Filosoofia 5. loeng (1)

1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia?
Klassikaline ( Platon kuni XVII saj):
Millineo n hea elu? Milles hea elu seisneb? Mis teeb elu heaks? Mida teha, et elu oleks hea? Kuidas elada hästi?
Mis on õnn? Milles peitub õnn? Mida teha, et olla õnnelik?
Uusaegne (XVIII-XXI saj)
Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes?
2. Mis on õnn?
Loodusega kooskõlas elamine – Seneca
Eudaimoonia ehk õitseng – Aristoteles
Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud – populaarteaduslik .
Mikrokosmiline tasakaal.
Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund,
inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne.
Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada.
3. Mis on hüve?
Objektid, mida inimene enne ei omanud , kuid tahab või võiks omada ning mille saavutamiseks ta teeb midagi. Religoosse hedonismi järgi on hüve igavese elu leidmine ning ka kehas olles jumalaga sideme loomine. Eneseteostus , vabadus, teiste austus jne. Objekt, emotsioon , tegevus, mille läbi saavutatakse õnneseisund.
4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu?
Populaarne hedonism – õnn peitub iha objektide poolt pakutavais naudinguis (obbjektid on hüved, mis inimesed õnnelikuks teeb).
Mikrokosmiline tasakaal – hüveks seesamune tasakaal, mis viib õnneni.
Filosoofiline / intellektuaalne hedonism – õnn peitub targalt valitud naidingutes (toit on hüve ja söömine protsess, mille kaudu ma selle hüve omandan, kuid peab teadma kui palju ja milliseid hüve objekte tuleks tarbida). Tarkus on piiramatu hüve, selle tarkuse seisundi saavutamine ühtlasi õnn.
Religioosne hedonism – ülim hüve saab meile omaseks alles hauataguses elus. Õnn peitub/ seisneb läheduses jumalaga.
Romantismi eetika – õnn peitub loomingulises eneseteostuses.
Ekistentsialistlik eetika – indiviidi vabaduse teostamine .
Sotsiaalse hüve eetika – armastus, kodumaa teenimine .
Positiivse psühholoogia hüve – subjektiivne hüve (välise imiteerimise kaudu, saavutad ka sisemise heaolu)
5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat?  Mis tähendab naturalistlik hüve?
Õnne toatlemine on inimesel loomuomane ning õnn on inimese ülim hüve. Kõikidel asjadel on oma eesmärk. Eesmärk on asja/ olendi loomuomane funktsioon. On olemas kahte tüüpi eesmärke: esmased eesmärgid, millegi saavutamiseks ja selle järgnev lõppeesmärk – õnn (näiteks pilli valmistamine on esmane eesmärk lõppeesmärgi, muusika , saavutamiseks). Inimese lõppeesmärk peitub tema erilisuses: mõistus. Inimese hea elu seisneb, selles kui ta saab oma elu mõistuse päraselt elada, siis puhkeb ta õitsele ja realiseerib oma loomuse erilisuse ja lõppeesmärgi.
6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas ?
Loomutäius – inimese loomupärane kalduvus üht või teist moodi käituda ja elada, tänu millele inimene elab hästi. Kuldne kesktee kahe äärmuse vahel (vaprus, mõõdukus).
Pahed – loomupärased kalduvused tänu millele inimene elab halvasti. Äärmuslikkus: argus , hulljulgus; kasisus, liiasus.
7. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused.

• Keskaja religioosne seisukoht – seitse surma pattu ja seitse voorust .
  
• Religioosse ja sotsiaalse hüve eetika: inimene peab käituma vastavalt...
  

Jumala/ saatuse tahtele

Sotsiaalsele hüvele

• Sentimentalism – kriteeriumiks on sisetunne/ südametunnistuse hääl.
  
• Formalistlik/ deoontoloogiline (kohustuse) eetika – kriteeriumiks on teo/ tegematajätmise motiiv .
  
• Utilitarism / konsekventsionalism (tagajärje-eetika) – kriteeriumiks on teo/ tegematajätmise tagajärg
  
• Eksistentsialism/ voluntarism
  

Religioosses ja sotsiaalse hüve eetikas võetakse suuresti ära inimene otsustus õigus ning ei rakendata mõtlemise võimet. Kõik on ette määratud ja nii peabki olema, sest nii on öeldud. Sentimentalismis tekib küsimus, mida teevad need inimesed, kes ehk ei ole oma emotsioonidega ja sisemise minaga nii sina peal? Kõik põhineb inidiviidil ning tema arusaamisel iseendast ja ümbritsevast.
Kohustuse eetika paneb kõige rohkem mõtlema miks, milleks ja ühtlasi kuidas?
Tagajärje-eetika sunnib inimest mõtlema, mis siis saab kui ma teen nii.
Eksistentsialismis loob just kui igaüks ise oma väärtused ja eetika. Siit tekib aga probleem, kas sarimõrvar, kelle enda joaks on kõik ta teod väärtuslikud ja põhjendatud, on see läbi eetiline?
8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone
Kriteeriumiks on sisetunne/ südametunnistuse hääl.
Hume – kõlblustunne: „teatud seesmine meel või tunne, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ning tõukab eemale teisest.“ Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head, kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale.
Vastuväited: sisemine hääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Emotsioon ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene.
Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne.
9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone
Deon – kohustus
Puhta mõistuse enese poolt seatud reeglid, mis ei allu mitte millegi poolt ettemääratule – maksiimid . Kategoorilised imperatiivid – universaliseeritva maksiimid ehk eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Selline käitumine on omane ainult ratsionaalsetele olenditele ning ei pea meid õnnelikuks tegema, kuid annab kõrgemat sorti rahulolu.
Vastuväited: liiga formaalne. Kategoorilise imperatiivi välja selgitamine kehtestab kriteerium , mis teoreetilisel tasandil kõlab hästi, kuid praktilisel tasandil on väga raske eristada, mida ma peaksin tegema. Eiratakse praktilisi tagajärgi, mis on kohati küsitav.
10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone.
Otsustavateks on tagajärjed: eetiliselt õige tegu on selline, mille tagajärjel inimesed elavad paremini, on õnnelikumad.
Teo utilitarism: käitu nii, et sinu teo tagajärjeks oleks võimalikult palju õnne.
Reegli utilitarism: käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad.
Vastuväide: kuidas õnne mõõta, et õigest reeglist juhinduda . Midagi ei ole välistatud (lapse piinamine , selleks et maailmas oleks rahu).
11. Milles seisne fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas?  Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete?  Selgitage nende seisukohti.
Nietzsche – üleinimene: inimene sünnib alles siis kui ta võtab enda peale ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale : väärtuste loomine. Eetilises kontekstis tuleks seda mõista ka kui moraali väärtuste loomine.
Sartre – absoluutne vabadus. Otsused ja tahe algavad alles, siis kui me näeme ja aksepteerime nii endeid kui ka teise absoluutselt vabadena. Sellest järeldub, et meie väärtused on determineeritud meie tahtest ehk igal ühel on oma väärtused ja eetika. Oluline ei ole mitte see tahe ise, vaid kuidas ja millest see tahe on tekkinud.
12. Mida tähendab eetiline relativism.  Tooge poolt- ja vastuargumente.
Moraalifilisoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiibid on ajaloolised ja kultuurisõltelised.
Toetub – konstruktivistlikule positsioonile: kõik ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate käigus, järelikult on reegleid nii palju kui on erinevaid praktikaid; - kontekstide võrreldamatuse positsioole: konkreetset tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtivas kultuuri kontekstis.
Vastuväide ajaloolisele relativismile – kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatust töökorralduses või kui moraalset progressi ? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi?
Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile – millega seletada kultuuridevahelise eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist?