Ernst Ennot, Villem Grünthal-Ridalat, Marie Heibergi ja Jaan Lõod ühendabki aeg, I maailmasõda või selle eel, millal nad andsid oma paremiku eesti luulesse. Kuigi Enno ei liitunud ,,Noor-Eesti" kirjandusliku rühmitusega, kuulub ta ikkagi uusromantikute hulka. Enno loomingut läbivad abstraksted ja elamuslikud luulekujundid, millele ta andis erilise sisu, näiteks lapsepõlvemälestustest pärit selgeltnägijaks tegeva kaarnakivi kujutelma ja kaugete randade motiivi. Enno maailmavaate ja loomingu kujunemisel oli tähtis osa mälestustel Soosaarest, teofilosoofilistel õpetustel ja ümbritseval keskkonnal. Sajandi algul pidas Enno peapaheks südametu rikkuse ja muserdava vaesuse olemasolu ning seadis sotsiaalseks ideaaliks hariduse poole püüdleva töötava talupoja. Juba väiksena suhtuti Enno perekonnas küla vaesema kihi esindajatesse sõbralikult, samuti suhtuti sallivalt võõrast rahvusest ja usust inimestesse
Enamasti tegid seda naisterahvad, keda hakati kutsumaks kaardimoorideks. * Lepatriinu kui lendab käe pealt lõuna poole, siis loodetakse ettevõttele kordaminekut, kui lendab põhja poole, siis äpardust. Vahel ka ennustati lepatriinu lennu suuna järgi, kust poolt tuleb sõda. * Nõiad ja targad ammutavad tarkust ka seitsmest Moosese raamatust. * Kahju tegema minnes muudavad nõiad ennast nähtamatuks. Selleks kasutavad nad sõnajalaõit, küüntest kübarat, kaarnakivi, musta kassi luud ja muud sarnast. * Nõid ei või enne surra, kui ta nõidustembud ja -sõnad edasi on õpetanud. * Nõidu kartis rahvas rohkem pärast surma, sest nood hakkasid kodukäima, elusaid hirmutama ja piinama. Selle jaoks, et nõid kodukäima ei pääseks, pandi ta matmisel kõhuli hauda, köieots seoti ümber kaela, teine ümber pahema jala kederluu. Nii ta vajus ikka sügavamasse maa sisse.
Tähelepandavalt mitmekülgne laste- ja noorsooproosa, eriti selle realistlik haru: Jüri Parijõgi Tsemendivabrik 1926, Jaksuküla poisid 1930, Teraspoiss 1937; Richard Janno Vutimehed 1935; Karl August Hindrey Kill Martuse ja Raks Reemi lood; Marta Sillaots Trips, Traps ja Trull 1935; Valve Saretok Kiki suur suvi 1936 jt. Huvitavad arengud muinasjutu- ja fantaasiakirjanduses: Oskar Luts Nukitsamees 1920, Juhan Jaik Kaarnakivi 1931, Tondijutud 1936 ja Pombi-triloogia 1932-34; Irma Truupõld Rohelise Päikese Maa 1936; Hindrek Rikand Rahvavanema lapsed 1935; Karl Ristikivi Viikingite jälgedes 1936. Loodus- ja loomalood, autoriteks Richard Roht, Karl Ristikivi, August Mälk, A.H. Tammsaare jt. Populaarteaduslik, nn aimeraamat: Kustas Põldmaa Mikroobide jahil 1935 jpt. Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel.
Mitmekesine ja mahukas looming. Jaan Lattik Sõna ja situatsiooni koomika looja, mõistab lapse psüühikat hästi. Kogu ,,Minu kodu" . Kirjeldab kodu soojalt. Peäro August Pitka (Ansomardi) - Hästi palju sõjaväelaste eluolu kujutab: Surm suu ääres; Tondi Tõnu; Käbikuningas ja Aavikuemand. Rajanud teed kujutlusvõimele, saavutanud kunstilise sisendusjõu. Richard Rohi ,,Mesilane Maaja" ,,Laanekohus".Looduse ilu, inimlik headus ja ausus Juhan Jaik ,,Kaarnakivi". Suurem osa loomingust seotud fantastilisete, reaalsesse maailma sekkuvate olenditega 10. 1930ndate lõpuks oli eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: kvaliteedi ja kvantiteedi osas suured muudatused; kujunes ulatuslik ja sisukas lasteperioodika; temaatiline avardumine; stiili-zanri mitmekesistumine. 11. Nõukogude eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) - Lastekirjandus surutud kitsastesse raamidesse. Peaaegu ainus
,,Kalevala" meeste pärimused] Jaaniöö - sõnajalaõis - rituaalne alastus (algaega tagasi pöördumine) - jaanikaste - näo pesemiseks (valge nägu ei tööta) - eluvesi - allikatest [Sipelgad on Eesti pärimuses seotud metsa väega] Ussikuninga hari_lindude keel_tarkus Kaarnakivi - tarkus (ainete moondamine(kuld)) Siili-vägihein; Rähnirohi } Lõhnav maarjahein Anthoxanthum odoratum L. Reaalsetel ja kujutletavatel sündmustel pole õppimise seisukohast vahet. Soomlaste näited veevägi (võimas) o allikas o kosk - muusikaand o hauakoht - sügavad kohad o meri - hülgepealuu o järv - rännukott (3 peotäit; alasil kuivatada; kotti)
1930 Jaksuküla poisid Irma Truupõld 1937 aadi esimene armastus (poistele) Rohelise Päikese Maa Öömori okaslinn Oskar Luts ,, ,,Kevade" ,,Nukitsamees" ,,Lauka poisid" ,, Pett ja Parbu" Richard Rohi ,,Mesilane Maaja" ,,Laanekohus" ,,Vetepojad" (loodusest ja loomadest) ,,Väikesed rändurid" ,,Valeküüs ja Tuhknai" ,,Suvised rõõmud" Looduse ilu, inimlik headus ja ausus Juhan Jaik ,,Pärgel ja Raudkepp" ,,Tondijutud" ,,kaarnakivi" ,, Hõbedane karjakell" ,, Pombi ja üdsimardinõiad" Komöödiaid ,, ,,Tooma poisid" ,,Isa liivapurgis" ,,Ahvimaa" ,,Kuri loom" Suurem osa loomingust seotud fantastilisete, reaalsesse maailma sekkuvate olenditega Karl Ristikivi ,,Lendav maailm" ,,Semud" ,, Sinine liblikas" ,,Sellid" 10.1930ndate lõpuks oli eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: · kvaliteedi ja kvantiteedi osas suured muudatused · lasteraamatute arv 4x
maja põlema või toonud pessa elusaid rästikuid. Poja ,,allaviskamist" pesast on seletatud kui mõistuspärast tegevust: kui erisoolisi poegi pole võrdne arv, visatavat ülearune poeg pesast välja. Kui tulemas on vihmane sügissuvi, vis- kavat vanalind seda ette teades muna pesast välja, kui kuiv sügissuvi, siis poja. Toonekurge on arvatud pessa toovat ka imettegevat kivi, millega selle endale hankinud inimene saab kõik lukud lahti teha (kaarnakivi analoogia). Kagu-Eestis, Räpinas ning Lutsi eestlaste seas peeti kevadel kahe toonekure koosnä- gemist abieluendeks. Uuemas uskumuste kihistuses on toonekurg ehk titekurg kogu maal laste ning lasteõnne tooja (varasemas sellekohases pärimuses seletati laste saamist veest leidmisega). 20. sajandi viimastel kümnenditel muutus populaarseks komme peatuda pul- marongiga teeäärse elektriliiniposti või puu otsa ehitatud toonekurepesa juures ning ühiselt
annaabi.ee 
