president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis kõik tähed ühekordselt (nt harf, käändub harfi, RF moodustavad kaashäälikuühendi) 19.PUndritz,,Looduse lood lastele"JKunder"Laste raamat" Lproosa&Lluule 20/30.KE Sööt"Laula lapsuke",KAHinrey Pambu-Peedu"Seene-Mikk",EEnno"Loomad"Tikk-takk"JOro "Varblane"Linnuke"Talvehommik"·Proosa20/30 Luts"Kevade" JParijõgi"Semndivabrik"KRistikivi"Vikerkar"JJaik"Tondijutud" NSV proosa ENiit"Pille-Riini lod"Triinu ja Taavi jutud"ERaud "Sipsik"nax.tral"APervik"Kuxmoor"NSVluule HMänd"Oakene" Metsalilled"ENiit"Rongisõit"Karud saavad aru"ERaud"Kilul on vilu"LTungal"Karune lugu"Tere tere!"·UUSI autoreid EE AVallik"Unekoer"·HVilep"Liisu"Tere"KKass"Petra lood" Folk LL hälli, mängitus, mängu, karjase, ahhellaulud
Väike jahimees; kivikasukas ; jänesepoeg; mängulaul; karutaat maiustamas; siplegapesa; siil; sääskja konn; ats ja liblikas, metsas; konn ja seen. Kirsipuu; rukkirääk; laps ja kuu; sügise tulekul; rukkilill lõikuskuul; varblased põllul; sügise võlud; jälle linna. Henn ja leevike; poisu tahab kooli; viimane laulilind; oktoober, MARDIPÄEVA OOTEL; LAPS JA KALAKE; mardilaul; miks ei tule ükskord tali?, KELGUSÕIT. Esimesed lemehelbed; talvehommik; talispordilaul; tuisk; lumelell; tuisune ühtu; on meistrimees väikene mati. Enne pühi; pühade tulekul; varese jõulud; jõulutaadi ootel; jõuluvana; jõuluööl; jõuluks maale; üle lume lagedale, tiliseb aisakell, kuusekene; väikese poisu õnnesoov uueks aastak oma isale; jõulukuusele. Poiste laul; noorkotkaste lipulaul, meremeeste laul, kaluri poeg, laevahukk, raudtee, pillimehed, poiste tants
Kunder kooliK ja est LK teooria rajaja, Ado Grenzstein ,,Viisk, põis ja õlekõrs" Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20.-30. aastatel Karl Eduard Sööt ,,Laula lapsuke", Karl August Hindrey ,,Pambu-Peedu", ,,Seene-Mikk", ,,Piripilli Liisu","Lõhkiläinud Kolumats". Ernst Enno - Luuletused: Väike peremees; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk-takk: Juss oli väike peremees, Julius Oro - Luuletused: Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik. Proosa: 20-30ndatel Oskar Luts ,,Kevade", ,,Nukitsamees", Jüri Parijõgi ,,Semendivabrik", Karl Ristikivi ,,Vikerkaar", ,,Viikingite jälgedes", Juhan Jaik ,,Tondijutud" 1930. aastate lõpuks oli Eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: kvaliteedi ja kvantiteedi osas muudatused, kättesaadav maailma LK paremik, temaatiline avardumine, LK teooria & ajaloo uurimine, raamatute välimuses parem tase
· Ta on üksi maailmas ("Üksindus") Ta näeb postiljoni, kuid teab, et tema jaoks kirja ei ole ("Post") "Talvine teekond" · Surm läheneb ("Hallid juuksed") · ja raisalind jälgib teda. See on ta ainuke sõber, kes jääb talle hauani truuks ("Vares") · Tuul kisub puu küljest viimase lehe ja talle tundub, nagu oleks tal sellega kadunud viimane lootus ("Viimane lootus") · Külarahvas magab, tema und aga takistavad haukuvad koerad ("Külas") · Tormine talvehommik vastab tema kibestunud meeleolule ("Tormine hommik") · Sootuluke meelitab teda teelt kõrvale, kuid ta teab, et see, nagu kogu tema elu, on vaid pettus ("Pettus") "Talvine teekond" · Teenäitaja kutsub tagasi linna, kuid tema jaoks ei ole väljapääsu ega tagasiminekut ("Teenäitaja") · Ka surnuaiast ei leia ta ihaldatud varjupaika ("Võõrastemaja") · Ta mässab saatuse vastu: kui maailmas jumalat ei ole, siis peab inimene jumalaks olema ("Vaprus")
efektne huumor. Looming: ,,Pambu-Peedu"; ,,Seene- Mikk", ,,Piripilli-Liisu", ,,Nina- Jass ja Näpp-Mall"; ,,Lõhkiläinud Kolumats". Tegi ka mitmeid ümberjutustusi. J.Oro loomingus puuduvad kõlaefektid, ka tütred kirjutasid talle luuletusi. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäeva elu. Väga palju jõululuuletusi. Looming: ,,Miks ei tule ükskord tali", ,,Tiliseb aisakell", ,,Üle lume lagedale", ,,Nääritaadi ootel", ,,Sõit", ,,Talvehommik", 1930. AASTATE LÕPUKS OLI EESTI LASTEKIRJANDUS SAAVUTANUD ARVESTATAVA TASEME JÄRGMISTEL PÕHJUSTEL ... Märgatav areng nii kvantiteedi kui kvaliteedi poolest Võrreldes sajandi algusega 4 kordistus lasteraamatute arv Maailma lastekirjanduse paremik muutus kättesaadavaks ka eesti lastele Raamatute välimus, kunstiline kujundus, trükitehnika saavutasid 30.a-te lõpuks kõrge taseme Kujunes välja sisukas ja ulatuslik lasteperioodika
isamaa poisipea emakeel varsakabi konnasilm lõvilõug linnulaul lapsepõlv sõiduauto pildiraamat kommikarp karjakoer, toakoer, tõukoer taskukell, seinakell, tornikell septembrihommik, juunikuu talvehommik, reedehommik klimbisupp, seapraad KOKKU Tekib uus ähendus või mõiste pikkpoiss ( hakklihatoit) teedrajav (edumeelne) ülepea ( üldse) omapead ( üksi) mõnikord (vahetevahel) vanaema LAHKU ESIKKOMPONENDIL ON TÄIEND suure puu leht ilusa linnu laul kirju kana pojad suure linna väravad
Notsukesed; Vaene mees; Hällilaul: Tipa kooliteel; Üks rohutirts läks kõndima: Patsu-patsu kooki; Uisutahad; Sügis; Emakene; Killa-kõlla; Puder Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks; Enno ja Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Luul-d: Tiliseb aisakell; Nääritaadi ootel; Korstnapühkija; Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik: Mängulalul:Talispordilaul; Poitse laul; Talvehommik; Hiir rätsepaks Värsslood: Hiir rätsepaks; Väikese Jassi imelik õhusõit; Hiirepere; Kool neegrite maal: Jahimees Juss; Karjapoiss Juks; Aastaajad Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts; Tillu Illi liblikat püüdmas; Kajakad karil; Aino ja Linda; Hilp-Silbi nelipühakook; Tuul;Mardiõhtu sahvris Mitmekesine ja mahukas looming E.Enno ja J.Oro looming laialipillutuna perioodikas. PROOSA 20
venelased neid leidnud oleks. Selleks ajaks oli Eval juba laps, kelle nimeks sai Eve, isaks oli Tartu mees Voldemar. Kohe ehitati ka onn koos viie elusa Siberi kaaslasega, toituti loomadest. Aeg möödus ning lõpuks surid kõik perekonna liikmed õnnetult palavikku. Kuigi Eva oli saanud oma tahtmise, nimelt teise lapse ja vabaduse. Ei olnud ta oma varasema elu jooksul kordagi rõõmu tundnud. Siber jättis omamoodi jälje. 28. veebruar Tundub tavaline talvehommik, täpsemalt 28. veebruar. Olen jälle haige, nimelt olen koguaeg haige.Lähen võtan oma tabletid ehk hakkab siis parem. Sammun trepist alla ning olen sügavas mõttes. Ootamatult libastun viimasel astmel ning löön varba valusalt ära. Kirun omaette, kuid proovin mõistuse juurde jääda . Longin nördinut arstikapi juurde ja otsin külmetustablette. Ei ole võimalik! need on otsas. Pisut uimase enesetundega panen riidesse. Pean ju apteeki minema!
venelased neid leidnud oleks. Selleks ajaks oli Eval juba laps, kelle nimeks sai Eve, isaks oli Tartu mees Voldemar. Kohe ehitati ka onn koos viie elusa Siberi kaaslasega, toituti loomadest. Aeg möödus ning lõpuks surid kõik perekonna liikmed õnnetult palavikku. Kuigi Eva oli saanud oma tahtmise, nimelt teise lapse ja vabaduse. Ei olnud ta oma varasema elu jooksul kordagi rõõmu tundnud. Siber jättis omamoodi jälje. 28. veebruar Tundub tavaline talvehommik, täpsemalt 28. veebruar. Olen jälle haige, nimelt olen koguaeg haige.Lähen võtan oma tabletid ehk hakkab siis parem. Sammun trepist alla ning olen sügavas mõttes. Ootamatult libastun viimasel astmel ning löön varba valusalt ära. Kirun omaette, kuid proovin mõistuse juurde jääda . Longin nördinut arstikapi juurde ja otsin külmetustablette. Ei ole võimalik! need on otsas. Pisut uimase enesetundega panen riidesse. Pean ju apteeki minema!
o Sügise tulekul o Rukkililli lõikuskuul o Varblased põllul o Sügise võlud o Jälle linna! · Viimane laululind o Poisu tahab kooli o Viimane laululind o Oktoober o Mardipäeva ootel o Henn ja leevike o Laps ja kalake o Mardilaul o Miks ei tule ükskord tali? · Tuisune õhtu o Esimesed lumehelbed o Talvehommik o Talispordilaul o Tuisk o Tuisune õhtu o Vastlasõit o Lumelell o On meistrimees väikene Mati · Tilised aisakell... o Enne pühi o Pühade tulekul o Varese näärid o Nääritaadi ootel o Näärivana o Väikese poisu õnnesoov uueks aastaks oma isale o Üle lume lagedale... o Tiliseb aisakell o Kuusekene
Julius Oengo (Oro) (1901 – 1941) Esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta oli 1923 – 1934 Üldtuntud on tema jõululaulud, aastaaegade ootusele ja vaheldumisele osundavad meeleolukad värsid Mitmed pühadesalmid „Üle lume lageda“, „Tiliseb, tiliseb aisakell2 Kirjutas ka spordilaule, humoorikaid luuletusi lastest ja loomadest-lindudest Rohkesti esinev jutustavat elementi, nt luuletuses „Talvehommik“ Tema lasteluuletuste populaarsust suurenas viisistamise (nt Riho Pats) Raamatukaante vahel jõudis Oro lasteküürika alles 1967, pealkirjas „Hiir rätsepaks“ Lühemate luuletuste kõrval on Pro kirjutanud ka värsslugusid Oro kirjutas ka proosat Ernst Enno *Alustab samal ajal kui Sööt, aga kuulub hilisemasse põlvkonda Lastelaulud moodustavad Enno luule helgema poole Alustab Lastelehes 1902
,,Ju lasub Gruusias must udu küngastel" meel" ,,Kalmõkitarile" ,,Kaunitar" ,,Vaene rüütel maa peal roitis" ,,Kingsepp" 1833 ,,Don" ,,Husaar" ,,Reisija kaebed" ,,Sügis" ,,On talv. Mis teha maal? Ma pärin teenrilt ,,Peas hoidku jumal mõistus mul" aru" ,,Talvehommik" 1834 26 ,,Aeg tulnud, sõber, aeg on tõesti kätte ,,... Käisin jällegi" jõudnud" ,,Ööbik" 1836 ,,Itaalia ainetel" 1835 ,,Ausamba rajasin ma endal' eluaegu" ,,Pilv" ,,Kord oli aeg: noor, rõõmus pidu käis"
ikkagi ei tule tali, vihmasadu õues vali. Tuuled nukralt jorutavad, puud ja põõsad norutavad, ootavad kõik valget lund, seda talve pehmet und... TUISUNE ÕHTU Esimesed lumehelbed Lumehelbeke valgeke, lumehelbeke tilluke, lenda, lenda, mu lagleke, hõbeahtake killuke! Lumehelbeke valgeke, talve tulekut kuuluta! Lenda, lenda, mu lagleke, tuule-unelmais luuluta! Lumehelbeke valgeke, hõbesätendav killuke, lenda, lenda, mu lagleke, sa mu valgeke tilluke! Talvehommik Aknast õue vaatas Mati. Oi, kuis kõik on imelik! Maa on täis kui valget vatti, kask on härmast habemik. Muri kongi uksel haugub, vares väljal nokitseb. Aidanurgas aga paugub külm, mis seinas pakitseb. Matil sära silmis mängis, teise tuppa jooksis ta: vendi, kes veel olid sängis, neid ta tahtis ärata'. ,,Ats ja Peedu, on teil mahti hüüdis Mati valjusti. ,,Kelgusõit nüüd läheb lahti lund on väljas rohkesti! Talispordilaul Siuh-sauh! Siuh-sauh
“ Kõik naersid ja kõigi tuju oli hea. Sügishommik. Ühel hommikul nuttis õde enne kooliminekut, ta oli unustanud kirjandi kirjutamata. Harri otsusta kohe, et mõtlevad igaüks mõned laused välja. Tema paneb need paberile ja õde kirjutab koolis nendest kirjandi valmis. Mõeldud tehtud. Kirjandi kätte saanud oli Ingver väga kurb-ta oli saanud kolme. Joonas otsustas igatahes aegsasti mõne loo välja mõelda, et see ei jääks viimase minuti peale, nagu oli juhtunud õega. Talvehommik. Joonase kurk oli haige. Harri oli hommikul vara tema pärast mures ja otsustas venda ravima hakata. Ta tõi talle jääd imemiseks, et külm tapaks pisikud ära. Tõi talle heeringa kaela ümber, sest ta oli kuulnud, et see ravib kurgu terveks. Välja minnes käskis Harri vennal kurgu hästi lahti teha ja külma õhku sisse hingata, et pisikud ära külmuks. Samuti käskis ta hõlmad lahti hoida. Ta tegi ise samamoodi, et pisikuid eemale peletada.
kunstis, kui ta äkki tundis oma õlal kellegi kätt. Umber pöördudes nägi ta oma vana sõpra, endist õpetajat, ülemdiakonit. Ta oli hämmastunud. Ammu polnud ta enam ülemdiakonit näinud, dom Claude oli aga üks neid tähtsaid ja kirglikke inimesi, kellega kohtudes skeptiline filosoof alati tasakaalu kaotas. Ülemdiakon oli mõne silmapilgu vait ja Gringoire'il oli mahti teda silmitseda. Ta leidis dom Claude'i muutunud olevat: see oli kahvatanud nagu talvehommik, aukuvajunud silmadega, peaaegu hallide juustega. Preester katkestas vaikuse esimesena ja ütles rahuliku, kuid jääkülma häälega: «Kuidas käsi käib, meister Pierre?» «Tervisega või?» vastas Gringoire. «Noh, kuidas öelda, nii ja teisiti, üldiselt öeldes, läheb korda. Ma olen ju alati äärmuste vastane. Teie, õpetaja, teate ju saladust, kuidas Hippokratese järgi alati hea tervise juures olla «id est: cibi, potus, sotnni, Venus, otnnia moderata sint.» '»
annaabi.ee 
