Kontserdiarvustus 13. detsembril 2007. aastal laulis rahvusooperi Estonia esibariton Jassi Zahharov (53) Vändra Kultuurimajas Eesti estraadiklassikasse kuuluvaid palasid. Zahharov, keda nimetatakse torkivate silmadega meheks, ei hoia publiku ees tagasi ühtegi emotsiooni. Ta esineb südamega nii kultuurimaja saalis kui rahvusooperi lavalaudadel. Ka mina sain jällegi tõdeda ( olles kolmandat korda tema kontserdil ), et mees laulab südamest südamesse. Jazzi Zahharov ( sündinud : 29. V 1954 Tartu ) on laulja, täpsemalt bariton. Lõpetas 1979
Ooper “Carmen” Georges Bizet’ 18. novembril 2018 toimus Rahvusooper Estonias Georges Bizet’ ooper “Carmen”. Esinesid Rahvusooper Estonia lauljad, koor, orkester ja poistekoor. Peaosades olid Kai Rüütel (Carmen) ja Luc Robert (Don Jose) ning kõrvalosades Jassi Zahharov (Escamillo), Elena Bražnik (Micaela) ja paljud teised. Kai Rüütel (Carmen) on metsosopran, kes on esinenud väga paljudel lavadel üle maailma ning on omandanud magistrikraadi Hollandi ooperiakadeemias. Luc Robert (Don Jose) on tenor, kes õppis Quebeci konservatooriumis Montrealis. Jassi Zahharov (Escamillo) on bariton, kes on esinenud paljudel lavadel üle maailma ning alates 1997 aastast on olnud Estonia teatri laulja. Elena Bražnik (Micaela) on
Retsensioon Käisime klassiga 17. märtsil 2013 vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisime selle, kuna tegemist on uue ooperiga ning mõtlesime, et see võib hea kogemus olla. Etenduse dirigent oli Risto Joost, osades Märt Pius, Priit Pius, Jassi Zahharov jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Mul ei tekkinud ühte ja ainust lemmikpala. Kõik lood olid minu arvates sarnased ja lemmikut välja valida ei oska. Ooperi helilooja on Priit Pajusaar, kes on Eesti helilooja. Sündinud 6. aprillil 1964. Tema senised suurimad saavutused on seotud eurolauludega. Ta on loonud mitmeid laule Eurovisiooniks
*hingamiselundid *hääletekitaja *resonaatorid Sopran(lüüriline,koloratuur,dramaatiline,subrett),Metsosopran,Alt Ternor(lüüriline,kangelas,kontra),Bariton, bass Rahvalaulude hulgas: hälli,laste,kalendritäht,tavandi, tantsu,töö laulud. ballaadid (P-I),lüürilised laulud (L-I) Napoli laul soololaul, mehed esitavad. Melanhoolne ja sentimentaalne, poeetiline. viiulimeitstrid: niccolo amati, antonio stradivari, andrea guarneri (viiul vioola tsello kontrabass) Pillid: akordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel BARTOLOMEO CRISTOFOR-Haamerklaver. heliloojad: claudio monteverdi, gaetano donizetti, instrumentaal: antonio Vivaldi, luciano berio koloratuursopran-margarita voites. Metsosopran-Annaliisa Pillak, annely Peebo Alt-karmen puis, iiris oja sopran-pille lill Tenor-urmas põldma,juhan tralla bariton-jassi Zahharov,rauno elp bass-mati palm, priit volmer
Kontserdiretsensioon Ooper "Padaemand" Käisin 19. märtsil kell 19.00 Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski ooperit "Padaemand" vaatamas. Osades olid: Oleg Orlov (Hermann), Jassi Zahharov (Tomski), Rauno Elp (Jeletski), Andres Köster (Tsekalinski), Leonid Savitski (Surin), Mart Madiste (Tsaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist
Soovitan kindlasti ka teistel vaatama minna. 6. novembril käisin vaatamas Nokia kontserdimajas Andrew Lloyd Webber ja Tim Rice`i muusikali ,,Evita". Sain super elamuse osaliseks. Laulusõnade autor on Tim Rice. Eesti keelde tõlkis Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Lavastaja on Georg Malvius. Muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm. Kunstnik ellen Cairns ja koreograaf Igor Barberic. Peaosatäitjaks oli Maarja-Liis Ilus kehastumas Eva Peroni. Juan Peron oli jassi Zahharov. Che ehk Eva elu jutustaja oli Vaiko Eplik. Enne etendust olid mul eelarvamused Maarja-Liis Ilusa suhtes, kartes et too ei suuda piisavalt hästi oma rolli välja mängida, kuid etenduse ajal sain aru, et ta on parim kandidaat sellele osatäitjale. Ta oskas suurepäraselt anda edasi Evita olemust ja ka näitles üllatavalt hästi, olenemata sellest, et ta on tuntud kui laulja. Ka Vaiko Epliku tegelaskuju oli mulle väga sümpaatne, sest ta oli etendusele nagu kirss magusal tordil.
FRANK SINATRA GALA Frank Sinatra Gala kontsert on kummardus 20.sajandi ühele suuremale meelelahutajale, geniaalsele Frank Sinatrale. Frank Sinatra salvestas heliplaatidele umbes 1800 meloodiat ning on surematuks laulnud rohkem maailmahitte kui ükski teine vokalist ajaloos. Sinatra laulud ei ole kõigest juhuslikud meloodiad, vaid sümbolid ja neid on raske eraldada Sinatra häälest. Frank Sinatra ei ole vaid üks laulja või näitleja. Sinatra nimi on sümbol, mis tähistab tervet repertuaari, ajastut, elustiili. Ja muidugi häält. Kui noor Frank 1939.aasta kevadel oma esimese plaadi salvestas, ei oleks küll keegi võinud oletada et kõhnast, laiade kõrvadega noormehest saab juba paari aasta pärast iidol, kes tõukab troonilt isegi Ameerika popmuusika kuninga Bing Crosby. Veelgi enam et sellestsamast Itaalia verd noormehest küpseb filmistaar kes võidab Oscari, et temast kujuneb terve maailma üks omanäolisemai...
Bass on ka madalaim partii heliteoses. Bassihääl kujutab ooperis tavaliselt isa, vanemat riigimeest või kõige süngemat kaabakat. Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe. http://www.youtube.com/watch?v=2MoZHuPnv9g Sopran Helen Lokuta. Metsosopran Karmen Puisi. Alt Nina Hagen. Tenor Andrea Bocelli. Bariton Jassi Zahharov. Bass Mati Palm. Kasutatud allikad Google pildigalerii. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht.
Evita Käisin kuulamas muusikali ,,Evita". ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. Muusikali autoriteks on Andrew Lloyd Webber & Tim Rice. Eesti keelde on selle tõlkinud Peeter Volkonski ja Hannes Villemson. Lavastajaks on Georg Malvius. Osatäitjad: Maarja-Liis Ilus, Jassi Zahharov, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv, Indrek Ventmann, Robert Sasorin, Henrik Tamm Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester, bänd ning balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Muusikali sisuks on lugu Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elust, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelase-popikooni Ché Guevara suu läbi
Koeru Keskkool Süsivesikud saia- ja leivatoodetes Uurimustöö Koostas: Eleri Sillamäe Juhendaja: Merit Metsmaa Koeru 2010 TABEL Toodete Valmistaja Süsivesiku Kalorsus Hind nimetus -sisaldus Kodusai Fazer Eesti 51,1 g 257 kcal 6.30 AS Mitmeviljarös Fazer Eesti 48,5 g 304 kcal 9.20 tsai AS Perenaise sai Eesti Pagar 50,6 g 250 kcal 4.90 AS Hea sai Eesti Pagar 49,9 g 250 kcal 4.90 AS Isa sai Leibur AS 50,4 g 260 kcal 5.90 Teele sai Eesti Pagar 49,2 g 250 kcal 11.50 AS Kodupaiga Eesti Pagar 44,...
11 reaal 15.02.2012 Neljapäeval, 6.oktoobril, käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Georges Bizet ooperit ,,Carmen". Tegemist oli minu teise ooperikülastusega. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, osades Helen Lokuta(Carmen), Mart Madiste(José ), Heli Veskus, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Mart Laur, Aare Saal, Andres Kask, Rauno Polman. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi ja 20 minutit, lauldi prantsuse keeles, kuid sünkroontõlge oli eesti ja inglise keeles. Prantsuse helilooja Georges Bizet'i (25.oktoober 1838 3.juuni 1875) ,,Carmen" jõudis 1875. aastal esmakordselt Pariisi lavale, kuid siis peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks.
Rahvusooper Estonia Estonia on muusikateater Tallinnas. 1998. aastast kannab ta nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht on 2004. aastast Arvo Volmer, peadirektor Paul Himma, peaprodutsent Neeme Kuningas ja balleti kunstiline juht Tiit Härm. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Repertuaar: Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja ballettid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Arhitektuur: Juugendklassitsistlik hoone on valminud 1913. aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on se...
Wallenberg Käisin vaatamas ooperit ,,Wallenberg". ,,Wallenberg" on Eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri esimeseks ja hetkeseisuga ka ainsaks ooperiteoseks. Esietendus Estonias toimus 1. juunil 2007. aastal. Osatäitjad: Nimiosas Rauno Elp. Silma paistsid veel Priit Volmer (Eichmann), bariton Jassi Zahharov (saksa ametnik), tenorid Urmas Põldma ja Vladislav Horuzenko (kaks nõukogude ametnikku) ning sopran Helen Lokuta (diplomaat). Juute, külalisi, Gulagi vange etendas Rahvusooper Estonia ooperikoor. Dirigent Hardo Volmer Etenduse lavastas Dimitri Bertman, üks parimaid vene teatrilavastajaid ja Moskva ooperiteatri Helikon kunstiline juht, koostöös Neeme Kuninga ja suurepärase Ene-Liis Semperiga, kes kavandas stsenograafia ja kostüümid.
„Perpetuum mobile“, „Tabula rasa“ G. Ernesaks: Koorimuusika ja laulupidude grand old man. Asutas RAM-i. Külapilt on enamasti romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud. „Hakkame mehed minema“, „Mu isamaa on minu arm“ 13. Nim. 4 kaasaja eesti heliloojat. Erkki -Sven Tüür Helena Tulve Eino Tamberg Olav Ehala 14. Nim. 4 eesti ooperilauljat. Ain Anger Jassi Zahharov Helen Lokuta Aile Asszonyi. 15. Nimeta 4 orkestridirigenti. Neeme Järvi (ERSO) Paavo Järvi Anu Tali (Põhjamaade sümfooniaorkester) Andres Mustonen(vanamuusikaansambel Hortus Musicus).
Ooper ,,Carmen" 21. oktoober käisin Rahvusooper Estionias vaatamas ja kuulamas ooperit ,,Carmen". See on teatri ajaloos juba kümnes ,,Carmeni" hooaeg. Esitluses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega (levinuim on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizet' surma tegi Ernest Guiraud). Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotsetova, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson, Aare Saal, Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Ooper ,,Carmen" põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bize poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM NABUCCO Retsensioon Joonas Laanela 8B Siiri Veskimäe Tallinn 2007 Ooperi Retsensioon Ooper toimus 27. aprillil RAHVUSOOPER ESTONIA teatri saalis. Teatri saali jõudes häälestas orkerser pille. Peale seda astus lavale orkestri dirigent Paul Mägi. Tuled kustusid, algas avamäng. Avamängu kuuldes tundus, et ooper on huvitav ning tõotab tulla huvitava sisuga. Laval kujutati Jeruusalemma, Salomoni templit. Babüloonia väed piirasid Salomoni templit, kus heebrealased, leviidid ja heebrea naised palvetasid jumala poole. Ülempreester Zaccaria keda mängis Mati Palm, püüdis rahvale selgeks teha, et kuningas Nabucco (Jassi Zahharov) babüloonia vägede juht on saabunud rahu tooma. Kuningas Nabucco tütar Fenena (Pille Lill) jääb Jeruusalemma printsi Ismaeli (Vello Jürna) hoolde. Kui Fenena...
populaarsed teosed „Rigoletto“ (1851), „Trubaduur“ (1853) ja „La traviata“ (1853). Kui Verdil paluti nimetada oma lemmikteos tema enda loodud ooperite hulgast, vastas ta: „Kui oleksin amatöör, ütleksin „La Traviata“, professionaalina pean ütlema aga „Rigoletto“. Viimati oli ooper „Estonia“ laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. „Rigoletto” osatäitjadeks olid: peategelasena Jassi Zahharov ning kõrvaltegelastena Angela Mikk, üllatuskülalisena oli otse Itaaliast hertsogi rolli mängimas Giordano Luca. Arvamus „Rigolettot“ läksin vaatama suure huviga, sest eelnevad ooperikülastused jätsid meeldiva mulje. Pileti saime odava, kuid istekohad olid suhteliselt halvad. Etendusega jäin aga väga rahule, sest nähtu oli huvitav ja kaasakiskuv. Lavadekoratsioonid ja lauljate kostüümid olid väga pidulikud. Kunstnik Kustav-Agu Püüman
väikestest võitudest ja suurtest kaotustest, otsustest ja nende tagajärgedest, vastutusest elu ees... ning kõige rohkem armastusest tingimusteta armastusest, mis on hädavajalik selleks, et igast inimesest saaks kasvada eluterve isiksus. · ,,Sukk ja saabas" räägib 14 aastasest tüdrukust Aleksandrast ja tema isast. Aleksandra ema ja vend surid, kui ta oli vaid üheaastane. Üks narkomaan lasi Aleksandra ema ja vanema venna Jassi tänaval maha. Kuni neljateistkümne aastaseks saamiseni ei teadnud Aleksandra, kuidas ta ema ja vend surid. Ühel päeval leidis ta aga videokasseti vana uudistesaatega, kus sellest õnnetusest räägitakse. Ta on isa peale väga vihane ja solvunud, sest isa ei rääkinud talle sellest. Lõpuks nad siiski lepivad ära. · Põhjus-tagajärg ja seos: Kuna Aleksandra isa ei rääkinud talle, kuidas ta ema ja vend
Retsensioon Detsembris käisin vaatamas ooperit "Carmen" Rahvusooperis Estonia. Osades mängisid Oksana Volkova, Luc Robert, Heli Veskus, Jassi Zaharov jt. Selle ooperi on loonud helilooja G. Bizet ning libreto kirjutasid Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy. Ooperist olid mul kõrged ootused ning ma ei pidanud ka pettuma. Ooperi tegevuskohaks oli Hispaania. Laval olid inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Ooper rääkis mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi José armastusloost. Carmen oli ilus, temperamentne ja isekas tütarlaps
Kontserdiarvustus operetist „Silva“ 2. oktoobril käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas Mart Sanderi lavastatud Imre Kálmáni operetti „Silva“. Silva räägib varieteetähe Silva elust ja sellest, kuidas inimesed üritavad vaatamata sotsiaalsele klassile ikka oma armastatuga koos olla. Etenduses mängisid peaosi Janne Ševtšenko (Silva Varescu), Tõnu Kilgas (Vürst), Pirjo Levandi (Anhilte), Rene Soom (Edwin Ronald), Maris Liloson (Stasi), Urmas Põldma (Boni) ja Jassi Zahharov (Feri). Lisaks lõid etenduses kaasa Rahvusooper Estonia koor, orkester ja Eesti Rahvusballett. Etenduse Dirigent oli Jüri Alperten. Operetis „Silva“ esitati Imre Kálmáni teoseid, mille hulgas olid näiteks sellised meloodiad nagu „Teeme pesa endale“ ja „Jah, ilma naisteta on kurb maailm“. Etenduse üldmeeleolu oli väga suursugune ja kaunis. Kogu õlesehitus sobis suurepäraselt ja oli väga professionaalne. Esimeses vaatuses toimus tegevus varietees Orpheum
Vaadates lava, tundus et valgusega ei mängitud kordagi. Rambivalgus oli alati suunatud voodile, isegi kui see oli tühi ning tegevus toimus mujal. Muidugi käib see väide vaid nende stseenide kohta, kus kasutati voodiga lavakujundust. Valgustuse puhul oli ka see häiriv, et vahel jäi näitleja täielikult varju ning kui ta laulis, ei saanud aru kes laulab ega näinud tema miimikat ja liikumist. Näitlejate poole pealt oli mulje üsnagi positiivne. Minu lemmikuks oli Jassi Zahharov, kes sai oma osaga imeliselt hakkama. Ta oli täielikult usutav ning suutis publikuni edasi kanda kõiki emotsioone, mis tema tegelasele kohased. Sama saan öelda Kadri Kipperi kohta. Kuigi see oli tema esimene suurem osa ooperis, sai ta suurepäraselt hakkama. Esinejate laulmisoskust aariate ajal ei ole mõtet lahkama hakata. Olen kindel, et ooperi laulmiseks on vaja tohutut oskut ja jõudu. Seega pean ütlema, et imetlen kõiki esinejaid, kuna nende hääl oli vapustav
Iseenesest oli ta hääl minu jaoks meeldiv ja kohati isegi lummav. Siiski pean tunnistama, et minu jaoks polnud kõige huvitavam tegelane mitte Wallenberg, vaid hoopis Adolf Eichmann, keda kehastas Priit Volmer. Tema oli seal n.ö. kuri tegelaskuju, kelle lavaline olek läks mulle rohkem korda. Ta oli väga ennast kehtestav ning meeldejääv tegelaskuju suurepärase rollitäitjaga. Ka teiste osatäitjate nagu Jassi Zahharov, kes kehastas Saksa ohvitseri ning Wallenberg II, keda kehastas Mati Turi, jätsid mulle väga sügava mulje. Lava peal toimuv võttis mu juba esimestel minutitel tummaks. Tegemist on Dmitri Bertmani (Moskva Helikon Opera), ja Ene-Liis Semperi (NO 99) lavastusega, mis lummab ja põnevil hoiab. Nimelt oli alguses tegemist kooriga, kes moodustas laval ühtlase massi, hoides pimedal laval ,,küünlaid" ning mille lauljad võimsal häälel lauldes kogu mu tähelepanu püüdsid
Wallenbergi mängis Rauno Elp ja orkestrit juhatas Arvo Volmer. Rauno Elp mängis minu meelest oma rolli ideaalselt. Kuigi võiks kurta tema natuke vaikse lauluhääle üle, ei saa tema kohta rohkem midagi halba öelda. Tema hääl on meeldiv ja lummav. Väga ekstravagantne tegelane oli ka Priit Volmeri kehastatud Adolf Eichmann, kes oli ooperi ,,paha mees". Ta oli suurepärane ja meeldejääv tegelaskuju, kes kehtestas end vaataja silmis. Samuti jättis sügava mulje Jassi Zahharovi kehastatud Saksa ohvitser. Laval toimuv oli väga erinev kõigist varemnähtud ooperitest. Juba algusminutitel tekkis segadus ja mina ei teadnud, mida asjast arvata. Alguses püüdis tähelepanu kohe küünaldega koor ja Wallenbergi nime sosistamine. Väga pilkupüüdev oli ka lava liikuvus ja dekoratsioonid. Lava muutus ümber palju kordi. Kord oli laval pikk laud, mille kohal rippusid suured lambid, siis tuli lavale puur ja siis vagunid, vanglaseinad ja muud erinevad asjad.
see kõige populaarsem ooper maailmas." Ja tal oli õigus, sest ,,Carmenist" õhkub tõelise elu hingust, kirge, vabadust ja dünaamikat.Bizet suri vaid kolm kuud pärast esietendust ega võinud aimatagi, et ,,Carmenist" saab lühikese aja jooksul ooperiliteratuuri populaarsemaid teoseid, mida mängitakse kogu maailma ooperiteatrites ja et toreadoori laulust ning peategelase habaneerast saavad mitmetele põlvkondadele ooperimuusika sümbolid. Ooperis laulis ka Jassi Zahharon. Tal on hästi võimas ja hea hääl ning ,,Carmenis" oli tal ka ilus osa laulda. Oli ka koorilaulu, milles laulsid poisid. Ooperis olid ka flamenkotantsijad, kes tantsisid ikka väga hästi. Flamenkotantsijatel olid väga värvikirevad riided ka, mis jäid silma. Eriliseks tegi selle ooperi kogu ooper ise. Lavaline liikumine oli lihtsalt hämmastav ning kõik need dekoratsioonid olid igaüks omal õigel kohal. Neid ei olnud palju ega ka vähe, vaid kõik sobis suurepäraselt
Paide Gümnaasium Merit Vislapu 11R EVITA Retsensioon Paide 2010 Paide Gümnaasium, Merit Vislapu, 11R Menumuusikal ,,Evita" toimus 2. novembril 2010. aastal Tartus Vanemuise teatri suures majas. ,,Evita" on muusikal kahes vaatuses. Muusikal algas kell 19.00 ja kestis ühe 20. minutilise vaheajaga kokku kuni kella 21.00. María Eva Duarte de Perón'i ehk Evita't kehastas lauljanna Maarja-Liis Ilus, Ché Guevara't kehastas Vaiko Eplik ning Juan Perón'i Jassi Zahharov. Teistes osades astusid ülesse Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv jt. Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester ja bänd ning balletirühm. ,,Evita" helilooja on Andrew Lloyd Webber ja libretist Tim Rice. Lavasta...
Tema sulest on ilmunud veel ajaloolised romaanid ,,Zakerii" ning pärtliöö sündmusi kirjeldav ,,Charles IX valitsusaja kroonika" ja palju teisigi tuntuid teoseid. Bizet' ooperis estiatud jutustus ,,Carmen", mille kirjutas Merimee, pärineb aastast 1845. Teos annab hea ülevaate tolleaegsete Hispaania mustlaste kommetest ja iseloomust. Tegevuse keskpuntis on kolm peategelast : mustlanna Carmen Helen Lokuta, kapral Don Jose Mart Madiste ja toreadoor Escamillo Jassi Zahharov. Carmen, kõigi meeste ihaldusobjekt, on üsnagi nooruslik, kirglik ja muidugi ilus. Ta kasutas oma ilu meeste võrgutamiseks ning ta oli harjunud saama oma tahtmist. Laulus ,,Habaneera" tuleb välja tema arusaam, et armastatust ei saa peale sundida ega taltsutada. Tema tujud on kiiresti vahelduma ning samamoodi on tal lugu armastusega. Kui ta ühel hetkel armastab kedagi, siis järgmine päev võib ta teda juba vihata. Tema soov on olla vaba hing ning
Nimetus Pere Peenleib Rukkipüül, vesi, nisujahu, rukkikroovjahu, valge linnasejahu, suhkrupeedisiirup, suhkur, sool (1%), pärm, Köömned, Jahuparendaja( paksendaja guarkummi, emulgaator E472e) Koostis 1 portsjonis (1 keskmine viil on 37g): Energiat 85kcal/361kJ, Rasvad 0,4g sellest küllastunud rasvhappeid 0,04g, Süsivesikuid 17,3g millest suhkruid 2,1g, Valgud 2.0g, Kiudained 2,3g, Sool 0,5g Toitumisalane teave Realiseerimisaeg 15.09.2013 Säilitamistingimused - Kogus 370g Müügihind 79 senti OÜ Linerel, Ringtee 2, 51013 Tartu, Telefon 730 7000, www.linerel.ee Andmed tootja kohta Kõik hinnad ja realiseerimisajad on...
Maailmaesietendus 30. detsembril 1921 Auditorium Theatreis. Esietendus Rahvusooper Estonias 28. jaanuaril 2010. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahvusooper Estonia koor ja orkester Esitatakse eesti keeles. Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on Itaalia commedia dell arte ehk
Malcolm Arnold`i muusikale Viini veri Johann Straussi operett Solistid 4 Mõned Estonia solistidest: Sopranid Baritonid Nadia Kurem Aare Saal Heli Veskus Jassi Zahharov Metsosopranid Bassid Juuli Lill Märt Jakobson Helen Lokuta Priit Volmer Tenorid Külalissolistid Oliver Kuusik Pille Lill Mart Madiste Tiit Tralla Erinevad saalid Teatrisaal Saali uue ilme kujundamisel on sisearhitektid Juta Lember ja Aulo Padar lähtunud sõjajärgsest Alar Kotli projektist. Renoveeritud on ka 1947. aastal valminud unikaalne
kuninga vastu ära kaotaks. Segastel asjaoludel Amelia suri. See sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskiballil ning et seda teeb ta sõber. Peaminister lükkas nõia ennustused ümber. Kui ta aga teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber ei olnud tema vastu ausad, vihastas ta ning tappis kuninga maskiballil noahoobiga. Ooper lõppes kurvalt. Osatäitjad: Kuningas - Mart Madiste ; Amelia, peaministri naine - Aile Asszonyi Peaminister Jassi Zahharov ; Nõid Ulrica - Riina Airenne Kristel Jõesaar, Taavi Tampuu, Märt Jakobson, Mart Laur, Rostislav Gurjev, Gints Sterinovics Lisaks nendele astusid veel ülesse balletisolistid Seili Loorits, Daniel Kirspuu, Vadim Mjagkov. Aile Asszonyi on sopran, kes sündis 1975. Aastal ja kelle isa on Ungari päritolu. Ta lõpetas 1999. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal. Asszonyi lõpetas EMTAs 2002. aastal magistrantuuri
Kohupiimapirukas, plaadi, pärmitaignast 100 Kakaojook kakaopulbriga, piim R 0,1% 200 Lõunasöök Nimetus Kogus Kartul, keedetud 200 Böfstrooganov (õli) 150 Kaalika-ananassi-porgandisalat 50 Leib, Jassi seemneleib, Eesti pagar 44 Morss, mahlajoogist 200 Kissell, õunamahlast 150 Kohupiimakreem, magus, poe, R 2,5% 100 Vahepala Nimetus Kogus Jogurt, biojogurt, R 2%, Farmi, Rakvere Piim - aprikoosi-virisku, kirsi, metsmaasika, vaarika 200
maist 2011 aastast. Esituses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega levinuim neist on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizeti surma tegi Ernest Guiraud. Kõige meeldejäävamad lood, mida ette kanti olid „Armastus kui metsik lind“, „Toreadooride marss“ ja „Habaneera“, kuid neid oli veelgi. Peaosades olid: Kai Rüütel, kes mängis Carmenit, Don Jose, keda kehastas Luc Robert, Micaelat Elena Bražnik, Escamillot Jassi Zahharov, Frasquitat Olga Zaitseva, Mercedest Kristel Pärtna, kõik näitlejad olid väga head ja tipp tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning dirigendiks oli Jüri Alperten
La Traviata Neljapäeval, 3. veebruaril, käisin Rahvusooperis Estonia itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813- 1901) ooperit ,,La Traviata" vaatamas. Libretto autoriks on Francesco Maria Piave. Ooper baseerub Alexandre Dumas noorema romaanil "La dame aux Camélias" (,,Kaamelidaam"), mis avaldati aastal 1848. ,, La Traviata" esietendus toimus 6. märtsil 1853 Veneetsias Teatro la Fenice'is. Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu - pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. "La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry (Aile Asszonyi), Flora Bervoix (Riina Airenne), Viloetta teenijanna (Juuli Lill), ...
Sander Aasmäe 11HL 2011-10-15 Georgeos Bizet ooper ,,Carmen" retsensioon Ooper etendus 06. Oktoober 2011 aastal Rahvusooperis Estonia. Tegemist on Bizeti kõige tuntuma ooperiga, sellel on neli vaatust koos kahe vaheajaga. Tänapäeval on ,,Carmen" üks maailma populaarsemaid oopereid, mis sai valmis 1875. Aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Teos esietendus 3. Märtsil 1875 Pariisi Opera Comiques, ning Rahvusooperis Estonia esietendus see 26. Mai 2011 Sisult on teos väga traagiline ooper jutustab ühest mustlasneiust Carmencitast (Carmen) ning sõdurpoisist Don Jose'st. Esietendusel vilistati Carmen välja, ning kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma heliloojad nagu Saint-Saëns, Tsai...
(USA/Soome) Aida oli jõuline ja kirglik ka oma meeleheiteja nõrkushetkedel. Marianna Tarassova (Peterburi Maria teater) Amnerisest säras külma kõrkust ja võimutunnet. Moskva Suure Teatri tenor Roman Muravitski (Radames) esines temperamentselt, hea keskendumise ja lavanärviga. Imponeeris külalissolistide täielik üleolek vokaalpartiist, siiski oleksin nende tõlgenduses soovinud kuulda veidi rohkem pehmust ja lüürilist liini. Eesti lauljatest oli sel õhtul suurim roll Jassi Zahharovil Amonasrona, tema mitmekülgne interpretatsioon (ka hääleliselt) teenis publiku vaimustunud vastuvõtu. Ühtlaselt heal tasemel esinesid Leonid Savitski (Ramphis), Mati Palm (Egiptuse vaarao), Heli Veskus (Ülempreestrinna) ja Mart Madiste (Saadik). Esietendust dirigeeris Arvo Volmer, Rahvusooperi uus loominguline juht. Etenduse muusikaline külg tervikuna oli haarav ja detailselt läbi töötatud. Juba avamängu kõlades tekkis lootus, et "Estonia" orkester (sellest hooajast
kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed ,,Rigoletto" (1851), ,,Trubaduur" (1853) ja ,,La traviata" (1853). Kui Verdil paluti nimetada oma lemmikteos tema enda loodud ooperite hulgast, vastas ta: ,,Kui oleksin amatöör, ütleksin ,,La Traviata", professionaalina pean ütlema aga ,,Rigoletto". Viimati oli ooper ,,Estonia" laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. Osades: Rigoletto, õuenarr Jassi Zahharov Gilda, tema tütar Angelika Mikk Mantua hertsog Urmas Põldma Sparafucile, palgamõrtsukas Leonid Savitski Maddalena, tema õde Helen Lokuta Giovanna, Gilda teenija Nadia Kurem Krahv Monterone Märt Jakobson Marullo, aadlik Aare Saal Borsa, aadlik Andres Köster Krahv Ceprano Mart Laur Krahvinna Ceprano Valentina Taluma Vahtkonnaülem Vladislav Horuzenko Paaz Kristina Vähi I vaatus Esimene pilt. 16. sajand, Mantua
7.b klass 03.10.2010 Tallinn Ma kaisin vaatamas Sergei Prokofjevi ooperit *Armastus kolme apelsini vastu*. Ma vaatasin seda Rahvusooperis Estonias ja see toimus puhapaeval, 26. septembril 2010 kell 17.00. Osades olid8 Kuningas, valjamoeldud kuningriigi valitseja Priit Volmer Prints, tema poeg Andres Koster Clarice, printsess, kuninga vennatutar Teele Joks Leandro, peaminister Jassi Zahharov Truffaldino, kojanarr Aleksander Arder Pantalone, oukondlane, kuninga usaldusalune Rauno Elp Celio, maag, kes soosib kuningat Vaino Puura Fata Morgana, noid, kes soosib Leandrot Heli Veskus Kokatar Mart Laur Printsessid apelsinide sees Linetta Maire Haava Nicoletta Valentina Taluma Ninetta Angelika Mikk Farfarello, saatan Aare Saal Smeraldina, mauritar, Fata Morgana ori Riina Airenne
D. Sumner, Dan Britton ja Tim Storms. Kuulsad bassid Rahvusooperis Estonia: Mati Palm, Teo Maiste. Rahvusooper Estonia solistid Koosseis 2009.a detsembris: Sopranid - Angelika Mikk, Janne Shevtshenko, Heli Veskus, Kristina Vähi-Matesen Metsosopranid - Riina Airenne, Juuli Lill, Helen Lokuta Tenorid - Rostislav Gurjev, Oliver Kuusik, Andres Köster, Mart Madiste, Urmas Põldma Baritonid - Rauno Elp, Väino Puura, Aare Saal, Rene Soom, Jassi Zahharov Bassid - Märt Jakobson, Mart Laur, Leonid Savitski, Priit Volmer Kokkuvõte Minule meeldis seda tööd väga teha, võiks teinekord veel proovida, kuid mõnest inimesest, heliloojast või lauljast. Koostatud tööga sain väga palju uut teada. Varem ma ei teadnud üldse nii palju kuulsatest lauljatest ja nendest häältest. Kasutatud kirjandus: Vikipeedia et.wikipedia.org/wiki/ Rahvusooper Estonia www.opera.ee
Vene muusika teemal jätkas Anu ka EMA magistrantuuris. Kolme aasta jooksul uuris ta Rahmaninovi loomingut ning ortodoksi muusika seoseid vene sümfonismiga ning juhatanud kaht suurt kontserti: 1996. aasta oktoobris Rahmaninovi kantaati "Kellad" (EMA sümfooniaorkester ja segakoor, solistideks Nadia Kurem, Rauno Elp ja Mati Kõrts) ning 1997. aasta aprillis läbilõiget Mussorgski ooperist "Boriss Godunov" (Eesti-Soome Sümfooniaorkester, segakoor, tütarlastekoor "Ellerhein", solistideks Jassi Zahharov, Ain Anger, Rostislav Gurjev, Rauno Elp). 2 Kodumaiste õpingute kõrvalt on Anu jõudnud käia ka kaugematel kursustel: 1997. aasta sügisel Vaasas, kus Brahmsi Teist sümfooniat juhatades töötas Vaasa Linnaorkestriga, ning sama aasta septembris Moskvas. Seda, et noorest eesti naisdirigendist sai Moskva Sümfooniaorkestri lemmik, märkis ära isegi Soome ajakirjandus. Ta on stazeerinud Peterburi konservatooriumis professor Ilja Mussini ja hiljem Leonid Kortchmari juures
oma ideaalide eest võidelnud üliõpilased. Eestis lavastati "Hüljatud" Tallinna Linnahallis 2001. aasta novembris, lavastaja Georg Malvius, kunstnik Ellen Cairns, dirigent Erki Pehk. Osatäitjad valiti läbi tiheda konkursi ligi aasta enne esietendust. Värvikas kõrvalosas, Madam Thenardier'na esialgu välja kuulutatud Anu Lamp siiski ei osalenud ning tema asemel oli laval Anne Reemann. Dublandita jäid peaosalised Jassi Zahharov, Sepo Seeman ning Kare Kauks, kelle dublant Evelin Samuel loobus muusikalis osalemisest. Mistahes probleemi puhuks oli Fantine`i roll ette valmistatud siiski ka Hanna-Liina Võsal. Miss Saigon "Miss Saigon" on prantsuse autorite Claude-Michel Schönbergi, Alain Boublili ja Richard Maltby juuniori muusikal. "Miss Saigon" kanti esmakordselt ette aastal 1989 Londonis, kust see levis kiiresti üle terve maailma
Hommikusöögid (25% päevasest kaloraažist) Grammid Kogus Kell 09.00 1.variant Kodujuustutortilla Kodujuust 4%/ või kanafilee 50 2 spl kuhjaga Hapukoor, 20% 15 1 spl Kurk söö palju tahad Pähklid (metsapähklid/mandlid/kreeka pähklid) 16 8 tk Tomat söö palju tahad Täisteratortilla 52 2tk 2.variant Omlett puuviljaga Seemneleib 70 2 viilu Kanamuna 80 2 muna Pirn või õun 75 1 väiksem Värske salat söö palju tahad 3.variant Kaerahelbepuder singilei...
Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks; Enno ja Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Luul-d: Tiliseb aisakell; Nääritaadi ootel; Korstnapühkija; Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik: Mängulalul:Talispordilaul; Poitse laul; Talvehommik; Hiir rätsepaks Värsslood: Hiir rätsepaks; Väikese Jassi imelik õhusõit; Hiirepere; Kool neegrite maal: Jahimees Juss; Karjapoiss Juks; Aastaajad Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts; Tillu Illi liblikat püüdmas; Kajakad karil; Aino ja Linda; Hilp-Silbi nelipühakook; Tuul;Mardiõhtu sahvris Mitmekesine ja mahukas looming E.Enno ja J.Oro looming laialipillutuna perioodikas. PROOSA 20.30 lastekirjanduse mahukaim ja sisukaim põhiliik Jaan Lattik
paljusõnaline ja elegantne, kohati aga liialdatult jäme, ja just taoliste äärmuste esinemine lubab oletada, kunst ju blues oma olemuselt oli. et ta pole alati lõpuni siiras, tehes mööndusi publiku erinevatele maitsetele. Klaveril mängitav blues arenes möödunud sajandi lõpul peamiselt mitmesugustes lõbustuskohtades, Ellingtoni orkestrit ei saa paigutada ühtegi lahtrisse ei sobi ta hästi ei traditsionaalse jassi, sest isegi odavat püstpianiinot, mis kujunes omamoodi klassikaliseks blues'i-instrumendiks, võis kohata svingmuusika ega kaasaegse jazzi mitmesuguste voolude tüüpiliste esindajate kõrvale. eeskätt seal, kus ta leidis kommertsiaalset kasutamist. Neeger "pani tähele klaveri löökinstrumendi-
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KAUBAMÄRGID JA TOIDUAINETÖÖSTUSED EESTIS Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema "Kaubamärgid ja toiduainetööstused Eestis" on tänapäeval väga aktuaalne. Praegu on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ning tooteid, peaaegu kõigil on olemas oma käubamärk. Kaubamärke kasutatakse äriisukute toodetud kaubade ja teenuste individualiseerimiseks, st kaubamärk eristab üht firmat, kaupa või teenust teistest, ja on olemas praegusel turul. Kaasaegse konkurentsi tingimustes kaitseb kaubamärgi registreerimine ebaseadusliku kasutamise ja kopeerimise vastu. Kaubamärk on omandiõigus ja ettevõtte mittemateriaalne vara. Kaubamärgi omanik võib lubada või takista...
oli sünnipäeval olnud 18 minutit? Vastus: 14.05 111. Esmaspäeval suusatas Siim 1 km. Igal järgmisel päeval uisutas ta 2 korda rohkem kui eelneval päeval. Millisel nädalapäeval suusatas Siim esimest korda rohkem kui 20 km? Vastus: laupäeval 112. Mitu ühelist saad, kui liidad 10 sajalist ja 100 kümnelist? Vastus: 2000 ( 10 * 100 + 100 * 10 = 1000+ 1000 = 2000) 113. 10 aastat tagasi oli Sassi ja tema kaksikvenna Jassi vanuste summa 22. Kui vana on Sass praegu? Vastus: 21. a ( 22 . 2 = 11 a Sass 10 aastat tagasi; 11 + 10 = 21. a praegu) 114. Isal oli värvi ainult 12 m x 15 m seina värvimiseks. Mitu 3 m x 3 m ruutu saab ta värvida? Vastus: 20 ( 12 * 15 = 180 m2 seina pindala; 3 * 3 = 9 m2 ruudu pindala; 180 : 9 = 20 ruutu) 115. Matkajal kulus mäetippu jõudmiseks 3 tundi. Pool tundi imetles ta mäetipus kaunist vaadet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
