile kohustuslikud. Esitamise tähtaeg ja mis asutusele esitatakse. Lisainfo www. emta .ee
KMD(käibedeklaratsioon): esitavad KMK-sed, MTA-le iga kuu 20. Kuupäevaks. TSD(tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon):esitavad ettevõtjad, kes maksavad tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid. MTA-le väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäevaks.
* Millistest osadest koosneb majandusaasta aruanne. Raamatupidamise aruande põhiaruanded.
Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja RP aastaaruandest. RP põhiaruanded: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne
* Aruanded bilanss ja kasumiaruanne. Kuidas (mille alusel ja millises järjekorras) aruanne koostatakse. Mida saab sealt ettevõtte kohta teada.Vaadake üle nii kohustuslik bilansiskeem kui ka kasumiaruande skeem. Mida need aruanded ettevõtte kohta „räägivad”, st mida sealt teada saab.
Bilanss on aruanne, mis näitab ettevõtja varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses.
Kasumiaruanne kajastab ettevõtja tulude ja kulude suurust summaarselt aruandeaasta algusest, tuues välja tegevuse tulemuse.

Inventuurid. Kuidas inventuure tehakse ja miks need on RP-s vajalikud. Mida tuleb inventeerida. Mida RP-s inventuuriga kontrollitakse. Kirjelda raha, varude, arvelduste ja maksude inventuuri.
Inventuur näitab raamatupidamises arvel oleva vara allesolekut ja seisukorda. Mida: kõik bilanssi kantavad varade ja kohustuste saldod . Kontrollitakse: saldode tegelikku seisu ja võrreldakse raamatupidamise andmetega . Inventeerimisvahemik 2 kuud bilansipäevast.

Raamatupidamise koostamise alusprintsiibid RPS §16 – peab teadma üldpõhimõtteid.

majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;
arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;
olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid . Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil;
järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme;
tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud;
objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine;
avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate;
sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga .

Tekkepõhise raamatupidamise põhimõtted, kuidas peaks seda ettevõtetes korraldama.
Kohustuslik juriidilistele isikutele. Nemad kassapõhist teha ei tohi. Ärge unustage, et ka kõige pisemad seltsingud (MTÜ- d) on juriidilised isikud.
Majandustehingud registrites tehingu tekkimise alusel. Kohustuslik juriidilistel isikutele. Täpne kauba, materjali, arvelduste arvestus, PV arvestus. Põhjalik arvestus.

Raamatupidamise sise- eeskirjad. Kes koostab, kinnitab. Mida peavad sisaldama (RP seadus).
SE on ettevõtte enda poolt koostatud kord, miille alusel ettevõttes raamatupidamist korraldatakse. Koostab: raamatupidamise eest vastutav üksus. Kinnitab: juhatus. Sisaldab: kontoplaan koos sisu kirjeldusega, tehingute dokumennteerimine ja kirjendamine , tulude ja kulude kajastamine, inventeerimine , arvestuspõhimõtted

Kahekordse kirjendamise põhimõtted. Kirjendi nõuded. Mida tuleb arvestada kahekordse kirjendamise puhul. Selgitage kirjendi nõudeid oma praktikast lähtuvalt. Kirjend on üks rida registris, mõelge, mis peab seal kindlasti kirjas olema.
Kahekordne kirjendamine-iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol, vähemalt ühe konto deebetis ja vähemalt ühe konto kreeditis.

Registri nõuded. Peab oskama kirjeldada kassapõhist ja tekkepõhist registrit ning nende erinevusi. Miks on registrit üldse ettevõtjale vaja?
Nõuded: kronoloogiline järjekord(päevaraamat), kontode kaupa( pearaamat ) Kassapõhine raamatupidamine- majandustehingud kajastatakse registrites raha liikumise järgi. Sissekanne tulu v kulu. Ei näita aruandeperioodi lõpul vara j kohustusi. Ei anna tegelikku ülekannet.FIE-le lubatud.Tekkepõhine raamatupidamine-majandustehingud registrites tehingu tekkimise alusel. Kohustuslik juriidilistele isikutele. Täpne kauba, materjali, arvelduste arvestus, PV arvestus. Põhjalik arvestus.

Konto. Erinevate kontoliikide arvestus ( aktiva -, passiva -, tulemuskonto), eripärad.
Aktivakontos kajastatakse varade liikumist ja nende alg- ning lõppjääki. Algsaldo ,lõppsaldo on deebet .Passivakontos kajastatakse kohustusi ning omakapitali. Algsaldo,lõppsaldo on kreedit . Tulemuskonto- konto, millel saab välja tuua ettevõtte kasumi- või kahjuminumber

Kassapõhise raamatupidamise põhimõtted. Kuidas tuleks sisse seada, kellele lubatud. Mida tuleb arvestada registri koostamisel (kindlasti vorm E jaotus.)
Kassapõhine raamatupidamine- majandustehingud kajastatakse registrites raha liikumise järgi. Sissekanne tulu v kulu. Ei näita aruandeperioodi lõpul vara j kohustusi. Ei anna tegelikku ülekannet.FIE-le lubatud.

Varade arvestus ja liigitamine. Kuidas varad liigitatakse. Kas on oluline koostada RP-s varade arvestust liikide kaupa eraldi. Miks? Kuidas kajastatakse varad registris ja aruannetes, st millise aruande jaoks üldse on vaja varade jaotust teha.
Käibevara- likviidne vara, mis kuni 1 aasta jooksul kas muudetakse rahaks v kasutatakse ära äritegevuses. Likviidus on vara võime muutuda rahaks. Liigid: raha, lühiajalised finantseeringud, nõuded ja ettemaksud, varud, bioloogilised varad, müügiootel PV.
PV-vara, mis on ettevõttes kasutusel v arvestuses kauem kui 1 aasta. Liigid: pikaajalised finantseeringud, kinnisvarainvesteeringud , materiaalne PV, bioloogilised varad, immateriaalne PV.

Põhivarade arvestus. Mis on kasulik eluiga ja kuidas seda määratakse. Põhivarade arvestuse tüüpkirjendid. Miks on oluline või vajalik põhivara maksumust kajastada erinevate aruandeperioodide RP-s.
Materiaalne PV, Kinnisvarainvesteering, Bioloogiline vara. Kasulik eluiga on aeg aastates, kui kaua seda PV on otstarbekas kasutada.
Tüüpkirjend
D PV/biol.vara
D KM
K tarnijad/kapitalirent/pank/kassa

Kohustused, nende teke, erinevad kohustuste liigid, kajastamine raamatupidamisregistrites ja aruannetes
Kohustus- võlg teiste juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes. Lühiajaline kohustus- tagasimakse kuni 1 aasta. Pikaajaline kohustus- tagasimakse kauem kui 1 aasta.

Omakapitali vajadus ja tähtsus.
Omakapital tekib ettevõtte loomisel s.o omanike poolt tehtud investeering ettevõtte tegutsema hakkamiseks. Edaspidi hakkab omakapital muutuma , see oleneb tekkinud kasmist/kahjumist. Omakapital- siis kui ettevõtte alusatb, Osakapital - siis kui osaühing alustab. Omakapital-omanikepoolne investeering ettevõtesse, kas varaliselt v materiaalse varana ; Muutub: tegevuse käigus, olenedes kasumist-kahjumist. Jaotus: aktsiakapital v osakapital; registreerimata aktsia- v osakapital; ülekurss; oma osad v aktsiad; kohustuslik reservkapital; muud reservid; eelmiste perioodide jaotamata kausm; aruandeaasta kasum.

Mis on tulu ja kuidas see tekib.
Sissetulek, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Tekib: toodete või teenuste müügist, ka mittetootmisest.

Mis on kulu ja millal see tekib.
Väljaminek, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemisele. Kulu on alles siis kui kaup on müüdud, kulunud tootmiseks või maha kantud.

Mis on kasum ja kuidas seda arvutatakse.
On RPK aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. =tulu-kulu

Töötasu arvestus. Erinevad maksumäärad ja muud tingimused, mida peab töötaja kohta teadma palgaarvestuse koostamiseks ( kogumispension , töötuskindlustus, maksuvaba tulu arvutamine). Kellele arvutatakse kogumispensioni, kellele maksuvaba tulu.
2012.a maksumäärad: tulumaks on 21%. Maksuvaba tulu aastas on 1728 eurot, st ühes kuus 144.- Töötuskindlustuse määrad 1,4% ja 2,8%, kogumispension 2%. Sotsiaalmaks 33%. Aluseks: brutopalk
SM= B*33%
E.TK= B*1,4%
Tööjõukulu= Töötasu+SM+E.TK
T.TK= B*2,8%
KOP= B*2%
TM= (B-T.TK-KOP-MV)*21%
NP= B-T.TK-KOP-TM
Kogumispension arvutatakse siis kui töötaja on kogumispensioniga liitunud. Maksuvaba tulu arvutatakse siis, kui on esitatud maksuvaba tulu avaldus.

Kõik raamatupidamise üldmõisted.

Vara- rahaliselt hinnatav asi või õigus
Käibevara- likviidne vara, mis 1 aasta jooksul muudetakse rahaks või kasutatakse ära äritegevuses
Põhivara- vara, mis on ettevõtluses kasutusel kauem kui 1 aasta
Kaup- edasimüügi eesmärgil soetatud vara
Materjal- kasutatakse ära oma äritegevuses
Kassa- sularaha arvestamiseks kasutatava konto nimetus
Ostja- isik, kes on ettevõttele võlgu ostetud kauba või teenuse eest
Väikevahend- varad, mille maksumus on madalam, kui PV väärtus
Bioloogiline vara- elusorganism, taim v loom
Materiaalne PV- maa, hooned, masinad
Kapital - raha, kinnisvara, oskusteave jne
Kohustus- võlg teiste juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes

Lühiajaline kohustus- tagasimakse kuni 1 aasta
Pikaajaline kohustus- tagasimakse kauem kui 1 aasta

Tarnija- isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse
Omakapital- omanike investeering ettevõtlusesse
Osakapital- summa, mis tuleb enne asutamist sisse maksta
Tulu- sissetulek, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine
Kulu- väljaminek, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemisele
Kasum- tulu-kulu
Müügitulud- toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise
Muud äritulud- ebaregulaarsed äritegevuse käigus tekkivad tulud
Majandustehing- sündmus, mille tagajärjel muutub RPK vara, kohustuste või omakapitali koosseis
Register - andmekogum, mis sisaldab infot toimunud tehingute kohta
Aktiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte varad
Passiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital
Bilanss- aruanne, mis näitab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses
Bilansimaht- aktiva ja passiva numbriline kokkuvõte
Bilansikirje - bilansis kajastatud eraldi rida, mis on vara, kohustuste või omakapitali liik
Likviidsus - võime muuta ettevõtte varad maksuvahenditeks
Kasumiaruanne- aruanne, kus kirjutatakse lahti ettevõtte tulude ja kulude jaotus
Kontoplaan- ettevõttes kasutatavate kontode loetelu
Konto- kahepoolne tabel, mida kas. majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks
Deebet- konto vasak pool + -
Kreedit- konto parem pool - +
Kontokäive- aruandeperioodi majandustehingute summa
Aktivakonto- varade liikumist ja nende alg- ning lõppjääki kajastav konto
Passivakonto - kohustuste ning omakapitali konto
Tulemuskonto- konto, millel saab välja tuua ettevõtte kasumi- või kahjuminumber
Saldo - konto arvestuslik jääk
Raamatupidamise sise-eeskiri- raamatupidamise korraldamiseks kord
Kirjend- majandustehingu kajastamine registris koos vastavate summadega
Jaemüügiklient- tavaostja (müük sularahas)
Divident - kasumist väljamakstav osa omanikule + tulumaks
Reservkapital- igal aastal mingi % aruandeaasta kasumist reservkapital
FIE- füüsiline isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid talle püsivaks tegevuseks
Kahekordne kirjendamine- on raamatupidamises kasutatav meetod, mille puhul iga majandusehingu kirjapanemisel kantakse see läbi vähemalt kahe konto
Lihtkirjend- kontode arv 2, mõlemal sama summa
Liitkirjend- kontode arv 3 või enam

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 131 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

131 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Reelika.S. Õppematerjali autor

konto omakapital majandustehingu kassa registrit dokument aruanded finants registrites ettevõtja bilanss raamatupidamine maksuvaba maksuvaba biol maksuvaba tulu investeering passiva

Sarnased õppematerjalid

pdf

Majandusarvestuse eksam

MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada.

Majandus

docx

Raamatupidamise alused

 edastamist;  säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõtted. Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui ka ettevõtte väliselt, aruandluseks. Majandusliku informatsiooni tarbijateks ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid.

Raamatupidamine

pdf

Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale

Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale Finantsarvestuse korraldus Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkond annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Majandusarvestuse koostisosad · Finantsarvestus ehk raamatupidamisarvestus · Maksuarvestus · Juhtimisarvestus- ja kuluarvestus Finantsarvestus · Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik

Majandusarvestus

docx

Raamatupidamise alused

Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui ka ettevõtte väliselt, aruandluseks. Majandusliku informatsiooni tarbijateks ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada:  raamatupidamise ehk finantsaruanneteks;  maksudeklaratsioonideks;  statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena:  finantsarvestust;  juhtimisarvestust;  kuluarvestust;  maksuarvestust;  finantsanalüüsi;  eelarvestamist,  sisekontrolli;  auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada

Raamatupidamise alused

pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), loengukonspekt raamatupidamise alused

TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg;

Raamatupidamise alused

doc

Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine

Majandusarvestuse ajalugu Ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Inimestel oli ju vaja ka vanadel hallidel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Tänapäeval vist enam mitte väga hästi toimiv viis.. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülimalt keeruline, ei) ning

Majandus

108

pdf

RAAMATUPIDAMINE

I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) –

Raamatupidamine

docx

Majandusarvestus

· majandusinformatsiooni identifitseerimine · majandusinformatsiooni mõõtmine · majandusinformatsiooni registreerimine · info edastamine kasutajatele Hõlmatavad valdkonnad · finantsarvestus · maksude arvestus · kuluarvestus · finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti registreeritud era- ja avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja

Majandusarvestus

Rohkem sarnaseid