Seiklusjutte maalt ja merelt "Kolm musketäri" ("Les Trois Mousquetaires") on prantsuse kirjaniku Alexandre Dumas vanema romaan. Romaani keskmes on noormees d'Artagnan , kes lahkub oma kodukülast, et minna Pariisi, kus loodab saada musketäriks. D'Artagnan pole üks kolmest musketärist, kellele viitab pealkiri. Need on tema sõbrad Athos, Porthos ja Aramis. Kuulsaks on saanud nende deviis "Üks kõigi ja kõik ühe eest." "Kolm musketäri" avaldati esmakordselt seeriatena 1844. aastal ajakirjas Le Siècle. Dumas väitis, et romaan põhineb käsikirjadel, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust.Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb raamatul "Monsieur d'Artagnani mälestused" autoriks Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700), mille väidetavaks aluseks on Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi mälestused. "Kapten Granti lapsed" on prantsuse kirjaniku Jules Verne'i seiklusromaan. Raamat räägib teadma...
......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" , ,,VÄIKESED METSLASED" JA SELLE AUTOR ERNEST SETON- THOMPSON. .................................................................................................................... 3 SEIKLUSJUTTE MAALT JA MERELT....................................................................... 4 SARJA RAAMATUD ILMUMISE KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES:.......5 ,,VÄIKESED METSLASED"...........................................................................................8 SISU TUTVUSTUS........................................................................................................8 ERNEST SETON-THOMPSON.....................................................................................
aegadel, hakati viljelema põnevus- ja õudusjutte. Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Edgar Allan Poe novellid või M. Shelley jutustus "Frankenstein". Sama vana on ka kolmas seikluskirjanduse liik kriminaal- ehk detektiivromaan, mille üheks loojaks oli inglane Conan Doyle (Sherlock Holmesi lood) ja edasiarendajaks inglane Agatha Christie (miss Marple ja Hercule Poirot` lood) ning prantslane Georges Simenon (komissar Maigret` lood). 19. sajandi lõpus hakati kirjutama seiklusjutte, mis sageli toetusid varasematele kirjanduslikele ainetele, sealhulgas rahvaloomingule. Seikluskirjanduse tuntud teosed on A. Dumas romaan "Krahv Monte Cristo" ja H. Pyle "Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused". 20. sajandi üheks populaarseks seikluskirjanduse liigiks on ulmekirjandus, mille kõigi aegade menukamaks autoriks on prantslane Jules Verne ja inglane George Wells, aga ka ameeriklane I. Asimov ja poolakas S. Lem. Eesti kirjanikud on seikluskirjandust vähe viljelenud
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 1: Teavikute leidmine elektronkataloogidest Urram, RIKSWEB ja ESTER NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Teaviku leidmine elektronkataloogist Urram (https://u2.lugeja.ee/Avalik/otsing.jsp) 1. Mitu eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 1958. aastal sarjas „Seiklusjutte Maalt ja Merelt“, leiate Abja Raamatukogust? Kolm eestikeelset trükitud raamatut. Sarjad: Seiklusjutte Maalt ja Merelt Aasta: 1958-1958 Keel: Eesti keel Raamatukogud: Abja raamatukogu 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri? Lennart Meri tõlkis eesti keelde Pierre Boulle „Ahvide planeedi“. Sisaldab fraasi: Lennart Meri Aasta: 1973-1973 Keel: Eesti keel 3. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus
Kairi Laur AÜ I aasta, IK 12 1. Abja Raamatukogust leidsin kolm eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 1958. aastal sarjas ,,Seiklusjutte Maalt ja Merelt", Insener Garini hüperboloid ; Aeliita : teaduslik fantastilised romaanid Kakskümmend aastat hiljem : [romaan] Aarete saar : [seiklusromaan] Formuleering- Sisaldab kõiki sõnu: Seiklusjutte Maalt ja Merelt, keel: Eesti keel, laad: trükitud raamat, aasta: 1958, sisaldab sõnu: romaan. 2. Ahvide planeet : [romaan] oli see raamat, mis ilmus 1973. Aastal, mille tõlkis prantsuse keelest eesti keelde Lennart Meri, autor Pierre Boulle. Formuleering- Aasta:1973, autor: Lennar Meri. 3. Formuleering- Sisaldab kõiki sõnu: dokumendihaldus, aasta 2005-2015, kogu: Tallinna raamatukogud.
Ilon elab koos oma isaga , ema tal ei ole . Kui Ilon oli 4-aastane suri tema ema. Sellest ajast peale on ta üles kasvanud oma isaga. Ta kasvas üles Tallinnas , kui tema ema suri kolisid nad oma isaga Haapsallu. Koolis oli ta üks aktiivsemaid tüdrukuid , osales kõikidel üritustel,kontsertitel ja spordi üritustel . Peale selle , et ta nii aktiivne oli tegeles ta raamatute kirjutamisega . Raamatute kirjutamisega alustas ta juba 6-aastselt . Väiksena armastas ta kuulata seiklusjutte . Praeguseks on ta valmis kirjutanud kaks raamatut . Tulevikus loodab ta saada kuulsaks kirjanikuks ning kirjutada võimalikult palju lasteraamatuid . Hetkel on tema lemmik raamatuteks: ´´ Karlsson katuselt ´´ ja ´´ Naksitrallid ´´ .
Gustav Suits “Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” 1883-1956 Lapsepõlv • Sündis Tartumaal Võnnus kooliõpetaja perekonnas • Kasvas üles ema, õe ja õemehe juures • Luges palju seiklusjutte kui ka Piiblit, mille luges läbi juba 6-aastasena Koolitee • 1892-1895 kohalik külakool • 1895-1896 Tartu algkool • 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium • 1904-1905 Tartu Ülikool • 1905-1910 Helsingi Ülikool Eraelu ja töö • 1911 Abiellus soomlannaga • 1911-1913 töötas Helsingi ülikooli raamatukogus • 1913-1917 oli Helsingi Vene Gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetaja • 1921-1944 Tartu Ülikoolis kirjandusloo õppejõud
Rüütliromaanile andsid ainet mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis olid mõeldud teistele eeskujuks. Rüütliromaani paroodiana on tuntud Miguel De Cervantese "Don Quijote". Pastoraalromaanides kujutati idülliliselt karjaste elu. Ka siin olid tegelasteks ideaalsed kangelased, kuid seikluslikkus jäi tagaplaanile, andes ruumi tunnete ja elamuste kirjeldusele. Taasavastati seikluskirjandus 19. sajandil, mil hakati kirjutama seiklusjutte rahvaloomingu või varasemate kirjanduslike ainete põhjal (nt. Alexandre Dumas vanema romaan "Krahv Monte-Cristo" või H. Pyle'i "Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused"). Seiklusromaan põhineb huvitaval sündmustikul. Peategelane satub usutavaisse ja imepärastesse seiklustesse, teda varitsevad kõikvõimalikud ohud, millest ta aga õnnelikult välja tuleb ning saavutab lõpuks oma eesmärgi. Sellele on iseloomulik juhtumuste ja imede kuhjamine kangelase ümber.
Seikluskirjandus Ta on üks vanemaid proosaliike Kangelaslikud teosed enamasti.Vanemad liikid:Rüütli-ja pastoraalromaanid.Taas avastati19.saj. mil hakati kirjutama seiklusjutte rahvaloomingu põhjal.Seiklusromaan põhineb huvitaval sündmustikul.Peatgelane satub imepärasetesse seikulstesse,kust ta õnnelikult välja tuleb.Imede ja jutumuste kuhjumine kangelase ümber.(A.Dumas Krahv Monte-Cristo) Ajalooline kirjandus käsitletakse ajaloost võetud ainestikku,millega käiakse vabalt ümber.Kangelased on päriselust võetud,Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises järjekorras.Rõhutakse aja,koha ja tegelasete eripära.RAJAJA: Walter Scott(18.saj.)[Rob Roy]
Kadrioru loss- http://et.wikipedia.org/wiki/Kadrioru_loss Pirita kloostri varemed- http://www.piritaklooster.ee/index.php?id=10579 http://et.wikipedia.org/wiki/Pirita_klooster Botaanikaaed- http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/az#!p_252 http://www.botaanikaaed.ee/kulastajale/seiklusjutte-botaanikaaiast/ Teletorn- http://www.puhkaeestis.ee/et/tallinna-teletorn-avatakse-kulastuseks-5-aprillil http://www.teletorn.ee/et/teletorni-atraktsioonid Pildid- http://www.telegraafhotel.com/cms-data/upload/town-hall-square-tallinn.jpg http://cache.virtualtourist.com/6/2420831-Raekoja_Plats_Tallinn.jpg http://lemill
1846. a hakkas ta toimetama ,,Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa, mis ilmus ligi 30 aastat. Kreutzwaldil tuli mõte välja anda Eesti esimest populaarteaduslikku pildiajakirja ,,Ma-ilms ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849), kus ta tutvustas lugejatele maakera eri paikade goreograafiat, loomastikku, tehnika uusi saavutusi, keugeid planeete jm. Kreutzwaldilt ilmusid veel ,,Ma ja Merre piltid" (1850, 1857, 1861), kus leidus põnevaid seiklusjutte Lõuna-Aafrikast, Tseiloni saarelt ja mujalt, ning ,,Sippelgas" (1843, 1861), mis kutsus talupoegi üles virkusele ja sisaldas õpetlikke palasid põllumajandusest, tervishoiust, ajaloost. Nõuandeid ja teadmisi tervishoiu ning arstiteaduse alalt sisaldasid ,,Lühhikenne õppetus terwisse hoidmissest" (1854) ja ,,Kodutohter" (1879). Rahvavalgustuslike töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi ja levitada teadmisi
missioonitunnetus. Eno Raud kirjutab sellest, millest on tarvis lastele kirjutada, ja oskab seejuures siiski kirjutada nii, nagu ise tahab ja sellest, millest ise tahab. Ei ole võimalik selgitada, millised zanrid talle kõige paremini sobivad. E. Raua sulest on tulnud õpetliku ivaga lastelookesi, sõna- ja mõttemängulisi värsse ja proo- sapalu, päris realistlikke koolipoistelugusid, stiilipuhtaid seiklusjutte, lustakaid raamatuid. Kirjutamislaadilt on Eno Raud humorist, tihtipeale parodeerija ja karikeerija, lasteraamatutes enamasti muhe muigaja. Tema stiil on lihtne ja kodune, ta kõneleb kõigile teada ja tuntud asjadest, aga näeb neid ometi uues valguses. Kõik Eno Raua jutustatud lood lõpevad õnnelikult. Maailm on oma põhiolemuselt hea, vankuma löönud tasakaal seatakse uuesti jalule, õiglus võidutseb ja halb saab karistada. Eno Raua looming on üsna ühtlaselt kõrgetasemeline
poolest täiskasvanuga peaaegu võrdse taseme. Mõtlemisvõime kiire arengu tulemusel hakkab laps kainikuea lõpuks ümbrust üsna täpselt ja õigesti tunnetama. Laps astub kainikuikka, suutmata alati eraldada fantaasiat ja tegelikkust. Ta usub jõuluvana ja päkapikkude tegelikkust, kainikuea lõpus on kõik see seljataga. Kainikuea tunnuseks on samasooliste sõprusrühmade tekkimine. Koos käiakse sportimas, kogutakse sarnaseid esemeid, arutletakse loetud seiklusjutte või nähtud filme. Vanemad ei tohiks kainikute sõprussuhete kujunemist takistada. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk. 52 - 53) Mina arvan, et kainikuiga on inimese arengus väga oluline periood. Just selles eas õpib laps töötama ja tegema asju mis on vajalikud, mitte ainult talle endale rahuldust pakuvad. Kainikueas õpib laps distsipliini, mis on väga oluline tulevikus. Kui seda ei teki, ei leia laps nt
1850. aastatel oli ta dramaturg Alates 1862. aastal valmis ka Turgenevi menukaim romaan - "Uudismaa" FJODOR DOSTOJEVSKI Fjodor Dostojevski pärines põlisaadlist Tema perekonnanimi tuleneb Valgevene Dostojevo küla nimest Alates kolmandast eluaastast luges talle lugusid kangelastest, muinasjutte ja legende tema lapsehoidja Vanemad tutvustasid talle mitmesugust kirjandust, sealhulgas vene kirjanikke, Euroopa romantikuid, seiklusjutte ja ka Homerose eeposi Ta lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli Kirjutamist alustas ta kahekümnendates eluaastates Esimene romaan, "Vaesed inimesed", avaldati 1846. aastal Järgmisse romaani „Kaksik“ suhtusid kõik arusaamatusega Ta kuulus Bekett’ide vendade hulka alates 1847. aastast Tema kuulsamaid teosed on: „Idioot“ (1868) „Kuritegu ja karistus“ (1866) LEV TOLSTOI
aastal Euroopa Parlamendi valimistel. Roheliste liige oli ta 2010. aasta alguseni. 3. august 2010 astus ta Keskerakonda. Seevastu teatati, et 20. Novembril 2010 astus ta erakonnast välja tuues põhjenduseks tagakiusamise ja vaimse terrori. 2.RAAMATUD ,,Pogo'' (1989, Eesti Raamat) ,,Inglid ja kangelased'' (Tõnu Trubetsky & Anti Pathique, 1992, Vennaskond) ,,Anarhia'' (1994, Tiritamm) ,,Daam Sinises'' (Tõnu Trubetsky & Anti Pathique, 1994, Vennaskond) ,,Mina ja George'' (sarjas "Seiklusjutte maalt ja merelt", 1996, Vennaskond) ,,Trubetsky'' (2000, Olion) ,,Inglid ja kangelased'' (Tõnu Trubetsky, Anti Pathique, Juhan Habicht, 2002, Kirjastuskeskus) ,,Anarhistid'' (2003, Kirjastuskeskus) ,,Susi jutud'' (2007, Ajakirjade Kirjastus) ,,Eesti punk 1976-1990 Anarhia ENSV-s'' (Tony Blackplait & Cat Bloomfield, 2009, Varrak) 3.FILMID (REZISSÖÖRINA) "Vennaskond. Millennium" (1998, VHS, 90 min., Faama Film/Eesti Tõsielufilm/Trubetsky Pictures)
inimene oli oma maises elus käitunud. Anubis viskas kõlbmatud südamed Ammitile, "surnute õgijale". · Vanad-Egiptlased ei kasutanud raha. Müüjad kaalusid kaupu vasest kaaluvihtidega, mida nimetati debeniteks ja määrasid vastava hinna. Kui kitse väärtuseks oli 1 deben, siis sai selle vahetada 1 deben kaalunud puuviljade vastu. · Egiptlased kirjutasid mitmesuguseid kirjandusteoseid. (näiteks hümne, õpetussõnu, seiklusjutte jpm) Tähtsaimaks teoseks on egiptuse suurniku seiklusrikkast elust pajatav "Sinuhe jutustus" Kasutatud allikad: raamatud : " Vana-Egiptuse igapäeva elu" Neil Morris. " Vana-Egiptus" Dr. George Hart internet : http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/2maaime/vanaegip tus.htm Miksikese otsingusõna egiptus Nr 13. Muumia Nr 11. hieroglüüfid Nr 1. http://et.wikipedia
lasteperioodika; temaatiline avardumine; stiili-zanri mitmekesistumine. 11. Nõukogude eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) - Lastekirjandus surutud kitsastesse raamidesse. Peaaegu ainus võimalus oli realistlik elukäsitlus. Kommunistliku ideloogia elutõde. Domineerisid tsensuur ja plaanimajandus. Algupärast lastekirjandust ilmus 20-25 ühikut aastas. Tõlkekirjanduse kasv. Ilmusid koguteosed ( Laste sõna; Jutupaunik) ja sarjad (Seiklusjutte maalt ja merelt). Lasteperioodika kasv (Täheke). Lastekirjanduse teooria ja kriitikaga tegelesid: L.Tigane, R.Parve, L.Nurkse, J.Rummo. Uues algupärases laste jutukirjanduses soosituim looduse teema. Eno Raud: ,,Sipsik"; ,,Naksitrallid" Jaan Rannap - ,,Agu Sihvka annab aru" Silvi Rannamaa - ,,Kadri"; ,,Kasuema" Aino Pervik - ,, Kunksmoor ja kapten Trumm"; ,,Arabella, mereröövli tütar" 12. Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid - Eesti
[1] Kuna Sise-Aasia alad olid raskesti ligipääsetavad (kliima, suured mäestikud, kõrged mägis- ja kiltmaad), siis vältas nende alade uurimine üle sajandi. Sise-Aasia uurimise tähtsaimaks stiimuliks oli venelaste ja brittide omavaheline konkurents kontrolli pärast Sise-Aasia üle. [4] Sven Hedin 1.Eellugu Sven Hedin sündis 19. veebruaril 1865. aastal Rootsis, Stockholmis. Tema isa oli arhitekt. Juba noore poisina armastas Hedin lugeda seiklusjutte avastamata maadest. Innustust hakata maadeavastajaks sai ta, kui 1880. aastal saabus triumfeerides kodumaale tema suur eeskuju - Arktika uurija Adolf Erik Nordenskiöld. Lõpetanud 1885. aastal gümnaasiumi reisis Hedin Erhard Sandgreniga Bakuusse, olles viimase koduõpetajaks. Samal ajal alustades ladina, prantsuse, saksa, pärsia, inglise ja tatari keelte õpinguid. Hiljem õppis juurde mitmeid pärsia dialekte ja türgi, kirgiisi, mongoolia, tiibeti ja natuke hiina keelt. [3] 1886
Kolmandaks: ei ole võimalik määratleda, missugusele vanu seastmele E. Raud kõige edukamalt kirjutab. Ta on avaldanud hulga väikelasteraamatuid, kirjutanud nooremale ja keskmisele koolieale ja teatavasti ka täiskasvanutele. Neljandaks: ei ole võimalik selgitada, millised zanrid talle kõige paremini sobivad. E. Raua sulest on tulnud õpetliku ivaga lastelookesi, sõna- ja mõttemängulisi värsse ja proo- sapalu, päris realistlikke koolipoistelugusid, stiilipuhtaid seiklusjutte, lustakaid raamatuid ja sügavtõsise tagamaaga noorsoojutustus "Tuli pimendatud linnas" (1967), mis autobiograafilise ainese põhjal tagasi vaatab fasistliku okupatsiooni aega. Ta on kunstiliselt sõnastanud reisimuljeid ("Rein karuradadel", koos A. Pervikuga, 1962, ja "Põdrasõit". 1965). Noortele lugejatele on proosas ja värsis suupäraseks tehtud eesti rahvaluulepärandit (Kalevipoja, Suure Tõllu, Kaval- Antsu ja Vanapagana ning kilplaste lugude ümberjutustused). E
Raud kõige edukamalt kirjutab. Ta on avaldanud hulga väikelasteraamatuid, kirjutanud nooremale ja keskmisele koolieale ja teatavasti ka täiskasvanutele. 5 Neljandaks: ei ole võimalik selgitada, millised zanrid talle kõige paremini sobivad. E. Raua sulest on tulnud õpetliku ivaga lastelookesi, sõna- ja mõttemängulisi värsse ja proo-sapalu, päris realistlikke koolipoistelugusid, stiilipuhtaid seiklusjutte, lustakaid raamatuid ja sügavtõsise tagamaaga noorsoojutustus "Tuli pimendatud linnas" (1967), mis autobiograafilise ainese põhjal tagasi vaatab fasistliku okupatsiooni aega. Ta on kunstiliselt sõnastanud reisimuljeid ("Rein karuradadel", koos A. Pervikuga, 1962, ja "Põdrasõit". 1965). Noortele lugejatele on proosas ja värsis suupäraseks tehtud eesti rahvaluulepärandit (Kalevipoja, Suure Tõllu, Kaval-Antsu ja Vanapagana ning kilplaste lugude
rajaja) · lastekirjanduse arvestatav kunstinähtus ning rahvuskirjanduse hinnatav osa. 11.Nõukogude eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) Lastekirjandus surutud kitsastesse raamidesse. Peaaegu ainus võimalus oli realistlik elukäsitlus. Kommunistliku ideloogia elutõde. Domineerisid tsensuur ja plaanimajandus. Algupärast lastekirjandust ilmus 20-25 ühikut aastas. · Tõlkekirjanduse kasv · Ilmusid koguteosed ( Laste sõna; Jutupaunik) ja sarjad (Seiklusjutte maalt ja merelt) · Lasteperioodika kasv (Täheke) 5 Lastekirjanduse teooria ja kriitikaga tegelesid: L.Tigane, R.Parve, L.Nurkse, J.Rummo Uues algupärases laste jutukirjanduses soosituim looduse teema. Soosituimaid teemad: Loodus: R.Rohi ,,Lapsed, linnud ja loomad" 1947 valikogu ,,"Laaned ja veed" 1949 valikogu ,,Noorte pere" 1947 jutustus
edasi. Leeni nukud põlesid päikese käes. KARL RISTIKIVI Paguluses vaadati tagasi, kõik mis Eestisse jäi oli ilus ja tore, olid vanas kinni Ka teisel pool vett elat kohvrite otsas, lootuses tagasi saada Tammsaare mõõtu kirjanik Ema eesmärgiks oli anda Karlile hea haridus Õpib kaubanduskoolis, töötab müüjana tapeedipoes Hiljem läks edasi õppima Tahtis saada lenduriks, aga silmanägemine halb Hakkab kirjutama seiklusjutte Võidab lastekirjanduse võistlusel I auhinna, mis võimaldas Tartu ülikooli õppima minna Ühineb Veljestu ühinguga 44ndal Stockholmis, töötab Upsala ülikoolis Töö käigus hakkab kirjutama,viljakas Kurb elu, üksildane Suhtleb küll paguluses eestlastega aga lähikondlased puuduvad Kirjutas triloogiaid:30ndate lõpus Tallinna triloogia o Mis juhtub eestlastega, kui satuvad linna
küll ei mäleta. Arstiks minek polnud tõsiselt võetav. Mäeinseneri kutse valisin sellepärast, et selles tundus kõige rohkem romantikat olevat, aga see oli noore inimese illusioon. Kas oskad tagantjärele oma elus määratleda mingit sõlmpunkti, millal hakkasid sihiteadlikult ilukirjandust, eelkõige muidugi lühiproosat kirjutama? Nõukogude tingimustes ma ei lootnud üldse kirjanikuks saada. Huvi oli asja vastu lapsest saadik, juba kolmandas klassis kirjutasin Eestis seiklusjutte. Siberis kirjutasin nii eesti kui ka vene keeles -- luuletusi, muinasjutu moodi asju, seinalehtedes sai satiirilisi asju avaldatud. Kui tagasi tulin, siis olid üksikud katsetused. Olen oma kogutud teoste ühte köitesse pannud väga varaseid asju, üks lugu on kirjutatud 1954. aastal, vahetult pärast Siberist tagasi tulemist. Mis võis olla eriliseks pöördepunktiks, seda ei oska öelda. Siberis tekkis mul üks tõeline
"Ohtlikud suhted" Pierre Choderlos de Laclos- Pariisi kõrgseltskonna elu, kirjad eri inimeste poolt) värssromaan ("Jevgeni Onegin") Jagatakse ajastute järgi, adressaadi järgi: meestele ("Haseki sveik") naistele noorsooromaanid ("Mängult on päriselt") Teema järgi: 18 seiklusromaan ("Seiklusjutte maalt ja merelt", "Tom Sawyer", "Kolm musketäri") rüütliromaan pikareskne e seiklusromaan- lühem areng, peategelane lihtrahva hulgast kelm, kes veab rikkamaid ninapidi ("Tormese Lazarillo elukäik" autor teadmata) pastoraal- e karjusromaan ("Dphnis ja Chloe" Longos) kriminaalromaan (Agatha Chritie) ulmeromaan- vaatega tulevikku ("Naistemaailm" Henn-Kaarel Hellat, "Ajamasin" Wells)
annaabi.ee 
