ilmus 1835. Aastal. Aastast 1967 tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana. Enim tuntud kunstmuinasjutud: Pöialliisi, Väike merineitsi, Vankumatu tinasõdur, Inetu pardipoeg, Lumekuninganna, Tütarlaps väävlitikkudega, Metsluiged, Tuleraud, Printsess hernel, Punased kingad, Lugu ühest emast, Väikese Ida lilled, Keisri uued rõiva Punamütsike Vennad Grimmid Perrault Ei tahtnud teisi mütse kanda Müts sobis talle Kook ja vein Kook ja või Ema tänitas enne minekut Punamütsike läks kohe teele Hunt tahtis nii punamütsikest kui ka Hunt ei julgenud puuraiujate pärast teda ära süüa vanaema Maja asub 3 suure tammi all, aia ümber Teiselpool veskit, küla esimeses majas
,,Tuhkatriinu" võrdlus. Vennad Grimmid ja Charles Perrault muinasjutud. Enne surma ütles Tuhkatriinu ema talle, et Tuhkatriinu isa abiellus uuesti. (aadli mees) Tuhkatriinu jääks alati heaks. Tuhkatriinu ilusad riided võtsid võõrasõed endale, Võõrasema pani Tuhkatriinut tegema kõige talle anti kole kleit. raskemaid töid. Tuhkatriinu elas pööningul ja magas õlekotil. Võõrasõed olid saanud endale parketiga
1. Barokk tekkis 16.saj lõpul Itaalias Rooma linnas. 2.Arhitektid ja ehitised:1)Claude Perrault- Louvre`l loss 2)Jules Hardouin-Mansart-Versailles`loss 3)Bartolomeo Rastelli-Talvepalee,Smolnõi kloostri kirik ja Katariina loss Tsarskoje Selo 4)Niccolo Michetti-Kadrioru loss ja San Susie;5)Dominikus Zimmermann-Wiesikirik Baieris;6)Mathäus Daniel Pöppelmann-Zwinger Dresdenis. 3.Rubens-maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi mütoloogilisi ja portreemaale.Maalis oma abikaasat.Kõik teosed kantud elurõõmust ja hoogsast liikumisest,volüümikad naised,lapsed ja hobused
) · Hea ja kurja/lahke ja õela/ rumala ja targa/vaesusest rikkuseni vastandamine, kavaldamine, põhiliselt karekteriteks on abivalmis/vaene vaeslaps loomadest rebane, vanapagan ning vaene talutüdruk: ,,Vaeslapse käsikivi" (Friedrich Reinhold Kreutzwald), ,,Vaeslaps ja talutüta" (Juhan Kunder), ,,Ahjualune" (Juhan Kunder), ,,Rehepapp ja vanapagan" (Juhan Kunder) NB! Valida üks imemuinasjutt ja otsida vastavusi ja need kirja panna. Võrrelda Ch Perrault/J.W. Grimm- ,,Punamütsike", ,,Tuhkariinu". (eriti tähelepanu lõppudele) Uinuv kaunitar/okasroosike ja lumivalgeke Charles Perrault (1628-1703) · Prantuse Akadeemia ja kuninga õukonna liige, jurist. · 1697-,, Möödunud aegade lood" (tuntakse ,,Haneema jutudena") · P. Muinasjuttude ilmumisaasta on tähtis daatum pedagoogika ajaloos (õppekirjandus). Perrault`il hakkab teadlik folkloori kogumine ja ülestähendamine.
teadvuse. Ta veetis seal mitu päeva, ta nägi veel paljusid koeri, keda samamoodi peksti, ja ,,õpetati". Mõned olid sõbralikud ja lakkusid punases sviitris meest, mõned aga olid väga tigedad, ning neid lihtsalt löödi maha. Samamoodi nägi Buck, et mõnesid koeri viiakse kuhugi minema, ta ootas ning lootis, et teda järmisena ei viidaks. Ühel päeval tuli sinna väike, kõhetu näoga mees, kes nähes Bucki oli väga erutatud, mehe nimi oli Perrault, ta oli kuller. Perrault võttis kaasa Curly sõbraliku ja armsa koera, ning Bucki. Nad viidi ,,Narwhali" tekile, kus nad kohtasid veel ka Francoist, kes oli suurt kasvu, segavereline Kanada prantslane. Buck sai kohe aru, et neist tuleb lugu pidada, seda ta tegigi. Swal kohtasid Buck ja Curly veel kahte koera lumivalget kutsat, kes oli täiesti lumevalge ja salakaval, ning teine koer oli Dave, ta ei lasknud kedagi ligi, ning oli igas mõttes täiesti ükskõikne
inimeste ja ühiskonna pahesid. Tegelased on enamasti loomad. Sündmus Moraal-õpetlik järeldus Tuntumad valmi kirjutajad: Aisopos, Jean de la Fontaine, Ivan Krõlov, Jakob Tamm Muinasjutt-rahvaluule põhiliik mis pajatab väljamõeldud sündmustes Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasutud Üks vanimaid muinasjutu kogumikke on araablaste "Tuhat ja üks ööd" Üks esimesi muinasjuttude kirjanikke oli Charles Perrault (1628-1703) 1697 a avalas juttukogu mille pealkirjaks oli "mineviku lood ja jutsutused moraaliga", alapealkirjaga "Haneema jutud". Perrault oli mees kes andis üldtuntud lugudele kirjaliku élogieuse. Algselt oli Perraulti lood mõeldud täiskasvanutele: Kriitika aristkraatliku elu pihta tegelased on konkreetsed isikud hirm ja õudused Tuntumaad lood Saabastega Kass, Punamütsike, Tuhkatriinu e. Kristallkinngake, Sinihabe, Uinuv Kaunitar
1) Victor Hugo *Victor Marie Hugo sündis 26. veebruaril 1802. aastal Besançonis. *Victor Hugo suri 22. mail 1885. aastal Pariisis. *Algatas Prantsuse kirjanduses romantismi, kirjutas näidendeid, luulet ning ajaloolisi ja ühiskonnakriitilisi romaane: „Hüljatud”, „Mees, kes naerab”, „Jumalaema kirik Pariisis”, „Meretöölised”. 2) Charles Perrault *Charles Perrault (12. jaanuar 1628 Pariis - 16. mai 1703 Pariis) oli prantsuse kirjanik ja kõrge ametnik. *Ta on tuntud eelkõige oma muinasjuttude koguga Contes de Fées (pr. "muinasjutud"), teda peetakse muinasjuttude žanri toojaks kirjandusse. Tema muinasjutte: * Uinuv kaunitar * Punamütsike * Sinihabe * Kassi-isand ehk Saabastega kass * Haldjad * Tuhkatriinu ehk Kristallkingake * Tuttpea-Riquet * Pöialpoisike * Eeslinahk * Hapuoblikas 3) Edgar Allan Poe *Edgar Allan Poe (19
Regulaarpark park reeglipärane, sümteerilised basseinid, reeglipäraneteedevõrk, geomeetriliselt kuj lillepeenrad. silindriteks, koonusteks pügatud põõsad, puud. Palju kasutati marmorstruktuure. ideaalmaastik ei kujutata ühtegi tegelikku maastiku lõiku, koondatud on põnevaid antiigile viitavaid üksikasju. heroiline maastik ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina tegutsevad antiikkangelased. CLAUDE PERRAULT JULES HARDOUIN-MANSART ANDRE le NOTRE Louvre lossi idafassaad Versailles peegligalerii Versailles loss linnulennult GEORGES de La TOUR NICOLAS POUSSIN CLAUDE LORRAIN Vastsündinu Sabiinitaride röövimine Odysseuse tagasitulek HYACINTHE RIGAUD´ PIERRE PUGET ANTOINE COYSEVOX
Balett „Uinuv kaunitar'' ,,Uinuv kaunitar’’ on Pjotr Tšaikovski ballet, mis on kujunenud Charles Perrault’ muinasjuttude ainetel. See on Marius Petipa ja Ivan Vsevoložski libreto. Maailmaesietendus 15. jaanuaril 1890 Maria teatris, ning esietendus Rahvusooperis Estonia 14. novembril 2014. Mina tahaksin seda vaatama minna. Mulle väga meeldib priimaballeriina tutu, mis on beebirooosa. Tema pead põõritavad keerutused on väga ägedad. Kordebaletti tantsjad olid kõik
Loire´i oru lossid Sissejuhatus Prantsusmaal 40 lossi(Chambord,Blois, Chenonceaux,Chinon ,Langeais jt.) 1418-28.mai Burgundlased Kirev elu Õukonna lahkumine Iga aasta miljon turisti Usse:Okasroosikese loss Charles Perrault Nelinurkne põhiplaan Ümartornid Ühelööviline lossikirik(1523-1535) Neitsi Maarja kuju(Luca della Robbia) Populaarne abielupaik Loches:Sõja ja armastuse loss Charles VII ja Agnes Sorel Sorel maetud lossi Kaitsemüürid,tornid Jeanne d' Arci ja
Prantsuse kunst 17.saj · Louvre'i lossi ehitustööde jätkamine · Louvre'i ehitustööde jätkamisel kuulutati välja arhitektuuri konkurss o Kutsuti Bernini Itaaliast, arvati, et ta võidab o Bernini töö ei meeldinud kuningale o Claude PERRAULT võitis idafassaadi konkursi o Kuningas täiendas projekti o Kolmekorruseline fassaad · Versailles'i loss o 40 km kaugusel Pariisist o Jules Hardouin-MANSART o Tähtsaim ruum kuninga magamistuba o Ehitas Pariisi Invaliidide Kiriku · Versailles' park o Andre le NOTRE o Geomeetrilised kujundid · Siseruumid o Peegligalerii o Sõja salong seotud kuninga ruumidega
Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Prantsusmaa - *Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. *Rahulikum ja kainem, *Antiikkunstist eeskuju võttev * eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus. *ARH. *Klassitsistlik suund muutus üha tugevamaks. *Kõrged ja järsud katused. *Louvre'i lossi idafassaadi konkurssi võitis Claude Perrault’ kavand. *Ehitis mõjub monumentaalsena ja ülevana. * ülearuste detailide vältimine. Madalmaad/Flandria - Madalmaades kujunes aga välja sootuks omalaadne, barokist sootuks erinev kunst, mida hoopis realistlikuks võiks pidada. Vahel ongi seda nimetatud barokseks realismiks. Jällegi sõltus selline kunst otseselt oma tellijast. Hispaania
Eenduvad ja taanduvad rütmid, valguse ja varju mängu näitamine. BERNINI- ehitusmeister ja skulptor, linnaplaneerija, projekteeris kolonnaadi. Alustas perspektiivvaadete seeriate kujundamist, mis andsid avatud ruume liikumiseks. Kolmekiireline tänavaehitussüsteem. Püha Peetri väljak. Tema tegevus pani aluse Euroopa linnaplaneeringule. Muutis skulptuuri põhimõtteid, sisse toodi liikumine. Kallid materjalid, viis ellu pateetilise stiili. 6. Prantsuse barokne klassitsism- Claude Perrault ja Louvre idafassaadi kujundus; Vaux-le-Vicomte lossikompleks eeskujuks Versaille`le, Versaille kompleks ja selle eeskuju Euroopas: Schönbrunn, Petrodvorets LOUVRE`I LOSSIL on kaks suurt külge, läänefassaad ja idafassaad. Neid ühendab piklik hoone. Idakülje jaoks kuulutab kuningas välja suure konkursi, kust võtab osa ka itaalia arhitekt Bernini. Louis`le ei meeldi aga Bernini projekt see on liiga rahutu, koosnedes mitmest silmatorkavast risaliidist. Kuningale meeldib hoopis
halvad)·L vajavad MJ intellektuaalsel arengu astmel·L maailm on kaootiline,MJ aitab selgitada Rahva- ja kunstmuinasjutt Rahvamuinasjutt kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süzeeline arendus, lemmikteemad ja karakterid. Lõpp enamasti õnnelik. Kunst-/autorimuinasjutt autori poolt kirjutatud, sageli allegoorilise v sümboolse sisuga. Muinasjutuautoreid võrdlevalt (Perrault, Grimmid, Andersen) Charles Perrault (sinihabe, saabastega kass, tuhkatriinu, eeslinahk, punamütsike, uinuv kaunitar). Muinasjutud räägitud õukonda sisenevatele neidudele. P muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu. Lõpp tihti õnnetu. Grimmid (rapuntsel, uinuv kaunitar, lumivalguke, hans ja grete) 1812-1815 Laste- ja kodumuinasjutud. Muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud, esitatud võimalikult audentselt. W töötles ainult kirjanduslikult, J lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Saksa
peaukse juures, eeskujuks Jeesuse kirik Roomas.) Francesco Borromini üks Rooma linna arhitektidest. Saksamaal: Tagasihoidlikum,alles toibub sõjast. Z. Dresdenis kiviparketiga kaetud peoplatsi autor.Ümbritsetud galeriidest. Berliini lähedal Bostami loss. Prantsusmaal: Välditi liialdusi.Tagasivaade antiigile. Lowri lossi edasiehitus.Võimul Louis XIV. Claude Perrault ehitas idafassaadi.3-korruseline,hiigelsambad. Versailess loss: *hakati ehitama kuninga jaoks, sai kuninga pearesidendiks. *baroklikum kui Lowri idafassaad. *mitmetiivaline (2 suurt tiiba) *siseõu *baroklik klassitsismistiil *üle poole km pikk *kuninganna ja kuninga ruumid + aadelkonna ja õukonna ruumid *taga võimas väga suur park(arhitektiks A. le Notre
Prantsuse kunst 17.sajandil Riti Pajula Loo 2010 Arhitektuur Jätkus Fointainebleau maneristliku koolkonna mõju Francois Mansart(1598-1668).kõrge katuse alla lisakorrus(mansardkorrus) Ehitati edasi Louvre´i lossi idakülge Alguses Itaaliast Bernini, kuid tema stiil ei sobinud kuningale Usaldati 1665. Aastal mitmele arhitektile, nende hulgas ka Claude Perrault(1613-1688) Louvre´i idafassaad on kolmekorruseline. Alumine korrus on lihtne, sellele toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks. Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas rahandusministri Fouquet uut Vaux-le- Vicomte lossi. Parimad arhitektid, maalijad, skulptorid
Madame kollektsioneeris ka kalliskivimeistrite töid. Markiisitar pärandas need surres kuningale ja nüüd kuuluvad need Prantsuse rahvusraamatukogule. Raamatukollektsionääre olevat juba siis kadedusest roheliseks teinud Pompadouri raamatukogu. Markiisi surma järel koostatud nimistus sisaldus 87 klassiku tõlget, 25 keeleõpikut ja sõnastikku, 844 prantslaste luulekogu, 718 romaani, 52 muinasjuttu, nende hulgas ka Perrault' kirjutatut, 215 filosoofiaraamatut ühtekokku 3525 köidet. Kõik raamatud olid köidetud pruuni, punase, sinise või kullaga kaunistatud nahka.
järgmiselt louis 13 stiil 1625- 1660 selle ajal kujunes absolutism louis 14 stiil 1660-1710 riik see olen mina regendi stiil ehk vara-rokoko 1710-1725 asevalitseja kes valitseb valitjea teovõimetue ajal. regent louis 15 stiil ehk täisrokoko 1725-1760 lemercie on teinud sorbonni kriku pariisi esimene suuurem kuppelkirik prantsusmaal vaux le vmonte loss prantsuse instituudi hoone pariisis kuppelkirik kahe kõvera põhiplaaniga tiivaga Claude Perrault 1613-1688 Louvre'i kollonnaad Keskagse lossi baasil alustas ehitamist Sellest kujunes prantsuse kuningate residents Lossi kabel valmis 1710 Lossi üldpikkus oli 72m peeglite galerii Prantuse aiakunst ilelle aluse oania oli e Notre andre ke nitre 1613-1700 Prantsuse stiili iseloomustab passadist lähtuv läbi pargi ultuv peaalllee kõrvalalleed läbisid kiirtena parki puud ja põõsad oli geomeetirliselt pügatud purskkaevud, skulptuurid germain boffrand 1667-1754
Kl.bar.k1 BAROKK. KÜSIMUSED. (11.kl.õpik #17,22,24-25) 1.Nimetage tuntumaid barokiajastu prantsuse arhitekte. C.Perrault, F.Mansart 2.Mis vahe on inglise ja prantsuse pargil? Kes on prantsuse pargi kujundaja? Milliseid elemente tead prantsuse pargis olevat? Prantsuse park-geomeetriliselt korrapärane, pügatud hekid, purskkaevus, kujud, Vaasid,paviljonid.(Kadrioru park) Inglise-korrapäratud, meenutavad tavalist metsa. Prantsuse pargi kujundaja de Nottre 3.Mille poolest on tuntud Charles Perrault?
koolikonna mõju .Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused .Arhitekt FRANCOIS(franssuaa)MANSART (1598-1668) tegi katuste alla lisakorruse ja tema järgi on hakkatud neid kutsuma mansardkorrusteks. Suur muutus kogu kunstielus hakkas sajandi keskel,kui võimule tuli Louis 16-mnes.Kunst muutus ülistamise ja jäädvustamise vahendiks .Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide kätte , kelle hulgas oli ka Claude Perrault(1613-1688).Louvre`i idafassaad sai klassitsistliku lahenduse .Fassaad oli kolmekorruseltine .Alumisele korrusele toetuvad võimsad,üle kahe meetri ulatuvad paarissambad .Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louis 16 otsustab siiski oma peamiseks residendiks ehitada 40km kaugusele Pariisist jääva Versailles´lossi. Sinna koondati kõik prantsuse parimad arhitektid ,maalijad ,skulptorid ja tarbekunstnikud
· Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi hakati nimetama mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad: · Võimule Louis XIV · Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise, jäädvustamise vahendiks · Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt Bernini, kuid tema fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati teistele prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli CLAUDE PERRAULT. · Fassaad on kolmekorruseline. Alumisele korrusele toetuvad võimsad, üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. · Louvre'i idafassaadi on järgnevate sajandite jooksul eskujuks võetud paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel Versailles' loss: · Louis XIV otsustas ehitada oma peamiseks residentsiks Versailles' lossi.
Kõige kuulsam esindaja on Peter Paul Rubens, kes armastas inimese ja looma vastandamist. Tema kuulub väheste kunstnike hulka, kes olid kuulsad oma eluajal. Kuulsaimad tööd näiteks „Kolm graatsiat“, „Clara“, „Ristile tõstmine“ Teine kuulus esindaja on Anthonis van Dyck, kes on paraadportree rajaja. Jakob Jordaens „Oakuninga pidu“ – kujutab tavaliselt talupoegi. Prantsuse arhitektuur Ehitati palju losse, iseloomulik joon oli kõrged katused. Esindajaks Caude Perrault. Ehitati Versailles’ loss. Naturalistlik suund Esindajaks Caravaggio. Kujutati rohkem lihtrahvast ning religioosseid pilte. Teosed olid lihtrahvale selgemad. Kõige iseloomulikum asi oli „keldriluugivalgus“
,,Öine vahtkond" hilisemad teosed on vabad, lihtsad ja monumentaalsed valgus mahedam, hajuvam ja maailisem käsitluslaad ,,Kadunud poja tagasitulek" -Omapärane valgusekäsitlus Kuulus ka graafikuna Prantsuse kunst 17.saj valitsevaks baroklik klassitsism *Ehituskunstis jätkus Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud kõrged ja järsud katused. Franscois Mansart paigutas katuse alla lisakorruse (mansardkorrus) Louvre´i lossi idafassaad Bernini töö võttis üle CLAUDE PERRAULT 3 korruseline fassaad Versailles´i loss juhtiv arhitekt JULES HARDOUIN_MANSART Versailles´i park peamine kujundaja ANDRÈ LE NOTRE Louis 14. laskis ehitada sõduritele vanadekodu, mille juurde kavandas J. Hardouin-Mansart Invaliidide kiriku *kujutav kunst: GEORGES DE LA TOUR mõjutused Carvaggiolt Olustikumaalijad vennad Le Nainid, tähtsam (LOUIS LE NAIN- lihtrahvas tõsiste ja väärikatena. (JACQUES CALLOT - karm realist, kes kujutas kõikvõimalikke kaasaegsed inimtüüpe
põhiplaanid kõverjoonelised. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. detailid: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared ja rahvalikkus.konservatiivsus,arukus,narrus.elementidega rahvarõivad Kirjuta lahti. Lk: 112-115 Prantsuse arhitektuur 17.sajandil. Louvre`i loss,3korrust,1.korrusele toetusid võimsad paarissambad,fassaadi keskel katusega paviljon.(claude perrault) Versailles` loss.nimi tuleb ümbritsevast linnast.J.H.Mansart,580m,lossijuurest lähtuvad 3 teed,pariisi suunas.stiil barokilik klassitsismLk:147-152 Kunst Prantsusmaal 18.sajandil. Rokokoo iseloomulikud tunnused.rokokookunst kergem, õrnem,mänglevam, Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös.Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga jakergesisuliste maalingutega.ruumides luksusesemed,õukonna ja aadlikunst.
värvivalik, teoseid: "DANAE", "AUTOPORTREE SASKIAGA", "ÖINE VAHTKOND", "KADUNUD POJA TAGASITULEK" Esimene varabaroki arhitekt Prantsusmaal oli Francois Mansart teda iseloomustavad kürged katused, eraldi osadel eraldi katused, temal pärineb mõiste mansartkorrus katuse alla paigutatud lisakorrus. Suured muutused kunstis tekkisid Loius XIV võimule tulekuga LOUVRE'I LOSS arhitekt Claude Perrault, fassaad kolmekorruseline, alumine korrus lihtne, toetuvad üle kahe korruse paarissambad pidulik ja rahulik. VERSAILLES' LOSS arhitekt Jules Hardouin Mansart, sisearhitekt Charles Le Brun, pargi arhitekt Andre Le Notre Lossi kogupikkus 580m, põhihoonest lähtuvad 3 tiiba, marmorõu, üle 2000 ruumi, keskne kuninga magamistuba, kauneim ruum peegligalerii, galerii otstes 2 salongi kuningale ja kuningannale, tähtsad ruumid kaunistatud värvilise
mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootilikale. Rooma Peetri kirikut kujundati ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise väljaku sammaskaaristu ja selle peal olevate kõigi pühakute kujudega loob Lorenzo Bernini. Prantsuse arhhitektuur ei ole just barokilik, vaid pigem vanaklassitsistlik. Claude Perrault kujundatud kuningalossi, Louvre`i idafassaadil tekkis paarissammaste ilus rütm ja korrapära. Versailles`i lossi põhipl sai kogu Euroopale eeskujuks pikerguse hoone ja kahe eenduva tiivaga, millel oli vahel avar õu. Park oli loomuliku looduse parandus: allutamine, sümmeetria, kujud, purskaevud, reeglipärane teedevõrk ja geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud, põõsad ja hekid. Saksamaale jõudis barokk Itaalia mõjutustega, oli rokokoolikum
peatiib suunatud aia poole, külgtiivad piiravad õue o Versailles` lossi ehitamine (vana jahilossi ümber) o eluruumid 1500 inimesele, väike kirik ja ooperisaal o aiapoolse fassaadi projekteeris Jules Hardouin-Mansart 72m pikkune Peegligalerii pargi kavandas Andre`le Nôtre (a(n)dree lönootr) puudel ja põõsastel geom.kuju paviljonid, skulptuurid, purskaevud Louvre`i idafassaad - CLAUDE PERRAULT range kolonnaadiga fassaad eeskujuks paljudele järgnevatele ehitistele
Francesco Borromini: San Carlo alle Quattro Fontane kirik, Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures, Santa Agnese kirik. Lorenzo Bernini: Navona väljak (+purskkaevud), Rooma Peetri väljak. Niccolo Salvi: Trevi purskkaev. BAROKKARHITEKTUUR SAKSAMAAL Johann Fischer von Erlach: Viini Karl Borromeuse kirik. Johann Lukas von Hildebrandt: Viini Belvedere loss. Johann Balthasar Neumann Saksamaal valitseb sageli kiriku välisilmes barokk, siseruumis rokokoo. BAROKLIK KLASSITSISM PRANTSUSMAAL Claude Perrault: Louvre'i loss Versailles' loss (peegligalerii!) Louis XIV - "Riik olen mina" Jules Hardouin-Mansart: Invaliidide kuppelkirik Pariisis BAROKLIK KLASSITSISM INGLISMAAL Inigo Jones: Whitehalli kuningalossi pidudemaja Christopher Wren: Saint Pauli katedraal Londonis BAROKLIK KLASSITSISM ROOTSIS Drottningholmi suveloss Nikodemus Tessin noorem: Stockholmi kuningaloss BAROKLIK KLASSITSISM VENEMAAL Peeter-Pauli katedraal
pärimused. Rahvaluulet kogusid Herder, Burns, Scott, Eestis Jakob Hurt (,,Vana kannel"). Rahvaluule kogumine omandas teadusliku ilme 19. sajandi II poolel. Kunstmuinasjutte kirjutasid vennad Grimmid (?), W. Hauff, E. T. A. Hoffmann. · Vennad Grimmid olid keeleteadlased, uurisid mütoloogiat, koondasid oma raamatutesse muistseid ime ja loomamuinasjutte, pärimusi, legende. Ainest oma teoste jaoks said C. Perrault', rüütliromaanidest ja novellidest. Nt. ,,Tuhkatriinu", ,,Lumivalgeke", ,,Punamütsike", ,,Okasroosike", ,,Rapuntsel", ,,Hans ja Grete", ,,Hunt ja seitse kitsetalle" jne. · H. C. Andersen sai oma lugude jaoks inspiratsiooni muinaspõhja pärimustest ja müütidest. Nt. ,,Vankumatu tinasõdur", ,,PöialLiisi", ,,Väike merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Lumekuninganna", ,,Metsluiged", ,,Tütarlaps väävlitikkudega".
o G. Bruno maksis oma tõekspidamiste eest tuleriidal o Campanella solaarid (teda ei toetanud G.Galilei ta arvas et loodusraamatud tuleb kirjutada matemaatilises keeles) o 16.saj. loodi Fausti kuju o Unkvisitsioon- G.Galileil käsiti kirikust lahti öelda o ,,muistsed" ja ,,moodsad" (kaasaeg vs. traditsioon) o Prantsuse Akadeemia kõige tähtsam koht prantsuse keele puhtuse säilitamiseks o Boileau antiik oli ideaaliks o Ch. Perrault ,,Punamütsike", ,,Sinihabe", ,,Saabastega kass" o Herodotes ajaloo isa 11.märts Klassitsismi filosoofilise idee võtab kokku prantsuse teadlasee Rene Rescartes'i tõdemus: Cogito, ergo sum. (Mõtlen, järelikult olen olemas). Inimese mõtlemine seatakse kõige aluseks. Klassitsim põhineb ratsionalismil. Tõeallikaks mõistus. Suurima täiuse saavutas klassitsim 17.saj. Prantsusmaal ühtse monarhiaga, vormidistsipliin. 1635. asutati prantsuse akadeemia
Ooperiteatris. 1994. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia, 2002. aastal jõudis Eesti noorte interpreetide konkursil "Con brio" finaali. Helen Lokuta on Rahvusooperi "Estonia" vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates 2006. aastast. Ta on solistina osalenud mitmete suurvormide ettekannetel ning andnud soolokontserte nii erinevates Eesti kirikutes kui ka Saksamaal, Itaalias ja Rootsis. Ooper põhines samanimelise Charles Perrault' muinasjutu järgi ning oli kahes vaatluses. Ooperi libretist Jacopo Ferretti tugineb oma Tuhkatriinuversiooonis muinasjutule ainult kaudselt - säilinud on küll lugu käimalükkav idee õigluse ja ebaõigluse võitlusest, aga mõned süzeekäigud ja põhiosa fantastikasse kalduvad detalid on asendatud reaalsete asjade ja nähtustega igapäevaelust. Nii on saanud haldjas-ristiemast elutark filosoof, kes end algul kerjuseks
Tähtsaks etapiks klassitsismi võidukäigul oli võistlus Louvre`i lossi idafassaadi pärast a. 1665. Prantsuse nimekamate arhitektide kavandid ei meeldinud ja Louis XIV kutsus Bernini Pariisi. Bernini kavand, teostatud kõige tüüpilisemas itaalia baroki vaimus, seisis nii terviku kui ka üksikasjus täielikus vastuolus prantsuse rahvuslike traditsioonidega ega leidnud kellegi poolehoidu. Võidukalt tuli võistlusest lõpuks välja uus osavõtja Claude Perrault (1613-1688), kelle kavandi järgi teostati fassaad a. 1667-1674. Perrault`Louvre`i idafassaad ehk „Louvre`i kolonnaad“, nagu prantslased seda nimetavad, tekitas üldist vaimustust, sest ta vastas ülimal määral prantsuse maitsele. See on rangelt klaasitsistlik ja äärmiselt monumentaalne. Alumine korrus on kuni vaesuseni lihtne, teist ja kolmandat kaunistavad läbi kahe korruse ulatuvad korintose stiili sambad. Louvre`i idafassaadil on esmajärguline tähtsus
Kuigi Andersenilt on ilmunud ka teistsugust kirjandust põhineb tema maailmakuulsus just muinasjuttudel. Muinasjuttude, millele on omane lüüriline ja filosoofilis-psühholoogiline põhitoon. Anderseni muinasjutud lõppevad tihti kurvalt ja tekitavad lugejaid sügavaid emotsioone. Nt: ,,Merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Geisri uued rõivad", ,,Metsluiged", ,,Karikakar" Kolmas kuulus muinasjutumeister maailmakirjanduses on prantsusekirjanik Charles Perrault, kelle muinasjutut kogumikust ,,Haneema jutud"sai alguse teadlik rahvaluule kogumine ja ülestähendamine. ,,Punamütsike", ,,Saabastega kass", ,,Okasroosike" selle põhjal lõi Tsaikovski oma balleti uinuv kaunitar. ,,Eeslinahk" Romantism prantsuse kirjanduses Prantsuse romantismi mõjutasid eelkõige vapustavad ajaloosündmused eelkõige suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni võimuhaaramine jne. Tänu sellele on prantsuse romantism kohati väga
° Kõrged ja järsud katused ° Francois Mansart ° Kõrge katuse all lisakorrus, tema järgi nimetati mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad ° Suur muutus sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV ° Absolutistliku valitseja ülistamine ja jäädvustamine ° Otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ° Itaaliast kutsuti Bernini ° Kuningale ei meeldinud äärmuslikult maaliline kavand ° Töö sai võistlusega Claude Perrault (arsti koolitusega) ° Prantslased eelistasid kõrgrenessanssi ja antiikkunsti traditsioone klassitsistlikum ilme ° Fassaad 3korruseline ° Alumine soklikorrus võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder) rahulik ja pidulik rütm ° Fassaadi keskel värava kohal antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon ° Eeskujuks paljudele teiste maade riigiasutustel jne Vaux-le-Vicomte'i loss ja park ° Louis XIV kahtlustas Fouquet rahavarguses
baroki. Tol hetkel Euroopa võimsaim riik, barokk kujunes seal välja oma klassikalises ilus. Varabaroki ajal Lemeriere: jätkas Louvre'i ehitust. Mansart: tüüpilise prantsuse katusearhitektuuri väljaarendaja (ehitise iga osa eraldi kõrge katuse all), mansartkorrus, palju losse Louvre'i jõeorus, pani aluse hotellitüüpi majadele. Le Vau: võttis kasutusele uue lossi põhitüübi (peahoone, millest eendusid 2 külgtiiba), Prantsuse Instituudi hoone Pariisis. Perrault: Louvre'i idafassaad (Louvre'i kolonnaad), mille järgi kujundati paljud (riigi) esindushooned erinevates maades. Versailles' lossi ehitus Louis XIV ajal, kõrgbarokk, põhitööd viib läbi Hardouin-Mansart, sisearhitekt Le Brun: Peeglite galerii; kujunes välja prantsuse aiaarhitektuur. Eestis nt. Kadrioru lossi ääres, peaallee, kiirtena kõrvalalleed, sageli geomeetriliselt pügatud puud ja põõsad, sümmeetrilised lillepeenrad, purskkaevud, skulptuurid. 18. saj
kunst. 3)piirkond, mille keskuseks on protestantlik Holland, Skandinaavia maad. Barokk veider, keeruline. Iseloomustab: emotsioonid, liikuvus. Sünnimaa Itaalia, vaimne keskus Rooma. Kuid täiesti uut kunsti Itaalias ei tekkinud. Prantsusmaa: toimusid väga surred muudatused, suured lossid, töötati välja uus lossitüüp (tiivad). 17 sajandil täiendati ja lõpetati Louvre'i lossi uuendamine barokseks (uus fassaad) eriti barokne tuli ida-fassaad. Arhitekt oli Claude Perrault (1613-1688). Louvre ehitati suure maa-ala peale, kõrval olid aed. Praegu on seal muuseum. Versailles'i loss sarnane. Louvre'i aeda loetakse üheks täiuslikumaks aiaks. Kõik, mis seal on, on allutatud inimese mõistusele, puud ja hekid on ise pügatud, madalhaljastuses väga täpsed joonised, mille järgi istutati. Mustrite vahed kaeti klibuga, kiviga, reeglipärane teedevõrk, hästi rikkalikult kaunistati park skulptuuride ja purskkaevudega.
Prantsuse kunst 17 saj Arhitektuuris jätkub Fontaineblau koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt FRANCOIS MANSART paigutas katuse alla lisakorruse mansardkorruse. 17.saj keskel saab valitsejaks Louix XIV ning kunst muutub valitseja ülistamise vahendiks. Louvre'i lossi idafassaad. Itaaliast kutsuti Bernini, kuid tema kavand kuningale ei meeldinud. Tööd jätkas CLAUDE PERRAULT. Kasutab antiikkunsti traditsioone ning idafassaad(nn Louvre'i kolonnaad) saab klassistsistlikuma lahenduse. Fassaad 3-korruseline. Ülemisel 2-l korrusel võimsad sambad. Versailles'i loss. Louix XIV residents. Koondati parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks JULES HARDOUIN- MANSART. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni. Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre'ist.
Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688). Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse. Fassaad on kolmekorruseline. Alumisele lihtsale, nn. soklikorrusele toetuvad võimsad, üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder), mis loovad rahuliku ja piduliku rütmi. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon.
KALF- maalis lillevaagnaid, lillekimpe jne. · Maastikumaal kujunes hollandiks iseseisvaks zanriks, kui varem oli maastik vaid taust, siis nüüd maaliti ka maastiku ja leiti selle ilu. RUISDAEL loodusvormid + romantiline meleolu. Hollandi kuulsaim maalija on REMBRANDT, kelle maalides väljendus inimese hingeelu enneolematult peen analüüs. ,,Öine vahtkond" ja ,,Püha perekond". Prantsuse kunst 17. Sajandil. Prantsusmaal ehitati Louvre (Perrault), mis sai klassitsistlikuma lahenduse. Päikesekuninga loss Versailles koondas oma ala parimad tegijad (arh. Mansart). Park oli hiiglaslik, reeglipärane ja palju geomeetrilisi kujundeid. Siseruumides oli Peegligalerii. Mansart kavandas ka vanadekodu kasarmutaolise hooneterühma kõrvale Invaliidide kiriku. Kujutavas kunstis võttis De La Tour mõjutusi Caravaggiost natuke religioossed olustikupildid, valgusvihk. Louis Le Nain kujutas lihtrahvast, Callot oli karm realist (,,Sõjakoledused").
lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamuinasjutt, kuigi see ei allu rahvamuinasjutu seadustele. lRahvamuinasjutt on kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. lMUINASJUTUAUTOREID VÕRDLEVALT (PERRAULT , GRIMMID, ANDERSEN) lPerraulti peetakse muinasjutu zanri toojaks. Tema loomingut iseloomustab särav huumor, prantslaslik teravmeelsus ja üleolev stiil. (,,Punamütsike", ,,Tuhkatriinu", ,,Tuttpea-Riquet", ,,Eeslinahk", ,,Saabastega kass", ,,Haldjad", ,,Uinuv kaunitar", ,,Pöialpoisike", ,,Sinihabe"). Tema puhul kajastub peategelane juba pealkirjas. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimist ei ole. Lõpp ei ole alati õnnelik
Ta on kuulus ka graafikuna. Tema ofortides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid nagu maalideski. PRANTSUSE KUNST 17.SAJANDIL · Sajandi alguses jätkus pr. Ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulik olid kõrged ja järsud katused. Arhitekst Francois Mansart paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida on hakatud nim. Mansardkorruseks. · Louvre'i lossi isafassaad. Louis XIV. Töö tegi Pr. Arhitektid. Claude perrault. · Fassaad on 3 korruseline. Alumisele nn soklikorrusele toetuvad võimsad, üle 2 kor. Ulatuvad paarissambad, mis loovad rahulikuja piduliku rütmi. Keskel on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. · Versailles' loss. Peamine kuninga residents. Juhtivaks arhit.sai jules Hardouin-Mansart. Selle kogupikkuseks sai 580m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena 3 teed, neist keskmine Pariisi suunas. · Versailles' park
Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele. 6 Uinuv kaunitar Esmakordselt aastal 1890 Peterburi Maria teatris etendunud Marius Petipa balletiversioon "Okasroosikesest" Pjotr Tsaikovski muusikale on üle saja aastat vana ja klassikalise balleti varasalve üks kuulsamaid lavalugusid. Libreto kirjutas Charles Perrault' muinasjutu ,,La Belle au Bois dormant" alusel Ivan Vsevolozski. Selle balleti neljanda vaatuse divertismendid, üksiknumbrid, on läbi aegade olnud kõikvõimalike konkursside ja galade favoriidid. ,,Uinuv kaunitar" on lugu, mille märksõnadeks on läbi ajaloo olnud muistne kuningriik, saladuslik needus ja tõeline armastus. Pär Isberg paneb aja ja ruumi liikuma aga hoopis omalaadsel moel muusika on sama, lugu on
kuna see toob alati maa peale tagasi õnnelikult. 4. Rahvamuinasjutt kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süzeeline arendus, lemmikteemad ja karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult. Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus, segli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. 5. Perrault 1697 ilmusid 8 muinasjuttu, Prantsuse Akadeemia liige, jurist, kuninga kirjutaja. Raamatute peategelane kajastub raamatu pealkirjas: Tuhkatriinu, Sinihabe, punamütsike, Pöialpoiss. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Lõpp halb, ei ole õnnelik. Õukonna jaoks räägitud. Vennad Grimmid 1812-1815, muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud , rahvas tahab õnneliku lõpuga lugusid. Iga edasijutustaja
süžeeline arendus, lemmikteemad ja –karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult. Iseloomustab anonüümsus ja suuline levik (folkloor) Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt – individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus, segli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. 16. Erinevusi rahvamuinasjuttude töötlustes (Perrault, vennad Grimmid, Andersen). Perrault kirjutas ilusaid ja õpetlikke muinasjutte (8tk). Tema eesmärgiks oli harida õukonna noori neidusid, et nood hukka või halvale teele ei läheks. Nt. MJ-s „Punamütsike“ on moraal lausa otseselt loo lõppu kirjutatud. Nagu MJ ikka, oli teema pärisellu üle kantav, kuid esinesid sümboolsed tegelased (nt. iharate noormeeste sümboolseks kujuks kuri hunt) ja muud MJ iseloomulikud tunnused. Vennad Grimmid töötlesid muinasjutte kirjanduslikult, säilitades nende autentsuse
Toretsev ehk ooperibarokk kajastas Itaalia maitse-eelistusi, tähistas sajandi alguses sündinud ooperizanri ning iseloomustas Rooma kirikute ülepakutud stiili.Realistliku baroki kujundasid suured maalikuntstnikud Caravaggio Itaalias, Velazques Hispaanias ja Rembrandt Hollandis. Klassikaline barokk tekkis Louis XIV õukonnas, kus kunstis ja arhidektuuris eelistati tasakaalustatud vorme. Selle stiili kujukateks näideteks on Perrault´ loodud Louvre`i range fassaad ja Versailles`i loss koos aedadega. -4- 2. Naised barokiajastul Ehkki varasemast vabamad, ei osalenud naised siiski veel avalikus elus. See-eest tõi 17.sajand kaasa uue suhtlemisvormina salongi, mis andis naistele võimaluse väljendada oma ideid ja arvamusi. Salonge kirjeldati kohtadena, kus kirjanikud, poliitikud, lehemehed või kes tahes sai
Valgusallikat tema teostes ei ole. Tuntud ka graafikuna. Ofortides ja joonistustes samad põhimõtted mis maalideski. PRANTSUSE KUNST 17.SAJ ARHITEKTUUR Jätkub Fontaineblau koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt FRANCOIS MANSART paigutas katuse alla lisakorruse mansardkorruse. 17.saj keskel saab valitsejaks Louis XIV ning kunst muutub valitseja ülistamise vahendiks. Louvre'i lossi idafassaad kujundati ning arhitektiks oli Claude Perrault. Eristatakse kõrgrenessanssi ja antiiki, seega Louvre'i fassaad ongi klassitsistlik, 3 korruseline, paarissambad, kesksel kohal kolmnurkviil. Sai eeskujuks kuninga esinduskojale. Algselt kutsuti Itaaliast Bernini, kuid tema kavand kuningale ei meeldinud. *Versailles'i loss. Louix XIV residents. Koondati parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks JULES HARDOUIN-MANSART. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni
21. Kes, kuhu ja millal lasi rajada Versailles´ lossi ja pargi? Prantsuse kuningas Versaille linnakesse. Põhimõttel kõik teed viivad rooma. E. Versaillesi. Rajati Jules Hardouin Mansardi ja Louis le Vau projekti järgi. 1661- 1710. 22. Kes kavandas Louvre´i idafassaadi 17. sajandil. Kuidas avaldub selles prantslaslik barokk? Mison selle erinimi? annab ilme võimsate , üle kahe korruse ulatuvate paarissammaste tõepoolest rahulik ja pidulik rütm. Autor oli Claude Perrault. Tasakaalukas ja soliidne arhidektuur. 23. Millal ja mis stiilis valmis Pariisi Panteon? Millest on eeskuju võetud? 1755-92 klassitsistlikus stiilis, Rooma Panteonist. 24. Millal ja mis stiilis valmis Madeleine´i kirik? Mis ajast ja mis hoonest on lähtutud ja miks? Antiik Rooma ehitiste järgi, Laenati detaile templitelt, eriti sambaid, aastal 1806-1843. Klassitsism püüdis eeskuju võtta eelkõige Kreeka antiigist. Prantsusmaa jäi aga Rooma antiigi mõju alla 25
uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi õnnelikult. 4. Rahvamuinasjutt kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süzeeline arendus, lemmikteemad ja karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult. Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus, segli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. 5. Perrault 1697 ilmusid 8 muinasjuttu, Prantsuse Akadeemia liige, jurist, kuninga kirjutaja. Raamatute peategelane kajastub raamatu pealkirjas: Tuhkatriinu, Sinihabe, punamütsike, Pöialpoiss. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Lõpp halb, ei ole õnnelik. Õukonna jaoks räägitud. 1
on olemuselt juba maalilised (sügavtrükk), kasutab hele-tumedust. PRANTSUSMAA Arhidektuuri puhul jätkub maleristliku Fontenfooli koolkonna mõju. Iseloomustavad kõrged katused. Francois Mansart paigutab kõrge katuse alla veel ühe korruse (mansartkorrus). 17.saj keskel saab kuningaks Louise XIV, sellega seoses muutus oluliselt kunst. Kunst sai absolutisliku valitseja ülistamiseks ja jäädvustamiseks. Louveri idafassaadi juhtivaks arhidektiks sai Claude Perrault. Fassad sai klassitsistliku lahenduse, 3-korruseline fassaad. Esimesele toetuvad üle kahekorruse kahekordsed sambad, keskel on kolmnurk sth. Sellega pandi paika klassitsismi algus Prantsusmaal. Kõige olulisem on Versailles, mis pidi ületama kõikide varasemate valitsejate residente. Juhtivaks arhidektiks sai Jules Hardonnis- Mansart. Varem oli seal jahiloss, lossi kogu pikkuseks sai 538meetrit. Sisenedes lossi oli marmorõu ja jätkus pargiga
ülesehituselt lihtsam. Jutustus võib olla esitatatud jutustaja vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Muinasjutt on lühike proosajutustus, mille sündmustikus sisalduvad imed jm asjaolud, mida reaalses elus ei esine. Muinasjutt on üks peamisi rahvaluule proosazanre, mida iseloomustavad järgmised tunnused: Maailm on imepärane. Aeg ja ruum ei ole määratletud. Julmad elemendid viitavad seostele müütidega Anonüümsed rahvamuinasjutud / kunstmuinasjutud (Perrault, Andersen; Faehlmann) Vladimir Propp muinasjuttude struktuuri analüüs: Muinasjutt on elementaarne kirjanduslik (fiktsionaalne) vorm, mille minimaalseks ühikuks on funktsioon. Samuti kasutavad muinasjutud piiratud arvu tegelasi (Propp eristab 7 tegevusringi) ja funktsioone. Funktsioonid on tegevused või tegevuste tulemused: lahkumine, keeld, keelu rikkumine jne, Propp eristas muinasjutus on 31 funktsiooni. Tegelased varieeruvad, funktsioonid
annaabi.ee 
