Kui teadlikud me oleme maailma eksistensiaalsetes küsimustes ja loomingu hindamises. Eksistensialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis lähtub inimese mõistmisel tema eksistensist. Eksistensialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus. Läbi aegade on inimesi konstantselt vaevanud mitmed tähtsana kõlavad küsimused, sellised, mis käsitlevad selliseid probleeme nagu: elu, surm ja armastus. Näiteks: Miks enne surmamõistetule surmava süsti tegemist see süstal steliseeritakse. See on selline küsimus millele õiget ega vastust ei ole olemas. Samamoodi on näide tuua Bulgakovi teosest "Meister ja Margaritast", kui teose
SISSEJUHATUS Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Oma eel-eksistentsialistlike eksistentsi-määratlustega on olnud eksistentsialismi eelkäijateks Sören Kierkegaard, Henri Bergson ja Martin Heidegger. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peamegi ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Teda peetakse eksistentsialismi isaks. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust ning Taani kiriku sisutühja "kristlikkust". Paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne. Eksistentsialismi mõjutajateks loetak...
o. fenomenide evidentsi piirides. Ent tuleb meeles pidada, et kui varem oli filosoofia uskunud enda olevat sunnitud tagasihoidlikult rahulduma tunnetusteooriaga, siis fenomeloogia tegi taas kättesaadavaks terve kogemusmaailma rikkalikkuse. Kui juba Husserl oli tegelenud inimese tajuvälja ehitsega, siis Prantsusmaal võttis fenomeloogia lisaks suuna eksistensialismile. Eriti selge väljenduse andis sellele Maurice Merleau-Ponty oma varases suurteoses ,,Taju fenomenoloogia". Eksistensialism 20.sajandi mõjukamaid filosoofiasuundi, eksistentsialism, mida paljud peavad lausa selle sajandi olulisimaks filosoofiaks.Üks 20.sajandi olulisimaid filosoofe oli kahtlemata Heidegger. Heideggeri peateose ,,Olemine ja aeg" sisuks on inimese olemasolu ja selle ajalikkuse analüüs, mis tegi ta 1927. aastal üleöö kuulsaks. Uurib ta seal inimeksistentsi fundamentaalseid struktuure ehk eksistentsiaale. Eksistentsiaalid kirjeldavad esmajärjekorras
Eksistentsialism Tarvo Schmeimann BFM FV06 Eksistensialism on üks neist küsimustest mida kõik on eneselt küsinud, mida on filosoofid püüdnud seletada, kirjanikud paberile kirja panna ja tulemus on alati selline nagu me ise tahame, et see oleks/poleks.Lahtine, segane, samas kindel ja perspektiivikas. Kui panna elu mõõtmesse. Füüsilisse suurusse, et mõista selle olemust, siis oleks elu kui meri. Ilmatumalt suur ja lai, varjates head ja halba ning alati mõjudes auväärsena ja õiglasena, ohtliku ning ilusana
Selle ainsa teo põhjal ei saa ju kedagi veel iseloomustada. Näiteks kogu elu kangelastegusi teinud ja korra käitunud aralt inimest ei saa me ju kohe tembeldada argpüksiks. Inimene on siiski oma tegude kogusumma, see on kõige tähtsam. LÕPPSÕNA 13 Sartre õpetuse kohta, eriti tema 1945. aastal Pariisis peetud loengu ,,Eksistensialism on humanism" , on öeldud, et see on põhimõtteliselt läbi kukkunud, seda muidugi filosoofilises mõttes. Sartre oodatud tulemus, et tema vaated saavad selgemaks, sai hoopis vastupidise tulemuse, tekidades veel rohkem küsimusi ja vääratimõistmist. Siiski leian, et vahet pole, mida keegi on arvanud, mulle andis Sartre'i teostega tutvumine väga palju mõtlemisainet. Ta tõi välja oma vaateid, millega ma sageli pidin nõustuma. Olles varemalt gümnaasiumis
monaadid e "eluühikud". Reid - inimestel arutlusvõime. mentaalsed oskused kaasasündinud. Kant - kõik mida tajume loodud universumi poolt. teadvust ei saa obj. uurida. Romantism Rousseau - oma potents täielik kasutamine. vaba tahte väljendamine. esmased impulsid, vaba indiviid, haridus, inimene hea. Göthe - inimeses pinged ja konfliktid. vastandlikud jõud omaks võtta. kontrasti efekt. Schopenhauer - universaalne tahe ellu jääda, inimene irratsionaalne. pühapäevaneuroos. Eksistensialism Kierkegaard - tõde peab kogema. Jumal ei ole loogiliselt mõistetav. Personaalne suhe jumalaga. Nietzsche - apollonlik ja dionüüslilk aspekt. kontrollitud kirg. maa mõttetu, jumal surnud. võimutahe. üliinimene. Eksperimentaalne psühholoogia Müller - KNS - spetsiifiline ärritatavus. Gall - frenoloogia I üldistus. eristas hallaine ja valgeaine. Hering - värvitaju ruumitaju on silma omadused. Helmholtz - energiajäävuse seadus. närviülekande kiirus
Elan seda elu nii, et hüve tuleks seal ,,hüpe" hauatagune ekstaas, mis tuleb millegi pöörasega ära teenida. (Abraham pidi oma poja Jumala nimel ohverdama) hüpe tundmatuse, meeleheitlik moraali ja mõistuse vastane hüpe Jumala poole, tundmatu hüpe. Suurim hüve hauataguses elus, siin pean ära teenima, teen seda võimsalt. Romantismi eetika ülim hüvelooming ja loominguline eneseteostus. Elu mõte on loominguline eneseteostus. Eksistensialism õnn peitub vabaduse teostamises. Minu isikliku vabaduse teostamine on kõige olulisem. Sotsiaalse hüve eetika tähtsam on teenida mingi kollektiivi huve. Subjektiivne heaolu on tähtsaim asi, seda küsitakse ja uuritakse otse inimestelt. Mingi idee teenimine NT: kommunism, rassism Kuidas elada hästi? Mida teha, et olla õnnelik? Populaarne hedonism iha objekte võimalikullt palju omandada
annaabi.ee 
