Edgar Valter Pokumaast Pokuraamatu sünnikohaks on Võrumaa. Võrumaa soised lohud metsaste mäeküngaste vahel, see oli koht, kust võis leida piisavalt privaatsust ja varjulisust ümberringi vaid loodushääled. Pokkude õige sünnikoha leidmiseks kulus Edgaril küll palju aega ja kui oli nii mõngi koht, mis oleks peaaegu sobinud, siis miski oli alati puudu. Õige koht sai leitud tänu tuttava külamehe soovitusele. Kõik oli nii nagu pokud oleksid soovinud ja otsekohe tabas ka äratundmine. Koht oli tegelikult endine taluase metsistunud aiaga. Isegi endise talu nimi oli igati sobilik Padasoomäe. Tol hetkel metsajärv küll veel puudus, kuid selle korvasid ilusuti lähedalasuvad allikad ja kinnikasvanud tiik õuel. Esmakordsele Pokumaa ideele tuli tegelikult raamatu enese kirjastaja Ulvi Kuusk. Peale seda on aidanud paljud head inimesed Pokumaa rajamisele kaasa, osad materiaalselt, teised moraalselt,
Edgar Valter Edgar Valter oli eesti lastekirjani k ja kunstnik. Edgar Edgar Edgar Valteril on paljud raamatud pokudest. Pokukoda pokumaal Need on mõned Edgar Valteri raamatute tegelased ,,Pokud". Ta on kirjutanud lastele: Kassike ja kakuke Pokuraamat Ahaa, kummitab! Pintselsabad Kullast vilepill Ikka veel kummitab! Pokulood Pokuaabits Aga need ei ole kõik tema raamatud. 2007 a. ilmus album
Rääkides kõige nooremast lugejaskonnast, siis Sipsikut peaks küll iga laps lugema. Hea on Ellen Niidu ,,Triinu ja Taavi lood", kus ei teki niisugust probleemi, et laps ei saa aru. Hiljem ilmunud raamatutest muidugi Aino Perviku ,,Paula lood", mis on suurepärased, seal on kõik kuidagi omane ja arusaadav ning väga ilusa sõnakasutusega. Säärast teksti lugedes hakkab inimene ka ise paremini rääkima. Oma laste pealt näen, et lemmikuks on omad, eesti tegelased: Nublu, Limpa, Lotte, pokud. Ja kindlasti on nad Edgar Valteri raamatud. Mõned on ikka suurepärased: ,,Kullast vilespill", ,,Kassike ja kakuke". Kelleks te lapsena saada tahtsite? Lapseeas ei tulnud mulle pähegi mõelda, kelleks tahan saada. Kui keegi oleks siis seda küsinud, ei oleks ma osanud tõsimeelselt vastata. Aga hiljem olen tahtnud saada viiuldajaks. Nimetage palun oma lapsepõlve lemmikraamatuid! Neid oli ikka väga palju. Kui ma Pornuse kodukoolist suure Abja kooli seitsmendasse klassi
Teeninduspiirkond Rakvere vald Asjaajamis- ja õppekeel eesti keel Lasteaed on avatud tööpäevadel 7.00 18.00 Asutamine ja koolitusluba Lasteaed ,,Täpi" on asutatud KOV otsusel ja haridus- teadusministri antud koolitusloa alusel. Asukoht Lasteaed asub Lääne - Viru maakonnas Rakvere linnas, mille vahetus läheduses asuvad Rakvere Päevakeskus ja Rakvere Põhikool, Rakvere Spordihall, Rakvere tammik. Lasteaia eripära Lasteaial on rühmad: Pokud, Pintselsabad, Tähetäpsid, Lepatriinud, Pähklikesed, Oravakesed mida kasutatakse rühmade kujunduses sümbolitena. Lasteaed on lapsest lähtuvate põhimõtete ja ideede järgi töötav lasteaed. Lasteaeda ümbritsev tammik võimaldab õppe- ja kasvatustegevusi läbi viia õuealal, vahetus looduses. Iga rühm omab eraldi sissekäiku, hooviala ja katusealust õuesõppe tegevuste tarvis. Lasteaias on loodud mitmekülgsed võimalused: eraldi võimla ja muusikasaal, suur õueala ja
Vajalikud täiendused (laste aktiveerimine) Laps võib teha seda mida karu, nt lähevad arstile, on arsti toolil jne. Millega lapse huvi äratada? Mis raamatus haarab? Mida raamat õpetab?: Haarab positiivsus ja hea tuju raamatu vältel, on ka ilusad pildid. Raamat õpetab, et arstil käik on selleks, et sinu hambad oleks terved ja, et kui sa hambaid pesed iga päev, siis oled väga tubli. E. Valter „Pokuraamat“: idee ja sõnum, tegelased, raamatu populaarsuse põhjused. IDEE, SÕNUM: Pokud hakkavs otsima kodu vastavalt oma tundedele- nad ootavad kodutunnet. Kodutunde leidsid nad vaiksest kohast, kus elas Puuko- vanem meesterahvas. Koos tehakse erinevaid tegevusi. Raamat annab edasi sõnumi, et koos on alati toredam, kui üksi ning vahepeal peabki järgima just enda südametunnet. TEGELASED: Pokud, koer Eku, kass Sooru, mees Puuko. RAAMATU POPULAARSUSE PÕHJUSED: väga ilusad pildid, loodus on tehtud elavaks, Valter on
Salu Personifitseerimine ehk isikustamine - kõnekujund, metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele. P. peegeledab algupärasele mütoloogilisele mõtlemisele omast ümbritseva hingestamist ning omane ka lapse animistlikule (hinge omastamisele) maailmapildile. Ülesandeks on emotsinaalselt kaugete nähtuste lähendamine. LK kasutatakse p-st kunstikavatsusliku võttena kunstmuinasjutus jml. Eesti LK Sipsik ja pokud nt. Antropomortifiseerimine tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus 1)tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele 2) adaptisoonil on mitmeid vorme ja lähedalseisvaid tehnikaid, nt kirjandusteose
nende kassidest, kes vaisa laua alla pissisid. Ükskord sai siis vanaisal hing täis ja küttis kassipoegade kered kuumaks ja sestap jäi pissimine ära. Poisid olid kurvad ja hämmingus, et äkki just tema kass sai ilmaasjata, aga vanaisa ütles, :“et kui keegi oma nahaga vastutada ei soov, siis tuleb seda kollektiivselt teha“. 50 Edgar Valter Pokuraamat Pokud on niiskes metsaaluses kasvavad mättad, pealtnäha vaiksed ja liikumatud. Tegelikult meeldib neile aga öösel vaikselt ringi uidata. Ühel pokuseltskonnal muutus aga metsaalune liiga kuivaks ning nad otsustasid ära kolida ja otsida endale uue elukoha. Mööduti mitmest niiskest metsaalusest, aga seda õiget TUNNET ei tekkinud, kuniks jõuti metsalagendikule ja märgati väikest majakest. Seekord pokud TUNDSID, et on jõudnud õigesse kohta. Majas elas aga «väike karvakasvanud
Samblarinne ebaühtlane. Levinud põhiliselt Lääne-Eestis. 1.6.2. tarna kkt.- levinud Lääne- ja Loode-Eestis ning saartel soode äärsetel tasandikel. Lähtekivimiks sageli liiv. Mikroreljeef keskmine kuni tugevasti künklik. Rohurindes valitsevad kõrrelised ja tarnad. Samblarindes kõrgendikel metsasamblad, mättavahedes turbasamblad, see on mosaiikne. Tarnad on pokud. 1.6.3. angervaksa kkt.- levinud jõgede ja ojade kallaste nõgudes. Mullatekke protsess ebaühtlane: kui vesi on madal lagunevad orgaanilised ained kiiresti, kui vesi on kõrge siis aeglaselt. Kõdukiht kuni 30 cm. Reeglina segametsad, mikroreljeef mosaiikne. 8 kaltsifiilne- lubjalembene. 14 1.7
annaabi.ee 
