Majanduse mõisted (0)

MAJANDUSE MÕISTED
1.  Aktsiaselts
Aktsiaselts (AS)   on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud  aktsiakapital .
Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot.  Aktsia  väiksem nimiväärtus on
10   senti.   Aktsia   annab   aktsionärile   õiguse   hääletada   üldkoosolekul   ja
kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id
võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport.
*Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud
aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000
eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid
seda teeb aktsiaselts oma varaga.
 2.  Aktsiisimaks
Aktsiis    (ka   aktsiisimaks)   on   maks,   mida   riik   kehtestab   teatud   kaubaga
kauplemisele või tootmisele. Levinumad  aktsiisid  on alkoholi-, tubaka- ja
kütuseaktsiis.  Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele,
alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele.
*  Aktsiisimaks   on   kaudne   maks   ,   mida   rakendatakse   tarbimise
reguleeerimiseks ja  riigieelarve  tulude saamiseks.
3.  Aktiva
Aktiva  on  kontoformaadis  koostatud raamatupidamisbilansi  vasakpoolne
osa (või nn aruandeformaadis bilansile iseloomuliku poolte järjestikasendi
puhul esimene pool), kus tuuakse ära  majandusüksuse  vara koosseis.
*Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks. Bilansi aktiva poolel on näha,
millesse ettevõte on paigutanud  passiva  poole kaudu saadud vahendid.
Bilansi aktiva pool jaguneb omakorda käibevaraks ja põhivaraks.
Käibevarade all on toodud ettevõtte likviidsemad  varad , mille kasutusiga
jääb enamasti  alla  aasta.  Käibevaradeks  on  nt ettevõtte  raha,  ostjatelt
laekumata   arved   ja    kaubavarud .  Põhivarad  on   ettevõtte   varad,   mida
ettevõte   kasutav   oma   tegevuses   pikemaajaliselt.   Põhivaradeks   on   nt
ettevõtte  masinad , seadmed  ja hooned. 
4. Passiva
Passiva   on   raamatupidamisbilansi   parempoolne   osa,   mis   kajastab   vara
soetamise     allikaid .  Inglise   keeles   passiva   mõistet   ei   ole,   seda   asendab
Kohustised ja  omakapital  (Liabilities and Equity).
*Bilansi paremat poolt nimetatakse passivaks. Bilansi passiva poolel on
toodud ettevõtte vahendite allikad ehk sealt  selgub , kuidas ja kelle käest
ettevõte on oma tegevuseks vajalikud  ressursid  saanud. Need ressursid
võib   ettevõte   olla   saanud   nii   rahas   kui   ka   erinevates   varades.   Bilansi
passiva pool jaguneb oma- ja võõrkapitaliks.
Ettevõtte   võõrkapitali   moodustavad   ettevõtte   võlgnevused   teistele
ettevõtetele,   töötajatele,   riigile   ja   krediidiasutustele.   Võõrkapitali   puhul
kasutatakse   ka   sõna   kohustused.   Kuna   võlgnevus   tuleb   alati   mingil
tähtajal   tagasi   maksta,   võib   seda   tõesti   nimetada    kohustuseks    maksta
kellelegi võlgu olev raha tagasi. Kui võla maksmise tähtajani on jäänud
vähem   kui   aasta   nimetatakse   neid   lühiajalisteks   kohustusteks.   Kui
tähtajani on rohkem kui aasta, on tegemist pikaajaliste kohustustega.
Bilansi passiva poolel on ka ettevõtte omakapital. Varade finantseerimise
üks   allikatest   on   omakapital,   mille   ettevõttele   on   andnud   ettevõtte
omanikud . 
5. Aktsia
Aktsia on omandiõigust tõendav  väärtpaber , mis annab selle omanikule
(aktsionärile)   õiguse   osaleda   aktsionäride   üldkoosolekul,   kasumi
jaotamisel, aktsiaseltsi lõpetamisel pärast kohustiste tasumist allesjäänud
vara jaotamisel ning muud seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga sätestatud
õigused.
*Aktsia on väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte
kasumi ja varade suhtes. Aktsia omanikule kuulub seega osa  firmast , mille
aktsiaid  ta omab. Aktsia omanikku nimetatakse aktsionäriks.
6.  Osaühing
Osaühing on äriühing, millel on  osadeks  jaotatud  osakapital . Äriseadustiku
kohaselt   on   osakapitali   minimaalne   suurus   2500   eurot   ja   osa   väikseim
nimiväärtus 1 euro. Osaühingut, mille osakapital ei ole suurem kui 25 000
eurot, võib alates 01.01.2011 asutada sissemakseid tegemata.  Osanik (ud)
ei vastuta isiklikult osaühingu kohustiste eest, vaid seda teeb osaühing
kogu oma varaga. 
*Piiratud   vastutusega   äriühing,   st   osanik   ei   vastuta   isiklikult   ühingu
kohustuste   eest   –   selles   seisnebki   piiratud   vastutuse   mõte.   Osaühingu
tegevust reguleerib  Äriseadustik .
7. Mittetulundusühing
MTÜ-d   ja   sihtasutus   –   eesmärgiks   ei   ole   kasumi   teenimine.   Nende
eesmärgid on: hariduslikud, heategevuslikud, usulised.
*Mittetulundusühing   (lühend   MTÜ)   on   isikute   vabatahtlik
mittetulundusühendus,
 
mis
 
on
 
registreeritud
 
vastavalt
mittetulundusühingute seadusele ja mille eesmärk või põhitegevus ei ole
majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tegutsetakse avalikkuse huvisid
silmas   pidades   ja   tuli   võib   kasutada   üksnes   põhikirjeliste   eesmärkide
saavutamiseks.
8.  Aastaaruanne
Raamatupidamise   aastaaruande   eesmärgiks   on   anda   õige   ja
õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist,
majandustulemusest ja rahavoogudest.
Raamatupidamise   aastaaruanne   on   raamatupidamiskohustusliku
majandusüksuse   aastaaruande    koosseisus    iseseisva   aruandena,   mille
eesmärk   on   õigesti   ja   õiglaselt   kajastada   raamatupidamiskohustuslase
finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruandest ehk bilansist koos
kasumiaruandega,   rahavoogude   aruandest   ning   omakapitali   muutuste
aruandest, lisadest ning muudest nõutavatest dokumentidest.
  Bilanss ,   mis   kajastab   teatud   kuupäeva   seisuga
raamatupidamiskohustuslase   finantsseisundit   (vara,   kohustusi   ja
omakapitali).
  Kasumiaruanne    (tulude   ja   kulude   aruanne),   mis   kajastab
raamatupidamiskohustuslase   aruandeperioodi   majandustulemust
(tulusid,  kulusid  ja kasumit või kahjumit).
 Rahavoogude   aruanne,   mis   kajastab   raamatupidamiskohustuslase
aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi
ning väljamakseid).
 Omakapitali   muutuste   aruanne,   mis   kajastab   aruandeperioodil
toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalist
 Saldoandmikud
Raamatupidamiskohustuslik   majandusüksus   on   vastavalt   kehtivale
raamatupidamise   seadusele   kohustatud   raamatupidamise   aastaruande
koostama  iga lõppenud  majandusaasta  kohta.
9.  Alampalk
Alampalk  ehk   miinimumpalk   on   palga   alammäär,  millest vähem  ei  tohi
ettevõtted   täisajaga   töötavatele   töötajatele   maksta.   Miinimumpalk     on
hetkel 470 eurot ( 2017 ).
10.  Ametiühing
Ametiühingud   on   töötajate   esindusorganisatsioonid,   mis    kaitsevad
töötajate   huvisid   ja   esindavad   töötajaskonda   läbirääkimistel   ettevõtte
administratsiooniga (omanikega).
*  Isikute   ühendus   ,   mille   eesmärk   on   töötajate   õiguste   ja   huvide
esindamine  ja kaitsmine  suhtluses  tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja
seadusandlike eesmärkide saavutamiseks.
11.  Amortisatsioon  (amortiseerimine)
Amortisatsioon     ehk    kulum    on   põhivara    kulumine    rahalises   väljenduses
ehk   vara   amortiseeritava   osa   kandmine   kuludesse   vara   kasuliku    eluea
jooksul.
 Üldtähenduses   on   amortiseerimine   pikaajaliselt   kasutatava
varaobjekti   ( soetus )maksumuse   jaotamine   varaobjekti    kasulikule
elueale.
 Kitsamas   tähenduses   on   amortiseerimine   ainetu   varaobjekti
(soetus)maksumuse jaotamine varaobjekti kasulikule elueale.
 Amortiseerimine on ka võla kustutamine jaokaupa.
  Majandusteoorias    on   amortiseerumine   pikaajaliselt   kasutatava
varaobjekti väärtuse vähenemine kulumise ja iganemise tõttu.
*Põhivara amortiseerimine on tema jääkväärtuse vähendamine vastavalt
tema tegelikule väärtuse kaotusele.
*Amortisatsioon  ehk   amortiseerimine  on  põhivahendite   (tootmishooned,
seadmed,   masinad)   väärtuse   järkjärguline   kandmine   nende   abil
valmistatud toodangu väärtusse.
*Amortiseerumine   on   rajatiste,   tehniliste   seadmete   ja   muude
töövahendite kulumine, mistõttu nende väärtus aja jooksul langeb. 
12.  Börs
Börs   on   organiseeritud   kauplemissüsteem,   mis   pakub   võimalikult
efektiivset,   mugavat   ja   turvalist   kauplemiskeskkonda   investoritele,
emitentidele ja väärtpaberivahendajatele.
* emitent  – väärtpaberi  väljaandja
*investor – väärtpaberi omandaja
*Börsimaaklerid   on   professionaalsed   väärtpaberivahendajad,   kes   viivad
kokku klientide ostu- ja müügisoovid.
Börsiindeksid näitavad indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumist.
13. Bilanss
Bilanss   on   raamatupidamise   aruanne,   mis   kajastab   kindla   kuupäeva
seisuga   raamatupidamiskohustuslase   vara,   kohustusi   ja   omakapitali.
Oluline   on   rõhutada,   et   bilanss   kajastab   ettevõtte    varasid    ja   kohustusi
ühel kindlal ajahetkel.
Bilansi aktiva ja passiva peavad olema alati võrdsed. 
Aktiva (käibevara + põhivara) = Passiva ( võõrkapital  + omakapital)
Raamatupidamisbilanss on  finantsaruanne , mis kajastab majandusüksuse
vara, kohustiste ja omakapitali seisundit teatud kuupäeva seisuga. Sageli
nimetatakse lihtsalt bilansiks.
14.  Inflatsioon
Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb
raha väärtuse vähenemine.
15.  Deflatsioon
Deflatsioon on inflatsiooni vastand, st deflatsiooni puhul hinnad langevad
ning rahaühiku väärtus kasvab. Isikute ostujõud suureneb.
16.  Dividend
Dividend   on    osanikele    (aktsionäridele)   jaotatav   kasumiosa.   Dividendi
makstakse välja tavaliselt rahas, kuid selleks võib kasutada ka muud vara
(nt teiste äriühingute emiteeritud väärtpabereid, oma toodangut jne).
*Dividend on omanikutulu osanikele jaotavast puhaskasumist. Ettevõtte
aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta.
17. Defitsiit
Olukord,   kus    nõudmine    on   pakkumisest   suurem   nimetatakse   (kaupade)
defitsiidiks. Nimetatakse ka ülenõudmiseks või alapakkumiseks. Olukorda,
kus   pakkumine   ületab   nõudmise,   nimetatakse   ülepakkumiseks   või
alanõudluseks.
18. Eelarve
Eelarved    on   plaanid,   mis   koostatakse   tulevaste   situatsioonide
prognoosimisel. Eelarve täidab järgmisi eesmärke:
 Võimaldab   eesmärgid   selgepiiriliselt   ja   kõigile   arusaadavalt
fikseerida ;
 Võimaldab jaotada eesmärgid etappideks – pikaajalised ja  nendest
tulenevad lühiajalised;
 Võimaldab tegevuse käigus hinnata selle edukust ning vajadusel viia
sisse korrektiive;
 Võimaldab   eelarve   perioodi   lõpus   anda    hinnangut    saavutatud
tulemustele.
*Numbriliselt   väljendatud   rahaline   plaan   tulude   ning   kulude   suhte
väljendamiseks.
19.  Eksport
Kaupade ja teenuste müük välismaale on eksport.
20.  Import
Kaupade ja teenuste ostmist/sissevedu välismaalt nimetatakse impordiks.
21.  Elatusmiinimum
Arvestuslik   elatusmiinimum   on   inimesele   vajalike   elatusvahendite
väikseim   kogus,   mis   võimaldab   tööjõu   säilimist   ja   taastamist.  Sisaldab
minimaalse    toidukorvi    ja   esmaste   tööstuskaupade   ja   teenuste
maksumuse ühes kuus (30 päeva).
22. Ettevõte
Ettevõtte  sünonüümid  on: firma, käitis ning tööjõu ja kapitaliga varustatud
iseseisev   majandusüksus.   Iseseisva   majandusüksuse   tunnusteks   on
varade   lahusus,   oma   bilanss,   raamatupidamine   ja   juhtimine.   See
tähendab, et ettevõtte vara on lahus ettevõtte omanike ja teiste isikute
ning organisatsioonide varast.
Äriseadustikus: 
Ettevõte   käesoleva   seaduse   tähenduses   on
majandusüksus,   mille   kaudu    ettevõtja    tegutseb.   Ettevõte   koosneb
asjadest,   õigustest   ja   kohustustest,   mis   on   määratud   või    olemuselt
peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks.
*Ettevõte   on   seadusandlikult   ja   korralduslikult   vaadeldav   kui   iseseisev,
eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus.
23. Ettevõtja
Isik  kes   tegutseb   äris   kasu  saamiseks  ja  kannab  sellesse   ärisse  tehtud
isiklikke   investeeringute   kaotamise   finantsilist   riski.  Ettevõtjat   peetakse
äritegevuse peamiseks mootoriks turumajanduses.
Äriseadustikus: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest
kaupu  või  teenuseid  ning  kaupade   ja  teenuste  müük   on  talle   püsivaks
tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing.
24. Ettevõtlikkus
Ettevõtlikkus on iseloomuomadus, mis väljendab inimese võimet ja tahet
tegutseda. See kätkeb soovi  unistada  ja eesmärke püstitada, oskust leida
probleemidele lahendusi ja viia alustatu lõpule.
Ettevõtlikkus:
1. Hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus,
arukas juhtimine.
2. Võimaluste nägemine ja nendele reageerimine, et tuua turule uusi või
paremaid tooteid.
3.   Oskuste   ja   võimete   kogum,   kus   oluline   koht   on   analüüsivõimel,
paindlikkusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, suhtlemisel ja eesmärkide.
*Ettevõtlikkus   on   ettevõtja   isikuomadus.   Ettevõtlikkus   avaldub   meie
tegevuses,   mis   erineb   harjumuspärasest   ja   mis   peaks   andma   meile
senisest parema tulemuse.  Kuna uus ei pruugi erinevatel põhjustel alati
olla   parem   vanast,   riskib   ettevõtlik   inimene   rikkuda   ebaõnnestumisega
oma  senist heaolu, positsiooni ja suhteid. 
25.  Frantsiis
Frantsiis   on   müügivoli.   Lepinguline   õigus   müüa   teatud   tooteid,   osutada
teenuseid ja kasutada kaubamärke või ärinimesid või täita teatud kindlaid
funktsioone,   tavaliselt   kindlaksmääratud   geograafilises   piirkonnas.
Eristatakse   tootefrantsiisi,   tootmisfrantsiisi,   kaubanime   frantsiisi,
konversioonfrantsiisi ja äriühingu-tüüp frantsiisi.
Frantsiisiandja   on   füüsiline   või   juriidiline   isik,   kellelt   frantsiis   saadakse.
Frantsiisiandja on enamasti tuntud ja tunnustatud firma, kes annab tasu
eest   frantsiisivõtja   käsutusse   kogu   vajaliku   oskusteabe   ja   kaubamärgi
kasutamise õiguse.
Frantsiisivõtja   on   füüsiline   või   juriidiline   isik,   kes   saab   frantsiisiandjalt
frantsiisi.
*Frantsiisiks   nimetatakse   ärikokkulepet,   mille   käigus   annab   ettevõtte
omanik   frantsiisivõtjale   õiguse   esindada   ja   kasutada   sisse   töötatud
ärikontseptsiooni   ning   sellega   seonduvat   kaubamärki.   Maailma   kõige
tuntumad frantsiisiettevõtted on kiirtoiduketid McDonald's,  Burger  King ja
Subway,   populaarsust    kogub    ka   alternatiivset   kiireinet   pakkuv   Boosti
mahlabaar.   Sageli   tegutsevad   frantsiisi   alusel   toitlustusega   seotud
ettevõtted, hotellid, kütusemüüjad, autorendiketid,  spordiklubid  jne.
26. Hind
Hind   on    rahasumma ,   mille   eest   saab   konkreetset   kaupa   osta.   Hind   on
kauba või teenuse väljendus rahas.
Tarbija   poolt   vaadatuna   on   hind   rahasumma,   millest   ta   peab    loobuma
mingi eseme või teenuse omandamiseks. Mida väärtuslikum on kaup ostja
jaoks ja mida enam  arvab  ostja  kaubast  saavat, seda rohkem on ta nõus
selle
 
eest
 
maksma.
Absoluutsed   hinnad   on   need,   mis   on   kirjutatud   kauba   hinnasiltidele   ja
mida me seda kaupa ostes peame maksma.
27.  Hüpoteek  
Hüpoteek   on    kinnisasja     pant ,   mis   lihtsustab   maaomaniku   jaoks   laenu
saamist ja annab laenuandjale tagatise.
*Hüpoteek on pandiõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks on hüpoteek
seatud   (hüpoteegipidajal),   õigus   hüpoteegiga   tagatud   nõude
rahuldamisele   panditud   kinnisasja   arvel.   Hüpoteegi   seadmise
asjaõigusleping tuleb sõlmida notariaalses vormis.
28.  Intress
Intress    on   rahasumma,   mida   tasutakse   raha   kasutamise   eest   või
teenitakse  raha kasutada andmise eest. Tavakeeles kasutatakse intressi
nimetusena   sageli   „protsent“,   mis   pole   aga   õige,   sest   tuleb   eristada
intressi   (mida   mõõdetakse   rahasummas)   ja   intressimäära   (mida
mõõdetakse protsentides).
Intressimäär   on   (laenu)   põhisummalt   tasutav   intress,   väljendatuna
protsentides perioodi (tavaliselt aasta) kohta.
*Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks ehk raha
hinnaks. Intress (%) näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt
maksta selle kasutamise eest. Nt. Kui  pank  annab ettevõttele laenu 100
000 krooni intressiga 5% aastas, peab ettevõtte selle 100 000- kroonise
rahasumma kasutamise eest maksma pangale 5000 krooni intresse.
29.  Kapital
Terminiga   rikkus   tähistatakse   kapitali   ehk   vara,   mida   mõõdetakse
kroonides (eurodes) teatud kindlal ajahetkel ja see jaotub kahte gruppi:
1) füüsiline vara – maa, hooned, tarbekaubad jne.
2) finantskapital –  sularaha , pangahoiused ehk  deposiidid , aktsiad ja muud
väärtpaberid.
Põhierinevus rikkuse kahe osa vajel seisneb selles, et füüsiline kapital on
nö käega katsutav, finantskapital aga mitte. Samal ajal toob finantskapital
oma omanikule õigesti paigutatuna tulu intressi või dividendide näol.
*Kapital   on   väärtus   või   omand,   mida   saab   kasutada   lisaväärtuste
loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne.
Kapital,   mis   ei   loo   lisaväärtusi,   on   niinimetatud   surnud   kapital,   näiteks
seisev raha, sama kehtib ka rakendamata teadmiste kohta.
Klassikaline majandusteooria käsitles kapitalina üksnes füüsilisi esemeid,
nagu seadmed, ehitised ja  sõidukid , mida kasutatakse tootmises. Teised
majandusteadlased   on   kapitali   mõistet   laiendanud.   Näiteks
investeeringuid   töötajate   oskustesse   ja   haridusse   võib   käsitleda
inimkapitali  ülesehitamisena.
30.  Kartell
Kartelli   moodustavad   grupp   ettevõtteid,   kes   lepivad   kokku
tootmismahtudes   ja   hindades.   Kartellilepingu   sõlmimine   loob   sisuliselt
monopoli. Kartell on majanduslik tootjate liit, mille eesmärk on piirata või
kaotada konkurentsi ning dikteerida hindu.
*Kriminaalõiguslik   mõiste,   kus   majandustegevuses   osalevatel
äriettevõtete kokkuleppel kaotatakse omavaheline  konkurents  ja lepitakse
kokku seadusevastases  monopoolses  turuvaldamises.
31. Kasum
Kasum  on  summa, mis  saadakse  kulude  lahutamisel tuludest juhul,  kui
tulud ületavad kulusid.
Kahjum   on summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest juhul, kui
kulud ületavad tulusid.
Puhaskasum  on majandustegevuse positiivse arvväärtusega lõpptulemus,
mis on arvutatud kõigi tulude ja kulude (k.a tulumaksukulu) vahena.
Puhaskahjum  
on   majandustegevuse   negatiivse   arvväärtusega
lõpptulemus,   mis   on   arvutatud   kõigi   tulude   ja   kulude   vahena.   Summa,
mille võrra aruandeperioodi kulude  kogusumma  ületav kogutulu .
32. Kasumiaruanne
Kasumiaruanne   on   aruanne,   mis   kajastab   teatud   perioodi   tulusid   ja
kulusid,   saadus   kasu(meid)   ja   kahju(meid)   ning   perioodi
majandustegevuse lõpptulemust – puhaskasumit või -kahjumit.
*Kasumiaruanne   näitab   ettevõtte   tegevust   mingi    vaatlusaluse    perioodi
jooksul.   Kui   bilanss   koostatakse   enamasti   majandusaasta   lõpu   seisuga,
siis   kasumiaruanne   koostatakse   sama   majandusaasta   kohta.
Kasumiaruanne kajastab kõiki ettevõtte  tulusid ja kulusid selle  perioodi
jooksul. Lahutades kõigist tuludest kõik kulud jõutakse ettevõtte kasumini.
33. Kindlustusmakse
Kindlustusmakse on kindlustuslepingus kokkulepitud tasu  kindlustuskaitse
eest.
*Töötuskindlustusmakse on  sundkindlustuse  makse liik töötuskindlustuse
sihtotstarbeliseks   rahastamiseks,   mida   maksavad   kindlustatu   (1.6%)   ja
tööandja   (0.8%).   Töötuskindlustusmaksest   laekunud   summadest
makstakse välja töötuskindlustushüvitisi.
* 
Kindlustusmakse   on
 rahasumma,   mida   kindlustusvõtja   on
kindlustuslepingu   alusel   kohustatud   kindlustusandjale    tasuma    lepingus
sätestatud korras.
34.  Kindlustus
*Kindlustus   on   majanduses   riskide   juhtimise   vorm,   mida   kasutatakse
ettevaatusabinõuna rahaliste  kaotuste  riski vastu.
Kindlustus   on   teenus,   mis   pakub   eraisikutele   ja   ettevõtetele   rahalist
kaitset   ootamatute   sündmuste   puhul   ehk   maandab   riske.    Kindlustuse
pakkumisega   tegelevad   kindlustusseltsid.   Kindlustusselts   loob   end
kindlustanud   isikute   sissemaksetest   fondi,   millest   hüvitatakse
kindlustusvõtjale tekkinud kahjud.
35.  Kaubamärk
Kaubamärk   on   registreeritud   sõna(d),   sümbol(id)   ja/või   kujutis(ed),   mis
identifitseerivad toodet või majandusüksust, eristades seda teistest.
*Kaubamärk   on   tähis,   mis   võimaldab   eristada   ühe   ettevõtja   kaupa   või
teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärk
on   nimi,   sümbol,   kujundus   või   nende   kombinatsioon.   Kaubamärk   saab
õiguskaitse   kaubamärkide    registrisse    kandmisega.   Toode   on   see,   mida
firma valmistab ja müüb.  Bränd  on see, mida tarbija ostab. Kaubamärgi
põhiülesanne   on   võimaldada   kauba   või   teenuse   pakkuja   või   päritolu
tuvastamist üksnes kaubamärgist lähtudes.
36.  Karjäär
Karjäär (ingl. k. personnel  career ) on inimese tööpositsioonide vahetamine
ehk ametikohtade jada. See on ka  töötaja  areng ühe ametikoha raames,
mil   tema   kohustused   ja   vastutus   ning   osalus   organisatsiooni   juhtimisel
muutuvad olulisel määral.
*Karjääriks   nimetatakse   traditsiooniliselt   tõusu   ametiredelil,   edu
saavutamist elus.
Tänapäeval vaadatakse karjääri kui elukestvat inimese  haridus - ja tööalast
arengut kõigi tema elu rollide omavahelises kooskõlas. See eeldab pidevat
korrigeerimist, ümberhindamist ja valikute tegemist. Karjääri  planeerimine
tähendab oma elu juhtimist.
37. Konkurents
*Konkurents   on    majandussubjektide    püüdlemine   ühise   eesmärgi   poole,
kus ühe edu tähendab teise  ebaedu .
Täielik   konkurents   (ka:   täiuslik   konkurents)   on   turuvorm,   kus    turg    on
killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad.
Monopolistlik konkurents on turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik
toodavad sarnast, ent mingil määral  eristatud  toodet.
*Konkurents on majanduses võitlus suurema turuosa nimel , kus osalevad
nii ettevõtted kui ka  indiviidid .
38.  Käibemaks
Käibemaks   on   üldine    tarbimismaks ,   mis   on   arenenud   XX   sajandi
universaalaktsiisist   ning   mida   kohaldatakse   põhimõtteliselt   kogu
äritegevusele   (k.a   kaupade   tootmine   ja   turustamine   ning   teenuste
osutamine). Käibemaks ei ole ettevõtlusmaks. Käibemaks kehtestatakse
protsentides    hinnast    ja   see   tähendab,   et   tegelik    maksukoormus    on
tootmis-   ja   turustamisahela   igas   lülis   nähtav.   Eestis   on
käibemaksumääraks üldjuhul 20%, teatud  kaupadel  (nt raamatutel) kehtib
vähendatud käibemaksumäär 9%.
*Käibemaks on kaudne maks, mida me ei maksa mitte otse oma tuludelt,
vaid selle maksu tulemusena on kaupade või teenuste hinnad kõrgemad.
Käibemaks   on   lisandunud   väärtuse   maks   ja   selle   tasub    lõpptarbija .
Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest.
*Käibemaks   on   toote   või   teenuse   lisandunud   väärtuse   maks.  Maksu
arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Eestis on käibemaks riiklik maks,
mida   kogub   Maksu-   ja   Tolliamet.   Eestis   reguleerib   käibemaksuga
maksustamist  Käibemaksuseadus . Eestis  kehtiv  üldine  käibemaksumäär
on 20%.
39. Majandus
*Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike
kaupade või teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Majandusteadus   on   majandussubjektide   käitumise   seleteamise   viis,   mis
lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid
nende eesmärkide saavutamiseks.
Majandusprotsesside   ja   neid   protsesse   mõjutavate   seaduste
tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria.
Seletatud ja tundmaõpitud seadusi tuleb ka üksikute majandussubjektide
huvides kasutada: sellega tegeleb  rakenduslik  majandusteadus. (Hõlmab
valdkondi nagu  turundus , juhtimine, majandusarvestus jne).
Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna
muutumisega tegeleb kolmas majandusteaduse haru – majanduspoliitika .
Tavamajanduseks   nimetatakse   ühiskondlikel   traditsioonidel   ja   algelisel
tootmistehnoloogial   baseeruvat   majanduse   korraldust.  Ajalooliselt   kõige
vanem majandussüsteem .
Käsumajanduse   algtõukeks   ja   põhiideeks   on   arvamus,   et   kõiki
majanduslikke   suhteid   võib   ja   oskab   korraldada   üks   keskus   või   üks
majandussubjekt   tema   parema    arusaamise    kohaselt.
 See   on
majandussüsteem   mida   rakendatakse   sotsialistlikes   ja   diktaatorlikes
riikides.
Turumajandus  – vt. 
Majandussüsteemi,   kus   kõrvuti   turumajanduse   elementidega   toimib   ka
tugev valitsuse  sektor  ja kus riik sekkub vähem või rohkem majandussellu,
nimetatakse segamajanduseks.
40.  Majanduskasv
1) Majanduskasv on kitsam mõiste, mis lihtsustatult tähendab  reaaltulu
(reaalse   SKP)    suurenemist    ühe   elaniku   kohta.   Täpsem   majandusteadlik
definitsioon ütleb, et majanduskasv on pikaajaline protsess, mille käigus
suureneb   majanduse   võime   toota   erinevaid   kaupu   ja   teenuseid   (ehk
potentsiaalne    tootmismaht ).  Seega   on   majanduskasvu   korral   tegemist
tootmisvõimaluste piiri laienemisega.
2)   Majanduskasv   ( economic    growth)   on   antud   maa   kogutoodangu   kasv
teatud perioodi jooksul. Mõõdetakse reeglina reaalse (potentsiaalse) SKP
aasta juurdekasvu kaudu. Majanduskasvu täpsemaks näitajaks nii antud
maa siseselt kui erinevate riikide võrdlemisel on reaalse SKP juurdekasv
elaniku kohta.
**SKP (sisemajanduse koguprodukt) on näitaja, mis iseloomustab antud
riigi territooriumil loodud lõpptoodangu väärtust. SKP näitajat kasutatakse
riikide majandusliku arengutaseme hindamisel kõige sagedamini.
*Majanduslik   kasv   on   ühiskonna   potentsiaalse   tootmismahu   pikaajaline
kasv; OECD ametlik definitsioon: määr, millega riik võib vaba ja õiglase
konkurentsi tingimustes toota maailmaturul konkurentsivõimelisi kaupu ja
teenuseid,   säilitades   ja   kasvatades   samal   ajal   on   inimeste   reaaltulu
pikaajalises perspektiivis.
41.  Majanduskriis
*Majanduskriis   on   kogu   majandust   või   mõnda   selle   haru   perioodiliselt
haarava   tootmise,   turustamise,   rahalise   suhete   järsk   terav    häirumine .
Majanduskriisid   võivad   olla   liigitatud   mitmesse   erinevasse   gruppi,
vastavalt sellele, millised käitluse piirkonnas tasakaalu on rikutud. Üldiselt
jaotuvad nad kahte gruppi: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide
kokku    kukkumine .  Kõik   majanduskriisid   toovad   endaga   kaasa
majanduslanguse,   mille   suurus   ja   ulatus   oleneb   kõik   vastava   kriisi
valdkonnast ning mõju suurusest.
* Majandustsükli    madalaim   punkt   ehk   kriis.   Tehased   toodavad   alla
võimsuse ja tööpuuduse tase on väga kõrge, siis majanduskasv pidurdub
ja SKT võib väheneda. Paljud ettevõtted pankrotistuvad. Kuna tööd ei ole,
siis on ka tarbimine piiratud, elatustase on madal.
42. Majandustõus
Majanduslik tõus on tegeliku SKP tõus potentsiaalse suhtes. Majandustõus
on kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul.
*Majandustõus   on   majanduse   toibumisperiood.   Tajudes   tingimuste
paranemist,   hakkavad   ettevõtted   oma   tegevust   laiendama.    Tööpuudus
väheneb,   sest   uusi   ressursse   on   tootmisse   jälle   vaja.   Enamik
majanduskasvu perioode  kestab vähemalt kolm aastat.
43.  Mikroökonoomika
Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul
oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte.
*Mikroökonoomika   on   majandusteaduse   osa,   mis   uurib   ettevõtete   ja
tarbijate käitumist turgudel .
44.  Makroökonoomika
Makroökonoomika   kirjeldab    majandussektorite    ( majapidamised ,
ettevõtted,   valitsus,    välissektor )   vahelisi    seoseid .   Ka   võib
makroökonoomikat nimetada õpetuseks turu üldisest tasakaalust.
*Makroökonoomika on majanduse kui terviku käitumise  uurimine .
45. Miinimumpalk
Alampalk  ehk  miinimumpalk  on   palga   alammäär,  millest vähem  ei  tohi
ettevõtted   täisajaga   töötavatele   töötajatele   maksta.   Miinimumpalk     on
hetkel 470 eurot ( 2017 ).
46.  Missioon
*Missioon on üks osa arengukava koostamisest. Missiooni eesmärgiks on
kirjeldada   organisatsiooni   peamise   eksisteerimise   aluseid,   oluline   on
määratleda   selle    identiteet    ja   sihtrühm.   Organisatsiooni   eesmärki   ja
tõlgendada seda mida tehakse teha, et täita organisatsiooni  visioon .
Missioon   peaks   olemas   realistlik,   kuid   samas   inspireeriv,   peaks   olema
tulevikku vaatav ja teistest erineva panev. Missiooni üks eesmärke on liita
osalejaid nende tööga organisatsioonis.
*Missioon on organisatsiooni tegevuse eesmärgid ja nende alus, mis on
määratletud   organisatsiooni   arengukavas   ja    toetavad    organisatsiooni
visiooni.
47. Visioon
Visioon  on   võimalikult  realistlik  kirjeldus,  millisena   ettevõtja  tahab oma
ettevõtet   näha   tulevikus.  Visioon   eelneb   äri   teostusele.   Visioon   võiks
sisaldada    nt   ettevõtte   asukohta,   turu   kirjeldust   ja   suurust,   kliente,
töötajate oskusi, müügimahtusid jne.
48.  Monopol
Monopol on turu vorm, kus on üks  müüja , teenus või ressurss, millel ei ole
lähedasi   asenduskaupu,   ning   eksisteerivad   turule   sisenemise   barjäärid.
Üksik ettevõtja ei pea  alluma  turuhinnale, vaid määrab selle ise.
Sisenemise   barjäärid   on   kas   juriidilised   või    loomulikud    takistused,   mis
kaitsevad ettevõtet konkurentide eest. Üheks juriidiliseks  piiranguks  on nt
valitsuse   antud   litsents   (nt   arstipraksise   asutamiseks).   Litsentside
jagamine   tavaliselt   monopoli   ei   tekita,   kuid   konkurentsi   piidav   on   see
siiski. Teiseks juriidiliseks piiranguks on  patent  –  leiutise  kaitsmise vorm st
patendi    omanikul   on    ainuõigus    patendeeritud   leiutise   kasutamiseks,
andes  patendi omanikule monopoolse staatuse.
Loomulikud   takistused   monopoli   tekkimiseks   on   nt   ainuomandus   mingi
tooraine   osas.   Loomuliku   monopoli   tekkimise   peamiseks   põhjuseks   on
mastaabisääst  – sellisel juhul suudab üks ettevõtte pakkuda odavamalt
kui   kaks   (nt   autotööstuses,   kulutused   ühe   auto   tootmiseks   hakkavad
vähenema, mida rohkem autosid toodetakse).
49.  Nõudlus
Kõik,   kes   midagi   ostavad   on    nõudjad ,   nende   ostusoovid   kokku
moodustavad turunõudmise. Nõudmine  on hüviste kogus,  mida tarbijad
soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest.
Kogunõudlus   on    defineeritav    kui   igal    konkreetsel    hinnatasandil
kogutoodangu  hulk,  mida  on   osta   soovinud  majapidamised,  ettevõtted,
valitsused ja välissektor.
50. Pakkumine
Kõik, kes turul midagi müüa soovivad, on  pakkujad , nende müügisoovid
kokku   moodustavad   turupakkumise.   Pakkumine   on   kaubakogus,   mida
pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna
eest.
Kogupakkumise   all   mõeldakse   ettevõtete   (majapidamiste   ja   valitsuste)
pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil.
*Pakkumine   on   võrdeline   seos   hüvise   ja   tootjat   poolt   pakutava   koguse
vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa.
51. Palk
Palk on tasu tehtud töö eest. Palgal on kaks vormi:
Tükipalk – tasu tööga loodud toodangu hulga eest;
Ajapalk  – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest.
52.  Pankrot
*  Pankrot   on   võlgniku   kohtumäärusega   väljakuulutatud    maksejõuetus ,
millel on õiguslik tähtsus.
53. Projekt
Projekt on ühekordne konkreetse eesmärgi ja sellega seotud ülesannete
elluviimise   kompleks,   kasutades   kindlaksmääratud   ressursse.
Ressurssideks   on   üldjuhul   raha   ja   aeg.   Projektiks   võib   olla   konkreetse
äriidee    käivitamin,   sh   uue   toote   turule   toomine,   tootmisprotsessi
täiustamine ja moderniseerimine, uuele turule tungimine jms.
54. Personal
*  Personal   (lad.   k.   personalis)   –   kogu   organisatsiooni   liikmeskond   –
töötajad – juhid ja  alluvad , ka omanikud, kui nad ise selles organisatsioonis
töötavad.
55. Positsioneerimine 
**  Toote   positsioneerimine   on  toote  asendi  loomine  tarbijate  teadvuses
võistlevate   analoogide   suhtes.   Toote   positsioneerimise   aluseks   peaks
olema tarbijate arvamus tootest ja tema kohast teiste analoogide hulgas.
*Positsioneerimine   on   ettevõtte   turundustegevuse   alustalasid   ja   algab
ettevõtte   strateegiast.   Igas   majandusharus/tegevusalal   on   mitmeid
elujõulisi positsioone, mida ettevõte saab hõivata.
Positsioneerimise   all   mõeldakse   erinevaid   turundusjuhtimisega
kaasnevaid    toiminguid ,   mis   paigutavad   toote   teatud   kohale   kindlatest
näitajatest lähtudes. Positsioneerimine on toote pakkumise kujundamine,
see   tähendab   toote   konkurentsivõimelise   positsiooni   ja   vastava
turundusmeetmestiku   formuleerimine.   Toote   positsioneerimise   aluseks
peaks olema tarbijate arvamus toodetest ja tema kohast teiste analoogide
hulgas.
56. Raha
Üldiselt võib raha defineerida, kui hüviste vastu vahetamiseks mõeldud
korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti.
Raha kannab endas kolme funktsiooni:
 vahetus- ehk  maksevahend
 arvestusühik
 väärtuste säilitamise vahend
57.  Reklaam
* Reklaam   on   turunduses   kasutatav   kommunikatsioonivõte    toodetele
vahendatud   tähelepanu   pööramise   kaudu   tarbijate   manipuleerimiseks.
Reklaam   on   turunduse   tähtsaimaid   vahendeid.   Reklaami   eesmärk   on
teavitada tarbijat meedia kaudu toodetest, teenustest või ideedest ning
ühtlasi muuta inimeste  suhtumist , teadlikkust ja/või tarbimisharjumusi.
58. Ressursid
Kõige   üldisemas   mõistes   tähistatakse   sõnaga   ressurss   kõikmõeldavaid
vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi
tootmiseks   mõeldud   ressursid   piiratud.  See   tähendab,   et   inimeste
piiramatute   vajaduste   rahuldamiseks   ja   soovitud   hüviste   tootmiseks   ei
jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta.
Tootlike   ressursside   ehk   tootmistegurite   hulka   kuuluvad:   maa,    tööjõud ,
kapital ja ettevõtlikkus.
59. Segmentimine
*Tarbijate   mõttelist   rühmitamist   vastavalt   nende   vajadustele,
ostukäitumisele   või   mõne   muu   tunnuse   alusel   nimetatakse   turu
segmenteerimiseks ehk  teisisõnu  lõigustamiseks või jaotamiseks.
Turu segment on sarnaste vajadustega ostjaskond, kes reageerib üheselt
teatud   turundusmeetmele:   tootele,   hinnale,   ostukohale   või
reklaamisõnumile.
**Turu    segmenteerimine    on   protsess,   mille   käigus   jagatakse   klientide
eripära   alusel   ühe   toote   või   teenuse   turg   alagruppideks   ehk
segmentideks. Mida täpsemalt ja üksikasjalikumalt turgu on kirjeldatud,
seda   lihtsam   on   välja   töötada   ja   valida   just   konkreetsele   sihtturule
sobilikku lähenemist.
60.  Streik
Steik tähendab, et töötajad keelduvad töötamast.  Tegemist on töötajate
kaitsmiseks kasutatava mõjutusvahendiga.
61.  Suhtekorraldus
*Suhtekorraldus on inimese, organisatsiooni, asutuse või ettevõtte suhete
korraldus   meedia   ja   avalikkusega   eesmärgiga   mõjutada  selle  mainet  ja
kajastust .  Suhtekorralduse   sünonüümid   on   avalikkussuhted,   mis   on
toortõlge   ingliskeelsest   terminist   public    relations    (lühendina   PR),   ja
avalike suhete korraldus.
62. Tooted
Toode   on   müügiobjekt,   mille   eest    klient    on   valmis   maksma.  Alati   ei
tähenda see, et toode peaks olema kaup ehk ese füüsilisel kujul. Selles
mõistes  on teenus  sünonüüm. Toote  omaduste  hulgas on kliendi  silmis
tähtsamad kvaliteet ja hind.
*  Toode   on   üks   turunduse   põhimõistetest.   Inimesed   rahuldavad   oma
vajadusi ja soove toodete abil. Sellest lähtudes mõistetakse turunduses
tootena   kõike,   mida   võib   pakkuda   kellelegi   tema   vajaduste   ja   soovide
rahuldamiseks.   Tarbijate   vajadust   võib   rahuldada   ese,   teenus   või   info.
Turunduses on kaup kitsam mõiste kui toode.
Ostuharjumuse   põhjal   jaotatakse   tarbetooted   järgmiselt:
esmatarbetoodeteks  -   tooted,   mis   rahuldavad   esmaseid   vajadusi   ning
mida ostetakse sageli ja vähese ajakuluga; valiktoodeteks - tooted, mida
tarbija   mitmeid   ärisid   külastades   põhjalikult   valib   ja   hindab   sobivuse,
kvaliteedi, hinna ning moe seisukohalt; eritoodeteks - eriliste omaduste ja
bränditunnustega   tooted,   mille   soetamiseks   on   lojaalne   ostja   valmis
kandma  täiendavaid  tarbimiskulusid; ning  võõrtoodeteks - tooted, mida
tarbija ei tunne ega kavatse osta.
63.  Tulumaks
Tulumaks on otsene maks, mida võetakse üksikisiku või majandusüksuse
tulult (nt palgalt, preemialt, intressilt, dividendilt, kasumilt, üürilt, rendilt).
Tulumaks on riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve põhilisi tuluallikaid.
*Eestis kasutatakse füüsilise isiku tulu maksustamisel  proportsionaalselt
maksumäära,   mis   moodustab   20   protsent   maksustavatest   tuludest.
Sellisel   juhul   maksame   sõltumata   oma   sissetuleku   suurusest   kogu   aeg
ühesuguse protsendi tulumaksu.
*Tulumaks   on   füüsiliste   ja   juriidiliste   isikute   sissetulekult   võetav   maks.
Eestis   kehtiv   tulumaksumäär   on   20%.   Ettevõtte   tulumaksu   eripäraks
Eestis   on   see,   et   maksustatakse   ainult   jaotatud   kasumit.   Kui   kasum
investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see  maksuvaba .
64. Turg
Turg on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid (hüviseid) pakkuvad ning
nõudvad ühiskonnaliikmed. St kohtuvad mitmesuguste hüviste tootjad ja
tarbijad.
Turg kui majanduse toimimise süsteem on kujunenud ja arenenud mitme
aastasaja   vältel.   Turg   on   osutunud   kõige   tõhusamaks
majanduskorralduseks   tingimustes,   kus   tootmisresurssid   on   piiratud   ja
tuleb teha valik nende  parima  kasutamisviisi kohta.
65. Turundus
1)   Kõige   üldisemas   tähenduses   on   rahvusvaheline   turundus   vahendite
kogum,   millega   tootja   püüab   pakkuda   oma   toodet   või   teenust   teatud
välisriigi   turu   vajadust   rahuldamiseks   mingis   kindlas   poliitilises,
kultuurilises ja majanduslikus keskkonnas.
2)    Kaasajal    käsitletakse   turundust   eelkõige   kui   turukeskset   õpetust,
mõtteviisi    ja    filosoofiat ,   samuti   ettevõtte   turule   suunatud   tegevust.
Turunduse  põhiidee  võtab kokku lause: „Igale kliendile  õige  toode  õigel
ajal   ja   õiges   kohas   piisaval   hulgal.“   Turundusõpetus   on   alguse   saanud
USA-st   1950.   aastatel.   Marketingi   klassik    Philip    Kotler   on   marketingi
mõiste   sisu   ja   tähendust   avanud   järgmiselt:   turundusidee   on   kliendi
vajaduste   rahuldamisele   suunatud   tegevus   „kui   ettevõtte   eesmärkide
teostamise võtmetegur.“
*Turundus   (marketing)   on   osategevuste   kompleks,   mis   hõlmab   turu-
uuringuid ,   toote   kujundamist,   turustuskanalite   valikut,   hinnapoliitikat,
müügi   toetamist   ja   müüki   ennast.   Eesmärgiks   on   seejuures   tarbijate
vajaduste    tundmaõppimine ,   nende   rahuldamine   ja   samaaegselt   ka
ettevõtte   enda   eesmärkide   saavutamine.   Turundus   on   üks
juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab  ammu  enne müügi  toimumist
ja jätkub ka pärast selle toimumist.
*Turundus on sotsiaalne tegevus ja  juhtimisprotsess , mille abil üksikisikud
ja   grupid   rahuldavad   oma   eesmärke   teiste   jaoks   väärtust    omavate    ja
nende vajadusel ning soove rahuldavate toodete loomise, pakkumise ja
vahetusega.
66. Tööjõud
Majanduslikult   aktiivne   rahvastik.  Majanduslikult   aktiivseks   loetakse
inimesi, kes kuuluvad tööjõu hulka ja soovivad töötada.
67. Tööpuudus
Tööpuudus   ehk    töötus    on   nähtus,   mis   seisneb   selles,   et   inimesed,   kes
soovivad   töötada,   ei   leia   endale    sobivat    tööd.   Sageli   mõistetakse
tööpuuduse   all   ka   tööpuuduse   näitajat,   niisuguste   inimeste    osakaalu
tööjõus.
Tööpuudust, mis tekib töökoha vahetamisel, nimetatakse siirdetöötuseks.
Ajavahemik    endiselt   töökohalt   lahkumise   ja   uue   töö   leidmise   vahel   on
enamasti   pararamatu,   sest   informatsiooni   kogumine   või   pakutavate
töökohtadega tutvumine võtab aega.
Struktuurne  töötus on selline tööpuudus, mis tekib siis kui tööjõu kvaliteet
(oskused, hariduse tase ja kvalifikatsioon) ja  paiknemine  ei lange kokku
tööjõu nõudlusega.
68.  Töötu
Töötu on inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid
kes ei leia tööd.
69.  Äriplaan
*Äriplaan on majanduses äriidee teostamise kirjeldus, mille eesmärk on
testida   teoreetiliselt   äriidee   toimivust   enne   selle   praktilist   teostama
asumist.
Äriplaani   võib   määratleda   kui   ettevõtja   meeskonna   dokumenti   firma
juhtimiseks    ja/või   investorite   kaasamiseks.  Tegemist   on   ennekõike
kommunikatsioonivahendiga,   mis   on   mõeldud   info   edastamiseks   laiale
inimeste   ringile:   rahastajatele,   võimalikele   äripartneritele,
kaastöötajatele,   mõjukatele   firma    peakorter    ametnikele   ja    paljudele
teistele.
*Plaan   on   ettevõtja    tahteavaldus ,   konkreetne   kirjeldus,   mida   ta   soovib
saavutada   ja   kuidas   ta   teostab   oma   eesmärgid.   Äriplaani   koostamine
aitab  ettevõtjal läbi analüüsida muuhulgas kõik ohutegurid, et kavandada
õigeaegselt   ohtude   vältimise   meetmeid   ja   suurendada   õnnestumise
võimalusi. Äriplaan on üks juhtimise instrumentidest. Äriplaanis  kajastub
nii ettevõtte/äri arendamise kui ka finantsiline aspekt.
*Äri defineerime kui väärtuste loomise ja  vahetuse  protsessi.
70.  Ärieetika
* Ärieetika koosneb kahest mõistest: äri ja  eetika , kus:
 Äri on eesmärgipärane majanduslikku kasu taotlev tegevus ja
 Eetika on kõlblusõpetus, mis annab juhiseid tegemaks valikuid õige-
vale ja hea-halva vahel.
Ärieetikat võib defineerida alljärgnevalt:
 Ärieetika   on   eetikavaldkond,   mis   reguleerib   ettevõtete   ja   nende
juhtide käitumist konfliktiolukordades;
 Ärieetika  on  rakenduseetika  vorm  ja  normatiivne  distsipliin ,  mille
puhul   kohaldatakse   konkreetseid   eetikanorme   ja   seejärel
rakendatakse neid.
**Ärieetika   on   rakenduseetika   haru,   mis   analüüsib   äripraktikas   ette
tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme.
71.  Turundusplaan
Rahvusvaheline turunduse plaan on ettevõtte  tegevusjuhend , mis sisaldab
turunduse   eesmärgi,  selle  saavutamiseks  rakendatava   poliitika,  sihtturu
analüüsi,   sihtturu   väliskeskkonna   analüüsi,   finantsanalüüsi   ja
kontrollsüsteemi.  Optimaalne   rahvusvaheline   turundusplaan   on   selline,
mis maksimeerib plaanitava perioodi kasumi.
Optimaalsuse nõue turumajanduse tingimustes tähendab teoreetiliselt, et
turunduse   jõupingutusi   tuleb   suurendada    senikaua ,   kuni   täiendavate
kulutustega kaasnevad ka täiendavad kulud. 
72.  Tarbijahinnaindeks
*  Tarbijahinnaindeks   (lühend   THI)   on   indeks,   mis   iseloomustab
tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.
73.  Turutasakaal
Turutasakaal tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil
hinnatasandil.
*  Turu tasakaal on olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on
mingi hinna juures võrdsed.
74. Bränd
Bränd on toote või teenuse iseloomulik tunnus, nt nimi või kuju(tis), mille
järgi   seda   seostatakse   teatud   kindla   majandusüksusega.   Brändiks   võib
olla ka termin. Brändi klassikaline näide on  Coca -Cola  erikujuline  pudel.
*Bränd on „nimi, termin, disain, sümbol või mingi funktsioon, mis eristab
ühe   müüja   kauba   või   teenuse   teiste   müüjate   omast“.   Brändil   on   kolm
olulist osa: brändi nimi,  logo  ja slogan. Brändi nimi peab olema teistest
eristuv, kergesti meeldejääv ning kirjeldama toote kuuluvust. Brändi nime
toetab logo, mis on nime visuaalne lahendus. Logo pidev näitamine aitab
tarbijal brändi ära tunda. Slogan on tunnuslause.
75. Turumajandus
Turumajanduseks   nimetatakse   sellist   süsteemi,   kus    ostjad    ja   müüjad
vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus resursside
paigutajaks on “Nähtamatu käsi”.
“Nähtamatu   käsi”   tähistas   süsteemi,   milles   isiklikest   huvidest   lähtuvad
indiviidid kasutavad riigi majandusresursse kõige efektiivsemal moel ning
sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus. Nähtamatu käsi
on seega konkurents, mis hinnainformatsiooni alusel paigutab ressursse
ühiskonnas.
76.  Usaldusühing
Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise
ärinime  all  ja   vähemalt   üks  neist  isikutest  (täisosanik)   vastutab  ühingu
kohustiste   eest   kogu   oma   varaga   ning   vähemalt   üks   neist   isikutest
( usaldusosanik )   vastutab   ühingu   kohustiste   eest   oma   sissemakse
ulatuses.  Usaldusosanik   osaleb   sarnaselt   täisosanikuga   otsuste
langetamisel,   kuid   ta   lei   ole   õigust   ühingut   juhtida   ja   esindada   ilma
täisosanike volituseta.
77. Täisühing (kirjanduses kasutatud ka partnerettevõte)
Täisühing on äriühing, milles on kaks või enam osanikku, kes tegutsevad
ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustiste eest solidaarselt kogu
oma varaga (st kuni kõigi nõuete rahuldamiseni).
78. Juhatuse liige
*Juhatuse liige on isik, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku ja  kantud
äriregistris   äriühingu   B-kaardile.   Teised   isikud   ei   ole   juhatuse   liikmed.
Juhatuse liige võib olla ka isik, kes ei kuulu omanike hulka.
79.  Tegevjuht
*Tegevjuht on isik, kes teeb juriidilise isiku (majandusüksus, ettevõte või
asutus) eest toiminguid ja  tehinguid  ning vastutab statistiliste aruannete
esitamise  eest. Tegevjuht tagab, et aruanne  on esitatud aruandevormil
märgitud   tähtajaks.   Andmete   esitamise   kohustuse   sätestab   riikliku
statistika   seadus.   Tegevjuht   on   majandusüksuse   kasutajate   haldaja   ja
määrab ka majandusüksuse peakasutaja
*Tegevjuht on täisomanike poolt selleks volitatud täisomanik või  palgatud
tegevdirektor kelleks ei või olla usaldusisik.
80.  Investeering
 Investeering   on   kasu   saamise   eesmärgil   tehtud   pikaajaline
kapitalimahutus. Investeeritavaks kapitaliks on enamasti raha. Raha
saab   investeerida   väärtpaberitesse,   väärismetallidesse,
kinnisvarasse, eluskarja, seadmetesse jne.
  Investeerimine    on   rahaliste   vahendite   paigutamine   eesmärgiga
teenida   tulu   investeeringu   väärtuse   kasvust   või   regulaarsetest
väljamaksetest.  Investeeringud  võib jaotada reaalinvesteeringuteks
ja finantsinvesteeringuteks.
Reaalinvesteeringud    on   paigutused   reaalvarasse   ehk   nt
kinnisvarasse,   tootmisseadmetesse   jne.   Finantsinvesteeringud   on
paigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse.
*Investeerimistegevus  on tegevus, mis on seotud finantsinvesteeringute,
ainelise   ja   ainetu   põhivara   ning   muude   rahalähenditeks   mitteloetud
investeeringute
 
soetamise
 
ja
 
võõrandamisega.
 
Infot
investeerimistegevuse   kohta   saab   peamiselt   bilansi   aktivapoolelt,
põhivara kajastavast osast. Vastavalt rahvusvahelisele standardile IAS 7
võib   rahakäibe   aruandes   investeerimistegevusena   kajastada   ka   saadud
dividende ja intresse, kui need pole kvalifitseeritud põhitegevuseks.