Inimene on ju vahepeal edasi arenenud. Kuid ega Testamendi loojad polnud siis Nostradamuse masti mehed nad ei näinud ette progressi teaduses ja kultuuris. Testamendi stroofe võib käsitleda patu-palk-on-surm laadi aspektist. Piibli õpetus oli suunatud Kristuse kaasaegsetele, kelleks olid - barbar, lihtne käsitööline, kirjaoskamatu pööbel jt. Kui lähtuda tõsiasjast, et minu piiblitekstist arusaam toimleb algeliselt, siis panustan mõtlevatele inimestele. E.Cassirer kirjutab: ,, Kõigist kultuurinähtustest alluvad müüt ja religioon kõige vähem loogilisele analüüsile." Kierkegaard kirjeldab religioosset elu kui suurt ,,paradoksi". Tema jaoks tähendas igasugune katse seda paradoksi leevendada religioosse elu eitamise ja hävitamisega. Aquino Thomase väitel o usuline tõde üleloomulik ja ülemõistuslik, aga mitte ,,mõistusevastane." Ainult mõistuse abil ei suuda me tungida saladustesse.
....................................8 KOKKUVÕTE................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 Mis on inimene 3 Sissejuhatus 20. sajandi esimese poole väga mõjukas juudi soost saksa filosoof Ernst Cassirer (1874- 1945) ei ole Eestis just eriti tuntud. Üks tema põhiteostest Uurimus inimesest on kindlasti sobiv sissejuhatus tutvumaks tema loomingu ja vaadetega (eestikeelne tõlge ilmus trükist 1999.a.). Oma elu viimased kümmekond aastat tegeles Cassirer sümboolsete vormide filosoofia rakendamisega inimkultuuri erinevate valdkondade uurimisel. Selle perioodi olulisemaks tulemiks ongi juba eelpool nimetatud teos, mis on ühtlasi minu referaadi allikmaterjaliks
Mainori Kõrgkool Psühholoogia Instituut, III KPS Referaat ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal Töö autor: Signe Valsberg Õppejõud: Peeter Selg ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 2 Tallinn, 2007 ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 3 Sisukord Eessõna...................................................................................................................................4 Sissejuhatus..........................................................
teda vaatleb." - Kant: ,,Ilu kogemine on eesmärgipärasuse tajumine ilma eesmärgita." 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platoni mimesis kustiteos on millegi objektiivse koopia. Kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. (Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) Kunstiteos on ühtlasi asi, millele on see staatus antud. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja Platon, Ionos (kunsti väljendus on jumala and) Tehnik/ meister Aristoteles Lugeja/ vaataja poolt moodustatud konstruktsioon Barthes: ,,Autori surm": Teos ei kanna Autor-Jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude. Autorifunktsioon Foucault: lugejad projitseerivad teatavale teksti hulgale autori positsiooni.
üksüheselt mõistetavast nähtusest koos enamasti üheselt arusaadavate nähtustega selle sees, ning vabaneda inimkesksest arusaamast subjektide ilmaruumi tõlgendamisel. Isikukesksel maailma tunnetamisel püüab ta jõuda kahe osalt teineteisega kattuva mõisteni, milleks on omailm ja eluilm, ning anda ülevaate nende kahe mõiste tekkimisest, kasutamisest ja olemusest. 3 ELUSOLEND KUI ANIMAL SYMBOLICUM Cassirer on väitnud, et kui tegemist on inimesega, siis ei liigu me enam mitte füüsilises, vaid sümboolses maailmas. Nii inimesed kui ka loomad tegutsevad märgiliste tegevuste kaudu, kus iga liik konstrueerib omaenda eluruumi ning see protsess teostub märkide kaudu. Sageli me ei mõtle sellele, et kogu elamise ja käitumise aluseks on märgid, vaid toimime märkide kaudu seda enesele otseselt teadvustamata. Maailma tõlgendamisel on tähtis koht
Kunst on järgmine teiste asjade järel. II kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavad vormis. Autor annab ideele meeleliselt tajutava vormi vormi, mida teised inimesed saavad oma meeltega kogeda, vaadata, kuulda, kompida. III kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine ( Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) meeleliselt tajutavas vormis. Cassirer: kunst on reaalsus intensiivistatud kujul, aitab meil aimata asjade vormi, kunstis peitub tõeline ehtne avastatus. Kunstiteose olemust puudutatavad vaidlused: Kunstiteose piiride küsimus: kas kunstiteos on piiratud zanriliste või väljendusvormiliste reeglitega? (heliteos, milles pole helisid; luuletus, milles pole sõnu, jne) kas näidend ilma näitlejateta on näidend, raamat ilma kaanteta jne.
NT: kus suitsu, seal tuld.) Sümboliline suhe-idee ja sõna vormi vaheline suhe, nende vahel on seos. Näiteks kukk-kukeleegu, mitte pärismärgid vaid sümbolilised. Semioos on märgiprotsess, v märgiloomeprotsess SEMINAR! ( SILVI SALUPERE) Semiootika teadusena: Vana –Kreekas meditsiin, filosoofia -Augustinus-keskaja lõpu periood -John Locke 17.sajand-UUSAEG- Moodne teadus-Revolutsioon UURIMINE-teaduste institutsionaliseerimine. 60ndad-80ndad -Peirce -Saussure -Cassirer -Lotman -Eco -Sebeok( lingvist, tegeles loomade kommunikatsiooniga.)(Zoo-semiootika rajaja.) -Foucault -Kristeva -Greimas -Deleuze -Barthes 80ndad-90ndad -Deeley -M.Lotman TEADUS: -19-künenda sajandini oli teadus seotud naturaalse, füüsilise maailma uurimisega. Kõik mis väljapoole jäi oli liigitatud fülosoofi a valdkonda. -19 ndendal sajandil tekib nähtus nimega Humanitaar teadus.( Sünnib saksakeelses keskkonnas.Hakatakse teaduseks nimetama
being. It has a world of its own because it has an experience of its own. The phenomena that we find in the life of a certain biological speciesare not transferebale to any other species. The experiences and therefore the realities of two different organisms are incommensurable with one another. In the world of a fly, says Uexküll, we find only "fly things"; in the world of a sea urchin we find only "sea urchin things" (Cassirer, 1953, p. 41). Funktsionaalne ring (Funktionskreise). Iga organism, ka kõige primitiivsem, on sobitatud oma ümbrusesse (ökoloogilisse niÓÓi < Pr. niche). Ümbrusega adaptatsioon on võimalik vaid seeläbi, et eksisteerib tasakaal retseptorite (Merknetz) ja effektorite (Wirknetz) süsteemi vahel. See tasakaal luuakse funktsionaalse ringi (Funktionskreise) abil. Beheivioristlik programm (1899). 1894 Lloyd Morgan esitas oma kaanoni. Jacques Loeb (1859-1924) lõi oma tropismide teooria
nõid) Inimese suhe ühiskonnaga- seineb tugev vastasseis Suulise kultuuri väljalöömist saab seostada ühiskonnas toimuvate suurte muutustega nt. Sõjad, haigusepideemiad, kriisid jne. Meditsiinis-> nt antibiotikumide kõrvalnähtude avastamisel pöörduti rahvameditsiini juurde. Huvitav artikkel: Vepsa rahvausu põhjal. "Rahvausund tänapäeval" 1995 . Mees suhtleb metsaga Kirjandust Juri lotman (1922-1993) rmt. Semiosfäärist , 1992 lk 77 jj Ernst Cassirer (1874-1945) rmt uurimus inimesest 1999 Jack Goody (1919) rmt Metsiku mõtlemise kodustamine 2000 [1977] Jaan Sootak " Möögaga leegi vastu" Akadeemia nr 4, 1990 Arhailine arusaam karistusest Keelust üleastumine lepitus Ohverdamine karistus ( lindpriius, veretasu). Keskaja arusaam karistusest Karistaja ja kahjukannataja lahusus - Psühkoloogiline alus: kättemaks - Ajalooline põhjendus tavaõigus
indiaani ja antiikkultuuri võrdlused Johann Gottfried von Herderi müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine 2.Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. 19. saj tautegooriline ja evolutsionistlik Tautegooriline Friedrich Schelling müüt on autonoomne, tuleb mõista eraldi kui inimvaimu omalaadi kujundit, Ernst Cassirer Evolutsionistlik võrdlev, algkeel eeldab algkodu, -kultuuri ja -müüdistikku, Edward Burnett Tyler, Andrew Lang 20. saj. Ritualistlik ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik Cambridge'i koolkond, James G.Frazer, Jane E. Harrison müüt pole muu kui riituse toime sõnaline vaste Psühhpanalüütiline Otto Rank kangelaste tüpoloogia, Sigmund Freud müütide ja unenägude seos 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus?
kapitalismi vaim" (1904). Ka eestikeelsena nüüd olemas Materialismi vaimus huvitavad teda küsimused võimust, majanduslikest faktoritest, sõjalisest jõust ja institutsioonidest, mis säilitavad sotsiaalset korda. Samas on tema töödes selged saksa hermeneutikatraditsiooni mõjud, teda huvitab kuidas religioon kujundab inimeste sotsiaalset käitumist ja kuidas inimesed ise oma sotsiaalset tegevust mõistavad ja tõlgendavad. Kulturwissenschafti üks silmapaistvamaid esindajaid oli 12 Ernst Cassirer (1874-1945) Neokantiaan, keda võib nimetada ka ideede ajaloolaseks. Cassirer lähtub Kanti veendumusest, et tunnetus on inimese enda loov tegevus, et inimteadvus osaleb aktiivselt maailma tunnetamise protsessis. Olulisel kohal on ka ,,vormi" mõiste meelelisuse vormid on inimtunnetuse vältimatuks tingimusesks konstitueerides inimese maailmakogemuse. Cassireri olulismaks teoseks on mahukas ,,Sümboolsete vormide filosoofia" (1923-1929)
jäljendamine. Ilus on teos juhul, kui ta on tehtud hästi. Platoni arvates on iga kunstiteos koopia koopia. Esteetikud: kunstiteos on millegi väljendamine. Subjektiivne väljendamine- kunst on millegi subjektiivse, nt autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Objektiivne väljendus: millegi objektiivse, näiteks kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis- Aristoteles, Hegel ja Cassirer, romantikud. Aristotelese substantsi teooria. 47. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Platon kirjeldab kunstnikku kui mingisugust vahendajat, meediumi. Miski peab kunstnikku inspireerima, kunstnikul on vaja muusat, kunstnik peab kunstitegemise hetkel olema endast väljas ning keegi teine tema sees. Tänu romantismi teoreetikutele kalduvad tänapäeva kunstnikud Platoni poole. Aristoteles seevastu kirjeldas kunstnikku kui tehnikut või meistrit, kes valdab tehnikat, kuidas
(näiteks grammatiline) tähendus. lisatähendusi. Informatiivsus ja liiasus luules Meetrumist ja rütmist hoolimata , tuli Endre Ady luuletuse puhul 60% foneemidest ennustada, eksperimendi puhul ajaleheartikliga aga ainult 33%. Luuletuses olid liiased, informatsioonivabad 40 häälikut sajast, ajalehe juhtkirjas aga 67. Veelgi kõrgem oli liiasus kahe tütarlapse vestluses. Siin piisas 29 häälikust, et ära aimata ülejäänud 71. Ernst Cassirer. Sümboolsete vormide filosoofia 1923-29 Märgi (signaali) ja sümboli eristus. Signaal on osa füüsilisest maailmast, sümbol aga osa inimlikust tähenduste maailmast. Signaalidel on alati füüsiline või materiaalne alus, sümbolitel on ainult funktsionaalne väärtus. Inimene kui sümboleid loov ja kasutav olend Inimkultuur moodustub erinevatest sümboolsetest struktuuridest ehk vormidest. Sümbolid struktureerivad teadvust vastavalt teatud sümboolsetele vormidele nagu:
inimest, kelle hingeomadused vaimse kontrolli mõjul on väärtuslikuks saanud. Kunstnik ja 41 geenius sulavad romantikute silmis peaaegu ühte. Kunstnik on kõrgemate väärtuste kandja, ta on inimkonna kõrgeim õis. Romantism arvas, et inimese kõrgus pole mõistus, vaid kujutlus ja oluline pole hästi argumenteerida, vaid maailma muutub nende mõjul, kes kõnelevad teistmoodi. Cassirer, Ernst 1999KunstUurimus inimesest202 248 Semper, Johannes1969 1915 1919Romantika hing (Saksa vararomantismi põhijooni) Mõtterännakud I, 31 46 Donskis, Leonidas 1994 Geenius ja kultuur Vikerkaar 10/ 57 64 Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. Baudelaire. Wilde, Oscar Dorian Gray portree Blomstedt, Jan 1994 Vastumõtlejad: WildeKosmopoeetika 100 116
sellised kultuurinähtused, mida nimetatakse religiooniks ja müüdiks. Paljud kirjandusteosed lahkavadki religiooni ja müüti just läbi range loogilise analüüsi. Näiteks on religioon ja müüt Max Weberi arvates oma algvormil"võrdlemisi ratsionaalne tegevus". Sellest tekib küsimus, et miks siis rangele loogilisele analüüsile ei peaks alluma siis selline ratsionaalne tegevus? Ilmselt sellepärast, et religioonid ja müüdid käsitlevad just ,,üleloomulikke jõudusid". Näiteks Cassirer ütleb oma kultuurifilosoofilises töös ,,Uurimus inimesest": ,,Religioon väidab valdavat absoluutset tõde, kuid tema ajalugu on eksituste ja hereesiate ajalugu. Ta annab meile tõotuse ja tulevikunägemuse transtsentsest maailmast mis ületab igasugused inimkogemuse piirid ja ometi jääb ta ise inimlikuks, liigagi inimlikuks.". ,,Aru ega otsa" ei ole tema arvates ka müütidel. See on midagi, mis
sellised kultuurinähtused, mida nimetatakse religiooniks ja müüdiks. Paljud kirjandusteosed lahkavadki religiooni ja müüti just läbi range loogilise analüüsi. Näiteks on religioon ja müüt Max Weberi arvates oma algvormil"võrdlemisi ratsionaalne tegevus". Sellest tekib küsimus, et miks siis rangele loogilisele analüüsile ei peaks alluma siis selline ratsionaalne tegevus? Ilmselt sellepärast, et religioonid ja müüdid käsitlevad just ,,üleloomulikke jõudusid". Näiteks Cassirer ütleb oma kultuurifilosoofilises töös ,,Uurimus inimesest": ,,Religioon väidab valdavat absoluutset tõde, kuid tema ajalugu on eksituste ja hereesiate ajalugu. Ta annab meile tõotuse ja tulevikunägemuse transtsentsest maailmast mis ületab igasugused inimkogemuse piirid ja ometi jääb ta ise inimlikuks, liigagi inimlikuks.". ,,Aru ega otsa" ei ole tema arvates ka müütidel. See on midagi, mis
sellised kultuurinähtused, mida nimetatakse religiooniks ja müüdiks. Paljud kirjandusteosed lahkavadki religiooni ja müüti just läbi range loogilise analüüsi. Näiteks on religioon ja müüt Max Weberi arvates oma algvormil“võrdlemisi ratsionaalne tegevus“. Sellest tekib küsimus, et miks siis rangele loogilisele analüüsile ei peaks alluma siis selline ratsionaalne tegevus? Ilmselt sellepärast, et religioonid ja müüdid käsitlevad just „üleloomulikke jõudusid“. Näiteks Cassirer ütleb oma kultuurifilosoofilises töös „Uurimus inimesest“: „Religioon väidab valdavat absoluutset tõde, kuid tema ajalugu on eksituste ja hereesiate ajalugu. Ta annab meile tõotuse ja tulevikunägemuse transtsentsest maailmast – mis ületab igasugused inimkogemuse piirid – ja ometi jääb ta ise inimlikuks, liigagi inimlikuks.“. „Aru ega otsa“ ei ole tema arvates ka müütidel. See on midagi, mis
annaabi.ee 
