Arvestuse alused kokkuvõte (0)

1)Arvepidamise ajalugu: kes oli Luca Pacioli, kust sai arvepidamine alguse?
Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494
2)Mis on ettevõtte majandusaasta aruanne, millal see koostatakse?
Aastaaruanne koosneb erinevatest aruannetest, mille koostamiseks on ette nähtud kindlad vormid ja mille eesmärk on anda ülevaade firma finantsseisust, majandustulemustest ja rahavoogudest.
Majandusaasta pikkus on 12 kuud ehk kalendriaasta ning selleks ajaks peavad raamatupidamiskohustuslased kindlasti koostama majandusaasta aruande. Vähemalt üks aruanne aastas on kohustuslik majandusaasta lõpu seisuga. Näiteks kui majandusaasta algab 01.01.2014, siis tuleb aruanne koostada hiljemalt 31.12.2014.
3)Kes on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohustuslased?
Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eestis registreeritud iga era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, Eestis registreeritud iga füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal.
4)Algdokumentide koostamine, arve vormistamine
Algdokumendid jagunevad koostamise järgi kaheks:
kellegi teise koostatud algdokumendid (nt. ostuarved, teatised , pangaväljavõtted jne.);
ise koostatud algdokumendid (nt müügiarved, töötasu arvestuse dokumendid jne).
1) dokumendi nimetus ja number;
2) koostamise kuupäev;
3) tehingu majanduslik sisu;
4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
5) tehingu osapoolte nimed;
6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
Arvele tuleb märkida (KMS § 37 lg 7):
arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;
maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;
kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;
kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;
kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
kauba kogus või teenuse maht;
kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;
kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud;
maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes.
5)Mis on bilanss , mida bilanss näitab ja millal koostatakse?
Koostatakse majandusaasta lõppkuupäeval
6)Bilansivalem. Omakapitali osatähtsus varades
Käibevara +põhivara=lühiajalised kohustused+pikaajalisd kohustused + omakapital
Aktiva = passiva Varad =kohustused+omakapital omakapital=varad-kohustused
omakapitali osatähtsus= omakapital/ kogukapital
7)Bilansi koostamine, sh algbilanss
Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem:
VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
Bilansi valemi teisendatud vorm oleks:
OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED
Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi.
Bilansi koostamisel tuleb raamatupidamisseaduses etteantud kirjete järjekorda järgida, kuid kirjeid võib täiendavalt liigendada.
Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi:
KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
Järelikult:
OMAKAPITAL = KÄIBEVARA + PÕHIVARA - KOHUSTUSED
Kuna bilansi aktiva poolt nimetatakse vara pooleks ja passiva poolt vara katteallikate pooleks, siis siit saame tuletada järgmise bilansivalemi:
VARA = VARA KATTEALLIKAD
Vara katteallikaid nimetatakse sageli kapitaliks. Nii, et
VARA = KAPITAL
Omakapital on ettevõtte õiguslike omanike poolt ettevõtte käsutusse antud ning ettevõtte oma äritegevusega loodud kapital. Seega baseerub omakapital eelkõige kahel allikal: sissemakstud kapitalil ja kasumil. Kõrgem omakapitali määr (omakapitali suhe kogukapitali) tagab ettevõttele majandusliku kindluse, tugevama vastupanuvõime kriisiperioodil või negatiivsetele turumõjudele, suurema usaldatavuse võlausaldajatele.
Omakapital on bilansi osa, millest nähtub ettevõtluse vorm (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu), kuna omanike poolt antud kapital kannab vastavat nimetust – aktsiakapital , osakapital jms.
8)Mis on kasumiaruanne , millal see koostatakse, mida kasumiaruandes kajastatakse?
Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. Kasumiaruanne on tihedalt seotud bilansiga, sest kasumiaruandes toimub bilansi ühe kirje “Aruandeperioodi kasum/ kahjum ” detailsem iseloomustamine .
Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul.
Kasumiaruandes on kirja pandud tulud ja kulud. Tulud suurendavad ettevõtte omakapitali rida “Aruandeperioodi kasum/kahjum”. Omakapitali suurenemine kajastatakse kreeditis. Seetõttu kajastatakse ka erinevad tulud vastavate kontode kreeditis. Kuna kulud vähendavad omakapitali siis kulud kogutakse vastavate kontode deebetisse.
Bilanss ja kasumiaruanne koostatakse majandusaasta aruande koostamisel.
9)Rahavoogude aruande kirjeldus
Rahavoogude aruanne on bilansi, kasumiaruande ja omakapitaliaruande kõrval üks neljast põhiaruandest, mis kuulub majandusaasta aruande koosseisu.
Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Samuti saab analüüsida kuhu raha on läinud ja kust tulnud ning võimadab teha tulevikuprognoose. Rahavoogude aruanne näitab ettevõtte võimet – maksta dividende ja laenude intresse.
10)Mis on immateriaalse ja materiaalse põhivara erinevus?
Immateriaalne põhivara: Arenguväljaminekud ; Patendid , litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara
Materiaalne põhivara: Maa ja ehitised ( soetusmaksumuses ) ; Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses)
11)Amortisatsiooni arvestamise meetodid ja nende meetodite erinevused.
Iga Amortisatsioonimudel kasutab ühte neljast amortiseerimismeetodist. See meetod määrab, kuidas amortisatsiooni arvestatakse. Vali sobiv meetod vastavalt kohalikule seadusandlusele .
Amortisatsioonita
Amortisatsiooni ei arvestata.
Lineaarne
Põhivara amortiseeritakse igal aastal samas summas, võttes aluseks Ostuväärtuse või Sihtfinants. väärtuse. Kui Põhivara on ümber hinnatud, võetakse aluseks viimase Ümberhindluse uus väärtus.
Näiteks Põhivara Ostuväärtusega 100,000, mida amortiseeritakse 20% aastas, kasutades lineaarset meetodit, amortiseerub 5 aastaga lõplikult (igal aastal 20,000).
Degressiivne
Selle meetodiga väheneb Põhivara baasväärtus igal aastal amortisatsioonisumma võrra.
Näiteks Põhivara Ostuväärtusega 100,000, mida amortiseeritakse 20% aastas, kasutades degressiivset meetodit, amortiseerub esimesel aastal 20,000, teisel aastal 16,000 (20% 100,000-20,000) jne. Selle meetodi puhul ei amortiseeru Põhivara kunagi lõplikult. Riikides, kus on sellise vara mahakandmiseks oma reeglid, pöördu nõu saamiseks oma kohaliku HansaWorldi esindaja ja audiitori poole.
Kui amortisatsiooni arvestatakse igakuiselt, väheneb Põhivara baasväärtus iga kuuga . Eeltoodud näites on esimese kuu amortisatsioon 100,000 x 20% x 1/12 = 1666 ,66. Teisel kuul on see (100,000 – 1666,66) x 20% x 1/12 = 1638,89, kolmandal kuul (100,000 - 1666.66 - 1638.89) x 20% x 1/12 = 1611 .57 jne.
12)Mis on põhivara soetusmaksumus? Kuidas seda leitakse?
Soetusmaksumus – põhivara soetusmaksumus, mille alusel toimub igakuine amortisatsiooniarvestus.
13)Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja olemus.
Raamatupidamiskohustuslane peab koostama sise-eeskirja raamatupidamise kohta. Sise-eeskiri on aluseks, millest raamatuidaja oma töös lähtub.
14)Majandusaasta aruande koostamise alusprintsiibid
Majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest.
Ei ole lubatud segada ära oma ja võõrast vara. Tähelepanelikult tuleb jälgida, kelle raha ja kus kasutatakse. 
Jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip.
Hea tava nõuab, et majandusaasta aruandesse kirjutatakse sõnaselgelt, kas äriühing on plaanib ka edaspidi (et siis jätkuvalt) tegutseda või mitte. 
Arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised.
Nii lühidalt kui võimalik, nii pikalt kui vajalik, võiks nentida. Arusaadavalt niikuinii. Mis tähendab siis seda, et kui räägitakse jalgratta ostust -müügist, siis tulekski niimoodi kirjutada, mitte hakata udutama stiilis: kondiaurul edasiliikuvate kaherattaliste erinevate värvileidudega ilmestatud liikumisvahendite võrdne vahetustehing kohalikus vääringus maksevahendeid kasutades..
Olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid . Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil.
Mis on ettevõttes oluline, mis mitte, otsustab iga ettevõte ise. Mõõdukus ja ratsionaalsus, õiglane hinnang ja aus esitlus on selle printsiibi märksõnad.
Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme.
Jätkuvuse ja järjepidevuse printsiip ei ole üks ja seesama, paraku. Järjepidevus tähendab siin seda, et ühe arvestusmeetodi kasutamise puhul on võimalik võrrelda eelmiste aastate samalaadseid näitajaid. Ehk oleks arusaadav näide varude arvestusmeetodi kohta – kui ettevõttes on kinnitatud varude arvestuseks FiFo meetod, tuleb seda jätkata. Ning analüüs on sama meetodit kasutades võimalik ning tulemus õige.
Tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud.
Mis tähendab praktikas seda, et kui oled sõlminud ja tasunud ette terve aasta infotelefoniliini reklaamiarve, siis jagad esitatud arve järgnevate kuude (ehk lepingu kehtivuse lõpuni) osas laiali ning igal kuul tekib aastasest arvest 1/12 kulusid.
Objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne.
Olgu tõde kuitahes valus , tulemusi ja tegevusi peab hindama erapooletult ning erapooletult peab need ka majandusaasta aruandes esitama. 
Konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine.
Ettevaatlik ja kaaluv arvestus ei tähenda muidugi mitte seda, et koostad aruannet ajaliselt aeglaselt ning jälgid, et ega pliiatsitops ümber ei kuku . Pigem keelitatakse meid ikka ressursse ja kapitali õigesti ja õiglaselt hindama, konservatiivselt, teiste sõnadega.
Avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate.
Avalikustamise printsiip manitseb meid mitte varjama või mitte ilustama tegelikke fakte ja näitajaid.
Sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga .
Tõlgendame seda nüüd selliselt , et oluline on tehingu sisu, mitte algdokumendil kirjutatu. Et kui arvel on jalgratta rent, kuid sisuliselt saame jalgratta päriselt omale jätta (koos omandiõigusega) ilma mingisuguste jalgratta tagastamise kohustuseta, siis on tehing ikkagi ost-müük, mitte rentimine.
15,16)Tulude kajastamine ja olemus. Tuua erialaseid näiteid
Tulude kajastamisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna Juhendist RTJ- nr 10.
Tulusid ja kulusid kajastatakse tulude ja kulude vastavuse printsiibi alusel. See tähendab, et kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis on aruandeperioodist pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist.
Sise-eeskirjas tuuakse välja kuidas on jaotatud ja liigitatud tulud e/v raamatupidamises.
16)Kulude kajastamine ja olemus. Tuua erialaseid näiteid ettevõtete kuludest.
Tulud ja kulud
17) Lausendid ja kanded kontoristidele.
18)Kontode olemus
19)Tulu- ja kulukontode eripära
20)Töötasude arvestus ja deklaratsioon vorm TSD
21)Lisatasude olemus ja maksmine , milliste tegevuste eest võib maksta ettevõttes lisatasu?
22)Käibe tekkimine ja deklareerimine
23) Pearaamat . Mis see on ja kuidas toimub sinna kannete tegemine?
24)Varude arvestuse meetodid (FIFO, LIFO jt)
25)Kapitali- ja kasutusrendi olemus ja erinevus
Kapitalirent on liisinglepingu liik, mille korral liisinguvõtja tasub graafikujärgsete maksetena kogu liisingueseme maksumuse ja saab liisingulepingu lõppedes sõiduki omanikuks.
Kasutusrent on liisinglepingu liik, mille puhul liisinguvõtja tasub makseid sõiduki ostuhinnast jääkväärtuseni. Jääkväärtusele sõlmitakse tagasiostuleping kas sõiduki müüjaga või mõne muu liisinguandja aktsepteeritud partneriga. See jätab liisinguperioodi lõpus valikuvõimaluse - kas osta sõiduk liisingust välja (liisinguvõtjal on alati eelisostuõigus) või tagastada see lepingus näidatud tagasiostjale.
26)Arvestusliikide omavaheline seos