H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Lugesin läbi Hillar Palametsa raamatu "Keskaja kultuurist ja olustikust", mis tutvustab keskaja kultuuri ja olustiku neid külgi, mida tavaline õpik enamasti ei tutvusta. Raamat räägib keskajast mitmest küljest - keskaegsest maailmapildist, koolist, linnaelust, tehnika arengust jne. Esimene peatükk räägib tootmise ja tehnika arengust, sealhulgas ka feodaalsest hierarhiast ja naturaalmajandusest. Sain feodaalkorra süsteemist palju paremini aru, kui kooliõpikust, sest seletatud on äärmiselt lihtsalt. Feodaalse hierarhia süsteem meenutas treppi, mille kõige kõrgemal astmel seisis kuningas, kellele kuulusid kõik kuningriigi maad, mida ta siis suurfeodaalidele läänistas. Lääni saanud suurfeodaalid, kelleks olid vürstid, hertsogid ja krahvid, olid kohustatud koos oma väeüksusega kuningat sõjakäikudel saatma või mõnda muud moodi kuningale maa eest tasuma. Maad andnud feodaali nimetati senjööriks ...
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Mari-Liis Seegel 12b Eesti esimene üldlaulupidu Uurimistöö Juhendaja: Sille Tiks Tartu 1 2013 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................4 1 Laulupeo eellugu................................................................................5 1.1 Vanemuise selts..............................................................................6 1.2 Ettevalmistused...............................................................................7 1.3 Kuidas laulupeole tuldi? ....................................................................8 1.4 Repertuaar.....................................................................................9 2 Esimene üldlaulupidu......
Tartu ülikool Semiootika osakond Nelly Mäekivi VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU Referaat Tartu 2006 SISUKORD Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Orjapidajad......................................................................................................................4 Orjad................................................................................................................................5 Vabakslastud........................................................................
Laua taga hargnes elav vestlus, arutati päevasündmusi ning kuulati, kuidas ori deklameeris luuletusi. Pidulik õhtusöök kestis harilikult mitu tundi ja koosnes kolmest osast. Alguses pakuti söögiisu 8 „Gaius Marius”, viimati muudetud 10. Märts 2013, < http://et.wikipedia.org/wiki/Gaius_Marius>. 9 „Cicero”, viimati muudetud 11. Märts 2013, < http://et.wikipedia.org/wiki/Cicero>. 10 Andrea Giardina, Vana-Rooma inimene, tõlk. Kattri Ezzoubi (AS BIT, 2004), 57-58. 11 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 193. 3 tõstvaid roogasid. Tava järgi alustati munadest, mille juurde serveeriti salateid ja soolakala ning viinamarjamahlast jooki. Seejärel toodi lauale tugevad lihatoidud, meisterlikult valmistatud kala ja putrusid. Joogiks pakuti aga veega lahjendatud veini. Kolmanda osa moodustasid magustoidud, peamiselt puuviljad ja kastanid. Viimasena pakuti alati õunu.
Tsunftid ja tsunftikord Käsitöömeistrid koondusid kutseühingutesse – tsunftidesse. Meister, kes tsunfti ei kuulanud, ei tohtinud ka käsitööga tegeleda. Kui ta seda salaja tegi kihutati ta kui „vusser’’ ehk „tsunftijänes’’ linnast minema. Seal said nad oma toodangut müüa hoopis odavamalt kui linnakäsitöölised, kelle kaubale määras tsunfti hinna ja headuse nõude. Tsunfti liikmed valmistasid käsitöölised ainult tellimuse peale. Selle tööga ei saanud ta kuidagi rikkaks, aga ei jäänud ka vaeseks. Tsunfti pidi linn piiramiseks korral saatma müürile või mõne väeava juurde kaitsesalga. Igal tsunftil oli kaitsepühak ja temale pühendatud altar kirikus või kabel kiriku juures. Ühiselt tähistasid tsunftimeistrid usupühasid ja istusid koos perekondadega kirikupinkidel. Veel toetas tsunft puudustkannatavaid meistreid ja nende perekondi, andis abi haigustele või matuste korral ning aitas leski ja vaeslapsi. (Palamets 200...
Kultuur on aga väga lai mõiste, see sisaldab palju erinevaid valdkondi ja seetõttu ei ole uurimine ja lugemine üksluine. Saan valida nende teemade vahel, mis mind kõige rohkem paeluvad ja mis on kõige tähtsamad osad kultuurist. Soovin uurimise ja lugemise käigus teada saada seda, kuidas erinevad inimesed elavad, riietuvad ja tähistavad tähtpäevi. Veel olen huvitatud ja arvan, et tähtis osa kultuurist on meelelahutus. Referaati tehes kasutan suuremalt jaolt raamatut H. Palamets,,Bütsantsi ja Araabia kalifaadi kultuurist ja olustikust''. Peale selle kasutan täiendamiseks ka uuemat raamatut Louis Bréhier,,Bütsantsi kultuur''. Soovin uurida selle kohta, kuidas lahutavad oma meelt Bütsantsis aristokraadid, vaimulikud, talupojad ja käsitöölised. Talurahva töö ja elu Talupojad olid oluline osa Bütsantsi majandusest, sest nendelt laekus põhiline osa maksudest.
julmad orjapidajad. 7-20. eluaastani pandi poisid riiklikesse koolidesse. Spartalased kuulasid sõnakuulmist, jooksimist, rusikavõitlust, odaviset. Nad pidid taluma külma, nälga, valu, janu. Üldised olid spartalased harimatud. Mida vanemaks nad said, seda karmimaks läksid nõuded. 15-20. a oli kõige tähtsam sõjaline õpe. 30 aastaselt sai tast täieõiguslik Sparta kodanik. Spartas said ka tüdrukud riikliku kasvatust. Nad pidid ka õppima relva kasutama. (Hillar Palamets 1976:116,117) KASUTATUD KIRJANDUS: Palamets, H. 1976. Vanaaja kultuurist ja olustikust. Talinn, Valgus. Senker, C. 2002.Vana-Kreeka. Itaalia, Mcrac Books. Shofield, L.1997. Vana-Kreeka
05.01.13 05.01.13 Leonardo da Vinci 05.01.13 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/paber_trukikunst_khenking.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/hiliskeskaeg_karoliinekorol.htm http://wiki.zzz.ee/index.php/Skolastika http:// www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/haridus-ja-teadus-keskajal-phikoolile www.kuuste.ee Euroopa ajalugu, drJohn Stevenson Keskaja kultuurist ja olustikust, H. Palamets Leonardo da Vinci, D. M. Field 05.01.13
REFERAAT · põhineb olemasolevatel tekstidel, · annab lühidalt edasi alustekstide sisu, · tekstid antakse edasi oma sõnadega, ainult olulisemad mõisted esitatakse definitsioonina, · kasutatud materjali loendisse tuleb alati kirjutada alustekstide autorid, pealkirjad, ilmumisandmed REFERAADI VORMISTAMINE ARVUTIS Vormindusnõuded Referaat koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, sisulised peatükid, kokkuvõte, kasutatud materjalid ja lisad. Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lehekülge on sisulisi peatükke, ülejäänud 5 on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). 9 Lehekülje vabade servade laius vasakult on 3,5 cm ja paremalt 1,5 cm, 2 cm alt ja 2 cm ülevalt. 9 Kirjastiil Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees ...
Lugusid Eesti keskajast Hillar Palamets See raamat annab noorele huvilisele populaarse ülevaate keskaegsest Eestist. Vaatluse all on Eesti minek Euroopa kultuuriruumi, feodaalkorra ja mõisate kujunemine Eestis, rüütlid ja rüütliordud ning Eesti keskaegne usuelu, kirikud ja kloostrid. Lähemalt on kirjeldatud keskaegseid linnu ja linnaelu seda eelkõige Tallinna põhjal , ning Hansa Liitu ja sellega seotud kaubandust. Lugeja tutvub eesti
valitsemise ajal. Selle dünastia viimase vaarao Huni püramiid Medumis jäi valitseja surma tõttu pooleli ning selle lõpetas tema järglane, 4. dünastia esimene vaarao Snofru. Püramiid on tublisti kannatada saanud, kuigi esialgu oli selle kõrgus ligi 118 meetrit ning ehitusel tarvitati juba palju suuremaid kiviplokke kui Dzoseri püramiidi juures. Nende ülesvinnamiseks tuli rajada vastavad muldkehad (kallakteed), millede jäänuseid on püramiidi juurest ka leitud. 3 Hillar Palamets ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust", Tallinn ,,Valgus", 1976, lk 58, 59 7 3. Esimesed tõelised püramiidid. Vaarao Snofru lasi ehitada veel kaks püramiidi praeguse Dahsuri lähedale, neid nimetataksegi esimesteks tõelisteks püramiidideks ja sealhulgas Giza püramiidide esiisaks. Esimene neist oli murdpüramiid, mida nimetatakse ka "valgeks" püramiidiks. (Lisa 3.)
Eesti iseseisvumine Referaat SISSEJUHATUS 1918. aasta alguses oli Eesti jaoks kujunenud väga ohtlik sise- ja välispoliitiline olukord. Enamlaste võim ei olnud veel kuigi kindel, nende relvajõud olid alles loomisel. Lõuna- ja läänesuunast ähvardasid Eesti mandrile tungida keiserliku Saksamaa väed. Illegaalselt tegutsev Maanõukogu otsustas kuulutada niipea, kui algab Saksa vägede sissetung, Eesti kohe iseseisvaks riigiks. 19. veebruaril valis Maapäeva vanematekogu Eestimaa Päästmise Komiteesse kolm meest. Koostati iseseisvumismanifesti projekt ja otsustati, et käimasolevas Vene-Saksa sõjas jääb Eesti erapooletuks. Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõuk...
mitmekülgne ning õppida iseseisvalt ning omada raamatuid õppimise tarbeks. Kuid tänaseks on see kõik muutunud. Võimalusi ennast harida ja oma silmaringi laiendada on väga palju ning need on ka kõigile võrdselt kätte saadavad. Samas võib lugeda keskaega väga tähtsaks ajaloo perioodiks, sest siis sai alguse hariduse uus tase ning ilma selleta ei oleks tänapäevane ühiskond seal, kus see praegu on. 7 KASUTATUD KIRJANDU · Palamets, H., ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" , TLN.: Valgus, 1982. 142 lk. · Palamets, H. ,,Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu Ülikoolis 1802-1917" , TLN.: Ilo, 2008. 247 lk. · Aleksejev, T., Hiiemaa, K., Kala, T., Klaassen, O-M., Kulmar, T., Mäesalu, A., Piirimäe, H., Piirimäe, K., Piirimäe, P., Teder, O. ,,Inimene, ühiskond, kultuur II", TLN.: Koolibri, 2000, 272 lk. http://www.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=379788/T%DC+struktuur+03.04
,,Eesti Vabadussõja lugu" Hillar Palamets See raamat räägib Eesti Vabadusõjast, sellele eelnevast ja järgnevast. Hillar Palamets on lühidalt, kuid väga põhjalikult kokku võtnud Vabadussõja tähtsamad sündmused ja inimesed. ,,Eesti Vabadussõja lugu" annab hea ülevaate meie ajaloo ühest tähtsaimast perioodist. Raamatu algus räägib perioodist Suure Ilmasõja algusest kuni Vabadussõja alguseni. 1917. aastal langeb Romanovite dünastia võimult ning Eestil tekib lootus autonoomiale. Seda lootust piirab aga enamlaste riigipööre.
Vana-Kreeka Olümpiamängud Referaat Koostas: Lauren Villmann Klass: 6 klass Tartu Katoliku Kool 2009 Sisukord sissejuhatus..............................................................................................................................3 olümpiamängude ajaloost........................................................................................................3 olümpiamängude korraldus.....................................................................................................4 olümpiamängude kava............................................................................................................4 olümpiavõitjate autasustamine................................................................................................5 kokkuvõte...........................................................................................
Võitja auks hakati koheselt looma lugulaulusid ja värsse tema suurest võidust. Samuti saadeti käskjalad võitja kodukohta rõõmsat uudist levitama. Kodukohas oli võitja suure au sees ja tema auks tehti suuri pidusööke. Õlipuuoks või sellest tehtud pärg ohverdati kodukoha kaitsejumalale. Võitja vabastati kõikidest maksudest ja koormistest. Talle tehti uhkeid kingitusi ja ta sai alati parima koha teatris. Kasutatud kirjandus · ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust" H. Palamets 1976 · ,,Inimene, Ühiskond ja Kultuur I osa Vanaaeg" M. Kõiv 2006 · ,,Vana-Kreeka sportlased ja sport" H.A. Harris 1979 · https://et.wikipedia.org/wiki/Antiikol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
Olümpiasse elusuurune pronksbüst. Teiseks ja kolmandaks jäänud atleedid ei saanud mingit autasu. Oma võidu vilja sai olümpiavõitja maitsta kogu elu: ta vabastati maksudest ning muudest koormistest, talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim koht teatris. Mõnikord vermiti võitjate auks metallraha ja neile määrati eluaegne pension. Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrva Kasutatud kirjandus H. Palamets, ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust" Rauno Kamejuk
Andrus Veerpalu. Suveolümpial on võitnud kuldmedaleid rattasõitja Erika Salumäe ja kümnevõistleja Erkki Nool. 2008. aastal suveolümpiamängudel Hiinas sai kuldmedali Gerd Kanter, hõbemedali said Jüri Jaanson ja Sulev Hendrikson.. Erki Nool kergejõustik Sydney 2000 Andrus Veerpalu suusatamine Salt Lake City 2002 Kristina Smigun suusatamine Torino 2006 Andrus Veerpalu suusatamine Torino 2006 Gerd Kanter kergejõustik Peking 2008 Kasutatud kirjandus H. Palamets, ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust" Internetis: http://www.google.ee/search?hl=et&lr=&q=eesti+ol%C3%BCmpiav %C3%B5itjad&start=40&sa=N / 24.02.2009
hetkega kaduda- rüütliturniiril võis rüütel kaotada oma varustuse, sealjuures ka hobuse ning veel enam-eneseväärikuse. Kui piisavalt vaprust välja ei näidanud, võis rüütel kaotada koha õukonnas. Siiski olid rüütlid piisavalt nutikad, liikudes ühest õukonnast teise ning kes juba rüütel oli, see täitis oma rüütlikohuseid nii hästi kui oskas. Kasutatud kirjandus H. Palamets ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" G. Duby ,,Guilleaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel Barbara W.Tuchman ,,Kauge peegel" John H. Mundy ,,Europe in the High Middle Ages"
kultuuritraditsiooni. Kuid tõeline õitseng saabus alles 19. sajandil. 5 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Järvelaid, P. Autori loengu konspekt. Tallinn, 2011. 2. Laur, M. Pajur, A. Tannberg, T. Eesti ajalugu. 2. osa. Tallinn: Avita, 1995. 3. Lepajõe, M (toim). Constitutiones Academia Dorpatensis (Academia Gustaviana). Tartu Akadeemia (Academia Gustaviana) põhikiri. Tartu: TÜ Kirjastus, 1997. 4. Palamets, H. O alte Burschenherrlichkeit...Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu ülikoolis 1802-1917. Tallinn: AS Kirjastus Ilo, 2008. 5. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (1). Tartu ülikool teaduses ja kultuuriloos. 12. okt 2007. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=17805. 6. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (2). Tartu ülikool teaduses ja kultuuriloos. 19. okt 2007. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.eesti.ca/index.php
Pierre de Coubertin taastas olümpiamängude idee ja pani aluse Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele. 1896. aastast korraldatakse iga nelja aasta järel nüüdisaegseid, kogu maailma haaravaid olümpiamänge. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kuningas, T., Voolaid, K. Ateena 1896. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 1997, 192 lk. 2. Köthe, R. Ajalugu. Tallinn: Koolibri, 2005, 127 lk. 3. Palamets, H. Vaatemängud läbi aegade. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2006, 159 lk. 4. Perrudin, F. Tsivilisatsioonid. Tallinn: Sinisukk, 2004, 122 lk. 8
riigikassale väga koormavaks. Kuid roomlased nõudsid endiselt "leiba ja tsirkust" ning võimukandjatele ei jäänud muud üle kui sellega arvestada. Enamasti tähistati Roomas usupühasid, mille arv pidevalt suurenes ning ulatus II sajandil 180 päevani aastas. Hiilgavaid vaatemänge ja etendusi korraldati just pühade ajal. Etendused algasid hommikul ja kestsid tavaliselt kogu päeva kuni pimeduse saabumiseni. Kasutatud kirjandus 1. Palamets, H. ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust" , Valgus 1976 2. Allan, T. ,,Rooma maailm" , McRae Boocks Srl 2006
Kala säilitamiseks tundi vaid kahte moodust - kuivatamist ja soolamist. Kuivatatud või soolatud kala vahetati kaluritelt vilja vastu. Eriti otsitud oli kala kevadise suure paastu ajal, mil lihatoidud olid keelu all. See keeld lõppes ülestõusmispühadega. Rahvas nimetas neid usupühi lihavõttepühadeks, kuna siis võis jälle liha süüa. Laanemeremaade saartel ja rannikul tarvitati toiduks ka hülgeid, kuigi nende mereloomade liha oli ebameeldiva maitsega (Hillar Palamets 1982). Vahemeremaade talurahvas tarvitas palju juur- ja puuvilju, oliivõli ja pidupäeviti lambaliha. Õlut asendas veega lahjendatud viinamarjavein. Tugevalt vürtsitud soolased road ajasid jooma. Joogivesi oli pahatihti halva maitsega. Piima andsid tolleaegsed kidurad lehmad oige vahe. Seeparast joodi palju õlut, kalja ja mõdu. XII sajandil õpiti odraõllele lisama humalat, et 8 anda õllele teravat maitset ja säilitada jooki kauem
Eesti iseseisvus oli sellega hävitatud. a) Mis lepingu alusel toimus Nõukogude vägede sissemarss 1939. aastal Eestisse? b) Kas sinu arvates tegutsesid eesti poliitikud antud lepingut sõlmides õigesti? Põhjenda oma arvamust! c) Anna hinnang, millised olid toimunud sündmuse tagajärjed Eesti jaoks? Märgi lünkadess A või B, vastavalt kumma allikaga on tegemist ning põhjenda oma otsust. Allikas …… on 1978. aasta õpikust. Hillar Palamets “Jutustusi kodumaa ajaloost” Põhjendus: Allikas ……. on 2002. aasta õpikust E. Hergauk, M. Laar, M. Tilk “Ajalugu” 5. klass Põhjendus: 21. Nõukogude ja Saksa okupatsioon Eestis. Kas küsitud nähtus oli iseloomulik Nõukogude või Saksa okupatsioonile või neile mõlemale või ei sobi kummalegi? Tee rist tabelis sobivasse kohta! Nähtus Nõukogude Saksa Ei sobi
Talupojad keskajal Sisukord Sisukord . . . . . . . . . . . . .. . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Talupoja elamu, talupoja rõivastus. . . . . . . . . . . . . . .. . . .. . . . . . . Talupoja söök ja jook . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . Feodaalmõis, talupoegade koormised, edusammud põlluharimises. . Kokkuvõte talupoegade elust. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimise...
Kuressaare Ametikool Ärikoolituse osakond Jaana Lind Eestlaste muistne vabadusvõitlus Referaat Juhendaja: õp Heli Kopter Kuressaare 2004 Sisukord Ristisõdade algus Liivimaal 3 Viljandi langemine 4 Madisepäeva lahing 5 Jüriöö ülestõus 1343-1344 6 Kasutatud kirjandus 7 Ristisõdade algus Liivimaal XII ja XIII sajandil asusid vöitlushimulised rüütlid ja vürstid söjaretkedele, vallutades enda kätte järkjärgult Läänemere lõunakalda. Sakslased tungisid ida poole, sest nende rahvaarv kasvas. Sakslased otsisid endale ka uusi kaubaturge. Läänemeri pakkus neile häid võimalusi kaubitsemiseks. Põhja-Saksamaale tekkis rida tähtsaid kaubalinnu. Linnad sõlmisid omavahel kuulsa "Hansa lepingu" ja võtsid kogu Läänemere oma võimusesse. Lääne poolt ilmuvad sakslased kujutasid endast ohtu eestlastele. Sakslased olid eestlastest üle nii sõjakunstis kui ka hariduses. Peagi järgnesid kaupmeestele Liivi aladele ka vaimulikkud Rooma paavsti ja Saksamaa...
ülitäpne. Läbiaegade muutus rüütli turvistik üha tõhusamaks ning samal ajal ka aina ebamugavamaks. Paaze ja skvaiereid mõjutati psühholoogiliselt väga rängalt, neile omistati ranged nõuded, millest nad pidid kinni pidama, samas neile ei tasutud. Neid kasutati ära. 9 Lisa 1 Rüütel koguvarustuses 10 Kasutatud kirjandus 1) Palamets, H. Keskaja kultuurist ja olustikust. Tallinn: Valgus , 1982:54- 74 2) Gravett, C. Keskeaegse rüütli maailm.1996 Kasutatud allikad 1) http://www.swordsandarmor.com/images/AR008_White_Knight_Armor.JPG 11
väljakul ja heligi levis seal ringikujuliselt. Sellepärast on ka tänapäevased lauluväljakud ehitatud samasuguselt, sest eesmärk on ju heli edasi andmine ja selle mõtlesid kreeklased suurepäraselt välja.Tänapäeval on võimalik kasutada igasuguseid abivahendeid heli edastamiseks, aga ikka on jäädud sellise ehituse juurde nagu seda on vana kreeka teatrid. 12 Kasutatud kirjandus Hillar Palamets " Vanaaja kultuurist ja olustikust " Lauri Leesi "Kunstilugu koolidele " Dalia Dilyte " Hellase valgus " Jaak Kangilaski "Üldine kunstiajalugu " http://web.zone.ee/marjukodukas/VanaKreekakunst.pdf www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/Kreeka.ppt http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kreeka 13
merkantilismist lähtuv protektsionism. Pärast seda, kui Suurbritannia oli saavutanud majandusliku ülevõimu, on ta rakendanud vabakaubanduse põhimõtteid, osaliselt on seda teinud teisedki riigid. Imperialismiajastul on protektsionism elustunud, seda 8 leevandavad kaubalepingud ja enamsoodustuse kohaldamine. Maailmakaubanduses on 20.sajandi alguskümnendeist suurim osa USA-l, tema dollar on nüüdisajal rahvusvaheline maksevahend. Kasutatud kirjandus 1. ENE nr.4 2. Hillar Palamets Keskaja kultuurist ja olustikust. Tln.1982 3. Koostaja Jacques Le Goff Keskaja inimene. Avita 2002 Internetiallikad 1. www.estonica.org 2. transestonia.cma.ee 9
Kõigepealt kui aktiivset autorit, arvukate raamatute, artiklite ja publitsistlikus laadis lugude kirjapanijat. Edasi tõlkijana, mitme soome, vene ja saksakeelse põhiliselt pedagoogilise teose vahendajane eesti keelde. Siis toimetajana, kes on kaasa aidanud mitme sariväljaande teoskssaamisele. Samuti üliõpilastele määratud õppevahendite koostajana, et kergendada nii pedagoogika kui ka eesti kooli ja pedagoogilise mõtte ajaloo alaste kõrgkoolikursuste omandamist. Hillar Palamets päris eesti pedagoogika grand old man' ilt tema pikaealisuse, vitaalsuse ja töövõime põhjuste kohta. Esiteks põhimõtteline karskus nii joogis kui ka kasinus söögis. Eriti oluline on karskus nooruses Teiseks pidev füüsiline koormus just värskes õhus. Aedniku pojale oli see loomulikul teel kättesaadav noorusaastatel. Kolmandaks: mingi olulise eesmärgi järgimine, mis suunab järjekindlalt loovale vaimsele tööle ja aitab säilitada huvi ümbritseva elu vastu.
Oluliseks peeti oma seisusega rahulolu. Keskajal ei hinnatud haridust eriti kõrgelt. Tavaline oli, et poliitikute ja valitsejate hierarhia ei sõltunud inimeste haridusest, vaid nende päritolust ja varandusest. Haridus oli kättesaadav vaid vähestele, seega oli ka kirjaoskus väga madal. Siiski on näiteks tänapäevane ülikool saanud alguse just keskajal. Ametite õppimine ja õpetamine toimus keskajal õpiposi meetodil. KASUTATUD KIRJANDUS H. Palamets ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" M. Tilk ,,kasvatus eri kultuurides II" J. Le Goff ,,Keskaja inimene" A. Gurevits ,,Keskaja inimese maailmapilt" http://www.medievality.com/education.html www.historylearningsite.co.uk/medieval_education.htm, www.spartacus.schoolnet.co.uk/YALDeducation.htm
piinamistega lõpetades piinakambriga. Ketserite elu oli raske tol ajal, kuna nad pidid seda ära kannatama või oma uskumuse nimel ära surema. 11 Kasutatud allikad: http://wiki.zzz.ee/index.php/Katarid http://et.wikipedia.org/wiki/Katarid http://milucha.org/et/archive/index.php/t-489.html http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en| et&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Catharism H. Palamets ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" (lk 46-50) 12
Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 Muistne vabadusvõitlus......................................................................................................................... 4 Eestlaste sõjavarustus muistses vabadusvõitluses................................................................................. 5 Käsirelvad ......................................................................................................................................... 5 Oda.................................................................................................................................................5 Kirves........................................
Tallinna Pedagoogikaülikool. Sotsiaalteaduste dissertatsioonid 3. Audio-visuaalsed allikad Film Viide tekstis (Nüganen 2003) Kasutatud Nüganen, E. (2003). Nimed marmortahvlil. Mängufilm. allikates Taska Film & Matila Röhr Productions OY. Tele- või Viide tekstis (Palamets 2008) 24 raadiosaade Kasutatud Palamets, H. (2008). Tiidusest tema 90. sünniaastapäeva allikates puhul. Raadiosaade 08.11. 2008. Eesti Rahvusringhääling: Raadio 2. Video Viide tekstis (Kromanov 2012) Kasutatud Kromanov, G. (rež). (2012). Viimne reliikvia. allikates Videosalvestis. Tallinn: Eesti Päevaleht. Helisalvestis Viide tekstis (Rebane 1998) Kasutatud Rebane, T
paremuse poole alles renesanssi saabudes. Kui nüüd tõesti jälgida tervet Bütsantsi olemust ja ühiskonnakorraldust, jääb mulje et igalühel meist oleks sealt midagi õppida. Bütsantsi vaatamisväärsused, teadustööd ja kirjandus on killuke tähtsat ajalugu, mis iga uurija imestama paneb ning tekitab küsimuse: '' Kuidas see siis võimalik oli ? '' 26 Kasutatud kirjandus: Raamatud : H. Palamets Bütsantsi ja Araabia kalifaadi kultuurist ja olustikust Tallinn , 1991 Internet : http://hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/bytsants.htm http://www.crystalinks.com/bysantine.html http://www.newadvent.org/cathen/03069a.htm http://chaos1.hypermart.net/bys/tbe.html 27
aimekirjanduse sisu. Rohkelt käsitleti loodusteemat (Rein Saluri ,,Mudilaste loomaraamat”, Fred Jüssi,,Rebasetund”). Ilmusid tervishoidu, geneetikat ja seksuaalkasvatust käsitlevad teosed (M. Johanson ,,Kuidas ma maailma tulin”. Linnastumine ja sellega seotud liiklusprobleemid tõstsid huvikeskmesse H. 1 Taidre käsitluses. Ajaloo ja ammustest aegadest kirjutas lastele H. Palamets ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust”. Tähelepanu äratas ka Tiia Toometi raamatud ,,Vana aja lood” ja ,,Kodused asjad” ning T. Viirandi ,,Kunstiraamat noortele”. Ilmus neljaköiteline õpilastele mõeldud entsüklopeedia ENEKE. 20. Sajandi lõpul ja 21. Sajandi alguse aimekirjandust iseloomustab tõlkeraamatute suur osakaal, ka multifilmi tegelaste raamatud nt Puhh. Lasteni jõudsid erinevad loodus,- geograafia,- teadus jm teatmeteosed
Elmatar 2000 Kidron, A., Suhtlemine: inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Monde, 2004 Lehtsaar, T., Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008 Patterson, K., Grenny, J., McMillon, R., Spitzler Al, Kuidas suhelda, kui panused on kõrged? Tallinn: Äripäeva Kirjastus, 2008 Pease, A. Kehakeel. Ersen 2001 Pilli, T., Palamets,H., Lehtsaar, T., Tšatšua, T., Vooglaid, Ü., Bachmann, T., Raudsaar, M. Avatult avalikust kõnest. AS Atleks 2008 Sally B., Small Talk. Seltskondliku vestluse kunst. Tallinn: Kirjastus Kunst, 2008 Samel, E., Suhtlemine, keskastmejuhi proovikivi.Tallinn: Äripäeva kirjastus, 2005 Suur, Ü. (koostaja). Testid ja küsimustikud kutse-ja personalivalikuks. Kentaur 2007 Topf,C
see oleks veelgi ilusam, meigiti ja lõhnastati ennast. 3000 aastat eKr olid muidugi iluvahendid hoopis algelisemad, aga aja möödudes neid pidevalt täiusatati. Esimesed näomaskid olid päris tülgastavate komponentidega ja juuste värvimine oli väga keeruline protsess. See kõik viitas sellele, et ilu nõuab kannatust. Nii oli on ja jääb. 52 Kasutatud Kirjandus: H. Palamets "Vanaaja kultuurist ja olustikust" H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava "Inimene, ühiskond, kultuur" Umbreto Eco " Ilu ajalugu" Giovanni Caselli "Elu läbi sajandite" Cath Senker "Vana Kreeka igapäevaelu" Neil Morris "Vana Egiptuse igapäevaelu" Browyn Cosgrave "Rõivas & mood arengulugu" Kate Mulvey ja Melissa Richards "Meie sajandi iluideaalid" 53
see oleks veelgi ilusam, meigiti ja lõhnastati ennast. 3000 aastat eKr olid muidugi iluvahendid hoopis algelisemad, aga aja möödudes neid pidevalt täiusatati. Esimesed näomaskid olid päris tülgastavate komponentidega ja juuste värvimine oli väga keeruline protsess. See kõik viitas sellele, et ilu nõuab kannatust. Nii oli on ja jääb. 52 Kasutatud Kirjandus: H. Palamets "Vanaaja kultuurist ja olustikust" H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava "Inimene, ühiskond, kultuur" Umbreto Eco " Ilu ajalugu" Giovanni Caselli "Elu läbi sajandite" Cath Senker "Vana Kreeka igapäevaelu" Neil Morris "Vana Egiptuse igapäevaelu" Browyn Cosgrave "Rõivas & mood arengulugu" Kate Mulvey ja Melissa Richards "Meie sajandi iluideaalid" 53
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
