Ühel lapsel reha pikk, püüa kinni mõni laps! kannu kannab väike Mikk. Ussa pussa, ussa maru, · Suuremale suurem tükk, Sina oled mängus karu! väiksemale väiksem tükk. Kes selle üle nuriseb, Trips, traps, trull, sel karvust kinni, Sina oled kull! uksest välja kärr-kärr http://oppematerjalid.onepagefree.com/? Pere ja Kodu raamat ,,Liisusalmid" id=17357&onepagefree=0978c01222ee6 Koostaja Valli Vilu 011f2d935dc93ff38a9
TEE NAGU MINA! Musitseerimises omandatakse kõigepealt kuulamisoskus, järgneb äratundmine ja lõpuks kordamine. Kui laps juba teab, kuidas kuulata, on ta valmis mängima oma esimese pilliga oma kehaga. Ta saab kasutada palju erinevad rütme ja järele teha palju erinevaid liikumisi. MEELESPEA Toas või õues Laste arv piiramatu Aeg: 10 min ja kauem Abi vajalik Ei määri Mida laps õpib? See mäng õpetab lastele tegevuse jäljendamist: laps õpib kõige kergemini midagi ise tehes ning kõige lihtsam viis midagi teha on seda jäljendada. Mida teha Näidake talle, kuidas oma keha rütmiliselt liigutada. Ta võib käsi plaksutada, jalgu trampida, näppudega peopesale koputada, kingaservi kokku taguda, punni puhutud põski plaksuga tühjaks lüüa, lahtise või kinnise suuga keelega laksutada. Et laps saaks oma kehaga rütmi jäljendada, võib alustada ükskõik millise heliga neist. Alguses kasutada lühikeste pausidega lihtsat rütmi, hiljem võib tasapisi üle minna vah...
Liisusalmid koos liigutustega Lahti-kinni Lahti, kinni, lahti, kinni(liigutavad käsi lahti-kinni), käsi on mul kaks(tõstavad ükshaaval parema ja vasaku käe üles). Lahti, kinni, lahti, kinni(liigutavad käsi lahti-kinni), tee üks väike plaks(teevad kolm plaksu). Keeruta neid, keeruta neid, keeruta neid nii(teevad kätega vurri terve rea vältel). Lehvita neid, lehvita neid, lehvita neid nii(lehvitavad kahe käega terve rea vältel). Allikas: http://www.beebiweb.ee/?id=1342 Linnuke Lendab väike linnuke(liigutavad käsi külgede peal üles-alla) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Süüa otsib endale(liigutavad nimetissõrme ja pöialt kokku-lahti) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi) Laskub ruttu oksale(kükitavad maha) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Marju leiab endale(nopivad maast sõrmedega marju) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Allikas: http://www.ht.ut.ee/981928 Näpulapsed Näpulastel on kõht tühi(käed pai...
Alustada tuleb lihtsatest imiteerimis harjutustest ja mängudest.(linnulaul, loomahääled, linnahääled, autosignaalid jne.) Õppimine käib läbi mängu, mis on lapsele omasem õppimise vorm kui lauataga toolil istuda ja loengut kuulata ning. Õppemängude abil saab lapses mõjutada emotsionaalset väljenduslikust,kaasaelamisrõõmu, aktiivset tähelepanu, mõtlemist, mälu, kujutlusvõimet ja loomingulist initsiatiivi. Rütmitunnet aitavad arendada lühiriimid, liisusalmid, mõistatused, vanasõnad, loitsud ning helletused, mis on asendamatud lapse arengus. Lastel tuleb tähelepanu pöörata uue laulu õpetamisel hääle võimekusele. Enne laulu õpetamist tuleks tekitada lapses soov, et ta soovib seda. Selleks tuleks luua mõistatuse, lühiriimi või näitevahendi abil meeleolu, et tekiks motivatsioon. Koos lastega tuleks arutada, millest lugu räägib ja lihtsate sõnadega analüüsida. Küsida lastelt lihtlausetega küsimusi.
Kokkuvõte Lapse kõne areng on väga individuaalne. Kõnel on täita tähtis osa, ta toetab lapse taju, mälu ja mõtlemise arengut. Arengut saab toetada igapäevaste võtetega – räägi lapsega ja kuula, mis tal öelda on. Mida rohkem me lastega suhtleme ja ühiselt mängime, seda enam areneb ka lapse kõneoskus. Lapse kõne arenguks ei pea pikalt ja palju rääkima – lastele meeldivad kordused, liisusalmid ja tegevuse kommenteerimine. Palju tuleb liikuda ja teha erinevaid käelisi tegevusi. Lühidalt öeldes on lahendus lapse kõne arengu toetamiseks lihtne ja tasuta – liikumine ja rääkimine. 6 Kasutatud kirjandus https://tervis.postimees.ee/4481949/logopeed-lapse-kone-arengu-eest-vastutab-vanem http://www.teadlikvanem.ee/lapse-kone-areng/ http://www.vippa.ee/2015/11/miks-minu-laps-ei-raagi/
lAndersen- tuntud kunstmuinasjutu loojana. Tema muinasjuttudes esineb topelt adresseering. (,,Pöial-Liisi", ,,Väike merineitsi", ,,Keisri uued rõivad", ,,Vankumatu tinasõdur", ,,Metsluiged", ,,Ööbik") lFOLKLOORSE LASTELAULU TÜÜPE lÄiutus-ja hällilaulud lMängituslaulud: 1)Liikumist/tegevust imiteerivad 2) Laulud, mis aitavad unustada valu Mängulaulud: 1)Liisklugemised e liisusalmid 2) Ootamatute sõnaseostega salmid 3)Algustähe kordusele rajatud tekstid 4)Lindude/loomade häälitsusi imiteerivad laulud 5) tähtpäevadega seotud laulud 6) Humoristliku põhitooniga laulud 7)Hoiatava funktsiooniga laulud 8) Dialoogile rajatud julguse/kindluse proovimise mängud 9) Nimesõimule rajatud laulud Ahellaulud 1)Küsimus-vastus-küsimus 2)Nn
sõnast ,,wirken" (tegutsema), tähendab ülekustest aktiivsele tegevusele, kaasautorlusele, muusikalise materjali omapoolsele ümbertegemisele. Käsiraamatu esimeses osas on rõhk asetatud rütmile, muusikalis rütmilisele kasvatusele, musitseerimis-võimalustele laulu ala, rütmi- ja plaatpillidel, plokkflöödil jt. Teises osas, seab Orff kõige eelneva kõrvale muusikali deklamatsiooni, kõne ja laulmise. Loomulikult mitte üksikud sõnad, vaid riimid, kõnekäänud, vanasõnad, liisusalmid üks valge tuvi jne,üki kaki nommi pommi jne, laste narritamise- norimise sõnad ja lugemised. Sest : heliseva sõna, zesti ja liikumise sulam ongi esmane muusikaline alge! Tekkinud küsimusele, kas ka teistes maades on võimalik kasutada ,,Schulwerk'i" on Orff vastanud : ,,Igal maal peab ,,Schulwerk" saama oluliselt rikastatud selle maa rahva sõnalise ja muusikalise pärandiga, osaliselt sealhulgas laste folklooriga." See
kirjutatud , rahvas tahab õnneliku lõpuga lugusid. Iga edasijutustaja on oma osa juurde pannud, tema hinnang juures. Rahvale ja rahva pealt maha kirjutatud. Andersen tuntud kunstmuinasjutu loojana. Tema muinasjutus esineb topelt adresseering. 6. Folkloorse lastelaulu tüüpe. (lastele lauldud ja laste endi poolt lauldud) äiutus- ehk hällilaulud; mängituslaulud; laulud, mis aitavad unustada valu mängulaulud: liisklugemised ehk liisusalmid; hoiatava funktsiooniga laulud 1 ahellaulud: küsimus vastus- küsimus 7. Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust - 19. sajandi II poolest põhjust rääkida eesmärgiteadlikkust eesti lastekirjandusest ning lastekirjanduse kriitika ja teooria algusest. P.Undritz´i järgi oli lastekirjanduse ülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate
17. BINGO Vastuste otsimise mäng. Õpilased otsivad vastusi oma bingo lehel olevatele küsimustele teiste õpilaste/ õpetajate käest. Mõnikord võib seda teha ka vahetunnis. 18. OTSIMISMÄNGUD Klassis on ära peidetud hulk lauseid/ loo lõikusid (erinevat värvi). Iga rühm peab kokku koguma sama värvi lipikud ja kohapeal kokku panema loo. · Otsi oma nimega tööleht. · Võta laualt pakist üks pealmine vihik ja vii see oma klassikaaslase lauale. 23. LIISUSALMID SUSSER- VUSSER, SUSS, SUSS, SUSS. JALAST KUKKUS ÄRA SUSS. AUGU SISSE SAI ME SUSS. JA ME JÄIME ÄKKI KUSS!ppides, Rä a a tel ika s muus tuse/ luule lmi a liisus e mi n e. lug 24. SÕNAVARA ÕPPIMINE VÕÕRKEELETUNNIS TEGUSÕNAD
keskkonna, ja jälgida, et kõikide laste areng kulgeks suhteliselt ühtlaselt. Suuline kõne on üheks lugema hakkamise eelduseks ning seepärast on lasteaias kõige olulisem õhutada last selgelt kõnelema ja ilmekalt esinema, teadustama, jutustama. Lapsel tuleb lasta mänguasjadega kõneleda, rääkida nende eest, laulda ja öelda salmikesi. Teda peab tagant julgustada rääkima oma joonistustest, fotodest, kogemustest jms. Keeleliselt arendavad last hääldamisharjutused, rütmimängud, liisusalmid, kiirkõne; erinevad harjutused häälega, keelega, huultega. Lugemise õppimisel on tähtis m ä n gulisus. Mängu kaudu on laps võimeline omandama uusi teadmisi, kinnistama vanu, treenida omandatud oskusi ja nii rohkem kui õppimise-harjutamise situatsioonis. Laps ei suuda kaua õppimise-harjutamise situatsioonis teadmisi omandada, kinnistada ja treenida, kuna lapsel kaob huvi ja tahtmine, kui tegevus tema jaoks igav on. Huvi
3. eluaasta- L, S, K. Täishäälikute diferentseerimine (a-ä, o-ö, a-e), häälemängud. 4. eluaasta- Kõigi häälikute eristamine, täpsustamine, hääldamismängud (loomahääled) 5. eluaasta- Kõlalt lähedaste sõnade eristamine (tass, kass), häälikute kuulamine sõnas. 6. eluaasta- R, Õ. Täishäälikuühendite hääldamine. Sõnade hääldamine õiges vältes, diktsioon. 7. eluaasta- Võõrsõnade hääldamine (krokodill, rabarber). Diktsioon: vanasõnad, liisusalmid. Teistest pikema hääliku eristamine sõnas. 8. eluaasta- Hääldab kõiki emakeele häälikuid. Sõnad, laused kõlavad arusaadavalt, selgelt. Häälikuanalüüsioskus. Hääliku ja tähe ühendamine. Häälikute arv, olemasolu, asukoht ja järjekord sõnas. 23. Mis on häälimine? (hääldamine) Häälimine on iga hääliku venitatud hääldamine (nii et iga häälik kõlaks ülipikana, oleks nagu omaette silp)
• laste endi lauldu-loetu (lastefolkloor) laulumängud olid laste kasvatamise ning arendamise põhiliseks vahendis. folkloori kaudu toimus lapse kokkupuude esivanemate traditsioonilise maailmavaatega. omaette rahvalaululiigi moodustavad lastelaulud. Folkloorse lasteluule liigid: • hällilaulud ehk äiutused • hüpitus- ja mängituslaulud • sõidulaulud • naljalaulud lindudest ja loomadest • ahellaulud ja mõistatamised • liisklugemised (liisusalmid) • ringmängulaulud lastele mõeldud rahvalaulude teemad: • vaeslapselaulud: lapse ja vanemate, eelkõige lapse ja ema vahelised suhted, orvu lauhutamatust leinast • laulud kodust ja lapsepõlvest: anti õpetusi iseseisvaks eluteeks ning tuletati meelde suurt vaeva ja hoolt, mida vanemad on näinud laste kasvatamiseks • laulud noortest ja nende suhetest - domineeris naiseli pool: kõneldi
hinnang juures. Rahvale ja rahva pealt maha kirjutatud. Andersen tuntud kunstmuinasjutu loojana. Tema muinasjutus esineb topelt adresseering. 6. Folkloorse lastelaulu tüüpe. (lastele lauldud ja laste endi poolt lauldud) · äiutus- ehk hällilaulud (turvalisus) · mängituslaulud (kui keegi teine teeb) - liikumist/tegevust imiteerivad (ootamatu püant) - laulud, mis aitavad unustada valu · mängulaulud - liisklugemised ehk liisusalmid - ootamatute sõnaseostega salmid - algustähe kordusele rajatud salmid - lindude/loomade häälitsusi imiteerivad laulud - tähtpäevadega seotud laulud - humoristliku põhitooniga laulud - hoiatava funktsiooniga laulud - dialoogile rajatud julguse/kindluse proovimise mängud - nimesõimlusele rajatud laulud · ahellaulud - küsimus vastus- küsimus (kus sa käisid, kus sa käisid sokukene) - nn lõpta laulud
autoritest. Kõnekunsti reeglite ülekandumine eepika reeglistikku (tegelaste kõned, ekfraasid), deklamatoorsus (katkestused aplausiks), sünged teemad ja küüniline lähenemine, moraliseerimine, episoodilisuse kasv ja ühendava loo kadumine. Autorid: Lucanus, Valerius Flaccus, Statius. 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladinakeelsest lüürikast? carmen (rütmistatud proosa), liisusalmid, mõistatused 114. Mille poolest erineb lüürilise luule määratlus tänapäeval ja antiikajal? Milline seos on Rooma luules luulezanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel? Tänapäeval on lüürika igasuguses vormis luule, milles on keskne autorile omistatavate tunnete väljendamine. Antiikajal oli lüürika lüürilistes värsimõõtudes luule. Rooma luules sarnanevad zanride nimed värsimõõtude nimedega. 115
*Poiss/ tüdruk *eelistused- nuku, Lotte, Ämblikmees, koduloomad vms. *Arengutase- oskab lugeda/ keeli. *otstarve- kas raamat mängimiseks või lugemiseks. *Lihtne sisu *Värviline *Arutlemisvõimalus *Lapse arengu toetus *Lugemishuvi äratamine *Kujundus *Tekst korrektne(tõlkekirjandus!) *teistest raamatutest eristatav(palju eeliseid) Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid? *Hällilaul, *Hüpitus- ja mängituslaulud, *mängulaulud, *ahellaulud, *töölaulud, *liisusalmid. Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta. Aseta laps selili ja võta mõlema käega ta pahkluudest kinni.Kui jalad on sirged, patsuta kergelt jalataldadele.Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved.Jalgu vaheldumisi kõverdades justkui imiteerides kõndimist laula talle: "Kuts läks karja linta-lonta, linta-lonta,Karjast koju vinta-vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!" Esitage näide liisusalmi kohta.
Nero ajast: Lucanus (nt "De bello civili" e "Kodusõjast") Flaviuste ajast: Valerius Flaccus, Statius, Silius Italicus (nt "Punica" e "Puunia sõjast", pikim ladinakeelne säilinud luuleteos). 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladina lüürikast? Rütmistatud proosa (loits, maagiline tõotustekst, needus, leping vm), tavaliselt algriimis, palju kõlakujundeid, fraasid enam-vähem ühepikkused. Liisusalmid, mõistatused. 114. Mille poolest erineb lüürilise luule määratlus tänapäeval ja antiikajal? Milline seos on Rooma luules luulezanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel? Lüürika tänapäeval igasuguses vormis luule, mille keskne mõte on autori tunnete väljendamine (lai tähendus). Antiikajal lüürilistes värsimõõtudes (Kreeka lüürikute kasutatud) luule (kitsas tähendus). Luulezanre jagatigi osaliselt värsimõõdu alusel, nt
sadu tugevneb (koputa kõikide sõrmedega lauale). Sajab rahet (koputa sõrmenukkidega lauale), lööb välku (tee õhus kätega sik-sakilisi liigutusi), müristab (plaksuta käsi vaiksemalt, tugevamini, õige tugevasti ja jälle viksemalt). Lapsed jooksevad koju (näita sõrmedega, kuidas nad jooksevad). Oi,oi, taevasse on tõusnud tumedad pilved, vist hakkab sadama. Pööra peopesad üles ja proovi, kas sajab juba peopesadele. (õpimapp ilmastikunähtused...) Luuletused, liisusalmid KUU KES? MIS? Viivi Luik Kes see joob jõesta vett, Kuu ei näe ega kuule. katsub küla kaevudesta, Kuu pääl on mäed ja mered kivikildude seasta? Siiski noorele kuule Vikerkaar joob jõesta vett, Vanasti öeldi tere. katsub küla kaevudesta kivikildude seasta. VIKERKAAR Mis tuleb ammudes arusta,
kättemaks kaos uus ajastu ja maailmakord 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladinakeelsest lüürikast? · Algselt: loits, maagiline tõotustekst, vanne, needus, leping, juriidiline vm vormel: rütmistatud proosa · Võtted: algriim, harva lõppriim, palju kõlakujundeid; fraasid enamvähem ühepikkused, kasvavate liikmete seadus, figura etymologica (etümoloogiliselt seotud sõnatüve kordus) Liisusalmid (mängu, laste tegevuse saateks):Saab see kuningaks, kes teeb hästi, kes ei tee, see küll ei saa. Mõistatused: Üks neist ma, kes kasvan pikaks, kasvan paksuks, Lõika/lahenda mind! (Juusjuuksed) 114. Mille poolest erineb lüürilise luule määratlus tänapäeval ja antiikajal? Milline seos on Rooma luules luulezanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel? 1) tänapäeval: lüürika = igasuguses vormis (ka vabavärsis) luule, milles on
Heakssaamise sõnad Suri-muri, halb ja kuri! Karga välja lapse seest! Laps ei taha olla paha, naeratab ja kalli teeb Peresalm Minu emme ja minu issi, minu õeke ja vennake, Minu vanaisa ja memm ja muidugi mina ka! Tere-tere, see ongi me pere, kus hommikul kalli ja õhtul musi, Koos jagame tralli ja viperusi. Siilimäng Kuula, kuidas lõõtsutab tuul, tuul, tuul, Oksakesi õõtsutab puul, puul, puul. Vihmapiisku rabistab seal ja siin, Soojas pesas nahistab väike siil. LIISUSALMID vanamees, vanamees 66 poolteist hammast oli suus kartis hiirt ja kartis rotti kartis nurgas jahukotti *** himpel, pimel piila paala saksad sõivad ümber laua kokk oli keskel maitses praadi mamsel valas shokolaadi. mina praadi maitsema mamma lõi mind kulbiga mina ahjuroobiga mamma kukkus maha mina ahju taha leidsin rubla raha matsin mamma maha *** sinder-vinder ninaprill meil oli kodus krokodill krokodill tegi palju nalja ajas lapsed toast välja tahtis toas tantsu lüüa
Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Lastelaulud on tavaliselt kas laste või vanemate enda loodud. Hällilaul- „Uinu mu väsinud lind, unele suigutan sind...“ Mängitamislaul Hüpitamislaul- „Sõit sõit sõtsele, üle oja onule... Valuvõtu laul- Liisusalmid- Näpunimetused- Õpetuslaulud- Naljalaulud- Mõistatuslaulud- Lapse ea igale astmele on oma erilise ilmega laulud. K.E. Sööt Lastelaulud Illustreerinud Jaan Jensen Valik vanemat lasteluulet lindudest, loomadest, puudest ja lisaks ka vahvaid unelaule jpm. 4
· laulud kitsamas mõttes: kindlat piiri lastele lauldavate ja täiskasvanute repertuaari vahel pole; lastele lauldi loomadest ja lindudest, kuid ka mitmesuguseid muid laule. Laste enda repertuaaris oli palju improvisatsiooni, tähenduseta, ainult kõlaefektil põhinevat laulmist, nt · pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole ("Lepatriinu, lenda ära", "Kured ritta" jne); · narritamissõnad jm naljasalmikesed;· liisusalmid (mängualguse lugemised);· laulud kitsamas mõttes (sageli samad, mida lauldi lastele). 4.8. Ahellaulud ja mõistatamised Ahellauludel ja mõistatamistel võib olla arhailine usundilis-maagiline tagapõhi. Võimalik, et kunagi olid need täiskasvanute repertuaaris ning siirdusid hiljem lastelaulude hulka. Mõistatamised on põhiliselt säilinud poeetilise proosaliigina ja regivärsiliste rahvalauludena, kuid mõningad neist esinevad ka vanemate muusikavormidena. .
Võrdlevalt hääldama (väldet muutma, vältekandjaid asendama) saab õppida artikuleerimist tahtlikult ja teadlikult reguleerides. Kuna kõnetakt on rõhulis-rütmiline struktuur, osutuvad kasulikuks erinevad rütmiharjutused. Võrdlev hääldamine koos kehaliigutustega (valdavalt käeliigutused ja nt koputamine) toetub korraga mitmele meelele, mille seast võib üks või teine olla sõltuvalt lapse arengust kõige olulisem. Kõnerütmi võimaldavad harjutada liisusalmid (kordamine kooris), samuti laulmine ja rütmipillide kasutamine. Rütmi on otstarbekas koputada ka selleks, et märgata lauses rõhulist sõna/sõnu. Erivälteliste sõnade järelekordamine, lugemine - 5 sammu 1. Korratakse järele sama kõnetakti/sõna kui ahelat (luu - luu - luu, vaas - vaas - vaas, vass - vass - vass, muna - muna - muna jne) koos rütmiliste liigutustega. 2
See annab õpetajale võimaluse sõna või väljendit korrata palju kordi, küsides: Kas see on ... ? · Värvuste õpetamisel võib õpetaja osutada kõigile ümbritsevatele esemetele. Kord värvi nimetanud, palub õpetaja lastel leida sama värvi esemeid. Õpetaja kasutab küsimusi Kas see on ... ? Kas sul on ... ? Kus on ... ? Kellel on ... ? · Liikumismängud on laste õpetamise ja arendamise juures asendamatud. Lihtsamad laulumängud, liisusalmid ja mängitused jäävad lastele meelde just tänu liikumi- sele ja kehakeelele. Sobivad lihtsad ringmängud, kus kasutatakse jäljendamist ja matkimist, eriti need, mis on seotud loomadega. · Üheks metoodiliseks võtteks väikelaste puhul on nn kajamäng, mis arendab tähele- panu ja oskust kuulata. Õpetaja hääldab teatud sõna või sõnaühendit ja lapsed kordavad seda kajana võimalikult täpselt järele. Vahelduseks võib kutsuda lapse,
annaabi.ee 
