Lastekirjanduse eksami materjal (0)

5 VÄGA HEA

Lastekirjandus – täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid ja žanrid. Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega.

Väikelastekirjanduse eripärast - Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine , mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada.

Muinasjutuvajadusest väikelapseeas - biblioteraapiline mõju lapsele; lapse maailmanägemus on kaootiline = ei tunne teisi eluviise ja võtab maailma sellisena nagu ta näeb; vanemad ei võta lapse hirme ja sisepingeid nii tõsiselt = muinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi; mudilase probleeme lahendab muinasjutt, suure lapse omi psühhiaater; kunagi EI TOHI lapsele muinasjutu tähendust seletada = tähtis on TUNNE!; lapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi = muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda , kuna see toob alati maa peale tagasi õnnelikult.

Rahvamuinasjutt – kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süžeeline arendus, lemmikteemad ja –karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult.
Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt – individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus, segli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt.

Perrault – 1697 ilmusid 8 muinasjuttu, Prantsuse Akadeemia liige, jurist , kuninga kirjutaja. Raamatute peategelane kajastub raamatu pealkirjas: Tuhkatriinu , Sinihabe, punamütsike, Pöialpoiss. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Lõpp halb, ei ole õnnelik. Õukonna jaoks räägitud.
Vennad Grimmid – 1812 -1815, muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud , rahvas tahab õnneliku lõpuga lugusid . Iga edasijutustaja on oma osa juurde pannud , tema hinnang juures. Rahvale ja rahva pealt maha kirjutatud.
Andersen – tuntud kunstmuinasjutu loojana. Tema muinasjutus esineb topelt adresseering.

Folkloorse lastelaulu tüüpe. (lastele lauldud ja laste endi poolt lauldud)

äiutus- ehk hällilaulud; mängituslaulud; laulud, mis aitavad unustada valu
mängulaulud: liisklugemised ehk liisusalmid ; hoiatava funktsiooniga laulud
ahellaulud : küsimus – vastus- küsimus

Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust - 19. sajandi II poolest põhjust rääkida eesmärgiteadlikkust eesti lastekirjandusest ning lastekirjanduse kriitika ja teooria algusest. P.Undritz´i järgi oli lastekirjanduse ülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada. Liiv eitas Rinaldo Rinaldiinisid jt röövlimuinasjutte. Eesti kirjanikest sobisid tema meelest lastele lugemiseks J. Kunder , J.Pärna, J.V. Jannsen . Sajandi lõpukümnendil pööratakse suurt tähelepanu lastekirjanduse probleemide üle. Kurdetakse lastele sobiva lugemisvara puudumise üle. Oldi üksmeelel, et lastekirjanduses on oluline osa rahva hariduse ning kultuuritaseme tõstmisel, seetõttu peeti vajalikuks lastekirjanduse arengu soodustamist

19.sajandi lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses
E. Bornhöhe ja A.Saali ajaloolised jutustused.
E.Vilde – rajas teed eesti kriitilisele realismile. Trükiti üsna rohkelt raamatuid võrreldes sajandi alguse ja keskpaigaga. Palju vaimulikku kirjandust.
J. Pärn 19.sajandi lõpu viljakaim jutukirjanik, kunstiline tase polnud väga kõrge. Kasvatuse vahend. Esmakordselt otseselt ja kaudselt väljenduvad konkreetsed, ajajärgule ja eesti elule iseloomulikud nähtused ja ideed.„Sina ei pea mitte varastama“
J.Kunder – koolikirjanik ja eesti lastekirjanduse teooria rajaja, teerajaja loodusõpetuse metoodikas, loodusõpetuse terminoloogia väljatöötaja,
Esitab lastekrjanduse funktsioonid – õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline ; ja printsiibid – eakohalisus ja temaatilisus1884 „Eesti muinasjutud“
Lastejuttudes inimlik soojus ja heatahtlikkus.Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada.
Friedrich Kuhlbars – ilmaliku laulurepertuaari viimine koolidesse, lastelaulud + noodid.
Tuntumad salmid: „ Teele, teele kurekesed...“; „Elagu eestlaste maa“; „Maasikas“; „Tudu, tuvike“; Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes.
Ado Grenzstein (ps Piirikivi) „Viisk, põis ja õlekõrs“. 19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu.

Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20-30ndatel aastatel.
Karl Eduard Sööt – lastelaulude autor : „Laula lapsuke“, „Uudishimulikud kassid“,
– avastas folkloorse lastelaulu ning arendas selle põhjal välja emotsionaalselt sisendusjõulise, rahvalaulule omase vormitraditsiooniga lasteluule.
J.Bergmann – lastekirjanduse üheks teerajajaks, „Lastelehe“ põhistruktuuri kujundaja. Luules elurõõmus, lõbus mängulisus ja kujundlikkus, mõtteline selgus ja kaalukus, vormipuhtus.
Reinhold Kamsen – olulisel kohal laps ise, lapse mängud, suhted ümberkaudsetega. Lasteluulesse tuleb mängulis-humoristilikke motiive , ilutsev toon taganeb. 30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas . Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult.
Ernst Enno - Luul-d: Üks rohutirts läks kõndima: Sügis; Emakene . Mõista ja elada sisse lapse hingeellu
Julius Oro : Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti ; Karjapoiss Junks; Enno ja Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid . Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts. Mitmekesine ja mahukas looming.
Jaan Lattik – Sõna ja situatsiooni koomika looja, mõistab lapse psüühikat hästi. Kogu „Minu kodu“ . Kirjeldab kodu soojalt.
Peäro August Pitka (Ansomardi) - Hästi palju sõjaväelaste eluolu kujutab: Surm suu ääres; Tondi Tõnu; Käbikuningas ja Aavikuemand. Rajanud teed kujutlusvõimele, saavutanud kunstilise sisendusjõu.
Richard Rohi „ Mesilane Maaja“ „Laanekohus“.Looduse ilu, inimlik headus ja ausus
Juhan Jaik „Kaarnakivi“. Suurem osa loomingust seotud fantastilisete, reaalsesse maailma sekkuvate olenditega

1930ndate lõpuks oli eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: kvaliteedi ja kvantiteedi osas suured muudatused; kujunes ulatuslik ja sisukas lasteperioodika; temaatiline avardumine; stiili-žanri mitmekesistumine .

Nõukogude eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) - Lastekirjandus surutud kitsastesse raamidesse. Peaaegu ainus võimalus oli realistlik elukäsitlus. Kommunistliku ideloogia elutõde. Domineerisid tsensuur ja plaanimajandus . Algupärast lastekirjandust ilmus 20-25 ühikut aastas. Tõlkekirjanduse kasv. Ilmusid koguteosed ( Laste sõna; Jutupaunik) ja sarjad ( Seiklusjutte maalt ja merelt ). Lasteperioodika kasv (Täheke). Lastekirjanduse teooria ja kriitikaga tegelesid: L. Tigane , R.Parve, L. Nurkse , J.Rummo. Uues algupärases laste jutukirjanduses soosituim looduse teema.
Eno Raud: „Sipsik“; „ Naksitrallid “
Jaan Rannap - „Agu Sihvka annab aru“
Silvi Rannamaa - „ Kadri “; „Kasuema“
Aino Pervik - „ Kunksmoor ja kapten Trumm “; „Arabella, mereröövli tütar“

Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid - Eesti lasteluule kõrgaeg: kutsesuutlikud autorid, kes kirjutasid täiskasvanule; luuletja muutub lapse partneriks; õige doseeringu saab didaktilisus. Temaatika : loodus lapse mõjutajana; lõbusad seiklused ; filosoofiline eluvaatlus. Lasteluule püsivama väärtusega ja tulemuslikum , värsikultuuri tõus, eakohasuse printsiibi teadlikum arvestamine, domineeris koolieelikute ja noorema kooliea luule. Lapse naerutamine muutus omaette väärtuseks.

Taasiseseisvunud Eesti juhtivaid autoreid väikelastekirjanduses - Riikliku kirjandussüsteemi kokkuvarisemini põhjustas lasteraamatuproduktsiooni vähenemise 90ndate alguses. 1991. aastal ilmus vaid kümmekond eesti lasteraamatut. Kõige tõsisemaks probleemiks oli kirjastamine . Eelistati tõlkeid või kordustrükke välja anda, sest siis ei pidanud autorile või illustraatorile maksma, eriti hea oli kui mõlemad olid surnud. Oma kirjanduse puudmisel oli palju tõlkeid, mis olid kiire toimetamise tõttu kehvakesed. 90ndatel raamatu pidi ettevalmistama keerukama teksti vastuvõtmiseks.

Kirjandusteoreetilisi mõisteid:
Hüperbool - kõnekujund, poeetiline liialdus , kirjeldatavaa asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju või intensiivsuse suurendamiseks .
Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. Kitsamas tähenduses – teaduslik fantastika, kaasaegse proosakirjanduse populaarne haru, aineks fantastikaga läbipõimunud teaduslikud hüpoteesid. Laiemas tähenduses hõlmab mitmeid fantaasiakirjanduse liike. Eelkäijaks võib pidada arhailiste rahvaste müüte- ja legende (Frankenstein).
Alliteratsioon ehk riim – sarnasekõlaliset sõnade kunstikavatsuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla. Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine, värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonide loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi jagunevad alg-, lõpp- ja siseriimideks.
Alliteratsioon algriimi jagunemisel tekkiv vorm, mis avaldub konsonantide kordustena.
Assonants - algriimi jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid .
Aimekirjandus ehk populaar teaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on sageli vaid vahend, mille abil teaduslikku teksti lastele arusaadavas vormis esitada. Iseseisvaks kirjanduseliigiks sai 18 sajandi valgustusaadete mõjul. 19 sajandi rahva haridustaseme tõus soodustas aimekirjanduse arengut. 20sajandil suurenes teaduse osatähtsus. Eesti aimekirjanduse tinglik algus 1732 A. T
Grotesk - kujtusviis, mis üllatavalt, sageli jämekoomiliselt ühendab vastandlikke nähtusi Esineb folklooris. Eesti LK-s: F.R. Kreutzwald , K.A. Hindrey , A.Kivirähk. Hulgaliselt E.Raua „Naksitrallides“ (vanaproua kassiga, Sammalhabet „kodustav“ daam, koduloomauurija)
Koomika – naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad , kukkumised, möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops – Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka – J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika võib esineda iseseisvalt (karikatuur) või toetada tekstis olevat koomikat (E. Valter ). Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. A. Lindgren „Vahtramäe Emil“, E.Raud „Naksitrallid“
Huumor – heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Tänapäevases tähenduses alates 18sajandist. Teistest koomika liikidest erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge . Alati olnud rahvaluule ja kirjanduse osa. Naermine nähuste või isikute vastuoluliste külgede üle seostub probleemide koomilise tõlgendusega ning kaasatundmise ja sümpaatiaga nalja objekti suhtes. Must huumor sisaldab absurdielemente, esineb sageli sõdurinaljades, linnalegendis, anekdootides.
Personifitseerimine ehk isikustamine - kõnekujund, metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele. P. peegeledab algupärasele mütoloogilisele mõtlemisele omast ümbritseva hingestamist ning omane ka lapse animistlikule maailmapildile. Ülesandeks on emotsinaalselt kaugete nähtuste lähendamine.
Antropomortifiseerimine – tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus.
Adaptsioon ehk mugandus – 1)tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele 2) adaptisoonil on mitmeid vorme ja lähedalseisvaid tehnikaid, nt kirjandusteose lihtsustamine, lühendamine, laiendamine, teksti žanrilise ja/või meedia kuuluvusse muutmine. Täiskasvanute kirjanduse töötlused lastele., kultuuriliselt mugandatud tõlked, proosatekstide kuuldemängu-, draama - või filmiversioonid, raskepärase teksti lihtsustatud variandid võõrkeele õppijale.
5

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kats74 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused

kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama) ja zanrid ( romaan, jutustus, muinasjutt, poeem, komöödia, draama). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk

Kirjandus

docx

Väikelastekirjanduse eksami konspekt

Lastekirjanduse definitsioon, olemus LK täiskasvanute poolt teadlikult L'le kirjutatud. ka rahva looming. LK hulgas ka algselt täiskasvanutele määratud IK teoseid, mis üle läinud L lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs

Väikelaste kirjandus

doc

Väikelastekirjanduse eksamiks

3)Algustähe kordusele rajatud tekstid 4)Lindude/loomade häälitsusi imiteerivad laulud 5) tähtpäevadega seotud laulud 6) Humoristliku põhitooniga laulud 7)Hoiatava funktsiooniga laulud 8) Dialoogile rajatud julguse/kindluse proovimise mängud 9) Nimesõimule rajatud laulud Ahellaulud 1)Küsimus-vastus-küsimus 2)Nn. Lõputa laulud (moodustub ring) Karjaselaulud EESTI LASTEKIRJANDUSE TEOREETILISE MÕTTE ARENGUST (UNDRITZ, LIIV, KUNDER, PARIJÕGI) Paul Undritzi kõne ,,Laste kirjadest" avaldati Eesti Postimehes. (kirjad tähendavad raamatuid) Tema arvates oli lastekirjanduse põhiülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada. Saksalas ilmus Juhan Liivi artikkel ,,Laste kirjavara", kus propageerib järgmisi

Lastekirjandus

docx

Laste- ja noortekirjandus

kohalkäija polnud. Konspekti vormistus on jäänud just selliseks, nagu see oli siis, kui ma ise sellest õppisin. Kõik lisamärkused jne olid minule endale mõeldud ja Sul ei pruugi neist kasu olla. Ilmselt on Sulle sellest konspektist abi, kui sa näiteks soovid enda koostatud loengute põhjal kirjutatud konspekti täiendada ega viitsi läbi lugeda Reet Krusteni väljaannet. Siinkohal mainiksin, et kuskil Eesti Vabariigi lastekirjanduse käsitluse juures jätsin ma selle lugemise pooleli, ei viitsinud enam ja aega polnud. Konspekt ei ole kohe kindlasti mitte täiuslik! Kui Sa päev enne eksamit alustad õppimist sellest konspektist (ja pole väga loengus käinud jne), siis ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema valmis ise kaasa mõtlema, sest iga punkti all ei ole ma kõike kirja pannud – ise olin valmis neist kirjutama peast oma teadmisi.

Laste- ja noortekirjandus

docx

Laste- ja noortekirjanduse konspekt

15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt tegelikult loetavad tekstid *õpikute tekstid Peter Hunt – lastekirjanduse teoreetik Lastekirjandus jaguneb: *muinasjutud *fantaasiakirjandus *realistlik kirjandus *aine kirjandus Lastekirjanduse loomine on mitmetasandiline ja mõtteline Lastekirjanduse piirjooned: *kuulub põhiliselt ilukirjanduse ja esteetika alla *erandina on ainekirjandus, kuulub lastele suunatud populaarteadusliku kirjanduse alla Lastekirjanduse funktsioonid: 1) esteetiline – hedonistlik külg, mängulis-artistlik külg, leiutav, meelelahutav, puhastab külg

Laste- ja noortekirjandus

docx

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad

Eeposi on laste tarvis lühendatud-lihtsustatud ja proosavormis ümber jutustatud. Eesti keeles on olemas järgmised ümberjutustused: · B.Kabur ,,Gilgames" · S. Martinelli ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" · R.Sutcliff ,,Lohetapja" · P.Ardagh ,,Põhjala müüdid ja legendid" · L.-H. Olsen ,,Erik Inimesepoeg" · M.Haavio ,,Kalevala lood" · I.Lasmanis ,,Karutapja" · I.Karnauhhova ,,Vene vägilased" ,,Dam San" · E.Raud ,,Kalevipoeg" 8. Lastekirjanduse tekkest Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal. Eesti: Eesti lk tekkis 19 saj keskpaigal rahvuskirjanduse üldise arengu käigus. Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse algeid leidub juba 17 - 18 saj. Esimene juturaamat lastele oli Arveliuse "Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" (1782).Pärast Kreutzwaldi muinasjutukogumit "Eestirahwa Ennemuistsed jutud"(1866) ilmumist, elavnes muinasjuttude (mj) tõlkimine. 20

Maailmakirjandus ii

docx

Nimetu

LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest).

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus..................................................................

Kirjandus

Rohkem sarnaseid