Haanja kool REIN RANNAP Referaat Autor: ............ Klass: ...... 2012 Sisukord Elulugu............................................................................ 3-4 Pildid............................................................................... 5 Kasutatud kirjandus......................................................... 6 2 Rein Rannap sündis 06.10.1953. Ta on pianist, helilooja ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap on muusik ja pedagoog aga tema ema Ines rannap on viiulisolist, pedagoog ja muusikakriitik. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965-1972 ja Konservatoori...
JAAN RANNAP Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks, aga sai lastekirjanikuks! Mida tähendab Teie jaoks EV presidendi poolt antud Valgetähe IV teenetemärk? Ma võtan tunnustust kui tähelepanemist töö puhul, mida me oma koleegidega tegime, lastekirjanduse arendamisel. Kui kaua te olete ajakirjas Täheke töötanud? Teie raamatute kangelastest elab Nublu päästeametis päris omaette elu. Olete Nublu tegemisega kursis? Ikka olen. Nublu teenib ju sisulist eesmärki, milleks päästeamet teda kasutab selgelt tuletatakse Nublu kaudu lastele meelde,et tikkudega ei tohi mängida, suitsetamine on üks paha asi ja muid ettevaatusega seotud asju ka. Millised raamatud peaksid Teie arvates koolilaste kohustusliku kirjanduse nimekirjas olema? Rääkides kõige nooremast lugejaskonnast, siis Sipsikut peaks küll iga laps lugema. Hea on Ellen Niidu ,,Triinu ja Taavi lood", kus ei teki niisugust probleemi, et laps ei saa aru. Hiljem il...
Rein Rannap Rein Rannap on helilooja, pianist ja improvisaator, tuntud ka kui rock-ansamblite Ruja, Hõim ja Noor Eesti asutaja. Ta on mitmekülgne ja laia tegevusalaga muusik, kelle loomingu ja interpretatsiooni ainulaadses stiilis on ühinenud kerge ja tõsise muusika taotlused. Ta on edukalt üles astunud kui klassikalise taustaga rokkmuusik, esitanud klassikalist klaverirepertuaari, jazz- ja vabu improvisatsioone, kirjutanud sümfoonilist muusikat, kooriteoseid ja muusikat klassikalistele kammerkoosseisudele ning loonud ligi 200 levilaulu, mis on kujunenud kõige kaalukamaks ja enim tuntust toonud osaks tema loomingust. Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres ema Ines Rannap oli viiuldaja ja Isa Heino Rannap muusikapedagoog. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunu...
Retsensioon Laupäeval, 24.oktoobril külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rein Rannapi ja keelpillikvarteti Prezioso kontserdit. Kontserdil esitati nii Rein Rannapi uuemat kui ka karjääri varasemast perioodist pärit loomingut. Sai kuulda ka esiettekandeid. Rein Rannap (1953) on eesti helilooja ja pianist. Klaverimängu ja heliloominguga alustas ta juba varases lapseeas. Esialgu olid Rannapi juhendajateks tema muusikutest vanemad, viiuldajast ema ja isa, kes oli dirigendist muusikapedagoogika teadlane. Rannap on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, seejärel Tallinna konservatooriumis klaveri erialal. Hiljem õppis ta klaverit Moskva konservatooriumi assistentuuris ja heliloomingut Lõuna- California ülikoolis. Rannap oli kokkukutsujaks, juhiks, klahvpillimängijaks ja heliloojaks mitmele rokkansamblile: Ruja, Noor Eesti ja Hõim.
R. Rannapi kontsert Käisin 7. Novembril kontserdisarja „ Muusika Eestimaale“ raames kuulamas Kilingi-Nõmme klubis Rein Rannapi klaveri kontserti .. Mõtlesin, et kui ikka tuntud muusik tuleb oma kodulinna kontserdi andma, tuleb kuulama minna. Peale Kilingi – Nõmme toimusid veel kontserdid Valga kultuuri-ja huvialakeskuses ning Abja kultuurimajas. Kohale oli tulnud päris palju rahvast nii, et isegi pileti ostmisel oli pikk järjekord. Kontsert algusajaks oli märgitud 18:00 ja see hakkaski väga õigel ajal pihta. Rannap ütles, et enamik lugudest kontserdil on uued, kirjutatud viimasel neljal aasta vältel ja
Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega.Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis.Rein Rannap võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis,Saksamaal. Rein Rannap on kutsunud kokku,ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitatavad rick-ansamblid: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985) ; Noor-Eesti (1977-1978) ja Hõim (Töötles Eesti rahvaviise;1979-1980). Alates 1971 on
Stephen Hartke juhendamisel. Olles ise pianist, kuulub tema loomingunimekirja rohkesti klaverimuusikat, näiteks tsüklid ,,Naiivsed palad", ,,Cruise Control" ,,Six-pack piano" ja hulk väiksemaid klaveripalu, Klaverikontsert ja ,,Time Sculpture" klaverile ja sümfooniaorkestrile. Samuti on ta ise enamikel juhtudel olnud oma klaveriteoste esmaettekandja. Ta on kirjutanud ka kammer- ja kooriteoseid, teatri- ja filmimuusikat. Olulisel kohal Rannapi loomingus seisavad kaks rock- kantaati: ,,Ilus maa" ja ,,Taevas ja maa" solistidele, segakoorile, klaverile ja rock-ansamblile. Kaalukaima osa tema loomingust moodustavad ligi 200 levilaulu. Rannap on kokku kutsunud ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Lisaks Rannapi enda ansamblitele on tema laule esitanud paljud Eesti juhtivad levilauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus jpt. Ta on oma lauludega
Kontserdiarvustus Mina käisin pühapäeval 7.detsembril Rein Rannapi kontserdil. Alguses ei olnud mul plaani sinna minna, sest samal päeval oli meeste karikavõistluste finaal võrkpallis. Kuid viimasel hetkel mõtlesin, et käin ikka ära. Oma otsust ma ei kahetse, olgugi et ma ei ole eriline klassikalise muusika austaja. Väikse pettumuse valmistas tõsiasi, et rahvast oli kohal väga vähe. Võiks ju arvata, et nii tuntud pianisti tuleb rohkem inimesi vaatama. Kavasse oli Rein Rannap valinud Byrdi, Bachi, Mozarti, Beethoveni, Chopini ja ka Liszti palasid
Tartu Forseliuse Gümnaasium REIN RANNAP Referaat Koostas: _________ Juhendaja: Liis Haagen Tartu 2011 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................................2 Rein Rannap.................................................................................................................................3-4 Pildid...............................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................6 2 REIN RANNAP Rein Rannap (pianist, helilooja, improvisaator) on sündinud 6. o...
JAAN RANNAP Referaat 2013 SISUKORD 2013...................................................................................................................... 0 1 Jaan Rannapi elulugu Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Viimases omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Jaan Rannap on kirjutanud raamatuid koolielust ning inimese, looduse ja loomade suhetest. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle
Kool Nimi klass REIN RANNAP muusika referaat Hindaja: (Linna nimi) 2011 SISUKORD KOKKUVÕTE.......................................................................................................................8 Otsides infot Rein Rannapi kohta sain ma ka päris palju muud teda. Ma ei teadnud enne, et ta nii paljuted koolides käinud oli. Oli väga huvitav otsida infot. Nüüd võin kidlalt öelda, et tunnen tema ajalogu päris hästi..............................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................9
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM REIN RANNAP ,,RUJA" Referaat Kohtla-Järve 2013 Rein Rannap on eesti helilooja ja pianist, kes sündis Tallinnas 6.oktoobril 1953.aastal .Ta on muusiku ja muusikapedagoogi Heino Rannapi ning viiulisolisti ja muusikakriitiku Ines Rannapi poeg. Aastatel 19651972 õppis Rein Rannap Tallinna Muusikakeskkoolis. Aastatel 1972 1977 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Virve Lippuse klassis klaveri erialal. Aastatel 19771979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. Aastatel 19911995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja
Sisukord Sisukord............................................................................................. 1 Jaan Rannapist................................................................................... 2 Jaan Rannapi teoseid......................................................................... 3 Kasutatud kirjandus............................................................................ 4 Jaan Rannapist Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus omandas matemaatikaõpetaja kutse.
1977. aastal suundus ta lasteajakirja ,,Täheke" toimetusse. ,,Roheline pall" ilmus aastal 1962. Teosed Viimane valgesulg (1967) Topi (1970) "Jefreitor Jõmm" (1971) Nublu (1972) Toonekurg Tooni (1986) Kasulaps (1989) Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) "Agu Sihvka annab aru" (1973) Kukepoks (1979) Koolilood (1981) Tuukerkoer Torru ja teised loomad (1994) Spordilood (1996) Lipslaps, lehelind (2008) Maari Suvi (1983) Jaan Rannapi missioonitunne, humoorikus ja elutarkus, rohked teadmised spordist ja loodusest teevad temast ainulaadse kirjaniku kaasaja Eesti lastekirjanduspildis. Ta on küll terava silmaga, kuid siiski südamliku ja lahke sulega kirjanik, kellel on aega märgata nii poiste hingeelu kui ka looduses ja loomadega toimuvat. Tundub, et Rannap on niivõrd ainulaadne, et ükski noorematest kirjanikest pole suutnud senini tema jälgedes käia. Tema raamatud Jaan Rannap
1970. aastad Biitmuusikast sai rockmuusika Oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet Uue põlvkonna muusika sobib mitte ainult tantsimiseks, vaid ka kuulamiseks Eestisse jõudis popmuusika viimane moeröögatus- süntesaator Sven Grünberg asutas 1974.a ansambli Mess, mis sai üheks eesti elektroonilise rock'i alustalaks. Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja mitmete koosseisu vahetuste tõttu. Ruja Algselt mängisid Rujas lisaks Rannapile Paul Mägi, Andrus Vaht, Tiit Haagma ja Andres Põldroo, laulis Urmas Alender. 1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus Nõgisto, 1976. a hakkas Rannapi asemel klahvpilli mängima Margus Kappel, 1985. a aga Igor Garsnek. Kuna klahvpillidemängijate sulest tuli enamik
Muusikaga taheti provotseerida ja edastada rahvale oma mõtteid ja tundeid. Ansambli käekäiku mõjutas ka tihe liikmete vahetus. 1986. Aastal muutis ansambli edasist käekäiku Juri Altov, kelle eestvõttul saigi kontsertuur Venemaale võimalikuks. Aja jooksul muutus ruja koosseis väga palju. Tuntumad nimed ansamblis olid Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Igor Garsenik, Andres Põldroos ja Tiit Haagma. Ruja koosseisus oli vähest aega ka näiteks Siiri Sisask. Palju muutis Ruja saatust Rein Rannapi lahkumine ning naasmine. Rannapi tagasipöördumine tõi mõranenud bändi ,,uut hingamist". Muusikastiil muutus drastiliselt proge-rock´ist kommertsmuusikaks. Põhjus oli väga lihtne, proge-muusika ei toonud piisavalt raha sisse. Ka publikut oli saalis vähemaks muutunud. Paljud Ruja algusaastate fännid, ka raamatu autor ise, on vaadanud sellele perioodile kõõrdi, kuid pop- perioodil on loodud mõned Ruja tuntumad teosed nagu ,,Must lind" ja ,,Eesti muld ja eesti süda"
maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. ● Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. Info Edgar Valteri kohta ● Edgar Valter on illustreerinud 250 raamatut. ● Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu ● Eno Raua “Naksitrallid” ● “Sipsik”, Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, ● Aino Perviku “Kunksmoor”, ● Jaan Rannapi “Nublu”. kokkuvõtte ● Edgar Valter on 8 lapselisest perest. ● Ta on ilustreerinur 250 raamatut mis on enamuselt lasteajakirjad.
Kasutatud allikad Sissejuhatus Mina valisin oma esitluse tegemiseks eesti rokiklassika ruja. Ilmselt pole mitte ühtki eestlast, kes poleks nende kauneid ja aegumatuid lugusid kuulnud, mis on tänapäevanigi väga populaarsed. sellepärast tahtsingi teha oma esitluse just sellest bändist. Bändi ajalugu Ruja oli eesti rokk bänd, mis tegutses 1970-1980 aastatel. Oma esimese endanimelise albumi avaldasid nad 1979. aastal ning paljud Originaal-laulud olid kirjutatud Rein rannapi poolt. Bänd loodi rein rannapi poolt, kui ta oli 11.klassis 1971. Kolm esimest liiget olid Rein rannap, Urmas alender ja andrus vaht. 28.Septembril 1994 suri urmas alender ning tänu sellele otsustasid ülejäänud liikmed enam mitte kunagi `ruja' nime all esineda. Bändi nime kaks teooriat Populaarsem arvamus on , et Kuid osad inimesed arvavad, Ansambli nimeks võeti et nimi koostati bändi kõige uudissõna "ruja", mis oli tähtsamate liikmete eesnime
6 Alendriga reisilaeva ,,Estonia". Kardetud ja Armastatud merest sai saatuse tahtel tema päris kodu. Reisilaeval ,,Estonia" laulis ta oma viimast laulu ,,Kui mind enam ei ole". Alender on avaldand rohkest heliplaate ja kassette: "Ruja", ,,Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "Pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Urmas Alender on laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingi ja omaenda laule. Säilinud on ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust ,,Flying away", mis on avaldatud T.Kurmeti albumis ,,Muusikavooluses" (Stockholm 2008). Urmas Alendrist on tehtud ka dokumentaalfilm ,,Teisel pool vett"(2003) ja autoriks Liia Sakkos. 7 RUJA Ruja oli eesti rock-ansambel. Ansambli nimeks võeti uudissõna ,,ruja", mis oli
..................................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Ruja oli eesti rock-ansambel. 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kokku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel olid: rahvuslik ("oma") originaalmuusika, kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst, tugevad (proffessionaalsed) muusikud ja viia biitmuusika kunstilisele tasemele. 3 Esimene periood varajane ruja(1971-1975)
Genesiseks, Pink Floydiks. Bänd puudutas rahva südameid ja hingi, ta inspireeris. Ajas nutma ja naerma. Ruja õhutas Eestile mõtlema, isegi kui riigi tulevik ei olnud teada tumedatel NSVL aegadel. See kõik tähendas Eesti rahvale palju. Ruja oli Eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimi kujunes välja uudissõnast, mis asendas väljendit "teaduslik fantastika". Peaaegu kõikides lauludes on solistiks Urmas Alender. Ansambel viidi kokku Rein Rannapi ja Urmas Alendri poolt 1971. aasta septembris. 1. LOOMINGU PERIOODID 1.1 Esimene periood (1971-1975) VARAJANE RUJA Ruja pandi kokku kahe muusiku poolt, kellel olid erinevad huvid. Üks neist tahtis luua huvitavat muusikat (Rein Rannap) , teine laulda eesti keeles (Urmas Alender) . Enne ansambli loomist toimus Eesti rockmuusikas muutus seda ei julgustanud NSVL võim. Ruja vaatas okupatsiooni võimudele ülalt alla ning lõhkus selle nö seina ning hakkas eesti keeles esinema
Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 4 Edgar Valter on illustreerinud umbes 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu: - Eno Raua “Naksitrallid” ja “Sipsik”, - Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, - Aino Perviku “Kunksmoor”, - Jaan Rannapi “Nublu”. Edgar Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust, õpikuid. Illustratsioonid ja karikatuurid on toonud autorile hulgaliselt auhindu. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 5 1994 ilmus Edgar Valterilt esimene omakirjutatud ja joonistatud lasteraamat – “Pokuraamat”. 18.05
..................... Sisukord 3......................................................................................... Sissejuhatus Sissejuhatus Ruja oli Eesti üks kuulsamatest rock bändidest 70. ja 80. Aastatel. Nimi ,,Ruja" tuleneb bändi liikmete esimestest tähtedest (R Rein Rannap, U Urmas Alender, J Jaanus Nõgisto ja A Andrus Vaht). Bänd väljastas oma esimese albumi 1979. Aastal. Mitmed kuulsaimad meloodiad on kokku pandud Rein Rannapi poolt. Ruja valisime sellepärast, et me armastame rock muusikat ja Ruja on üks Eesti rock muusika ikoonidest. Koosseis Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Raul Sepper (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid)
Juhul kui klaveril on ka kolmas ehk keskmine pedaal, jätab see kõlama vaid esimese mängitud akordi. Tänu meie koolis toimuvale muusika kuulamisseminaridele olid esitatud teosed tuttavad ja äratuntavad. Kõige rohkem meeldis mulle Johannes Brahmsi kaks teost: “Ungari tants nr1“ ja “Ungari tants nr 5“. Duo oli väga meeldivalt need kaks teost sulatanud ühte tervikusse, et ei saanud arugi, et algas täitsa uus teos. Muidugi oli ka väga nauditav nende esituses Rein Rannapi variatsioon ansambli ABBA – Money Money Money teemale. Variatsioonis oli ka palju šhow-efekte, duo vahetas mitmeid kordi enda asetust klaveril. Ühel korral mängis Argo alumise registri klaveri partiid (bassivõtmes) ja teine kord mängis ta viiulivõtme partiid. Arvan, et kuna paljud noored ei tea, mis teadmisi nõuab klaverimäng sellisel tasemel, ei osanud paljud õpilased ka hinnata seda kontserdit ja esinejaid. Samuti ka kui palju aega ja
vaid C-Jami enda esituses. Kvartett on tuntud selle poolest, et kontsertidel mängitakse teoseid maailma erinevate stiilide ja ajastute muusikast Olin kuulnud, et tegemist pole ainult klassikalist muusikat mängiva kvartetiga ning läksin kontserdile lootuses kuulda ka rock- ning poplugusid ning ma ei pidanud pettuma. Kontsert algas hoogsalt ja haaras kuulajaid kaasa juba esimestest taktidest alates. Andersoni ja Ulveuse popurrii kuulsa ABBA repertuaarist vaheldus Webberi, Rannapi, Status Quo, Brahmsi, Händeli ja Valgre tuntuimate paladega. Kavasse oli veel valitud kirev buklett teoseid maailma erinevate stiilide ja aja muusikast - repertuaari kuulub teoseid sellistelt heliloojatelt nagu Händel, Wagner, Lloyd Webber, Johann Strauß jne ning ansamblitelt Bon Jovi, AC/DC, Status Quo, Abba, Queen, Alice Cooper, Guns'n'Roses ja nii edasi. Esituse tase oli professionaalne ja kõrgetasemeline. Kontserdi tegi eriliseks see, et
1960. a. jätkasid edukalt oma lauljateed: Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts, Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Heidy Tamme, Marju Kuut jne. Omaette nähtus 1960. a. algul oli ER meeskvartett (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas), kes pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. 1970. aastad Sel kümnendil sai biitmuusikast rockmuusika. Eesti rahvusliku rock´i lipulaevaks peetakse ansamblit "Ruja" (tuli kokku Rein Rannapi eestvedamisel), kes mängis omaloomingut ja kasutas sõnadena eesti autorite luulet. Erinevatel aegadel on seal mänginud palju eesti tippmuusikuid. Ruja hingeks läbi aegade oli aga laulja Urmas Alender (1953-1994). Popgruppidest olid tollal populaarsemad Apelsin, Vitamiin ja Fix (laulja Silvi Vrait). Iseloomulik joon 1970. aastate popmuusikas oli kantriansamblite esiletõus. Tuntumad olid Kukerpillid, Palderjan ja Justament.
Rein Rannap on kutsunud kokku ja juhtinud kolme (tema oma loomingut esitavat) rockansamblit: Ruja (19711975 ja 1980 1985); Noor Eesti (19771978) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 19791980). 1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi (,,Sa tule nüüd"; ,,Mis küll saab"), ja 1974 ning 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi (,,Keegi tulla võib"; ,,Sinu hääl"). Ta on kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. Rein Rannapi poplauludest on tuntuimad: · ,,Raagus sõnad", · ,,Nii vaikseks kõik on jäänud", · ,,Ühes väikses Eesti linnas", · kantaat ,,Ilus maa". Rein Rannap on esinenud tihti improvisatsioonidega, tema vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Kasutatud kirjandus · http://et
"Kingi emale üks kena päev" Külastasin emadepäeva juubelikontserti "Kingi emale üks kena päev" 10.mail. Muusikud esinesid Tallinna Raekoja platsil. Traditsiooniks saanud kontserdi korraldajaks on Valdur Laid, Elioni juhatuse esimees. Kontserti korraldatakse juba 10.ndat aastat ning emasid rõõmustaval ilusal emadepäevakontserdil oli ka heategevuslik eesmärk- selle ajal koguti raha abivajajatele lastele vajaliku kõnniroboti soetamiseks. Heategevusliku emadepäeva kontserdi juubeliprogramm oli esinejatest kirju üles astusid ansambel Traffic, Uno Loop, Tsellokvartett C-Jam ja Luisa Värk, Köök ja Kaire Vilgats, Meero Muusiku lastekoor ja käsikellade ansambel Nõmmelill. Kontsert algas hoogsalt ja haaras kuulajaid kaasa juba esimestest taktidest alates. See algas Meero Muusiku lastekoori esitatud lauluga "Emale", mis kuulub P.Ripsi repertuaari. Seejärel tervitasid kohaletulnud publikut päevajuhid Harriet Toompere ja...
Pidulik vastuvõtt, algab õhtul kell 18.00 Kätlemistseremoonia Peale hümni presidendi kõne Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert Avavalss presidendipaari poolt Eesti Vabariigi 93. sünnipäev Estonias Kutsutud oli üle 900 külalise Kontsert algas Tõnu Kaljuste sissejuhatusega, kus ta lubas publikule Viini klassikute seltskonnamuusikat ja Tallinna heliloojate loomingut. Baleriinid sinises, valges ja mustas. Lõpetuseks tuli üheskoos ettekandmisele Rein Rannapi ja Hando Runneli "Päike on kõikide päralt" Mida kanda? Riietumisjuhiseks on kutsel märge "Frakk või tume ülikond. Rahvariided. Aumärgid" Kui mees kannab frakki, siis on naise riietuseks alati täispikk galakleit või komplekt. Rahvariided on võrdsed frakiga. Sobilik ja kõige kindlam on kanda rahvarõivaid. Need on ajatud ega lähe moest. suupisted Kokku valmistati 10 800 suupistet ja neid tegid seitse peakokka. Viinapitsidesse pandi näiteks hernesuppi ning loomulikult ei
Tema karikatuure on avaldanud paljud ajakirjad ja ajalehed, joonistanud pilte ka Eesti Looduses ilmunud artiklite juurde. Viimased poolteist aastakümmet elas Eadgar Valter Võrumaal Urvastes. Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut, loonud ka vabagraafikat, eksliibriseid, plakateid jm. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J. Rannapi "Nublu" jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust, õpikuid jm, teinud kaastööd ajakirjadele Täheke, Pioneer, Hea Laps jt. E. Valteri karikatuure on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades Eestis ja mujal maailmas, ilmunud on 7 karikatuurikogumikku. On loonud vabagraafikat, ca 250
Kontserdi pealkiri oli ,,Teiselpool vett". Selle kontserdi üldeesmärk oli tutvustada Urmas Alenderi loomingut. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Alendrist on Liia Sakkos teinud dokumentaalfilmi "Teisel pool vett" (2003). Alender hukkus parvlaeval Estonia. Birgit Varjun (sündinud 24. septembril 1986 Sangastes) on Eesti laulja, kes
jooksul on ta andnud 1119 kontserti 125 linnas juhatades 72 erinevat orkestrit. Tunnustused Neeme Järvi tööd on hinnatud paljude autasude ja aunimetuste vääriliseks. Muu hulgas on ta ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor ning talle on omistatud "sajandi eestlase" tiitel. 6 Urmas Alender Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Sai tuntuks Rein Rannapi rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja -kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Alendrist on Liia Sakkos teinud dokumentaalfilmi "Teisel pool vett" (2003).
Euroopa riikides, Venemaal ja Kanadas, Jaapanis, Hiinas, Iisraelis ja Austraalias. Aasta loomingunimekirjas on peale Kõrvitsa ooperi teisigi olulisi suurvormis teoseid, sh Olav Ehala muusikal „Arabella”, Tauno Aintsi ooper „Rehepapp”, Kristjan Kõrveri kammerooper „Raud-Ants”, Toivo Tulevi „Magnificat”. Korraldati sisukaid autorikontserte, sh Toivo Tulevi (Crescendo), Sven Grünbergi (festival „Plektrum”), Tõnu Kõrvitsa (Tallinna Filharmoonia), Rein Rannapi ja Liis Viira (Eesti Kontsert) muusikaga. René Eespere autorikontserdid leidsid aset Eestis, Saksamaal, Soomes, Moskvas ja Peterburis. Tallinna Filharmoonia sarjas „Portree” kõlas Lepo Sumera looming, Muusikasõprade Seltsi muusikat ja sõnakunsti ühendavas sarjas „Heli ja keel” Helena Tulve, Märt-Matis Lille, Raimo Kangro ja Peeter Volkonski looming. Oli olulisi välisesiettekandeid, sh näiteks Erkki-Sven Tüüri „De
Selle aja jooksul lõi ta ligi poolsada laulu. Urmas oli rohkem sõnade kirjutaja, muusika tema sõnadele kirjutasid enamasti Jaanus Nõgisto ja Rein Rannap. Rootsis kirjutas ta ka ise muusikat. Albumi andis välja koos Ricky Deliniga. Samuti andis ta Rootsis välja kasseti "Vana Kloun" (1992. a.) ja kõige viimasena Virve Osila sõnadele kirjutatud lauludekogumiku "Hingelind" mida ta ei jõudnud ise välja anda Ruja •1971. aasta septembris tuli Rein Rannapi eestvedamisel kokku andsambel, mis hakkas kandma nime Ruja, mis tähendab fantaasjat. •Esimene koosseis oli üsna naljakas- Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning kaks naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. •1972. aastal lisandus Rujasse Jaanus Nõgisto. •1981. aastal tekkis täielikult rujamaanja ja lõi nagu lööklaine hetkeks väga kõrgele- nad olid tohutult popid. Urmas ja teater •1978. aastal läks ta tööle Nukuteatrisse •1989
mõnda tuntumat ja leierdatumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Esimene koosseis oli üsna naljakas - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2
Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. 3 II Elutöö Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J. Rannapi "Nublu" jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust,õpikuid jm, teinud kaastööd ajakirjadele Täheke, Pioneer, Hea Laps jt. E. Valteri karikatuure on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades Eestis ja mujal maailmas, ilmunud on 7 karikatuurikogumikku. On loonud vabagraafikat, ca 250 eksliibrist,
kui palju oli rahvast, arvatavasti u. 18 000. Kaasaelamine oli tohutu. Algas tihe loominguline koostöö poeet Ott Arderiga. Muusika ja teksti valik tookord saavutas mingi ühise nimetaja, mis kõiki eagruppe ühendas.Ruja uusrahvuslikkus tekitas vastukaja, eriti noorsoo seas. Sündis "Ruja" uus stiil. Repertuaaris on nagu ennegi ka tõsisemaid lüürilisi-filosoofilisi laule, nagu "Rahu", "Kel on laulud laulda", "To Mr Lennon" (Nõgisto heakskiitu ei pälvinud pea ükski Rannapi "kuldaja" loo-idee ja Arderi tekstid. Ka ainukese tookord kavas olnud Urmase looga "To mr. Lennon'iga" nõustus Jaanus väga vaevaliselt. Publikul tekkis harjumus selle laulu ettekande ajal püsti tõusta (Seda lasid võimud sündida).) "Rahu" teksti on kirjutanud Urmas Alender, lindistusena tehti ta koos Eesti Raadio Orkestriga. 1983. a. ilmus Rujal laulik "Laulab Ruja" Ruja III perioodi lauludega, seal on noodina ka see laul olemas. Kuid nagu esimeselgi perioodil hakkasid tekkima probleemid
aina intesiivsemaks muutus tempo ja meloodia.Teine teos samuti Heino Ellerilt kandis pealkirja "Kellad". Teose meloodia oli pehme ja voolav. Tempo oli kooskõlas meloodiaga.Kolmas teos Tokaata h-moll meeldis mulle väga. See oli tõesti väga energiline ja võimas. Emotsiooni rikas meloodia ja omapärus kaunistasid seda teost väga palju. Nüüd oli aeg käes, kus lavale tulid kaks viimast esinejat. Rein Rannap ja Mihkel Mattisen. Nende esimeks looks oli Rein Rannapi teos "La Defensei Suur Kaar". Rütmikas teos ja hüpleva meloodiaga, kuid väga tavaline.Suhteliselt madalas registries oli esitatud. Teine lugu kandis pealkirja " Naiselik pool". Meloodia varjeerus ja tempo samuti, alguses oli aeglane siis jälle veidi kiirem. Viimane teos "Kosmoseturisti blogi" oli selle kontserdi viimaseks teoseks. See lugu oli muidugi väga energiline ja kiire tempoga. Meloodia meeldejääv ja hästi lõbus. See lugu ajas kohe kõik magajad üles.
·samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt; ·Albumid: "Ivo Linna '93" (1993) "Ivo Linna" (2001) "Enne ja pärast päeva" (2001) "Üksi, iseendas üksi..." (2006) Urmas Alender Urmas Alender (22.nov.1953-28.sept.1994) oli sti laulja ja helilooja.Ta sai tuntuks eesti rokkandsambli Ruja omapärase solistina.Temalt on ulmunud rohkesti heliplaate ja kassette, seal hulgas ,,Ruja" , ,,Üle müüri" , ,,Kivi veereb" jne. Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Kõige kuulsam bänd mille solist ta oli on Ruja.Ruja loomise põhiprintsiibid olid : Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Ruja koosseid on ajaga palju muutunud
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea laps" toimetajana, 1981- 1984 oli Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja. Tuntuks saanud on ta oma vabakutselise kirjaniku tööga. Alates 1979. aprillist kuulu...
Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes. Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega. Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis. Rein Rannap on kirjutanud ka kammermuusikat ja mitmeid levilaule.
1970.-1971. aastal Tallinna Polütehnilises Instituudis tegutsenud Keldriline Heli, hilisema nimega Väntorel, oli küll juba teadlikumalt hipilikum ja “teadvuse avardamise” peal väljas, mõjudes omal ajal väga uuenduslikult, kuid vastuolu nende muusikale lõhkus selle ansambli kiiresti. Intelligentset lüürikat hakkasid Eesti rockmuusikas esimesena kasutama folk- rock bänd Peoleo ja Virmalised. 1971. aastal pianist-helilooja Rein Rannapi algatusel alustanud Rujat peetakse Eesti intellektuaalse rocki tippnähtuseks. Ansambel tegutses aastani 1988, kuid sageli muutuvas koosseisus jäi ainukesena muutumatuks laulja Urmas Alender. Vahelduvate loomingulis-ideoloogiliste liidrite (1971 – 75 Rein Rannap, 1976 – 80 kitarrist Jaanus Nõgisto koos pianist Margus Kappeliga, 1980 – 84 jälle Rein Rannap, 1985 – 86 Urmas Alender koos Nõgistoga, 1986 – 88 klahvpillimängija Igor Garsnek) koostöös muutus ka grupi muusikaline
tegemine. 1970.-1971. aastal Tallinna Polütehnilises Instituudis tegutsenud Keldriline Heli, hilisema nimega Väntorel, oli küll juba teadlikumalt hipilikum ja "teadvuse avardamise" peal väljas, mõjudes omal ajal väga uuenduslikult, kuid vastuolu nende muusikale lõhkus selle ansambli kiiresti. Intelligentset lüürikat hakkasid Eesti rockmuusikas esimesena kasutama folk- rock bänd Peoleo ja Virmalised. 1971. aastal pianist-helilooja Rein Rannapi algatusel alustanud Rujat peetakse Eesti intellektuaalse rocki tippnähtuseks. Ansambel tegutses aastani 1988, kuid sageli muutuvas koosseisus jäi ainukesena muutumatuks laulja Urmas Alender. Vahelduvate loomingulis- ideoloogiliste liidrite (1971 75 Rein Rannap, 1976 80 kitarrist Jaanus Nõgisto koos pianist Margus Kappeliga, 1980 84 jälle Rein Rannap, 1985 86 Urmas Alender koos Nõgistoga,
Oskar Luts Lastekirjanduse referaat Tartu 2008 Sisukord 2. Sissejuhatus..........................................................................................................3 3. Elulugu...............................................................................................................4 4. Loomingust üldiselt...........................................................................................6 5. Lastekirjandus....................................................................................................8 6. Kokkuvõte........................................................................................................14 7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar L...
Kool Oma nimi Klass Eesti kultuuri- ja kirjanduselu 1960´ Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus 1944. aasta sügisel langes Eesti taas Nõukogude vägede meelevalda. Esimene okupatsiooniaasta oli näidanud, mida see kaasa toob. Seepärast veeresid taganevate Saksa vägede, mille hulgas sõdisid kaasa ka rohkelt eestlasi, selja taga põgenikevoorid mere poole. Umbes 70 000 eestlasel õnnestuski minna. Esialgu koonduti peaasjalikult Saksamaale ümberasustatud inimeste laagritesse, kust siis üle maailma laiali sõideti. Peamisteks uuteks kodumaadeks kujunesid Rootsi ja Põhja-Ameerika, eriti Kanada. Minejate hulgas oli väga palju intelligente ja loovharitlasi, nii et mitme aastakümne jooksul tehti Välis-Eestis rohkem kirjandust, teadust ja kunsti kui Kodu-Eestis. Ometi jäi viimane eesti kultuuri põhikandjaks kas või juba seetõttu, et koju jäi ees...
1. E. Valter ,,Sipsik”, ,,Krõlliraamat”, ,,Aabits”. 2. Raivo Järvi ,,Edev jänku”, ,,Mutionu pidu”. 3. Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra”, ,,Aabits”, ,,Jutupaunik”. 4.Henno Käo ,,Hinge korter” ,,Kui mind üldse olemas ei oleks”. 5.Viive Noor ,,Õnne soovib õnne” ,,Väike JÕULUSOOV”. 6. Heiki Ernits ,,Kaka ja kevad”, ,,Lepatriinude jõulud”, ,,Lotte olümpiaraamat”. R. Rohti, K. Ristikivi, H. Jõgisalu ja J. Rannapi loomalood. 1. Richard Roht „Väikesed rändurid“ (1934) jutukogu,„Noor elulaevnik“ (1934) – orvuksjäänud poisist ja metskitsest, „Vetepojad“ (1934) – ahvena – ja havipoja rännak järvest ookeani ja tagasi „Väleküüs ja Tuhknai“ (1935) – koerast ja inimeste kätte sattunud rebasest,„Võrukael“ (1945) – rebasest, kelle vastu kodu- ja metsloomad ühisrinde moodustavad, „Jutte loomadest“ (1951),lood inimeste ja
.. Kommentaari lõpetuseks sobiks tema 1986. aastal Tallinna Raekojas toimunud 80. sünnipäeva kontserdi kava: E. Grieg Sonaat c-moll op 45 nr 3, W. A. Mozart Kontsert D-duur (KV 218 nr 4) koos kammerorkestriga E. Klasi juhatusel, Tartini-Kreisleri Fuuga A-duur sonaadist, Rahmaninovi Prelüüdi op 23 nr 4 viiuliseade, Sarasate Hispaania tantsud (Playera ja Zapateada), Paganini Variatsioonid Rossini ooperi “Moses” teemadel. Selle kontserdi kohta ilmus Ines Rannapi vaimustusest tulvil retsensioon (Pedusaar 2000: 160). Samas oli siinkirjutajal võimalus kuulda teda mängimas svingi koos Arvo Pilliroo ansambliga ja tema esitus vastas igati selle stiili kaanonitele. 104 üks esimesi improviseerivaid Eesti džässmuusikuid, vokalistidest aga vaieldamatult esimene. Nii tähelepanuväärne kui ka erandlik on aga tema artistlik pikaealisus – ta esines regulaarselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
