Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee (,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl") ja kodu(reaalne isakodu, lapse- ja noorpõlvest armas Soosaare, hingekodu, püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). Enno luuletusi: Marjule Ei tea Emakene Väike Manni, Kord oli, kord, ei tea, tillu Anni Kõik ilmas korraks jääb lähvad metsa marjule, Kõik ununeb nii pea Küll sa oled, emakene, väike Minni, Kord korra järgi läeb meile lastele nii hää. tillu Ninni
Kui enam minna ei jaksa, Sa aitad mind taas, kuis Su hoole kõik maksta ma tagasi saaks Sina mõistad ka siis kui kogu maailm on vastu, vaatad kõrvalt, kui vaja omad sammud astud, oled kukkuma õpetanud mind ja siis tõusma, oled vabadust andnud, et saaksin ise jõuda, omi otsuseid teha ja kõik selle aja, oled olnud mu kõrval just siis kui Sind vajan... "Mu ema" Hanna Pruuli Emakene ei ma suuda, sinu vaeva tasuda, üht ainult võin, ma tean, sind ka hellalt armastan. "Emakene kallis kulla" Ott Lepland Ilusat emadepäeva!
Kui enam minna ei jaksa, Sa aitad mind taas, kuis Su hoole kõik maksta ma tagasi saaks Sina mõistad ka siis kui kogu maailm on vastu, vaatad kõrvalt, kui vaja omad sammud astud, oled kukkuma õpetanud mind ja siis tõusma, oled vabadust andnud, et saaksin ise jõuda, omi otsuseid teha ja kõik selle aja, oled olnud mu kõrval just siis kui Sind vajan... "Mu ema" Hanna Pruuli Emakene ei ma suuda, sinu vaeva tasuda, üht ainult võin, ma tean, sind ka hellalt armastan. "Emakene kallis kulla" Ott Lepland Ilusat emadepäeva!
pelgalt kahe inimese vaheliste tunnetega, vaid see võib olla armastus nii looduse vastu ,,Vaikse, kõrge nõmme ääres/üksik majake/vaikselt. lumi alla langeb/läbi oksade/..." kui ka näiteks armastus isamaa vastu. Juhan Liiv ei ole oma armastusluuletustes ainult õnnest rääkinud, vaid isegi väga palju on tal selliseid armastusluuletusi, mis on väga kurvad. Näiteks võin tuua katkendi tema luuletuse ,,Hällilaul" . Emakene laulis, hällitas ·.. Laul oli hale, laul oli kurba, laulis kurba lapsele. Laulis kurba lapsele? Oh sa rumal emakene: kurb meel kahjuks kasvajale! Tema armastusluuletustest paistab kohati väga välja tema armastust Liisa Goldingi vastu, aga kuna see armastus ei viinud neid kunagi kokku, siis on Liiv seda väga
rind pane suure sõle see ,ma / anna / emä / le; kui see / kuu / taiva / en, mis om / vasine / vala / tu, kaala pane helmekõrra see ma / anna / esä / le; kui see vihina vikerkaari.“ mis om / kulda / kirju / tet, see ma / anna / peiu / le. Tõlge: Kuulsin külas kiigutavat, laane taga lauldavat. Jooksin majja ema juurde: „Emakene, memmekene, anna mulle aidavõti, kingi mulle kirstuvõti – ma lähen aita end ehtima, aida peale enda vöötama. Panen ette uue põlle, (nii suure) nagu isa aidauks, rinda panen nii suure sõle kui kuu taevas, kaela panen helmekorra nagu vihma ajal vikerkaar.“ Mis mäel paistab ? Meri. Mis seal mere keskel? Õunapuu. Mis seal õunapuu otsas oli ? Kolm oksa, igal oksal õun. Üks oli meega määritud, teine vasest valatud, kolmas kullaga kirjatud. Meega määritud
Külaefektiga ,,laps ja tuul" ,,heinaaeg on ikka nii" Veel luuletusi: Läte; Tipa kooliteel; Koju; Juss päiksele; Kured tulevad!; Hällilaul. Karjapoiss hüüab; Killa, kõlla!; Mää..; Notsu laul; Varblaste laul kevadel; Tilluke kukk; Iitsi-kass ja Kiitsi-kass; Jönes pikk.kõrv; tibukese unenägu; Õhtulaul. Heinaaeg on ikka nii; Sõit; Marjule; juss oli väike peremees..; Miilu ja Kiisu; Patsu, patsu, kooki; Emakene; Kiire sõit; Mängust väsinule; Aha ai, aha pai; Pimesikk; tipa-tapa hällilaul; Paia-paia. Oi suvi, õnnis laste maa; Väike rohutirts, Väikese jänese tarkus, Üks linnuke ütles; Sääsesaks, Üks rohutirts..; Metsamesilaste pidu; Puder; laps ja mardik. Sügisel; varblaste pidu; tuul käib tühjal rannal ringi, sügisel; kus mu väike linnukene..; hiiresõit; kus on põrnik`?. Väljas; tikk, takk; sula; kaks jänest; vastlasõidul; uisutajad; hällilaul. J
õppida. Külades elas erinevat rahvast , demokraatia kui sellist polnud. Ühiskonna parimad olid varanduslikult teistest üle ja üldse olid ülikud ühiskonna kõrgklassina tunnistatud , nemad omasid ka maad ja nimetasid end ,,vanemateks". XII sajandi alguses hakkas Mõõgavendade ordu piiskop Meinhard Liivimaal usku levitama. Usku pidid saksad levitama aga ka oda ja mõõgaga , et tugevamalt pähe raiuks. 1208.aastaks jõuti aga nii kaugele levitamisega , et meie emakene Eesti jäi ette ja otsustati ka see osa maailmast õigesse suunda pöörata , Kristuse poole. Eesti rahvas näitas küll ka oma jõudu ja vahepeal tundus , et suudetakse raudrüütlid tagasi lüüa , aga hiljem võttis sõda uue pöörde , sest Mõõgavendade Ordu koos liitlastega oli liiga arvukas. Eriti raskeks tegid asjad ka veel taanlased ja rootslased , kes kõik üritasid Eestist omale tükki haarata ja eestlased ära ristida.
2) surm- Kui kandlekeeled katkevad“, „Las õitseda liiliad haual“. Minule enim meeldinud luuletuse pealkiri on „Kohus“. Mulle meeldis, kuidas Anna Haava kirjutas nii humoorikalt ja ausalt tagarääkimisest. Kõige traagilisemluuletus minu arvates oli „Üks on minul püham koda“. Luuletuses Anna Haava leinab oma vanemaid ja meenutab aega, kui nad veel elus olid. „ Oh-nii vara lahkusite, kalmu alla kadusite, isakene,emakene!“ Kõige humoorikamaks pidasin ma luuletust „ Kas on veel rohtu mis avitab?“. See rääkis Krimmi sõjas osalenud vanamehest, kes läksarsti juurde, kuna tundis, et taloleks rohtu vaja. Varsti tuliaga vanamees uuesti tagasi, sest ta ei järginud arsti nõuandeid (võttis rohkem rohtu kui oleks pidanud, läks talvel ojja suplema). Ma arvan,et see luuletuse teeb humoorikaks see, et vanamees ei saanud aru, et ta eiole enam noor. Ta ei saanudkõike teha, mida ta noorena tegi.
just kodust ning vanematelt, kui armastuses ei vedanud või muidu miski luhta läks. Kodu kirjeldas ta üldiselt läbi suhteliselt lihtsate sõnade, kuid soojalt: ,,Maja vajunud rõõmsasse unde. / Muru pääl magavad rohun / isegi haldijad rahun. / Silmik seinakell üksi teeb tunde." Eraldi tähtsuse saavutavad mõlema autori jaoks luuletused armastatud inimeste kaotamisest, eelkõige ema. Mõlemad tundsid pärast ema kaotust, et ,,kokku südame kõik valgub, oh, kui palju sulle võlgu, emakene, emmekene." Visnapuu, nagu mehele omane, kirjutas võimalikult jõuliselt ning lihtsalt, kuid siiski kerge nukrusevarjuga. Kasutamata keerulisi sõnu ning lisades kohati võib-olla jaburana tunduvaid, kuid tegelikult tähtsaid väiteid, suutis mees edasi anda piisavalt, et panna mõistma, kui väga ta kellestki hoolis ning teda tagasi soovis: ,,Memm sedasi vaikselt suri ja ingli käel lendas taeva.
kujundlikkus, mõtteline selgus ja kaalukus, vormipuhtus. 2 Reinhold Kamsen olulisel kohal laps ise, lapse mängud, suhted ümberkaudsetega. Lasteluulesse tuleb mängulis-humoristilikke motiive, ilutsev toon taganeb. 30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas. Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult. Ernst Enno - Luul-d: Üks rohutirts läks kõndima: Sügis; Emakene. Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro : Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks; Enno ja Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts. Mitmekesine ja mahukas looming. Jaan Lattik Sõna ja situatsiooni koomika looja, mõistab lapse psüühikat hästi. Kogu ,,Minu kodu" . Kirjeldab kodu soojalt.
. Koos: Posseks! Pr: Prints magab. Loodetavasti näeb ta praegu unes võimalikke variante. MUUSIKA T: Võimalikud variandid: vahetan hobuse tagumised kabjad esimeste kabjaraudade vastu. Võimalikud kõik variandid: Nooruslik, kelmikas, seksikas... otsib tööd... soovitab vaikselt... ostan maja, vanaema võib elama jääda. Pt: Õõõh... Appi. Minuga juhtub hirmus asi. Mul hakkavad unenäod ja igapäevaelu segamini minema. Minu tõbi aiva süveneb. Oh, küll vanasti oli hea, siis viis ikka emakene hälli heinamaale... HULLULT TEKSTI ...et printsi südames tekkis armastus 3 apelsini vastu, see on selline kujund, te teate, mis see kujund on, ei tea, novot, meie ka ei tea, lavastaja ütles, et laulge kujundit, peaksime laulma 4- häälset kujundit." UUS PILT Leandro: Stimorol, algupärane kõva mekk. C: Pedigree Pal on pensionärile parim. Leandro(suudleb Clarice kätt): Emand Clarice, kutsun seansule, tulnud rida uusi uudiseid: Pada
.. o Notsu laul o Varblaste laul kevadel o Tilluke kukk o Iitsu-kass ja kiitsi-kass o Jänes pikk-kõrv o Tibukese unenägu o Õhtulaul laps läheb koos päikesega magama · Juss oli väike peremees o Heinaaeg on ikka nii! lapsed käisid heina tegemas o Sõit o Marjule o Juss oli väike peremees o Miilu ja kiisu o Patsu, patsu, kooki o Emakene o Kiire sõit o Mängust väsinule o Aha ai, aha pai o Pimesikk o Tipa-tapa hällilaul o Paia-paia · Üks rohutirts läks kõndima o Oi, suvi, õnnis laste maa! o Väike rohutirts o Väikese jänese tarkus o Üks linnuke ütles o Sääsesaks o Üks rohutirts läks kõndima o Metsmesilaste pidu o Puder o Laps ja mardik
,,Ma lillesideme võtaks", ,,Hing lendab isamaa poole", ,,Kõik nooruse läikideaalid", ,,Kas olete näinud laeva, mis mastita". · Teema, nimega loodus, pealkirjad on: ,,Talve öö", ,,Järv", ,,Pikne", ,,Mets", ,,Tuul mängib pärna lehtedega", ,,Kullerkupp", ,,Lumelillekene". · Neljanda teema pealkirjad on: ,,Noorusaeg", ,,Vanaema teeb sängikest", ,,Aeg", ,,Ema ja tütar", ,,Las lapsed teevad". · Viienda teema pealkirjad on: ,,Valu", ,,Tühi", ,,Isakene, emakene,", ,,Hing lendab isamaa poole", ,,Ei näe enam", ,,Emale". 2. Milline luuletus köitis, milline mõte või tunne jäi meelde? Mind köitis luuletus nimega ,,Emale". See luuletus rääkis palju valust, hirmust ja kaotusest. Ka oskamatusest ja vaesusest. Seda luuletust lugedes tekkis tunne, nagu räägiks see luuletus sinuga. Nagu oleksid sina Ema. See rääkis ka kodumaast. Kui vaene ja abitu see on. Ja kuidas kodumaa Teda maha oli teinud. Ja kuidas kodumaa teda pilganud oli. 3
30. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Vokaalharmoonia (progressiivne kaugassimilatsioon) - kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka j ärgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul. Soome keel: suoma|lainen venä|läinen, tuoli|lla pöydä|llä, maa|ta pää|tä Lõunaeesti: haavaq `haavad', naanõ `naine' latsõkõnõ `lapsekene' härmävidäjä `ämblik', sündümä `sündima', imäkene `emakene', kirderanniku: värävä `värav', käbü `käbi' idamurre: näljägä, pääväd `päevad' Kihnu: nemäd, küsüs, venümä `venima', valgõtõ `valgete' Eesti kõnekeeles h-häälik on nõrk, nt vähä, nähä, lähän Palataalne vokaalharmoonia: a > ä, u > ü, o > ö Räp, Vas, Se püttö, elähtönü; Lüg, Jõh, Vai tütöt, näkö Velaarne vokaalharmoonia: e > õ Khn, eL 31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Palatalisatsioon e peenendus
Õun - vägi (paralleelnimed) Materiaalsed ühenduslülid Multilokatsioon Karuviga - inimene käib üks külg ees Jäneseviga - jänesemokk Hundiviga - hundikurk Tedreviga - tedretähnid Konnaviga - konnasilm Varieeruv materialisatsioon Käokuiv - lihaskude asendub sidekudega Tõenäosuslik loogika Brikolaaz - millegi valmistamine käepärastest vahenditest 2 rasedust: - Materiaalne - Vaimne Jäi pohlamarjast raskejalgseks. 2 sündi: - M. - V. Emakene maa - animistliku praktika kirjeldus. 2 surma: - M. - V. 2 matust: - väike matus - kehamatus - võimalikult ruttu - suur matus - söömamatus 2 elu: - M. - V. - unenäod - sellised, milles ma tean, et magan ja juhin oma unenägu 22.09.2011 Hinged animismis Wuudth Dualistlik - pluralistlik hingekäsitlus Kehahinged - keha juures ja kuhugile minna ei saa:
Maailm". Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult. Luul-d: Laul lumele; Talve rõõm; Lumehanges Ernst Enno Luul-d: Väike peremees; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk-takk: Juss oli väike peremees; Tibukese unenägu; Kurekesed; Notsu laul; Miilu ja Kiisu; Tibukesed; Notsukesed; Vaene mees; Hällilaul: Tipa kooliteel; Üks rohutirts läks kõndima: Patsu-patsu kooki; Uisutahad; Sügis; Emakene; Killa-kõlla; Puder Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks; Enno ja Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Luul-d: Tiliseb aisakell; Nääritaadi ootel; Korstnapühkija; Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik: Mängulalul:Talispordilaul; Poitse laul; Talvehommik; Hiir rätsepaks
seda me teame ka. TIINA (nagu enne). Ja usute muidugi ka, et minu ema... oli nõid? MARGUS (tüdinult). Midagi me ei usu! TIINA (ähvardavalt, veel lähemale astudes). Te usute võib-olla, et mina ka nõid olen MARGUS (kurvalt). Ah, Tiina, mis sa nüüd uuristad ja vägisi oma südamerahu hävitada püüad? Keegi ei pea sind nõiaks! Mis sinu ema oli või mitte ei olnud, see magab ühes temaga mulla all. TIINA (nutma pursates ja ennast ära pöörates, käsi ringutades). Ema, emakene! Sina üksi armastasid mind! Miks sa ei ütelnud mulle, et elu muud ei ole kui 11 sajakordne surm! (Jälle Marguse poole.) Kas sa tead? Kas sa tead! Kui minu ema... kui tema - kõige parem inimene ilma peal -, kui minu ema nõid oli, siis - olen mina ka nõid. Siis olen mina ka nõid, Margus! (Viskab end kummuli puu najale ja nutab.) MARGUS (vähe aega kui uimane, siis hellalt). Tiina
[m] / _ {m, p} [ ] / _ /k/ Huulassimilatsioon (eriti l, r, d saavad labialiseerituse) olud, orud, udu, usun Vokaalharmoonia (progressiivne kaugassimilatsioon) kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul. Soome keel: suoma|lainen venä|läinen, tuoli|lla pöydä|llä, maa|ta pää|tä Lõunaeesti: haavaq `haavad', naanõ `naine' latsõkõnõ `lapsekene' härmävidäjä `ämblik', sündümä `sündima', imäkene `emakene', kirderanniku: värävä `värav', käbü `käbi' idamurre: näljägä, pääväd `päevad' Kihnu: nemäd, küsüs, venümä `venima', valgõtõ `valgete' Eesti kõnekeeles h-häälik on nõrk, nt vähä, nähä, lähän Palataalne vokaalharmoonia: a > ä, u > ü, o > ö Räp, Vas, Se püttö, elähtönü; Lüg, Jõh, Vai tütöt, näkö Velaarne vokaalharmoonia: e > õ Khn, eL peenendamine ja Velarisatsioon e jämenemine konsonandi põhimoodustuskohale lisandub
.. (ja) põlgama siidikangaid, kalleid rätte ja kullatikandit." Allikas: Tilk, 2004 Keskajal Eestis Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (12081227) ning lõppes Liivi sõjaga (15581629). Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel aladel peeti lahinguid (toit hävis). Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud kerge palve emale: "Emakene, ennekene, panna ära tütart paiga tõttu, anda ära aseme tõttu, kinki kirju karja tõttu! Pane ta mihel meele tõttu, kaasal kalli armu tõttu." Rahvalaul Helmest EESTI VANASÕNU MEHEST, NAISEST JA PEREELUST · Töökus on enam kui rikkus. · Võta naine võrgujäält, mitte kirikust ega kõrtsuteelt.
(ja) põlgama siidikangaid, kalleid rätte ja kullatikandit.” Allikas: Tilk, 2004 Keskajal Eestis Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (1208- 1227) ning lõppes Liivi sõjaga (1558-1629). Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel aladel peeti lahinguid (toit hävis). Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud kerge palve emale: “Emakene, ennekene, panna ära tütart paiga tõttu, anda ära aseme tõttu, kinki kirju karja tõttu! Pane ta mihel meele tõttu, kaasal kalli armu tõttu.” Rahvalaul Helmest EESTI VANASÕNU MEHEST, NAISEST JA PEREELUST • Töökus on enam kui rikkus. • Võta naine võrgujäält, mitte kirikust ega kõrtsuteelt. • Ilus naine on silma paradiis, hinge põrgu, rahakoti
meil on kevad ja aprill. Lendab kuldnokk, vaatab ringi, otsib, kus ta pesakast. Trepil neli paari kingi -- paljajalu neli last. Aknal aga noomib ema: ,,Paljajalu veel ei või! Maa vast hakkab tahenema, päike vaevalt lume sõi. Veel on külma ööde põues, härmahalla koidikul, olgugi et päeval õues päike soe kui juunikuul." Kannikene emale Mina, pisikene poju, vaevalt nelja-aastane, tulen aasalt, tulen koju, tõttan vastu emale. Emakene, memmekene, nägin aasal liblikat. Esimene kannikene kasvas säälpool väravat. Kulla-kuku-kallis ema, kannikese panen ma sinu tuppa õilmitsema, memme tuba ehtima. Lõoke Laia sinitaeva all helisemas lõo laul: Liiri-lii, lõõri-lii! Juba vara kevadel näeme lõokest nurmedel. Liiri-lii, lõõri-lii! Hommik-koidust õhtuni lõoke laulab ikka nii: Liiri-lii, lõõri-lii! Armas lõoke, õpeta mindki laulma sinuga: Liiri-lii, lõõri-lii!
" Kus on minu koduke, koduke nii armsake? Seal, kus isa, emake, sõsar, väike velleke (või vend ja väike õeke). (R. Päts, L. Kõlar. Klaveriõpik. Algosa. Lk 26) 28 Õpetajaraamat R. Päts "Emale" Ema, emake, memme, memmeke, luba mina tasakesi oma emme, kalli memme põsele teen pai, pika, pika pai. (K. Kõlar. Laulumängukool. Tallinn: Koolibri 1995. Lk 88) A. Kumpas "Mida mina oskan" 1. Vaata, vaata, emakene hea, mida mina oskan, mida mina tean. 2. Pliks ja plaks ma plaksutan, tips ja taps ma tapsutan, kiiga-kaaga kiigutan, käekesi liigutan. 3. Vaata, vaata, emakene hea, seda mina oskan, seda mina tean. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 43) A. Kumpas "Olen laululaps" Olen laululaps, vahva laululaps, laulan emale, laulan isale. Olen laululaps, vahva laululaps, minu lauluke meeldib kõigile. Olen tantsulaps, vahva tantsulaps,
«See on kuninga tahtmine.» Siis kummardus ta Henriet Cousini kõrva juurde ja ütles talle tasakesi: «Tehke asjale ruttu lõpp!» Vahest tundis julm Tristan, et temagi süda palju vastu ei peaks. Timukas astus seersantidega kongi. Ema ei avaldanud mingit vastupanu, ta ainult roomas oma tütre juurde ja haaras tema ümbert kinni, teda oma kehaga varjata püüdes. Esmeralda nägi soldateid liginevat. Surmahirm elustas teda ja ta hüüdis ütlemata õrnalt: «Emakene, emakene! Nad tulevad! Kaitse mind!» «Jah, mu kõige kallim, ma kaitsen sind!» vastas ema kustunud häälega, surus teda oma kaissu ja kattis teda suudlustega. Kuidas nad seal mõlemad maas lamasid, ema oma kehaga tütart kaitstes, see oli tõesti halastusväärne vaatepilt. Henriet Cousin haaras tütarlapsel kaenla alt, vähe altpoolt ta ilusaid õlgu kinni. Kui Esmeralda seda kätt tundis, kiljatas ta ja langes minestusse. Timukas, kelle silmadest suured pisarad tema peale alla langesid, 480
annaabi.ee 
