„neo-klassikaline modernismi koolkond“. Taotlusteks olid vormiline tihedus ja väljenduse selgus. Tuntumaid esindajaid: Nikolai Gumiljov (1886 – 1921), Ossip Mandelštam (1891 – 1938), Anna Ahmatova (1889 – 1966). Dadaism – tekkis Šveitsis Zürichis 1916 (kohvikus „Voltaire“, kestis aastani 1922. Esindajaid: Tristan Tzara (1896 – 1963), Marcel Duchamp (1887 – 1968). Püüdis leida loovust, võites tagasi lapselikkuse. Sõna „dada“ tähendab prantsuse lastekeeles kiikhobu Sürrealism – algas 1920. aastate algul. Prantsuse keeles „sur réel“ – „ületegelik, ületõeline“. Püüdis vabastada luuletaja loometungi argipäeva mõtteskeemidest, liiga proosalisest ja tüütust igapäevaloogikast. Sürrealistlikku luulet nimetatakse „kujundite algebraks“. Põhiliselt prantsuse-, aga ka hispaania- jt romaanikeelsetel maadel. Esindajaid: Paul Éluard (1895 – 1952), Salvador Dalí (1904 – 1989), Jacques Prévert (1900 – 1977)
Kirjandus Kirjandus on trükitud proosa. See on ühtlasi kui kaubanduse haru. Meid huvitab kirjandus kui looming, vaimne seisund mis on seotud inimese kunstilise väljendusega üldiselt. Kõik saab alguse samast lättest. Nt afrikas moonutati muretult inimkehi, et saavutada ekspressiivsust. Futurism Futurum, tahtis minevikule selga pöörata, väljendada masinate elu, ehitusbuumi. Tekkekohad Itaalia ja Venemaa. Itaalias on tähtsaim esindaja Marinetti, Venemaal Majakovski. Dadaism Kiikhobu või isa. Loodi Sveitsis kohvikus Voltaire. Sündis umbes 1914 ringis. Üks esindaja oli Tristam Tzara. Kõik piirid lahti ja miski ei tohi piirata eneseväljendust. Sürrealism Dadaism kasvas üle sürrealismiks, nende põhilised esindajad olid prantslased. Näiteks Paul Eluaid ja Jean Cocteau. Tegeldi sellega mis on tavareaalsusest kõrgem. Selleks püüti vabastada oma meeleelundeid argielu loogikast. Alkohol ja mõnuained. Püüti kirjutada nii nagu inimene magaks nagu aju näeks und
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...
Slide Liumägi Clown Kloun Performer Esineja Parade Rongkäik March Marssima Rope Köis Torch Tõrvik Big top Suur tsirkusetelk Juggle Zongleerima Rocking horse Kiikhobu Tamer Taltsutaja Track and field events Kergejõustik Long jump Kaugushüpe Wrestling Maadlus Marathon Maraton Downhill racing Kiirlaskumine Figure skating Iluuisutamine Speed skating Kiiruisutamine Crosscountry Murdmaasuusatamine Windsurfing Surfamine skiing
Rebane tuleb hiirt püüdma, aga seda, kui lähedale ta sulle tuleb jaka sateda silitada saad, see sõltub sinust. Jutuke Põder käib varvastel rääkis sellest, et põder kaitseb oma vasikat, ise temast vaikselt ja kergel sammul eemale minnes ning jättes lumele sellised jäljed, nagu käib varvastel ja lootes, et ei märgata teda ega tema põdravasikat. Lugedes seda raamatut sain aru, et Jaan Rannapil on loodusega väga hea klapp. Heino Väli Kiikhobu Illustreerinud Milvi Torim Vahvaid jutukesi lastest. Meeldis esimene jutuke Mehetegu, kus Jaanus tahtis suur olla ja ei soovinud vanaema käest kinni hoida, aga kui ta vanaemaga bussis sõitis, siis tahtis istuda ja vanaema ütles selle pele, et sa oled ju suur mees ning Jaanus jöii püsti seisma. Jutuke Kollektiivne vastutus oli samuti tore. See rääkis vendadest ja nende kassidest, kes vaisa laua alla pissisid. Ükskord sai siis vanaisal hing
ekskavaatorite, kraanade ja soojakutega võib 5aastasele kaugeks jääda, pigem sobib see veidi vanemale tehnikahuvilisele poisile. ,,Kapiukse kollide" tegevus toimub ühe öö jooksul. Sündmuste toimumise tempo on kiire, kirjeldavad pausid on lühikesed. Kuna kapiukse kollide kirjeldus on antud raamatu lõpus olevas kolliteatmikus, siis nende kirjeldamisele aega ei raisata. Kavala pettemanöövriga suunab poiss kollid kiikhobu jälitama, mis annab talle vajaliku aja oma vägede koondamiseks. Peategelane ärkab hommikul oma voodis, nii et võime arvata, et kõik need sündmused toimusid tema unenäos. ,,Kapiukse kollid jälle platsis" tegevus toimub ühe päeva jooksul. Selles loos on kirjeldavad pausid pikemad, mis sündmuste kulgemise kiiret tempot pidurdavad. Kolliteatmikus kirjeldatud kollide käitumise asetamine konkreetsele tegevuskohale ei vii sündmustikku edasi vaid annab tegelastele aega oma vägesid koondada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
