Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Suuõõne suuruse muutmisel muutuvad ka helikõrgused. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne- Eestis 19. sajandil. Parmupill on kogumas taas suuremat populaarsust ning selle mängu saab õppida pärimusmuusika õppelaagrites ning kõrgkoolis. Jauram Rütmipillid on samuti pingipill - heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust (pinki, põrandat, uksepakku) otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades, ning umba ehk jauram, mis kujutab endast vibukujulist instrumenti. Selle külge on kinnitatud metall-litrid. Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad. Sarvepill Trompeti tüüpi puhkpillid on igasugused sarved ja pasunad. Karjasarvi ja -pasunaid puhuti hommikul karjaga välja minnes ja õhtul koju tulles
loodust selle loomulikkuses. · Traagilised finaalid! · Tugev didaktiline hoiak, grotesk ja satiir, jõuline, efektne huumor · Huumor heatahtlik nali. Hüperbool liialdused. Satiir otsekohene, terav nali. Grotesk-jämekoomiline käsitlus, must huumor Looming lastele · 1906 ,,Pambu Peedu", ,,Seene Mikk", ,,Piripilli Liisu" · 1918 ,,Nina-Jass" ja ,,Näpp-Mall", ,,Lõhkiläinud Kolumats" · 1920 ,,Loomade mäss" · 1921 ,,Jaunart Jauram" · 1922 ,,Summi-Supsu sekeldused" · 1933 ,,Kill Martuse lihavõtted" · 1935 ,,Kill Martus koolis" Ümberjutustused lastele · ,,Kalevipoeg", ,,Suur Tõll" · ,,Kaval-Ants ja Vana-Pagan", ,,Matsi poeg Mats" · ,,Ants oli väikene saunamees", ,,Kuidas seitse rätsepat Türgi sõtta läksid" ,,Pambu-Peedu" · Pambu-Peedu ajas pideval suu ja silmad pärani. Kord tulid mustlased ja nende neeger, kes neelas elus kanu, oli ära surnud
tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu. Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. RAHVATANTS RAHVAPILLID EESTIS ON PALJU ERINEVAID RAHVAPILLI, MIS SAAME KASUTADA: Lõõtspill,Torupill, Kannel, Moldpill, Hiiu kannel, Setu kanne,l Parmupill, Vilepill, Karjapasun, Roopill, Lehepill , Põsepill Kilk, Põispill, Sarvepill, Jauram, Savipiilu, Huik RAHVAPILLID Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega vabade aerofonide rühma kuuluv kaasaskantav muuskiariist. Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. AITAH TÄHELEPANU EEST! https://www.wikipedia .org/
RAHVAPILLID Koostaja : Juhendaja : SISUKORD : Sissejuhatus...................................................................................3 Parmupill, sarvepill, vilepill, viiul................................................ 4 Kannel, torupill, moldpill..............................................................5 1 Hiiu-kannel, põispill, jauram.........................................................6 Kasutatud allikad...........................................................................7 2 Rahvapillide liigid Rahvapillid on rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 6-7
revolutsioonidest. Eeskuju võeti saksa kultuurist. Eesti rahvapillid Suhteliselt väikse osatähtsusega. Vanimad on viled, pasunad ja sarved. Muistsed muusikainstrumendid: 1) vilepillid 2) keelpillid 3) rütmipillid Pillid olid suhteliselt algelised. Laenati ka teistest kultuuridest. Puhkpillid - erinevad vilepillid, karjasepasunad, loomasarved, torupillid, parmupill. Keelpillid - kannel, hiiu kannel e. rootsi kannel. Rütmipillide tähtsus oli pigem vaatemänguline kui muusikaline. Nt. jauram, pingipill, piitsaplaks, kraaplaud. Kõige hilisema tekkega on rahvatantsud. 18. saj. lõpp. Eristati 2 tüüpi rahvatantse: 1) sõõrtantsud tantsiti ringis 2) voortantsud tantsiti reas Jaotatakse esitajate järgi meeste-, naiste-, laste-, paaris- ja rühmatantsud. Tuntumad rahvatantsud: labajalavalss, ingliska, kalamees, jooksupolka, tuljak.
Konspekt Eesti rahvamuusikast Eesti rahvapillid Primitiivsed Palju teistest kultuuridest laenatud Olulisemad puhk-ja keelpillid Löökpillid rohkem meelelahutuseks (jauram, pingipill) Puhkpillid- sarved, karjasepasun, vilepill, torupill, parmupill Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19
Wikmani poisid Vare: Väga korralik ja erandlike tehiliste huvidega kenasti kasvatatud poiss, raamatupidaja poeg, kitsa ja kahvatu näoga prillikandja. Sirkel: Sile poiss, diplomat ja poet, kes püüdis kammida juukseid seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda harali. Samuti oli ta väga tark ja oma klassi priimus. Penno: Hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Ta oli miljonäri poeg ja ladna poiss. Jauram: Tõmmulokilise roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega jõmm. Pukspuu: Pikk, kaunikesti mõttetühja kuid elevusest õhetava näoga, väikese kolmnurkse vinnilise näoga loikam. Direktor: Näeb viisakas välja. Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju
4)Nektrutilaul kadrilaulud, jõululaulud,vastlalaulud jne,) 5)Pulmalaul Setolaulud: 1.Eeslaulja, 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega) Uuem rahvalaul 18.saj. keskpaigast 20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadusvõitlus,revolutsioon,usuvahetus,sõjad. Oli lõppriim ja salmid Pillid: 1)Parmupill 7)Jauram 2)Pajupill 8)Lõõtspill 3)Lehepill 9)Vilepill 4)Sarvepillid 10) Hiiukannel 5)Kannel 11)Viiul 6)Torupill Janis Cimze seminar: 1839. Aastal Valmieras. Toonitas rahvamasside osatähtsust. Lauluseltsid: 1)1862
aastal ilmunud kooliromaan. Teos haarab endasse aastad 1938-1943. Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Tegelased Direktor Wikman Aino Inspektor Ambel Maria Õpetaja Tooder Virve Plebs Trull Sirkel Rumma Pukspuu Lülli Laasik Penn Tummel Jauram Wikmani poisid Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool. Igapäevane õppetöö, klassitööd, koolipeod ja rivaalitsemine Virve pärast moodustavad teose sündmustiku, eraldi nii kümnenda klassi kui ka üheteistkümnenda klassi sündmused. Wikmani kooli vaimsust kujundab direktori kristlik- rahvuslik idealism, selleks ajaks noorte silmis vanamoeliseks muutunud jaantõnissonilik Wikmani poisid Romaani lõpupeatükid loovad eelnevaga
saj lõpul eriti Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal. Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikutes hakas kõlama 1häälne Gregoriuse koraal. Koolide õppekavas oli ka kirikulaul. 1329 orel kirkikus. 1319 foiniiklaste kloostrikoolis õppisid esimesed Eesti poisid. Kirik suhtus vaenulikult rahvamuusikasse aga nt. Eesti kalendri laulude hulgas on üsna palju kristlike pühadega seotud laulud. Ilmaliku muusikaga Eestis tegeldi maal.13.saj lõpus on Baltazar Russov
MUUSIKA KT NR. 1 1. Iseloomusta vanemat rahvalaulu – kõnelähedane, teksti vähe, 2-3 ebamäärase kõrgusrga heliastet, lauldi üksi. Regivärsiline: seotud inimese igapäevase elu, mõtteviisi ja keelega, esikohal tekst. Liigid: töö ja tavandilaulud, jutustavad laulud, lüürisilised laulud. Tekst jaguneb värssideks. Alrgiim – sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas. Parallelism – ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. Vanema murde kasutamine. Pikad tekstid. Enamasti ühehäälsed. Eeslaulja ja koori vaheldumine. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Rühm ilma eeslauljata. Ilma pillideta saateta. 2. Iseloomusta uuemat rahvalaulu - 18. Sajand. Tekkimise põhjus muudatused eesti arenguloos. Kaasaaegne sisu. Liigid: tantsulaulud, laulumängud, sõja ja nekrutilaulud, vangilaulud, armastuslaulud. Tekst jaguneb 4realiseks salmideks, oluline tegevuse kujutamine. Lõppriim – vä...
Neid valmistati enamasti kodus. Selleks kasutati looduslikke materjale: nahka, puukoort, pilliroogu, sarvi, putke, puulehte, kõrsi Tunti nelja liiki pille : Puhkpillid pajupill, vilepill, roopill, kõrrepill, torupill, karjapasun, karjasarv. Keelpillid kannel, väikekannel, viiul, hiiukannel, põispill. Lõõtspillid Löökpillid krapid, karjakellad, helirauad, pingipill, jauram. Parmupill anti teateid edasi, mängiti tantsuks, saadeti tavandi ja maagilisi toiminguid, mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks. Pillimuusika oli olulisel kohal inimeste elulaadis. Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad, jutustava sisuga ja koosnesid salmidest. Nende arv võis ulatuda mitmekümneni. Tekstid olid lõppriimilised. Eeskujuks oli nii kirikulaul kui saksa tõlkekirjandusest pärit luule · Muusika Muusika päritolu oli kahesugune:
16.saj-Liivimaale jõudis usureform. Jumalateenistusi hakati pidama eesti keeles. Hävitati tohutult kirikute vara. Rajati jesuiidi kolleegium. Tuli välja esimene eestikeelne lauluraamat. Georg Müller avas pühapäevakooli, kus õpetati laulma. Pillimeestel oli raske aeg, sest teenistuses olid vaid tornipuhujad. 17.saj-1632 asutati TÜ. Esimene eesti protestanlik lauluraamat. Ilmus Toomkiriku õpetaja lauluraamat. Asutati Õpetajate Seminar. 18-19saj.-Laastas katk, olulised inimesed surid. Balti-saksa kultuur elavnes. Tekkis esimene asjaarmastajate teater. Tallinnas käis Madam Tilly ooperi seltskond. Avati professionaalne teater. K.F.Korell sündis Hageris, on esimene eesti päritolu kutseline muusik. Ta oli viiuldaja, ooperi laulja, kapellmeister ja muusikaõpetaja. I laulupidu-Toimus 17.06.1869 Tartus. Osa võtsid meeskoorid ja puhkpilli orkestrid. Organiseerijateks olid Jannsen, Jakobson jt. Lauli üldiselt saksa heliloojate laule.Asjaarmastajad-...
Rahvalaul jaguneb kaheks:1) regilaul/runolaul (vanem)2) uuem rahvalaul. Regilaul koosneb regivärssidest, on 8-silbiline ja valdavalt ühehäälne saateta.Regilaulus eeslaulja ja koori vaheldumine. Uuemas rahvalaulus on värsid.Valsi eestipärane vorm labajalavalss. *Viled, sarved, pasunad, kannel, viiul, torupill, parmupill, jauram. *Valgas Janis Cimze nimeline seminar. A. Kunileid, F. Saebelmann, K.A.Herman, A. Thomson. Vanim laulukoor Põltsamaal, praegu kannab nime ,,Heli". Esimesed pasunakoorid Tormas ja Väägveres. I üldlaulupidu 1869 Tartus, kus osalesid vaid mees- ja pasunakoorid. Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud
Sarved - saadi loomasarvedest, mille otsa lõigati puhumiseks ava. Nendel viise mängida ei saanud, ainult signaalitaolisi viise mängida. Alles siis, kui pillile lõigati sisse sõrmeavad, sai viise mängida. Kannel - oli vanasti väga austatud pill. Kandle valmistamiseks õõnestati ühest otsast kitsam puutükk kõlakastiks, kinnitati peale kõlalaud, millele tõmmati 6-7 keelt. Kannel on vanim keelpill Eestis. Jauram - näeb välja nagu vibu, mille nöörile on lükatud kõlisevad esemed. Lüüakse vastu põrandat või pulgaga vastu nööri. Nimeta 1 rahvamuusikaga tegeleja (kollektiiv, üksikisik) ja 1 rahvamuusikafestival Eestis! Tartus "Hellero" Viljandi pärimusmuusika festival Nimeta 2 esimest eesti laulu- ja mänguseltsi (nimed, kus ja millal loodi, millega tegeleti)! "Vanemuine" 1865 Tartus. Ametlikult oli tegemist meestelauluseltsiga, aga peeti ka populaarteaduslikke ja rahvuslikke kõnesid.
kodudes ja omal käel, ilustati ning muudeti, ning tekkisid uued lood, kirikutes ei kasutatud, tekkis omaette traditsioon (Cyrillus Kreek) Kuidas nimetatakse peamisi häälerühmi setu laulus? EESLAULJA, TORRÕ, KILLÕ RAHVAPILLID Kuidas liigitatakse Eesti rahvapille? (4 rühma) Nimeta igast rühmast vähemalt kolme pilli. Keelpillid kannel, viiul, põispill Puhkpillid pasunad, sarved, torupill Lõõtspillid akordion, lõõtspill, libliklõõts Löök-/rütmipillid trumm, parmupill, jauram Kirjuta kandle ajaloost (millal jõudis Eestisse), liikidest. Vanem kannel ehk väikekannel Uuem kannel ehk viisikannel Duurkannel Rahvakannel RAHVATANTS Kuidas jaguneb Eesti rahvatants? (2) Vanem rahvatants Uuem rahvatants Millised olid vanema rahvatantsu peamised liigid? (2) Sõõr ja rida ehk voor (juhttantsija) Imiteerivad ja akrobaatilised tantsud (väikeses grupis) Nimeta kuidas jaguneb uuem rahvatants? (2) Paaristantsud Kontratantsud Milline on uuema rahvatantsu päritolu?
Lokulaud kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe tammest või kasest vasaraga. Kasutati signaalinstrumendina. Käristi, tirinuiad ja krapid olid mõeldud metsloomade eemalehoidmiseks karjast Heliraud - metallvõru või triangel, mida löödi metallkepikesega. pingipill heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust, otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades umba ehk jauram - vibukujuline instrument, mille külge on kinnitatud metall litrid. Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad. Puuben ühelt poolt kaetud nahaga, venemaise päritoluga trumm. Parmupill - Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Suuõõne suuruse muutmisel muutub ka helikõrgus. Ilmselt tulnud sakslaste kaudu. Vanim Eestist leitud parmupill
Cimze Millest räägivad kiigelaulud? Ettehaarav sisseastumine Millise paikkonna lauludele on omane refrään? Itk Millise kandi lauludel on pikendatud lõppheli? Jannsen Mis vihjab regilaulus arhailisele päritolule? Jauram Milliseid itkusid tead? Põhjenda. „Kannel” Milliseid lastelaule tead? Põhjenda. Kihelkonnakool Millistel rahvastel esineb veel regivärsilist rahvalaulu? Kas’ke Mis on ettehaarav sisseastumine?
Mängitakse püstloodis või veidi kallakil põlvedel. Viiul Eestis hakkas viiul levima 17-18 sajandil. Sooltest või metallist keeled ning ümarate vormidega õhukestest laudadest kõlakast andis pillile särava kõla. osteti poest ja tehti ka ise. Viiuliga oli rahvatantse parem saata kui torupilliga. mängitakse poognaga. Vibukujulised ühe keelega pillid on arhailine põispõll ja uuema aja jauram (umba). Jauramit mängiti vastu põrandat lüües. ÕHKPILLID Õhkpillides tekitab heli vibreeriv õhusammas. Väga iidsed, paljudel rahvastel tuntud pillid on nn vabad aerofonid, mille puhul õhusammas ei ole piiratud. Algelisteks puhkpillideks olid sõrmede, huulte või raami vahele paigutatud õhukesed taimeosad, mille servale puhudes tekib hääl. Päris puhkpillide hulka kuuluvad torukujulised pillid. Meloodiat sai juba mängida sõrmeavadega vilepillidel.
on lisatud ümberlülitamise võimalus - harjumuspärase akordinupu all kõlab teatud kõrgusega üksiknoot. Nii on võimalik lisaks parempoolsele ka vasakul klahvistikul mängida ühehäälset meloodiat. LÖÖKPILLID Löökpillid on Eestis üsna tagasihoidlikult esindatud pillirühm. Osa neist on sarnaselt puhkpillidega kindlaotstarbelised, mitte meelelahutuslikud, instrumendid. Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram Lokulaud kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe, harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Lokulauda kasutati signaalinstrumendina. Tema kaugele kõlava heliga kutsuti töölisi koju ja rahvast kokku, teatati õnnetusjuhtumitest. Puhtpraktiline väärtus oli karjaste ja öösiti metsas tööloomi - härgi ja hobuseid söötvate õitsiliste ehk õitsikarjuste käristitel ja tirinuiadel, millega hirmutati
Direktor hakkas neid keelama, kuid nähes seda suurt hunnikut liimi, paberit ja nende all ka mõnda poissi, sai ta aru et sellel pole mõtet. Ka klassi keskel hakkas tegevus elavnema, kuid peale poiste endi said seal ka liimiseks nii õpikud, lauad-toolid kui ka vihikud. Mõlema kokkuliimitud grupi vahel seikles direktor, kärbsepaber taldade küljes kinni, üks kuldne lint üle parema, kaks üle vasaku õla ja kolm linti ümber kaela. Teda hakkas päästma minema Jauram- poiss, kellel oli skaudihoiak ja kes oli alati abivalmis, kuid ta libises põrandale langenud kärbsepaberil nii, et kukkus direktorile vastu kõhtu ja kleepus temaga raskesti ja nukralt kokku. 20 minuti pärast istusid poisid kõik omadel kohtadel, kõigil näod möllust õhevil, lipsud ja pintsakud liimised ja sassis ning klass oli kollaseid kärbsepabereid ikkagi täis. Direktor seisis aga klassi ees, käed puusas, nägu kergelt silmade ümbert punetav, liimivöödid õlgadel ja rinnal
ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus meie miisu tiisukene Alliteratsioon )sõna alguskaashääliku kordus samas lauses vvärsis nt väike väsind... tipsi tapsi, niine nääne... Assonants (täishäälikukordus pearõhusilpides) upa upa oalilli uni tuleb ullikene Külakujundid tibinal tabinal kribinal krabinal. K.A.Hindrey 1906 pambu peedu; seene-mikk; piripilli-liisu 1918 nina-jass ja näpp-mall 1919 lõhkiläinud kolumats 1920loomade mäss 1921 jaunart jauram 1922summmi-sulpsu sekeldused 1933 kill martuse lihavõtted 1935 kill martus koolis tema lasteloomingut isel- tugev didaktiline hoiak; grotesk(jäme koomika mis ühendab vastastike nähtusi) ja satiir(terav pilge); JÕULINE EFEKTNE HUUMOR. E.Enno(nim oma lasutelaule lillelalerateks) 1902-1907 avaldas mõned luuletused ajalehtedes 1983-4"üks rohutirts läks kõndima" 1957 valikkogu ,,üks rohutirts läks kõndima" Liigitus e.
Estonia seltsi meeskoor Lisaks oli rohkesti kõnesid Hurdalt. Jannsenile heideti ette saksameelsust, valitsevate ja kirikuringkondade soovide arestamist. Rahvale sisendas laulupidu usku ja lootust, andis hoogu koorilaulu edasiseks arenguks. Segakoorid jäeti eemale. Innustus luua uusi oma laule. Jakobson oli kuri saksaliku kava pärast, tema arvates sobisid eesti laulude eeskujuks soome viisid ja vanad eesti rahvalaulud. 6. Rahvapillid Kannel, torupill, lõõtspill, parmupill, jauram, hiiu kannel, lokulaud, vilepill, pasunad 7. Rahvatants Labajalavalss, voortantsud, söörtantsud, kaerajaan, reinlender, harakatants, mustlaspolka 8. Regi- ja uuema rahvalaulu tunnused Liigid: töö-, kalendri-, tavandi-, laste-, kiige- ja lüroeepilised laulud Tunnused: *aluseks värss (8silpi), refräänisõna võis lõpetada (kaske, jaani, alee-aa) *algriim *ühehäälne (v.a setud) *meloodia lihtne, lühike, väikese ulatusega *eeslaulja + koor *rõhk sõnadel
8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329
populaarsete pilkeajakirjade "Sädemed" asutajaks (1905) ning "Kratt" toimetajaks (1924-1926). Pseudonüümi Hoia Ronk all kirjutas suurel hulgal reisikirju, mitmesuguseid vesteid ja följetone. Esimese maailmasõja aegset Euroopat meenutav "1914. Reisipildid" (1924) kujutab endast vahetute, töötlemata reisimärkmete raamatut. Hindrey oli kuulus lasteraamatute autorina ja piltide joonistajana. Tema raamatuid "Lõhkiläinud Kolumats", "Nina-Jass ja Näpu-Mall" (1918), "Jaunart-Jauram" (1921) teati palju peast. Ilukirjandusega hakkas tegelema vanemas eas, 1920. aastate lõpul, debüteeris ajakirjas "Looming" jutustusega "Kunstikool" (1929), millest arenes välja 5-köiteline sari "Minu elukroonika" (1929- 1931). Järgneval kümnendil kujunes eesti kõige omapärasemaks prosaistiks ja hinnatud novellimeistriks. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust
· Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne · Kristjan Koorman - klassivend · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga) · Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku · Penn e. Penno - koomik, teeb kôigi hääli järele, sportlik, rikas · Terrepson - klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus · Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna · Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg
Viisi oli vaja, et esitada tekste hästi kuuldaval, sisendaval ja meeldejääval kujul. Kindlate tegevustega (mingi töö, kombe või mänguga) on seotud töö- ja tavandilaulud, mis moodustasid mõnikord pikema tsükli, ning mängulaulud. Rahvapillid Lokulaud (lokk, lokits, lõkulaud, kola, kolk, kolklaud, kloba, orjapill) kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe, harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Pingipill, Jauram, Käristi, Parmupill, Põsepilli heli tekitatakse ühe või mõlema käe sõrmedega vastu põski nipsutades. Pinget muutes saadakse erinev heli. Kammipilli piid on kaetud õhukese paberi või puulehega, Trumm, Vurr tehakse seajalakondist või puust. Nööri otsa kinnitatud tükike pannakse õhus kiiresti keerlema, nii et kuuldub vurin. Lehepill, Putkepilli (härjapill) saab teha heinaputkest või pärnakoorest. Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) on
Põispill keelpill, millel kõlakastiks täispuhutud seapõis. Mängitakse nagu tsellot. Parmupill metallist pill, millel keel pannakse võnkuma puhudes. Kõlakastiks inimese suu, heli kõrgus muudetakse suukoopa suurusega. Pingipill laud, mille vastu hõõrutakse nuiaga, pandi peale ka tuhka Lokulaud signaalide tekitamateks puutükk. Jauram puuoks, metallist taldrikutega, lüüakse vastu maad. Viiul varem Kagu-Eestis kiik ehk kiigapill Lõõtspill Suupill · RAHVATANTS seotud kindlate kommetega, rituaalidega, tantsiti kalendripühadel, perekondlikel üritustel. Elemendid on kujunenud eestlaste iseloomulikest liigutustest. Maagilise tähendusega olid imiteerivad tantsud. N: karutants, sokutants, ristitants, kepitants.
Nt lokk kuusepuust laud, mida taoti kase- või tammepuust vasaraga. Igal perel oli oma signaalide süsteem. Tänapäeval on kasutusel kromaatiline lokk. 2 Heli tekib materjali jäikusest. Tihti varustati pillid pere märkidega. Triangel mida suurem triangel, seda madalam heli. Parmupill erinevates helistikes, soolopill (kuulasime ka..) Juhuslikult heli tekitavad pillid: o Pingipill o Luuapill o Jauram lüüakse vastu maad, võib esineda ka poogen. MEMBRANOFONID Põsepill Kõriorel Kammipill AEROFONID Lehepill meloodiapill (kuulasime) Putkest, roost vilepillid klarnetilised, härjapillid Pajupill kuni 8 sõrmeava; valmistati pajust, lepast, männist; esines paarisvile e reasvile (19. saj setu potikaupmehed); leotati vees. Savipiilu sabas auk, külgedel 2 ava. Roopill 6 sõrmeava, nasaalne hääl, heli tekitab pilliroost piuk, sellest arenes torupill.
Distantseerudes oma aja elulähedusnõuetest ja biologismist ning eelistades valiku teel peenendunud vaimu, andis Hindrey põhjust süüdistada end härrasmoraalis. Ent Hindrey jaoks ei tähendanud moraalne ülimuslikkus ülbust, vaid kaastunnet vähemate vastu. Elu oli ta vastuolulise isiksuse jaoks suur seiklus, kus igal on oma roll, sest ta ei arva, et kord päritut hõlpsasti muuta saab. Omas ajas olid väga populaarsed Hindrey koomiksilaadsed lasteraamatud, nt "Pambu-Peedu", "Jaunart Jauram", "Lõhkiläinud Kolumats" jt. Novellikogud: "Välkvalgus" (1932), "Armastuskiri" (1933), "Sigtuna having" (1937), "Südamed" (1938) ja "Hukatus Mälaril" (1939). Romaanid: "Urmas ja Merike" (19351936), "Loojak" III (1938), "Sündmusteta suvi" (1937), "Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka" (1939), "Taaniel Tümmi tähelend" (1942). Kirjutanud ka näidendi "Raidaru kirikumõis" (1935); lühibiograafiaid ("Admiral Johan Pitka") ja populaarteaduslikke raamatuid.
Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. 2.)Teose pealkiri: "Wikmani poisid" . Pealkiri selline kuna raamat räägib Wikmani kooli poiste tegemistest , armumistest ja edasisest elust. Zanr: Romaan 3.)Peategelased: Sirkel Jaak , Härra Wikman, Trull, Usukannataja e. vikaar Tooder, Laasik Riks, Rumma, Kristjan Koorman, Maim e. Joodik Juss Pukspuu, Jauram, Penn e. Penno, Terrepson, Tummel e. Tumbu, Linkman e. Valge Luich, Maria, Aino Pukspuu, Virve Pukspuu. Sündmuskohad: Wikmani Gümnaasium, Pukspuude maja , kohvik. Tegevusaeg: Umbes 1939 kuni Teise Maailmasõja lõpuni. 4.) Raamat räägib sellest, kuidas 10.klassi poistest arenevad mehed. kes lõpuks(paljud oma soovi vastaselt) rebitakse sõtta, milles nad tihti isegi poolt valida ei saa. Samuti sellest, et armastus, mis teistele tundub nõrk , võib tegelikult olla hoopis tugev ja
10. Friedrich Terrepson (ei pidanud klassi asjadest ema ees suud, ema oli lastevanemate nõukogu raudvara, doktori poeg, tedretähniline) 11. Linkman (liiga pirtsakas, kergesti haavuv, riigikohtuniku poeg, üleolev albiino, kapriisne, hüüdnimi: Valge Luich, jänesesilmad) 12. Ralf Tummel/Tumbu (liiga heasüdamlikult loll, abistamisind, veinikaupmehe poeg, atleetiline võsu,süütalastepäeval sündinud,hallid punnsilmad, ) 13. Jauram (tõmmu, igavene narr), Maila on pruut, mustlase moodi, tuntud advokaadi ja näitlejanna tütar 14. Kristjan Koorman pikk koorman, punane kräsujuus, tedretähniline, elas Nõmmel, tedretäheline naljavend, pikk ja kõhn, sai 18.a, isa ärimees (soome spordiriistade esindaja) 15. Joosep Maim joodik, täiskuunäoga, isa kunstnik, joonistaja (11 klass) Õpetajad 1. Haaviksoo hüüdn: Köster, hommikupalveklaver, sallimatu 2
Jaak mõtles et siis Virve ja Juss on ka suudelnud üksteist.Ning muutus armukadestaks.Jussil oli ka teine õde mingiga Aino Pukspuu.Kui tema käis Pennoga.See poiss oli omamoodi naljakas ning omapärane, talle meeldis õpetajate hääli matkida, iga kord kui ta midagi rääkis, rääkis ta seda jälle kellegi omapärase aktsiendiga.Penno oli sportlik poiss muidu ning pärit üpris rikkast perekonnast.Jaagu klassis veel käivad näiteks Jauram, kes on ka väga tubli õpilane.Ta on üks vähestest kes ona ka hea matemaatikas.Trull, on väga korralik poiss, kelle isa on saadik.Jaak ei andnud aga Virve osas alla.Ning püüdis igal võimalusel, et Virve valiks just tema. Lugu lõppeb selle juures kui poisid on juba lõpetanud 11-nda klassi.Ning saavad kokku klassikokkutulekul.Mis toimus 5 aastat pärast kooli lõpetamist.11.klass läks neil üpris kiiresti ning kõik poisid lõpetasid kooli
Kohati liiga arusaamatu. Võis tunduda, et tal oli Jaagust ja Riksist ükskõik. Kindlasti oli ta tark ja abivalmis, abistas oma ema. Aino Pukspuu ilus, enesekindel tüdruk. Julge rüht ja uhke kastanivärvi pea. Kohati väga uhke ja ei soovinud eriti midagi teha..Võib öelda, et väga hooliv ja abivalmis siiski, oli medõde Teise maailmasõja aegu. Härra Wikman koolidirektor. Üliviisakas ja ülikorralik. Mõistliku ja kannatliku meelega. Jauram tõmmulokiline, roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega poiss. Pahandusetegija. Arvas, et temal on alati õigus. Oli kodumaaline poiss, võitles Eesti sõjaväes. Trull väikese roosaga lapsenäoga. Klassi kõige korralikum poiss. Väga tark. Ta hoolis oma sõpradest, aga ei tahtnud kõiges, mis talle vastumeelt tundus kaasa teha. Lemmikuim karakter oli mul Penno, sest ta alati teadis, mis ta tegi. Tänu oma huumorisoonele sai väga hästi eksamidest läbi
LÕPP. Iseloomustused Vare: Väga korralik ja erandlike tehiliste huvidega kenasti kasvatatud poiss, raamatupidaja poeg, kitsa ja kahvatu näoga prillikandja. Sirkel: Sile poiss, diplomat ja poet, kes püüdis kammida juukseid seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda harali. Samuti oli ta väga tark ja oma klassi priimus. Penno: Hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Ta oli miljonäri poeg ja ladna poiss. Jauram: Tõmmulokilise roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega jõmm. Pukspuu: Pikk, kaunikesti mõttetühja kuid elevusest õhetava näoga, väikese kolmnurkse vinnilise näoga loikam. Direktor: Näeb viisakas välja. Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised,
Uuemat rahvalaulu esitati sageli erinevalt regilaulust pillide saatel ja seda tehti ajaviiteks mitte töö mööda saatmiseks. Uuema rahvalaulu liigid: 1) Meestelaulud (sõjad, meremehe elu, kõrtsi, nalja ja pilkelaulud jne) 2) Naistelaul (armastus ja kaotused ja tunded jne) 3) Ringmängu ja tantsulaulud (see täitis noorte puhkehetki) Rahvapillide loetelu: 1) sokusarv 2) parmupill 3) roopill 4) karjasepasun 5) põispill 6) hiiu kannel 7) jauram 8) pingipill 9) lõõtspill 10) torupill 11) kromaatiline kannel 12) vana 6-7 keelne kannel 13) setu kannel 2. Asjaarmastajalik koorilaul ja pillimuusika Koorilauluarengule aitasid kaasa vennastekoguduste populaarsus ja kooslaulmine, kihelkonnakoolide avamine ja koolikorralduse allutamine haridusministeeriumile mitte kirikule. Koorilaul oli alguses päris algeleine (pille polnud mille järgi häälde
sajandil ka eestlaste laulujumal Vanemuine. Eesti rannikualadele ilmus 13. -14. sajandil rootslaste kaudu põhjamaade pill poognaga mängitav hiiu kannel. Talharpa. Hans Renqvist kodus, Vormsi. Foto: O. Andersson 1903, Svenska Literatursällskapet I Finland Viiul hakkas Eestis linnade kaudu levima 17.-18. sajandil. Viiuliga sai moodsamaid rahvatantse paremini saata kui torupilliga. Viiulit mängitakse poognaga. Vibukujulised ühe keelega pillid on arhailine põispill ja uuema aja jauram (ka umba) resonaatoriks vastavalt põis või kilukarp. Jauramit kasutati vastu põrandat lüües ka lihtsalt rütmipillina. 2.2. Põispillid Õhkpillid (puhk- ja lõõtspillid ehk aerofonid) Õhkpillides tekitavad heli vibreeriv õhusammas. Nii tekitab keerutamisel vilistavat häält nööri külge seotud lauake - vurri- ehk suristuspuu. Algelisteks puhkpillideks olid sõrmede, huulte või raami vahele paigutatud õhukesed taimeosad, mille servale puhudes
12)siku 13) Friedrich Terrepson (ei pidanud klassi asjadest ema ees suud, ema oli lastevanemate nõukogu raudvara, doktori poeg, tedretähniline) 14) Linkman (liiga pirtsakas, kergesti haavuv, riigikohtuniku poeg, üleolev albiino, kapriisne, hüüdnimi: Valge Luich, jänesesilmad 15) Ralf Tummel/tumbu (liiga heasüdamlikult loll, abistamisind, veinikaupmehe poeg, atleetiline võsu, ,,süütalastepäeval sündinud" , hallid punnsilmad, ) 16) Jauram (tõmmu, igavene narr) 17) Felix Rand 18) Kristjan Koorman pikk koorman, punane kräsujuus, tedretähniline, elas Nõmmel, tedretäheline naljavend, pikk ja kõhn, sai 18.a, isa ärimees (soome spordiriistade esindaja) 19)Mikk 20)Peep 21) Joosep Maim joodik, täiskuunäoga, isa kunstnik, joonistaja 22) Padar tuim 23) Riibus - tuim 24) (11 klass)Haaviksoo hüüdn: Köster, hommikupalveklaver, sallimatu, 25)kõmmo
Ta suutis kôigi hääli järgi teha. Lisaks sellele oli Penn sportlik ja teistest oluliselt rikkam. Pennil oli suhe Ainoga, kes oli Jussi vanem õde. Penn oli üsnagi kaval noormees. Tal oli tihtipeale igasugu asjade tegemise jaoks lihtsam moodus välja mõeldud. Üldiselt oli tore ja sõbralik ja oma sõprade jaoks vägagi abivalmis. Ka tema mobiliseeriti Punaarmeesse ning tema vanemad arreteeriti pursuidena. Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju Jauram - pahandusetegija, sõjaväelase poeg, paneb kõige kiiremini relva kokku Terrepson - klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) Noormeeste otse koolipingist sõtta tõmbamine.
• · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju • · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga) • · Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku • · Penn e. Penno - koomik, teeb kôigi hääli järele, sportlik, rikas • · Terrepson - klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus • · Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna • · Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg
mõjul erinev heli; on juba viisipill · Triangel mida väiksem triangel, seda kõrgem heli · Parmupill valmistatud puidust või metallist; väike; erinevates helistikes; tuntud igas maailmajaos; mängiti pulmas, laatadel, kõrtsis jne. · Rütmipillid juhuslikku heli tekitavad · Luuapill luuavarre tagumine vastu maad, kaapimine · Pingipill · Jauram vastu maad lüües hakkavad metall-liistakud helisema; puupalk, millega sai heli peatada käis ka pilli juurde · Membrandofonid · Trumm koeranahast kilega · Põsepill · Kammipill kammi ümber pandi paber ja siis mängiti sealt läbi puhudes · Aerofonid · Nööri külge seotud laud, keerutatakse pea kohal, tekib vihin · Lehepill e. rohupill oluline sõrmede ja huulte tegevus · Putkest tehtud pillid
4 värsirida on rühmitatud salmidesse. 20. saj levis ka mitmehäälsus. Ettekande viis: pilli saatel (kannel, lõõtspill), mehed laulsid Rahvalaulu teemad: uute laulude sisus on kesksel kohal tegevus. Laulu tuli uued teemad nagu tunded, sõda, vangipõlv, poliitika Esitajad: (nii üksi kui ka koos,) eeslaulja kui ka koor, esitajaks mehed Eesti rahvapillid: lauldi ka pilli, nt kandle või lõõtspilli saatel/ keelpillid: kannel, jauram, põispill õhkpillid: vilepill, sokusarv, lõõtspill, torupill, karjapasun ise helisevad pillid: lokulaud, parmupill, käristi, pingipill 7. Esimene Eesti üldlaulupidu - toimumise aasta, mitu päeva, millal midagi ette kanti, laulupeo repertuaar, osavõtjad, dirigendid. Tähtsus Eesti muusikale. Eesti esimene üldlaulupidu toimus 1869. a Tartus, kestis 3 päeva (18. - 20. juunil.) Esimene päev: vaimulikud laulud
2.Enamik pille valmistati kodus, kuid mõningaid keerulisema ehitusega pille (viiul, lõõtspill, tsitter) võis osta ka poest või meistrilt. Laias laastus võib eesti rahvapillid jagada nelja rühma: ·puhkpillid (flööt, klarnet, trompet) ·keelpillid (kannel, põispill, viiul, mollpill, kitarr, Hiiu kannel) ·lõõtspillid (lõõts, Eesti lõõts, akordion, libliklõõts) ·löökpillid (Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram , parmupill ) ·Roopillid, Sarvepillid, torupill Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks vanem ja uuem. Vanem : Tantsud sõõris ja reas (Kihnu ratas, Viru löss, jpm ); Imiteerivad tantsud (Härjatants, kasatsokk, mustlasetants jpm.); Akrobaatilised tantsud (tokitants, varvatants, kandali...) Uuem : Paaristantsud (Polka , valss, labajalavalss, galopp); Kontratantsud. 3.Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levik oli otseses
Selliste pillide tekitatud helid jäävad sageli muusika ja mittemuusika (isegi müra) vahealale. Niisamuti jääb muusika piirimaile suur osa väikeste laste tekitatud pillihelidest. Rahvapillide liigitamine: Idiofonid ise helisevad pillidHeli tekitab pilli materjal, korpus ise, kui seda lüüa või näppida. Lokulaud (lokk, lokits, lõkulaud, kola, kolk, kolklaud, kloba, orjapill) Heliraud (tagiraud) . Pingipill (tuhkapill) Jauram (loogapill, umba, sokuloku) Käristi koosneb käepidemega hambulisest võllist ja selle ümber pöörlevast puuraamist, mille sees olev puulaast vastu hambaid puutudes käriseb. Käristiga hirmutati loomi (hunte). Kilk (ristik) Parmupill (konnapill, huulepill, kärsapill, suukannel) Membranofonid väriseva membraaniga pillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Põsepill Kammipill Trumm
sisendusjõulise, rahvalaulule omase vormitraditsiooniga lasteluule. Söödi hällilaulud: ,,Uni tuleb", ,,Ehatäht kiirgab", ,,Äiu, lahke lapsuke" Söödi mängulaulud: ,,Piitsavarrel ratsutamas"; ,,Ratas tahab rautada" Söödi küsimuslaulud: ,,Krokodill", ,,Küsimused" Luulekogu ,,Lapsepõlve Kungla" 1923 Karl August Hindrey ,,Pambu-Peedu", ,,Seene-Mikk", ,,Piripilli Liisu", ,,Jaurat jauram";"Jaurat jaurami jõngermannid" ,,Summi Sulpsu sekeldused" ,,Kaval Hans ja Vanapagan" ,,Kalevipoeg" ,,Suur Tõll" ,,Võõrastütar ja peretütar" 3 J.Bergmann lastekirjanduse üheks teerajajaks, ,,Lastelehe" põhistruktuuri kujundaja. Luules elurõõmus, lõbus mängulisus ja kujundlikkus, mõtteline selgus ja kaalukus, vormipuhtus.
Kui mina lahkelt laulan palju. Hüva nõu nüüd kallis tõest 7. Tõmba eelmise ülesande regivärsis ringid ümber ALGRIIMILE 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: kannel, hiiukannel, viiul, mollpill, põispill, kitarr, mandoliin *Puhkpillid: pajupill, vilepill, putkepill, savipiilud, piibarid, valipill, kõrrepill, roopill, torupill, karjapasun *löökpillid: lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram, parmupill 8. Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? keelpille. neid on kõige raskem valmistada. 9. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kaera-Jaan 10. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud naaberkultuuridelt. 11. Valsi eestipärane vorm on labajalavalss 12. Reinlender, padespann, polka, ingliska ja krakovjakk on eesti rahvatantsud 13. Võrreldes teiste maade tantsudega on eesti rahvatantsud ......
Uuem rahvalaul: ● Algriim asendus lõppriimiga,; ● Mitmehäälne; ● Värsid moodustasid salmid ja refrääni; ● Pillisaatega. ● Laulsid ka mehed; Rahvapillid: ● Torupill; ● Hiiu kannel; ● Sarvepillid; ● Kannel; ● Vilepillid; ● Karjapasun; ● Parmupill; ● Jauram; ● Suupill. ● Tuhapill ehk pingipill; ● Lõõtspill; ● Lokulaud; ● Viiul; EESTI KESKAEG Üleminek muinasajast keskaega: ● Keskaeg algab kokkuleppeliset 1227.aastaga- muistse vabadusvõistluse lõpp- saarlaste alistumine; ● Keskaja lõpuks loetakse Livi sõja algust 1558. aastal. Mõisted: ● Vana-Liivimaa- Eesti ja Läti alad keskajal;
Õpilase olid õnnelikud, et matemaatika ära jäeti. Matemaatikaõpetaja Tusam polnud aga üldse õnnelik ja otsustas, et ka selles aines peab tulema eksam, kuid seekord suure kontrolltöö egiidi alla käiv. Poisid pidi midagi välja mõtlema, sest keegi ei soovinud eksamit teha see oleks võinud paljudel hinded kihva keerata. Maria juures tavapärasel koosolekul olles otsustati, et sõjaväekomisjoni mineku aeg tuleb ümber muuta ning seda Jauram oma isa abiga tegigi. Kohustusliku mineku aeg muudeti täpselt matemaatika ,,eksami" ajale. Tusam ei teinud sellest aga väljagi ning nihutas eksami kaks tundi edasi selle ajaga pidid poisid juba tagasi jõudma. Poisid aga otsustasid, et ainuke väljapääs on võimalikult kaua sõjaväes venitada. Nii tehtigi. Osa (nö. targad) oli õigeaegselt mata-eksamil kohal ja sirvis õpikut, KUI juhuslikult eksam toimuma peaks
Õpilase olid õnnelikud, et matemaatika ära jäeti. Matemaatikaõpetaja Tusam polnud aga üldse õnnelik ja otsustas, et ka selles aines peab tulema eksam, kuid seekord suure kontrolltöö egiidi alla käiv. Poisid pidi midagi välja mõtlema, sest keegi ei soovinud eksamit teha see oleks võinud paljudel hinded kihva keerata. Maria juures tavapärasel koosolekul olles otsustati, et sõjaväekomisjoni mineku aeg tuleb ümber muuta ning seda Jauram oma isa abiga tegigi. Kohustusliku mineku aeg muudeti täpselt matemaatika ,,eksami" ajale. Tusam ei teinud sellest aga väljagi ning nihutas eksami kaks tundi edasi selle ajaga pidid poisid juba tagasi jõudma. Poisid aga otsustasid, et ainuke väljapääs on võimalikult kaua sõjaväes venitada. Nii tehtigi. Osa (nö. targad) oli õigeaegselt mata-eksamil kohal ja sirvis õpikut, KUI juhuslikult eksam toimuma peaks
Õpilase olid õnnelikud, et matemaatika ära jäeti. Matemaatikaõpetaja Tusam polnud aga üldse õnnelik ja otsustas, et ka selles aines peab tulema eksam, kuid seekord suure kontrolltöö egiidi alla käiv. Poisid pidi midagi välja mõtlema, sest keegi ei soovinud eksamit teha see oleks võinud paljudel hinded kihva keerata. Maria juures tavapärasel koosolekul olles otsustati, et sõjaväekomisjoni mineku aeg tuleb ümber muuta ning seda Jauram oma isa abiga tegigi. Kohustusliku mineku aeg muudeti täpselt matemaatika ,,eksami" ajale. Tusam ei teinud sellest aga väljagi ning nihutas eksami kaks tundi edasi selle ajaga pidid poisid juba tagasi jõudma. Poisid aga otsustasid, et ainuke väljapääs on võimalikult kaua sõjaväes venitada. Nii tehtigi. Osa (nö. targad) oli õigeaegselt mata-eksamil kohal ja sirvis õpikut, KUI juhuslikult eksam toimuma peaks
annaabi.ee 
