............... Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. ROPS süsteemi olemus....................................................................................................................4 1.1. Aktiivsed süsteemid...................................................................................................................4 1.2. Passiivne ROPS süsteem...........................................................................................................5 2. Passiivse ROPS süsteemi ehitus...............................................
Giacomo Balla (1871-1958) Henri-Émile-Benoît Kandinsky "Sügis "Koera ja keti Henri Rousseau Picasso. Ambroise Matisse "Woman Egon Schiele. Vincent van Gogh Pornocrates (1896) Näited Baieris" dünaamika" "Autoportree" Vollard'i portree Reading" Perekond. 1918 "Päevalilled" Félicien Rops Page 2
Millise saate tegelased on Piret, Mari ja Kertu? Vastus: Pilvede all Tagasi Näitlejad 30 Kes mängis sarjas Nurjatud Tüdrukud Markus Tamme? (peaosa) Vastus: Märt Avandi Tagasi Näitlejad 40 Kes on see näitleja kes on aastavahetuse saate Libauudised nn uudisteankur? Vastus: Gaute Kivistik Tagasi Saadete tegelased 30 Millises telesaates olid tegelasteks Kõsta, Post, Kelk, Rops ja Mart? Hiljem Pullerits ja Kõrs Vastus: Kelgukoerad Tagasi Saadete tegelased 50 Mis saates olid peategelasteks Anti, Indrek, Harald ja Heiko? Vastus:Kalevipojad Tagasi Saatejuhid 20 Kes olid saate Reisijaht saatejuhid? Vastus: Kertu Jukkum ja Teele Viira Tagasi
traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, 4 möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika võib esineda iseseisvalt (karikatuur) või toetada tekstis olevat koomikat (E.Valter). Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. A. Lindgren ,,Vahtramäe Emil", E.Raud ,,Naksitrallid" Huumor heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Tänapäevases tähenduses alates 18sajandist. Teistest koomika liikidest erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge.
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. ...
· "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" (2007) Näidendid · "Kõrts" (207), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga 5 Näidet +nende analüüs: 1.Trammipeatus tramm tegi peatuse sest tal hakkas paha ta avas uksed ropsi pani maha rops kohe üle tänava seal valgus, sest fooris põles roheline valgus. Analüüs: 3epiteeti: fooris põles 3metafoori: trammil hakkas paha, ropsi pani maha võrdlusi: pole. Luuletus oli lõbusa sisuga humoorikas. 2.Bussisõit buss raputab ja väristab
Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas, Pisilugusid Jalukselt 1956; Silvia Rannamaa, Kadri 1959; Villem Gross, Ühe poisi suvi 1956 ja Tiivasirutus 1958. Tüdrukute- (Silvia Truu, Heljo Mänd, Aino Pervik) ja poistekirjanduse (Eno Raud, Jaan Rannap, Holger Pukk, Heino Väli) klassikaliselt iseloomuliku temaatika ja kujutuslaadi eristumine ning sobitumine tollastesse oludesse. Kunstmuinasjutu ja fantastika taaselustumine: Vladimir Beekman, Aatomik 1959, Eno Raud, Sipsik 1962, Boris Kabur, Rops 1964, Robert Vaidlo, Lood Kukeleegua linnast 1965 jpt. Eriti viljakas on see suund edaspidi. Uusi jooni laste-, eriti väikelasteluules: Ellen Niit, Heljo Mänd, Kalju Kangur, Venda Sõelsepp, Olivia Saar. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-80. aastail. 20. sajandi eesti lastekirjanduse (üks) kõrgaeg, eriti muinasjutu-fantastika vallas nii proosas kui luules: Eno Raud, Naksitrallid (1972); Aino Pervik, Kunksmoor (1973);,
Prototüüpide ilmumine 2) Masinaks nimetatakse a) mehhanismi b) mehhanismide kompleksi 3) Masina parameetri määrab kõige täpsemini a) tehnoloogilised ja eksplutatsioonilised võimalused 4) Transpordimasinate püsivust isel a) maksimaalne kreen b) max tõusunurk 5) Diiselmootoril puudub .........süsteem a) süüte 6) Hüdrodünaamilise transmissiooni tüüpilised elemendid on a) hüdropump b) hüdromootor 7) Mis isel ROPS tüüpi kabiini? Kaitseb masinisti masina ümberminekul 8) Auto kolm põhiosa on: a) mootor, kere, sassii 9) Tööorgani järgion konveierid a) lint b) kraap c) tigu d) plaat 10) Konstruktsiooni ja teenindusvälja keerukuse järgi on tõste masinad a) lihtsad tõsteseadmed b) ehituskraanad c) ehitustõstukid 11) Iseliikuvate- ja autotõstukite tõsteseaded on a) sarniir-hoob b) tleskoopnool
Vaatamata täiesti erinevatele iseloomudele ja väärtushinnangutele on Post ja Kõsta siiski Kelgu meeskonna parimad uurijad, kelle eest Kelk on vajadusel valmis pimesi seisma. Lisaks Postile ja Kõstale on kogu meeskonna vankumatuks alustalaks politsei fotograaf Mart (Madis Milling), kelle eluunistuseks on samuti ühel päeval uurijaks saada. Sarja kõrvaltegelastest määravad sündmuste kulgu LK4 veel ka kohtuekspert Rops (Olaf Suuder) ja politsei sisekontrolli juht Liisbet (Kaie Mihkelson). Seitsmendal hooajal liitus meeskonnaga noor uurija Pulk (Priit Võigemast), kelle ambitsioonid samuti suhteid ja tööd mõjutavad. Eraeluliste sündmuste taga on peategelaste pereliikmed, nagu näiteks Kõsta surnud naise vanaema Elviira (Ita Ever), Posti tädi Agatha (Liina Orlova) ja Mardi ema Malle (Ada Lundver). Ka lastel on sarjas oma roll Kõsta kasvatab üksikisana poeg Andrit
ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika võib esineda iseseisvalt (karikatuur) või toetada tekstis olevat koomikat (E.Valter). Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. A. Lindgren ,,Vahtramäe Emil", E.Raud ,,Naksitrallid" Huumor heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Tänapäevases tähenduses alates 18sajandist. Teistest koomika liikidest (satiir, sarkasm, iroonia) erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge
Ehitusmasinate üldelemendid. Kordamisküsimused 1. EM jõuallika ülesanne ja nende jaotus mehhaanilise energia saamise viisi järgi. Jõuallikas varustab masinat tema kõikide mehhanismide, seadmete ja süsteemide käitamiseks vajaliku mehhaanilise energiaga. 1) primaarsed on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks, nt. aurumasin, sisepõlemismootor 2) sekundaarsed muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasut. taas mehhaanilise energia saamiseks, nt. elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 2. Sisepõlemismootoris energia saamine ja sisepõlemismootorite jaotus eri tunnuste alusel. Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitat...
• Ärge tõstke masinat kopasilindrit maksimaalselt pikendades. 23.Hüdraulilise ekskavaatori kasutamine raskuste tõstetöödel. Peab veenduma, et pinnas on tasane ja ei tohi tõsta raskeid asju nõlval töötades masin peab olema horisontaalselt maapinnaga ja raskus peab olema kopa küljes fikseeritud. Vastukaal peab asuma masina tagaosas ka nii, et roomikud ja kabiin on mõlemad otstes. *24. Kopp laaduri üldehitus ja kasutamine teedeehitusel? Baasmasin, tugijalad, kopp,kabiin, rops fops, noole pöördemehhanism, laadur. 25. Kopp-laaduri rattaveo ja juhtimisseadmete valiklüliti kasutaine. Saab kasutada ainult 4 ratta veoga masinate korral. Positsioonid 1) Veavad 2 ratast, pidurdamine tagumiste ratastega. 2) Veavad 2 pidurdavad 4, kasutada üldkasuttattavatel teedel. 3) Veavad 4 pidurdavad 4, kasutada rasketes tingimustes. 26. Kopp-laaduri noole- ja noole pööramismehhanismi lukustamine. Noole ukustamine • Juhtida pöördkopp masina taha ning lasta nool alla.
LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS 2013/2014 sügis Ütlen ette, et konspekt on suuresti kokku pandud Reet Krusteni „Eesti lastekirjanduse“ põhjal. Loengust panin miskit kirja vaid alguses ja ega ma muidu ka just eriti eeskujulik kohalkäija polnud. Konspekti vormistus on jäänud just selliseks, nagu see oli siis, kui ma ise sellest õppisin. Kõik lisamärkused jne olid minule endale mõeldud ja Sul ei pruugi neist kasu olla. Ilmselt on Sulle sellest konspektist abi, kui sa näiteks soovid enda koostatud loengute põhjal kirjutatud konspekti täiendada ega viitsi läbi lugeda Reet Krusteni väljaannet. Siinkohal mainiksin, et kuskil Eesti Vabariigi lastekirjanduse käsitluse juures jätsin ma selle lugemise pooleli, ei viitsinud enam ja aega polnud. Konspekt ei ole kohe kindlasti mitte täiuslik! Kui Sa päev enne eksamit alustad õppimist sellest konspektist (ja pole väga loengus käinud jne), siis ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema val...
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
