Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Konspekt I osa (1)

Tallinna Ülikool - Psühholoogia - Sõltuvuskäitumine
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks uimasteid kuritarvitatakse?
  • Milles kahju seisneb?
  • Milliste beebide puhul vime üldse rääkida?
  • Millised on hasartmängude mängimise põhjused?
  • Millest võib sõltuvusse jääda?
  • Mis on uimastipreventsioon?
  • Mis on sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus?

Konspekt I osa
Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid:
  • Sotsiaalne
  • Psühholoogiline
  • Majanduslik
  • Meditsiinilis-farmakoloogiline
  • Kultuurantropoloogiline
  • Juriidiline

Õppeaine seotus inimeseõpetusega:
Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad:
1. Keskkond ja säästev areng
2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine
3. Infotehnoloogia ning meedia
4. Turvalisus a) ohuõpetus
b) liiklusohutus
c) uimastipreventsioon
Turvalisuse teema õppeesmärgiks on:
  • õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes;
  • õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks.

Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika :
1. Ealised iseärasused
2. Eetika ja väärtuskasvatus
3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused)
4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon
5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena
6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid
7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus
8. Tervis ja tervislik eluviis
9. Tolerantsus : luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine
Sõltuvuskäitumisest üldiselt
  • Sõltuvus ( addiction ),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma.
  • Sõltuvus (dependence) teaduslik termin.
  • Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest.

Saame eristada:
  • Keemiline sõltuvus
  • Käitumuslik sõltuvus
    - kliiniline
    - teoreetiline
Sõltuvuskäitumisele iseloomulikud jooned (Hardiman, 2000):
- Iha
- Vajadus
- Regulaarsus
- Kahjustavus
  • Sõltuvus võib olla nõrk, mõõdukas, tugev

Uimastitarbimine kui sõltuvuskäitumise alaliik .
Mis on uimasti ? Uimasti - psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks.

Miks uimasteid (kuri)tarvitatakse?
  • Uimastid loovad
    • usaldusväärse
    • kiire
    • lihtsa
    • odava

    …võimaluse end hästi tunda. Inimene on motiveeritud kordama tegevust, mis pakub rahulolutunnet (positiivne kinnitus
  • Uimastid pakuvad võimalust sõprade ringis aktsepteeritud saada. So. sotsiaalne motiiv uimastitarvitamiseks
  • Uimastite tarvitamine on toimetulekumehhanism.
    • ebameeldivate tunnete ja emotsioonidega toimetulekuks
    • depressiooni leevendamiseks
    • pinge ja ärevusega toimetulekuks.
    Inimene tegutseb, et otsida kergendust ja vältida valu ja saada seeläbi tasustatud . Inimene on motiveeritud sellist tegevust kordama (negatiivne kinnitus
    Toimetulekustrateegiaid võib grupeerida:
    • probleemi lahendamine
    • emotsioonide ja suhete regulatsioon
    • vältimine

    Stressiga toimetuleku strateegiad:
    (Carver, Scheier & Weintraub, 1989)

    Uimastite kasutamise ajalugu
    Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid.
    • Vana Egiptuses - unimaguna piimmahl ( oopium ) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks;
    • Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks;
    • Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel - khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks;
    • Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel- mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilotsübiini sisaldavate) mahl - kasutamine religioossetel kombetlitlustel;
    • Maailma eri paigus - india kanepi lehtede ( marihuaana ) suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistina; (on olemas ka metsik kanep ja kasvatada lubatud kanep)
    • Euroopa kultuuris on alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast – alkohoolsed joogid meeleolumuutuse esilekutsumiseks.
    Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa.
    Vein- Vahemere ääres, kus viinamari kasvas
    Mõdu - piirkondades, kus olid mesilased (3 kuud kääritamist- õlle eelkäija)
    Õlu- Odraviljast
    Uimastitarmimise ja uimastipoliitika ajalugu eestis

  • Muinasajast kuni 19. sajandini


    - hüpoteetiliselt kasutati šamanistliku kultuuri sugemetenaatropiini sisaldavaid taimi (kärbseseened, karumustikas ) transsi langemiseks
    19. sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad
    - Põlva, Võru ja Petserimaal unikaalne piirkond kus kasutusel joobe tekitajana lisaks alkoholile ka eeter
    - saksa soost inimeste ja med.töötajate hulgas kasutusel oopium, kokaiin , uinutid ( barbituraadid )

  • Eesti NSV 1940-1991


    • 1945-1960 meditsiinitöötajate probleem
    • 1960-1970 probleemid kinnipidamiskohtades
    • 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas
    • 1984- pöörduvad tagasi Afganistani sõjaveteranid , levib hašišisuitsetamine
    • 1988-1991 kaotatakse medits. kontrollsüsteem, vastandlik info meedias

    Profülaktoorium- alkohoolikute töö- ja ravi sundlaager

  • Eesti Vabariik


    • 1991-1995 noor Eesti riik liialt hõivatud kõikvõimalike muutustega, et pöörata tähelepanu toona veel suhteliselt tundmatule ning väga võõrana tunduvale probleemile nagu uimastitarvitamine.
    • avalikkuses diskussioon uimastite legaliseerimise üle
    • üldsuse tähelepanu võitnud sündmused: “moonisõda” ja eesti narkokullerite vahistamine Tais
    • 1996.a.dets. - ühinemine uimastite levikut piiravate ÜRO 1961 ja 1971 .a. konventsioonidega
    • 1997 - Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete Eesti oma seaduse vastuvõtmine
    • 2000 – ÜRO 1988.a. uimastikaubanduse ja rahapesu vastase konventsiooni vastuvõtmine (vahelejäänud uimastikaupmeeste vara tohtis arestida)
    Põhitendentsid alates 2001:
    • Eesti muutumine narkootikumide päritolu- ja transiitmaaks Eesti osa amfetamiini levikus maailmas 5% (UNODOC 2008)
    • Kollatõve (levib u. 200 korda kiiremini) ja HI-viiruse plahvatuslik levik (hakati uurima ) süstivate narkomaanide hulgas. NB!- süstivad narkomaanid vaid prbleemi kõige valulisem ja nähtavam osa.
    • HIV-positiivsete rasedate arvu kasv - kokku toimunud sünnitusi 467 (2008.a.)
      Emalt on nakkuse saanud 25 last, (HI viiruse kandjatel paljudel uimastitega probleeme)
      2001-2002- nakatumine 10 % lastest,
      2006-2008- nakatumine 5% lastest
    • Uimastisõltuvuse (opiaatidest) sümptomitega vastsündinute arvu kasv (kui ema on pikaaegne nt heroiini sõltlane, sünnib laps füüsilise vajadusega )
    • Illegaalsete uimastite tarbimine kooliõpilaste hulgas kasvab.
    15-16- aastaste Eesti kooliõpilaste küsitluse ESPAD (2007) tulemused:
    - 1995. aastal oli elu jooksul mingit narkootilist ainet proovinud 7% õpilastest,
    - 1999. aastal 15%,
    - 2003. aastal 24%,
    - 2007. aastal 33% , kellest 62% olid poisid ja 38% tüdrukud.
    • kooliõpilaste seas olnud narkootilistest ainetest kõige populaarsemad kanep, inhalandid ja uinutid/ rahustid .
    • uimastitarvitamisel uute manustamisviiside ( vesipiip ) kasutuselevõtt
    • pidevalt uute uimastite kasutuselevõtt :
      (3-metüülfentanüül e. valge hiinlane ), taimedega eksperimenteerimine (inglitrompet) ja uute ravimite väärtarvitamine (Subutex- ravitakse sõltlasi)
    • erinevate sõltuvuskäitumise vormide levik (Laansoo, 2006)
    - patoloogilise mängurluse kasv noorte (15.-19.a.) seas:
    2004 -2,3 %
    2006 - 6,8%
    Riiklik regulatsioon: alates 2005.a. viib Eesti Vabariigi Valitsus ellu „ Narkomaania ennetamise riiklikku strateegiat aastani 2012“.
    Lõpetuseks: Puudub väga täpne informatsioon sõltuvuskäitumise leviku kohta elanikkonna seas (vaid kliinilised andmed) ning ülevaade nii ühiskonnale kui ka üksikisikutele nende tarvitamisega põhjustatud kahjust.
    Milles kahju seisneb?
    Riigile aktsiisi (u 2 miljardit krooni 2005 a) näol kasu, psühhiaatrid saavad praksiseid avada (ja maksud jälle riigikassasse). Örajoodud alkoholi kogus annab kahjumiks u 10-12 miljardit krooni ( alkoholijoobes õnnetused)
    Hävitab tervist, juba lapseeas tarvitatakse
    Olulisemad terminid
  • Psüühiline sõltuvus- vastupandamatu tung, iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Iha teke on tavaliselt seotud uimasti mingi subjektiivselt meeldiva toimega- eufooria, stimulatsioon, rahunemine, hallutsinatsioonid, joove - mida isik tahab teadlikult, sagedamini aga alateadlikult, korduvalt läbi elada. Iha võib olla äärmiselt tugev.
  • Füüsiline sõltuvus- organismi kohanemine uimasti olemasoluga. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud.
  • Abstinentsinähud (võõrutusnähud) - psüühilised ja füüsilised vaevused , mis on enamasti vastupidised uimasti enese toimega. (kui uimasti annab ergastunud oleku, siis võõrutusnähud võivad kaasa tuua depressiivse seisundi.)
    Võõrutusnähud kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. Sõltlane kasutab lõpuks võõrutusnähtude leevendamiseks, mitte heaolutunde jaoks.
  • Tolerantsuse (taluvuse) suurenemine- olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna enam subjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Taluvuse väljakujunemise tempo oleneb kasutatavast uimastist.
    Torkekohad on moondunud ja aine ei jõua edasi/ närvirakud ei tööta enam nii hästi/ neerud ja maks töötavad suurema koormusega ja viivad mürgi kiiremini organismist välja.
  • Risttolerants- väljakujunenud tolerantsus (ühe uimasti suhtes) ja hakkab kasutama teist (heroiinilt amfetamiini peale) tolerantsus teise aine suhtes areneb väklja kiiremini, kui oleks alustatud puhtalt lehelt.
    6. Eufooria- kõrgenenud meeleolu ilma objektiivse (inimese elus sündmus, mis kõrgendab meeleolu) põhjuseta. Enesekriitika oluline kahanemine.
    7.Flashback- taastumine, tagasitulek : LSD (ka kanep võib anda)- taastub joobeseisund , mis oli uimasti tegelikul tarvitamisel. Võib tekkida kuid/nädalaid peale uimasti kasutamis . Ei teki iseenesest, peavad olema kokkusattuvus (näiteks pimedast ruumist väga valgesse)- meeleelundid peavad saama äkilist ja tugevat stimulatsiooni.
    8. Abuse – kuritarvitamine- uimastite kohta kasutatakse
    9. Misuse- väärtarvitamine (ravimid)
    Uimastite erinevad klassifikatsioonid.
  • Valmistamisviisi järgi : kodusel teel (marihuaana- kanepilehtede pudi , mida suitsetatakse; moonivedelik- asendab heroiini) või tööstuslikult valmistatavad ( morfiin , amfetamiin ).
  • Päritolu järgi :looduslikud(kanep), poolsünteetilised (väga kergesti kättesaadav looduslikust toorainest, aga on vaja keemilisi protseduure) ja sünteetilised( extasy , PSP ehk inglitolm);
  • Juriidiline klassifikatsioon :
  • legaalsed uimastid - seadusega keelustamata (kohv, inhaleeritavad kemikaalid), kuid osaliselt riigi poolt kontrollitavad ( alkohol , tubakas - vanus);
  • illegaalsed uimastid- seadusega keelustatud vastavalt ÜRO Uimastikonventsioonidele 1961 ja 1971. aastast, ning millega Eesti on ühinenud;
    Uimasti keelustamise/kontrollimise 8 faktorit (S. Karch, Drug Abuse Handbook , 2007)
    1.Tegelik või tõenäosuslik võimlus kuritarvitamiseks
    2. Teaduslikult tõendatud farmakoloogiline efekt
    3. Teadusliku teadmise olemasolu
    4. Väljakujunenud käitumismustrid uimasti kuritarvitamisel
    5.Uimasti kuritarvitamise hulk, kestvus ja olulisus
    6. Riski suurus elanikkonna tervisele
    7. Füüsilise või psühholoogilise sõltuvuse tekkevõimalus
    8. Vahetu prekursor (lähteaine)
  • Mõju järgi kesknärvisüsteemile:

    Uimastite erinevad manustamisviisid
    • Suu kaudu sissevõtmine- alkohol, uinutid, rahustid stimulandid (30-45 minutit)
    • Suitsu sissehingamine- tubakas, marihuaana, hasis , opiaadid
    • Lenduvate aurude sissehingamine- liimid , lahustid , bensiin
    • Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine- kokaiin, heroiin , LSD
    • Süstimine naha alla, lihasesse või veeni – opiaadid, erinevad ravimid, kokaiin (vedelal kujul)- kõige kiirem viis süstida veeni

    Narkolepsia - tukkumistõbi- korgijooki kasutatakse selle raviks.

  • Eestis enamlevinud uimastite iseloomustus ning toime organismile


    STIMULANDID e. Närvi erguti, psühhostimulaator

    Nad stimuleerivad meie sümpaatilise närvisüsteemi ja kogu organismi.
    KOKAIIN, CRACK (slängis: triip , koka, kräkk) 30-45 minutit toimeaine
    Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast, mägede piirkonnas, merepinnas kõrgel. Kokaiin levib pulbri kujul, seda võetakse suu kaudu, tõmmatakse ninna või süstitakse veeni. Crack, mis kujutab endast kokaiini vaba aluselist vormi, on kokaiini suitsetamiseks kasutatav variant. Kokaiini ohtlikkus suureneb, kui teda manustada koos alkoholi, kofeiini või nikotiiniga. Kokaiinist tekkiv sõltuvus on rohkem psüühilist laadi , kuid see võib tekkida väga kiiresti. Sigmund Freud (psühholoogiateadlane) kokaiini ülistaja, oli meditsiinis kasutusel tuimestina, valuvaigistina.
    Kokaiini joove on tugevam kui amfetamiini joove. Kiiresti sõltuvusttekitav.
    Kokaiin avaldab oma toimet dopamiini ja noradrenaliini tagasihaarde blokeerimise kaudu, võimaldades niivisi virgatsainetele suuremat kättesaadavust sünapsis.
    Coca Colas on koka lehtede ekstrakt , kus pole kokaiini toimeainet sees.
    Crack on soodaga segatud , tekivad suured kristallid, seda suitsetatakse ning põlemisel hakkab häält tegema, sellepärast nimi crack. Seostub suitsidaalsusega.
    Kokaiinijoobe tunnused
    Füüsilised: kiire pulss , laienenud pupillid , kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kehatemperatuur , koordinatsioonihäired, kiire pindmine hingamine , kinnine nina, püsimatus, naha kratsimine.
    Psüühilised: eufooria, hüplev mõtlemine, kõnehäired, ebaadekvaatsed reaktsioonid.

  • Kokaiini lühiajaline toime


    Kokaiini toime püsib võrdlemisi lühikest aega, vähem kui pool tundi. Tekkiv joove tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja kiirendab hingamist.
    Psüühilise seisundi muutust iseloomustavad energia tõus, väsimustunde vähenemine, söögiisu vähenemine, jutukus, püsimatus, kõrgenenud meeleolu, kõrgenenud eneseusaldus , ebaadekvaatsed reaktsioonid, hüplev mõttetegevus ja seksuaalhuvi tõus. Suurte kokaiiniannuste manustamisel võivad tekkida krambid , jälitusmaania, hirmutunne ja agressiivsus . Mõned kasutajad saavad kokaiinist mürgistuse, sest neil on aine suhtes ülitundlikkus, mida ei ole võimalik ette näha.

  • Kokaiini pikaajaline toime


    Korduval manustamisel võib kokaiin esile kutsuda südame rütmihäireid, südamelihase verevarustuse häireid ja infarkti . Kokaiin võib häirida ka aju verevarustust , sest ahendab veresooni. Tekivad nina limaskesta kahjustused (mis võivad põhjustada ninaverejookse), kurgupõletik ja krooniline köha, söögiisu vähenemine ja kehakaalu langus, unehäired, keskendumisraskused, närvilisus ja kerge ärrituvus, suguvõime langus. Juba mõnekordse kasutamise järel võib saabuda tugev psüühiline sõltuvus. Seksuaalsus kaob.
    Kokaiinikasutamine raseduse ajal võib lootel põhjustada ajukahjustusi, neerude arengupuudulikkust ja surma peale sündimist. Ellujäänud lapsed võivad olla väikese sünnikaaluga, neil võib esineda krampe ja südame rütmihäireid. Nad on kergesti ärrituvad ja emotsionaalselt ebastabiilsed. Hiljem võivad tekkida raskused keelelises ja tunnetusprotsesside arengus.
    AMFETAMIIN (slängis: amf, spiid , A, alfabeet, kiirus)
    Amfetamiin levib valge, kergelt kollaka või hallika pulbrina ja tablettidena, seda võetakse suu kaudu sisse, tõmmatakse ninna, suitsetatakse või süstitakse.
    Amfetamiin mõjub peaaegu kohe pärast manustamist, mõju kestab 2-4 tundi. Korduval manustamisel ja suurte annuste tarbimisel võib amfetamiin tekitada segasusseisundi või meelepetteid. Pideval tarvitamisel tekib psüühiline sõltuvus.
    Sünteesiti 1887 a. Vahendina väsimuse ja unisuse vastu. 1932. a avastati, on ta on väga hea bronhelaiendava vahendina ning kasutati astma ravimiseks, hiljem oli soov, et ta saaks salendavate ainete nimekirja. Meditsiinis kasutatakse laste psüühikahäirete (tähelepanuhäire hüperaktiivsus) raviks (ritaliin- joovet lapses ei teki aga mälu/tähelepanu arenevad, suudab tähelepanu koondada). Amfetamiin loob võimalused, et inimene suudab oma energiavõimalused maksimaalselt ära kasutada.
    • Liikumisaktiivsuse suurenemine
    • Enesekindluse ja suutlikkuse suurenemine (ei pea tagant sundima = armunud olemine)
    • Eufooria
    • Erutatus
    • Isutus
    • Väsimuse ja unisuse vähenemine (ülestimulatsioon, kunagi tuleb magamata tunnid ikkagi täis magada )
    • Agressiivne ja stereotüüpne käitumine
    • Paranoiline, psühhoos
    • Vererõhutõus ja hüpertermia (temperatuuri tõus)- ühine kõikidele stimulantidele
    • Pupillide laienemine- ühine kõikidele stimulantidele
    • Seosetu kõne

    Amfetamiini toksilisus ja käitumisefektid tugevnevad:
    • Palju ühe pimma peal, palavus
    • Õhupuudus
    • Valgusefektid
    • Vali muusika ja müra

    METAMFETAMIIN (slängis: jää, kristall, ice)
    Metamfetamiin on amfetamiini kangem ja tugevama mõjuga teisend, mis levib valge pulbri või kristalse läbipaistva ainena. Metamfetamiini manustatakse peamiselt suitsetades, aga ka süstides ja suu kaudu sisse võttes. Toime on sarnane amfetamiini toimega, kuid kestab kauem.
    TOIME- sama mis amfetamiinil

  • Amfetamiini ja metamfetamiini lühiajaline toime


    Tekivad eufooria ja erutatus, suurenenud jutukus, püsimatus ja enesekindlus, taanduvad füüsiline ja vaimne väsimus. Söögiisu väheneb, pidurdusmehhanismid nõrgenevad, võimalik agressiivne käitumine teiste ja enda suhtes. Võivad tekkida südame- ja veresoonkonnahäired, sest amfetamiin ergutab sümpaatilist närvisüsteemi ja koormab südant. Suuremad annused muudavad käitumise stereotüüpseks- ühtesid ja samu liigutusi korratakse mitmeid kordi .
    Amfetamiini manustamisel korduvalt mitme päeva jooksul võib areneda amfetamiinipsühhoos- ilmnevad nägemis- ja kuulmismeelepetted, tagakiusatusmõtted ja agressiivne käitumine. Amfetamiini suhtes tekib tarvitajal kiiresti tolerantsuse suurenemine, mistõttu manustatavad annused suurenevad mitmekordseks.
    Amfetamiini puhul on tavaline, et tema toime sõltub inimese isiksusest ja keskkonnast aine manustamise ajal. Eufooriat tekitav annus võib olenevalt inimesest ja keskkonnast osutuda närvilisust ja ärevust põhjustavaks.
    Amfetamiini ja metamfetamiini pikaajaline toime
    Amfetamiini ja tema teisendite pikaajalise tarvitamise tulemusena võib kõhnuda, hambad võivad hakata kiiresti lagunema. Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, taandub loomulikul teel saadud naudingutunne, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb võimalus jääda südame- ja veresoonkonnahaigustesse, samuti põhjustab pikaajaline suurte amfetamiiniannuste tarvitamine närvirakkude taandarenemist.
    Metamfetamiini korduvkasutamine võib põhjustada raskeid psüühilisi, neuroloogilisi, südame- veresoonkonna või seedekulgla talitluse häireid.
    Amfetamiini ja metamfetamiini kasutamine raseduse ajal halvendab loote toitainete saamist ja põhjustab kasvu aeglustumist, Amfetamiin võib tekitada ajukahjustusi, vaimset alaarengut, mille raskusaste sõltub ema tarvitatud amfetamiinikogusest. Vastsündinud võivad sündida ka võõrutusnähtudega, mida iseloomustavad eriline nutt, imemisraskused ja oksendamine , ka värisemine ja unehäired.
    ECSTASY (slängis: tablett, E, ADAM, biskviit , diskoburger)
    Ecstasy peamine koostisaine on amfetamiin. Seda võetakse sisse erinevat värvi ja erikujuliste tablettide või kapslitena. Võib esineda ka pulbri kujul. Ecstasy’t valmistatkse sageli põrandaalustes laborites ja pulbrid- tabletid võivad sisaldada sünteesi vaheprodukte. Esmakordselt sünteesiti 1912 Saksamaal isupärssiva ainena. 1970. Aastal kasutati empaatiat tõstva ainena. 1988. Keelati. Levik hoogustus 1970. Acid house muusika levikuga , siis rave ´iga nn dance drug, love drug

  • Ecstasy joobe tunnused

  • Füüsilised: laienenud pupillid, kiirenenud pulss, kõrgenenud kehatemperatuur (inimene muutub kõigusoojaseks, termoregulatsioon on häiritud aine mõjul), koordinatsioonihäired, üliaktiivsus, sensuaalne eufooria (kõik tunduvad armsad , toredad, usaldusväärsed, suhete loomine on lihtsustatud)
    Psüühilised: kasvav avatus ja heasoovlikkus, suurenenud empaatiavõime (teise inimese mõttemaailma sisseelamine suurenenud), võimalikud paanikahood ja meeltesegadus.
    Ecstasy toime
    Nii ecstasy lühi- kui ka pikaajaline toime sarnanevad amfetamiini toimega. Mõlemal juhul on tegemist tugeva ergutiga. Ecstasy suurtes annustes tarbimine võib esile kutsuda hallutsinatsioone. Pideval tarbimisel võib kujuneda psüühiline sõltuvus. Anhedoonia tekke võimalus. Mõni muutub uimaseks, mõni muutub ärevaks.
    anhedoonia- loomulikul teel ei suudeta naudinguid saavutada, elust rõõmu tunda
    Letargia- kangestusseisund

  • KOFEIIN


    Kofeiini leidub kohvis, tees, kakaos, karastus- ja energiajookides ning shokolaadis. Kofeiin on kättesaadav ka tablettidena.
    Inimesed reageerivad kofeiinile erinevalt, kuid selle suuremates annustes tarbimine tekitab üldiselt ebameeldiva tunde. Kofeiini pikaajaline regulaarne tarbimine tekitab nii psüühilise kui füüsilise sõltuvuse. Kui kofeiinitarbimine järsult lõpetada, tekib võõrutussündroom. Seda iseloomustab peavalu, uimasus, väsimus, keskendumisraskused, vahel ka ärevus, depressioon ja oksendamine.

  • Kofeiini lühiajaline toime


    Kofeiin ergutab kesknärvisüsteemi. Unisus ja väsimus vähenevad, keskendumisvõime reaktsioonikiirus, tähelepanu ja mälu paranevad. Kofeiin kiirendab hingamist, tõstab vererõhku, suurendab uriinieritust ja ergutab südamelihast.

  • Kofeiini pikaajaline toime


    Pikaajalise kofeiinitarvitamise tagajärjel võivad tekkida keskendumisraskused, unehäired ja kerge ärrituvus, organismis väheneb kaltsiumisisaldus. Väidetavalt suureneb pikaajalistel kofeiinitarbijatel risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse.
    Raseduse ajal soovitatakse kofeiini tarbida võimalikult vähe, sest kofeiini tarbimine vähendab vastsündinu sünnikaalu. Kofeiin eritub ka rinnapiimaga, mistõttu lapsed magavad vähem ja on tujukamad.

  • NIKOTIIN


    Nikotiini leidub tubakatoodetes. Tubakat tavaliselt suitsetatakse sigarettidena ja piibus , kuid ka näritakse ja tõmmatakse ninna. Närimis- või põsktubakat ( snus , snuus) müüakse plekktoosis parajateks annusteks pakituna. Ka nuusktubakat ( snuff )(pulbriks jahvatatud tubakas) turustatakse sarnastes toosides, annuse saab ninna tõmbaja ise valida. Tubaka närimisel tõuseb nikotiinisisaldus veres aeglasemalt kui tubaka suitsetamisel. Tubaka närija saab mitmeid vähkitekitavaid aineid, mis suurendavad riski haigestuda suuõõnekasvajatesse. Tubakanärijail võib täheldada ka igemete eemaletõmbumist hammastest. Tubaka ninnatõmbamine põhjustab ninalimaskesta kahjustusi.
    Nikotiin on tugevalt sõltuvust tekitav aine.

  • Nikotiinijoobe tunnused


    Sõltuvalt tarbijast ja olukorrast on nikotiinil kas ergutav või rahustav toime.

  • Nikotiini lühiajaline toime


    Lühiajalisel tarvitamisel tõstab nikotiin vererõhku, kiirendab pulsisagedust, ahendab veresooni, langetab kehatemperatuuri, vähendab ärevust, võib parandada keskendumisvõimet ja mälu. Osad kasutajad kogevad iiveldustunnet.
    Nikotiini pikaajaline toime
    Pikaajalisel tarvitamisel võib nikotiin tekitada hingamisteede haigusi ja maohaavu, samuti südame- ja veresoonkonna haigusi. Oluliselt suureneb hingamisteede-, seedetrakti - ja emakakaelavähi oht. Suitsetamine soodustab vere hüübimist ning võib tekitada ajurabanduse-eriti ohustatud on naised, kes suitsetavad ja kasutavad rasestumisvastaseid hormoonitablette. Suitsetamine soodustab kortsude teket, sest nikotiini toimel ahenevad pindmised nahaveresooned.
    Suitsetamine raseduse ajal suurendab raseduse katkemise ohtu ning võib põhjustada lapse väiksemat sünnikaalu, lastel võib esineda sagedamini allergiaid ja kopsutalituse puudujääke. Ka passiivselt suitsetava ema loode saab nikotiini.
    ENERGIAJOOGID
    Legaalne uimasti Eesti kontekstis – Soomes (ja Norras) on piirangud vanuselised. Eestis käsitletakse neid kui karastusjooke. Olemuselt stiimulandid. Sisaldavad kofeiini, tauriini, b vitamiine, suhkruid ja teisi süsivesikuid.
    Pohmellivastased energiajoogid on b vitamiinirikkad.
    Mõeldud inimese õõpäevase biorütmi ülekavaldamiseks – norm inimene õhtuks väsinud, energiajooki tarbinud inimene on väsimatu mõnikord
    Inimkonna esimene energiajook ei ole Red Bull (1987 Austrias ) vaid coca-cola (19. sajandi lõpus)
    EJ liigid:
    Kofeiini ja suhkrusegud
    Guaraanat sisaldavad joogid
    Alkoholisisaldusega joogid (GIN – komponendid on stimulandid, alkohol mõjub kesknärvisüsteemile rahustavalt)
    Pohmelus leevendavad joogid (suhkur, b- vitamiinid , vedelik)
    Tauriin avastati härja sapist, leidub ka meie organismist, aminohape , teda leidub mereloomades, inimese organism ise produtseerib. Kõikjal organismides leiduv aminohape. Funktsioonideks on organismmis nv-i regulatsioon, vererõhu normaliseerumine, langetab kolestorooli, kaitseb sapikivide tekke eest, osaleb nägemisfunktsioonides.
    Ülemäärane Ns piitsutaja
    Guaraana Lõuna-Ameerika vihmametsades kasvad ronitaim, kirjeldatud ravimtaimena 17, sajandil. Väga rikkalik kofeiiniallikas. Taime seemnetes 3 korda rohkem kofeiini kui kohviubades. Seemnetes valmistatakse pulber . Pulber võib põhjustada ka kohvi sarnaselt paradoksaalse toime – erutuse asemel võib tekkida unisus ja väsimus üle pika tarvitamise
    Tähelepanu EJ-L seoses äkksurmajuhtumitega 21. sajandil Norras ja Iirimaal . Sportlastel oli.
    Kahjulik kooslus:
    *Alkohol + energiajook (so depressant + stimulant) energiajook maskeerib ära alkoholijoobe mõju alguses, sest organism on segaduses
    *Füüsiline ja emotsionaalne pingutus + energiajook
    Energiajoogi tootmine äriideena väljapaistev saavutus
    Coca cola laps igapäev tassis kooli, ema arvas , et normaalne.

  • DEPRESSANDID

  • OPIAADID


    Opiaatideks nimetatakse nii oopiumist pärinevaid kui ka sünteetilisi, morfiiniga sarnase struktuuri ja toimega ühendeid.
    Opiaadid jagunevad
    1) looduslikeks (morfiin, kodeiin )
    2) poolsünteetilisteks (heroiin)
    3) sünteetilisteks ( metadoon )
    Oopium (slängis: moon ) saadakse unimagunast (moonist). Üle maailma laialt tuntud unimagun sisaldab koostisaineid, mis on toonud talle tuntuse valu ja köha vaigistava vahendina. Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida saadakse valmimata seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Oopiumi on meditsiinilistel eesmärkidel ja sotsiaalses elus kasutatud aastatuhandeid kui eufooriat põhjustavat, valusid vaigistavat, und esile kutsuvat ja kõhulahtisusevastast vahendit. Oopiumi suisetati piibus. Seni suhteliselt ohutu oopium muutus pahaloomuliseks, kui 1853 aastal leiutati süstal.
    Tähtsaim narkootiline ühend oopiumis on morfiin, mille sisaldus oopiumis on 4-21%. Lisaks morfiinile sisaldub oopiumis vähesel määral (0,7-3%) ka kodeiini.
    Puhas morfiin on valge kristalne aine. Varem oli selle põhiline kasutamisviis süstimine, kuid tänapäeval võetakse seda sisse ka eri värvuse, suuruse ja kujuga tablettidena.
    Heroiini (slängis: H, hero , horse, must) sünteesitakse puhtas morfiinist või tooroopiumist. Sõltuvalt puhtuseastmest, valmistusviisist ja lisaainetest kõigub selle värvus valgest kuni tumepruunini. Heroiini lõhn võib olla hapukas. Tänavatel levib heroiin tuhksuhkru, tärklise, piimapulbri või muude sarnaste ainetega segatuna. Heroiini tavalisim manustamiseviis on süstimine. Seda on võimalik ka ninna tõmmata, kuid kuna sellisel juhul on toime nõrgem, on see variant vähem levinud.
    Unimagunast valmistatakse kodusel teel ka moonileotist (slängis: kompott), mida süstitakse või juuakse .
    Oopiumist, morfiinist ja eriti heroiinist muutuvad kasutajad kiiresti nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt sõltuvaks.
    Metadoon on sünteetiline opiaat , mis on keemiliselt struktuurilt looduslikest opiaatidest erinev, kuid toimelt organismile sarnaneb looduslikega. Metadooni kasutatakse muu hulgas ka heroiini võõrutusravis. Illegaalsel narkoturul levib metadoon erineva suurusega valgete tablettidena.
    Opiaatide suhtes areneb kasutajal kiiresti tolerantsus- endise efekti saavutamiseks peab annuseid oluliselt suurendama. Kui aine organismist kaduma hakkab, tekib võõrutussündroom, mida iseloomustab suurenenud ärrituvus, agressiivsus, unetus , haigutamine, palavik , higistamine, pisaratevool, liigesevalu, iiveldus , kõhulahtisus ja kananahk . Kaasneb suur iha uue annuse järele. Võõrutusperiood kestab umbes 10 päeva. Uus annus kaotab võõrutusnähud kiiresti.
    Opiaadid tungivad läbi platsentabarjääri, seega sünnivad opiaatsõltlaste lapsed samuti sõltlastena. Samuti võib laps ema rasedusaegse käitumise tõttu olla toitainete puuduses või arengus maha jäänud.

  • Opiaadijoobe tunnused


    Füüsilised: ahenenud pupillid, klaasistunud pilk ja rippuvad silmalaud , probleemid jalgadel püsimisega, oht kokku vajuda, aeglane pulss ja hingamine, madal vererõhk.
    Psüühilised: ükskõiksus, unisus, suure annuse korral ka teadvuse kadumise oht. Võivad tekkida kõnehäired, väheneb valutundlikkus .

  • Opiaatide lühiajaline toime


    Opiaatide lühiajalisel tarvitamisel tekib sügav heaolu- ja õnnetunne ja lõõgastatus, väheneb valutundlikkus. Tarvitajad muutuvad tuimaks ja äraolevaks, halvenevad aja- ja ruumitaju , kõne muutub segaseks ja liigutused aeglustuvad. Üledoseerimise korral on võimalik kiire mürgistus, mis tekitab hingamiselundite halvatuse ja lõpeb surmaga.

  • Opiaatide pikaajaline toime


    Opiaatide pikemaajalise tarvitamise tulemusel muutub vähetõhusaks organismi immuunsüsteemi talitlus, mis omakorda (koos tõenäolise süstimise mittesteriilsusega) suurendab hepatiiti ja HI-viirusesse nakatumise ohtu. Tekivad isutus ja kõhukinnisus. Opiaadid võivad mõjutada nii mehe kui naise viljakust ja vahel põhjustada lastetust. Opiaatide tarvitamine viib kiire psüühilise ja füüsilise sõltuvuseni, muutuvad tarvitaja isiksuseomadused .
    Opiaatide kasutamine raseduse ajal võib põhjustada vastsündinu väärarengut ja südamerikkeid. Võimalik on südameseiskus, mis võib tekkida 3-4 sünnijärgsel nädala. Ööpäev peale sündi tekivad vastsündinul võõrutusnähud, mida iseloomustab nutmine , värisemine, imemisraskused ja südame rütmihäired. Need nähud võivad kesta 2-3 nädalat.
    Designer drugs
    • DD-illegaalselt valmistatud uimastid, mis püüavad järele aimata tuntud uimastite keemilist struktuuri.
    • Sünteetiline opiaat 3-metüülfentanüül e. valge hiinlane China white (turule Californias 1979) aimab järgi valuvaigistit fentanüüli,
    • Eestis tõrjub välja heroiini
    • 200 korda kangem kui morfiin- rohkelt üledoseeringuid

  • RAHUSTID JA UINUTID


    Rahustid on üldiselt äärmiselt tugeva toimega, mistõttu ei tohi neid tarvitada ilma arsti täpse ettekirjutuseta. Psüühiline ja füüsiline sõltuvus tekib rahustitest suhteliselt kiiresti. Kui nende tarvitamine järsult lõpetada, kaob uni, tekivad närvilisus ja unetus. Samuti võivad esineda krambid ning mäluhäired ja tekkida visuaalsed meelepetted.
    Rahusteid ja uinuteid kuritarvitatakse sageli koos alkoholiga . Niimoodi manustamisel nende toime süveneb ja pikeneb. Joobest väljatulek muutub raskemaks, selline kombinatsioon võib olla eluohtlik.
    Põhiliselt kuritarvitatavad ained kuuluvad kahte gruppi:
    1) bensodiasepiinid (diasepaam, lorasepaam, okasepaam)
    2) barbituraadid (fenobarbitaal ehk luminaal)

  • Rahustite ja uinutite lühiajaline toime


    Rahustite ja uinutite lühemaajalisel tarvitamisel tekivad rahunemistunne, unisus, joobeseisund (sealhulgas tasakaalu- ja koordinatsioonihäired ning kõneraskused) ja lihaslõtvus. Võimalik on ka agressiivne käitumine. Suuremate koguste tarvitamise korral on võimalikud ka teadvuse ja hingamishäired.

  • Rahustite ja uinutite pikaajaline toime


    Rahustite ja uinutite pikemaajalisel tarvitamisel võivad kaduda võime loomulikul teel uinuda ja võime oma tundeid juhtida, tekivad mäluhäired, keskendumisraskused, väsimus, apaatia , ärrituvus ja lihaslõtvus.

    ALKOHOL

    Alkoholi toime organismile sõltub paljudest teguritest, sealhulgas kehakaalust, mao täituvusest, väsimuse astmest ja psüühilisest seisundist. Ühesugune alkoholikogus mõjub erinevatele inimestele erinevalt.
    Alkoholijoobe avaldumine sõltub eelkõige vere alkoholisisaldusest, viimane omakorda sõltub joodud alkoholikogusest ja alkoholi imendumisest. Alkohol mõjutab kõiki kesknärvisüsteemi funktsioone, kuid erinevad funktsioonid on alkoholi toime suhtes eri tundlikkusega. Nii on näiteks tasakaalutaju alkoholile tundlikum kui kuulmistaju . Mida keerukamad on funktsioonid, seda enam nad häiruvad. Ka väike alkoholikogus segab näiteks autojuhtimist, mis nõuab jagatud tähelepanu ja eri meelte samaaegset valvsust.

  • Alkoholi lühiajaline toime


    Kui vere alkoholisisaldus on madal, avaldub alkoholi mõju meeleolu tõusus, lõdvestus- ja heaolutundes, enesekindluse tõusus, jutukuses ja enesekontrolli vähenemises. Koordinatsioon häirub ja tähelepanu hajub.
    Alkoholisisalduse tõusmisel veres ilmneb närvisüsteemi pidurdumine: liigutuste ja kõndimise kohmakus, takerduv ja vali kõne, aeglustunud reaktsioonid ja nõrgenenud vaimsed funktsioonid (mõtlemine, mälu jne.).
    Vere alkoholisisalduse tõustes häguneb teadvus ja võivad tekkida mälulüngad.
    Eriti ohtlik on alkoholi manustamine kombineerituna rahustite, kanepi ja amfetamiinidega. Mõju võib olla ettearvamatu ja eluohtlik.
    Sama suur kogus alkoholi mõjutab mehi ja naisi erinevalt, mõjudes naistele enamasti intensiivsemalt. Seda võib seletada naiste üldjuhul väiksema kehakaaluga- nii tekib neil veres suurem alkoholisisaldus. Samuti võib see oleneda meeste ja naiste erinevusest rasvkoes , vedeliku hulgas jne. Ka on enamiku naiste seedetraktis vähem alkoholi lõhustavat ensüümi, mistõttu naised kahjustuvad alkoholist kiiremini kui mehed. Lastel on alkoholi lõhustavat ensüümi organismis eriti vähe, mistõttu nemad on ka eriti haavatavad.

  • Alkoholi pikaajaline toime


    Pikaajaline ja rohke alkoholitarbimine kahjustab peaaegu kõiki organismi elundeid ja soodustab luuhõrenemist. Alkoholitarbimine rikub organismi hormonaalset tasakaalu, ja mõjub pärssivalt nii mehe kui naise viljakusele. Suureneb risk haigestuda suu piirkonna-, söögitoru-, maksa- ja jämesoolevähki. Suureneb tõenäosus sattuda õnnetustesse. Kannatab vaimne tervis. Pikaajalise ja rohke alkoholitarbimise tulemusena tekivad isiksusemuutused, kahjustub identiteet .
    Ema alkoholitarbimine raseduse ajal võib põhjustada raseduse katkemist ja lootekahjustusi. Alkohol pääseb takistusteta ema verest loote verre. Loode lõhustab alkoholi väga aeglaselt ja on seetõttu kaua alkoholi mõju all, alkohol eritub lootevette ja loode saab selle kuni 4 korda tagasi, enne kui alkohol on täielikult lõhustunud. Alkohol kahjustab eelkõige loote aju ja kesknärvisüsteemi, sest aju kasvab kiiresti ja seal puudub alkoholi lõhustav ensüüm. Rohke alkoholitarbimine võib põhjustada aju alaarengut, alamõõdulisust ja mikrotsefaaliat (väikepealisus). Üheks raskeimaks alkoholikahjustuseks peetakse fetaalalkoholsündroomi (FAS).

    INHALANDID

    Inhalantideks nimetatakse erinevaid sissehingatavaid aineid. Nendeks võivad näiteks olla mitmesugused kemikaalid: liimid, olmekeemia, lakid , aerosoolid , bensiin ja lahustid. Enamikku sellistest toodetest on lihtne hankida ja need on suhteliselt odavad, mistõttu inhalantide tarvitamine on eriti levinud noorte hulgas.
    Inhalantide toime sõltub tarvitaja ootustest ja ümbritsevast keskkonnast. Uimastav toime kestab umbes pool tundi, mõju hajudes järgnevad üldiselt depressioon ja rahutus . Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus. Õnnetused inhalantide tarbimisel, eriti esmatarbimisel, on sagedased. Ähvardab lämbumisoht, samuti on keemilised ained väga tule- ja plahvatusohtlikud.

    Inhalantide joobe tunnused

    Füüsilised: ähmane pilk, kõnehäired, liigutuste ebaühtlus, orientatsioonihäired, iiveldus, pööritus, köhimine.
    Psüühilised: unisus, võib tekkida teadvusekaotus.

  • Inhalantide lühiajaline toime


    Inhalantide lühiajalisel tarbimisel tekivad eufooria, kõikvõimsustunne ja valutunde vähenemine. Väheneb söögiisu, tekkida võivad hallutsinatsioonid.
    Inhalantide pikaajaline toime
    Inhalantide pikaajalisel kasutamisel võivad suu ja nina ümbruses tekkida haavandid. Tekib krooniline köha, halveneb mälu, arenevad keskendumisraskused. Kaduda võib närvide aistmisvõime, kahjustuvad aju, maks ja neerud.
    GHB EHK GAMMAHÜDROKSÜBUTÜRAAT (slängis: geebekas, gamma, korgijook )
    GHB on aine, mida väikestes kogustes leidub iga inimese organismis. Eesti mustale uimastiturule on see jõudnud alles viimastel aastatel. Tegemist on iseloomuliku soolase maitsega plastpudelitesse või ampullidesse pakendatud pulbri või siirupitaolise vedelikuga.
    Tihti kasutatakse GHB-d koos teiste uimastitega nende toime ja kestvuse tugevdamiseks. Nii suurendab GHB amfetamiini või ecstasy stimuleerivat mõju ning alkoholi ja rahustite rahustavat mõju. Juues ilmneb selle mõju15-30 minuti jooksul pärast tarvitamist.
    Organusm toodab teda ka. Kuritarvitatakse sünteesitud GHBd . Organism toodab endofioide (endofiinid).
    Kui kasutada amfetamiiniga, siis toime on kehaga vastupidises suunas.

  • GHB joobe tunnused sarnased heroiini joobetunnustele. Joobes hingamine aeglane, üledoosis hingamine võib seiskuda.


    Füüsilised: lihaste lõtvus (silelihaseid- armastatud homoseksuaalide hulgas), krambid, aeglane ja sügav hingamine, alanenud pulss, võimalik oksendamine ja teadvusekadu
    Psüühilised: loidus ja unisus, itsitamine (pidurdussüsteemid on pärsitud), jutukus, seosetu kõne
    Narkolepsia raviks (kukkumistõbi) kasutatakse meditsiinis. Soolane vedelik, aga mitte vesi vaid nagu kliister või kissell.

  • GHB lühiajaline toime


    Tekib lõõgastustunne, heaolutunne ja eufooria, suureneb puudutustundlikkus. Meestel suureneb seksuaalne erutuvus. Joobele võib järgneda mõnetunnine uni, peale mida tarvitaja ei suuda meenutada, mis temaga enne joovet ja joobe ajal toimunud oli. Suur annus võib põhjustada teadvuse kao ja hingamise seiskumise.

  • GHB pikaajaline toime


    GHB pikaajaline kasutamine võib põhjustada psüühilist sõltuvust. GHB võib põhjustada raskeid mürgistusi, millega võib kaasneda surm. GHB manustamine koos alkoholiga suurendab raske mürgistuse ohtu.

  • HALLUTSINOGEENID hallotsinogeense toimega uimastid e psühhedeelikumid


    Hallucinatio- sonimine ladina keeles- haiguslik tajuelamus ilma meeleorgani välise ärrituseta. illusioon - nt. Asfaldil kuuma õhu tulemusena virvendus.
    LSD (slängis: reis, trip, paber, dots , hape , acid, ruut, plaaster , L)
    LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid) on looduslikult tungalteras leiduv aine. Koosneb ka Meskaliinist, Psilotsübiinist ja Fentsüklidiinist (PCP). Looduslik allikas TUNGALTERA - parasiitseen, mis on nakatanud rukipea viljatera . Tänapäeval kasutatakse vaid sünteetilist LSD-d. LSD toimivad psühhoose tekitavad annused inimesel on väga väikesed-mikrogrammides mõõdetavad. Uimastiturul liigub LSD tavaliselt läbiimmutatud postmargitaoliste paberitükkidena, mida keele alla pannes uimastina manustataksegi. Joove tekib umbes poole tunni möödudes, mõju kestab kuni 12 tundi. LSD muudab oluliselt ümbritseva keskkonna tunnetamist, mõjutades tarbija taju, mõtlemist ja meeleolu.
    Levitatakse värviliste paberitükikestena, tablettidena. Valmistatakse keemiliselt. Annused on väga väiksesed (mikrogrammides). Toime on kusail 12 tundi.

  • LSD joobe tunnused


    Füüsilised: laienenud pupillid, kiirenenud pulss ja kõrgenenud vererõhk. Tekkida võivad iiveldus, peavalu ja külmavärinad, halveneb koordinatsioonivõime, käitumine muutub ebaadekvaatseks.
    Psüühilised: sagedased meeleolumuutused , nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioonid, ebaloogiline ja fragmentaarne mõtlemine, ängistus, võimalik hirm hulluksminemise ees.
    LSD taoliste keemiliste ühendite toime I- taju moondmine, sünteesia (kui me KUULEME porgandi LÕHNA), mina-taju muutumine (inimene tajub oma kehamõõtmeid valesti, talle võib tunduda, et kehaosad on kas kaugel või suured jne), hallutsinatsioonid (värvilised või helilised , värvusmuusika sünd LSD tõukejõul), meeleolu kiire vaheldumine, võimalik peavalu, iiveldus, koordinatsiooni halvenemine, pulsi kiirenemine , vererõhu tõus.
    LSD taoliste keemiliste ühendite toime II- Baad Trips , Psühhoos (reaalsusega kontakti kaotamine), ebaloogiline ja fragmentaarne mõtlemine, mõttekäikude pidetus, paaniline hirm, enesekontrolli kadmine, flashback (joobeseisundi taastamine)- võib tekkida siis, kui inimene satub ühest keskkonnast teise, kus on suur erinevus- külmast kuuma, valgest pimedasse jne.

  • LSD lühiajaline toime


    LSD toime on väga subjektiivne ning toimet üldistada on raske. Taju muutub, ümbritsevad nähtused ja helid on moondunud. Meeled lähevad segi, nii võib helisid tajuda piltidena , lõhnu aga käega katsuda . Meeleolud vahelduvad kiiresti, aja kulg muutub oluliselt. Mõtted on ebaloogilised ja pidetud, kasutaja siiski teab, et temaga toimuv on tingitud manustatud LSD-st. Mõnikord põhjustab LSD sündroomi, mis on kasutajale väga ebameeldiv (bad trips). Meelepetted muutuvad ähvardavaks, kaasneda võivad tagakiusatusmõtted. Lisanduda võib hirm isiksuse lahustumise ees ja üleüldine kontrolli kadumise tunne.

  • LSD pikaajaline toime


    LSD tarvitamisel võib tekkida flashback. See on nähtus, mille puhul hallutsinatsioonid taastuvad spontaanselt nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem, ilma uuesti LSD-d manustamata.
    LSD korduvkasutajatel võib tekkida püühiline sõltuvus.
    Tudengite hulka tuli USAst, kus meditsiinieriala tudengid osalesid ravimiuuringutes, kus LSD oli üks nendest . Aine kõrvaltoimed pakkusid huvi.
    Kunsti, muusika, kirjanduse arenguloole on palju juurde andnud.
    PCP- fentsüklidiin (slängis: inglitolm, tolm, gorilla biskviit)
    PCP ehk fentsüklidiin on valge pulbriline aine, mis levib kapslites või lahusena ja mida manustatakse tavaliselt suitsetades koos tubaka või marihuaanaga. Puhtalt sünteetiline. Seda tarbitakse ka süstides, nuusutades või kapslitena sisse võttes. PCP joove kestab 4-6 tundi. Tarbijad muutuvad valu suhtes tundetuks, võib tekkida amneesia (käitumist ei mäletata). Olemas on oht üleannustamiseks, mille tagajärjed võivad olla surmavad. PCP kasutajal võib tekkida psüühiline sõltuvus.
    Veterinaarias on võimalik valuvaigistina kasutada, inimeste ravimisel mitte.

  • PCP joobe tunnused


    Füüsilised: ainitine klaasistunud pilk, hingamishäired, kiirenenud pulss ja kõrgenenud vererõhk. Tekivad koordinatsiooniraskused, võivad tekkida krambid ja teadvusekaotus. Puudub valuaisting.
    Psüühilised: mõtlemishäired, võimalik agressiivne käitumine või passiivne käitumine, kõne muutub aeglaseks ja ebaselgeks, tekivad meeltesegadus ja ärrituvus, eufooria

  • PCP lühiajaline toime


    PCP lühiaegsel tarvitamisel tekivad segasusseisund ja meelepetted, tajuhäired, keskendumisraskused, väheneb valutundlikkus, oma keha tajumine moondub (nt käed näivad ülisuured ja pikad), tekivad tugev üksindustunne, eufooria või rahulolematus , unisus ja apaatia.

  • PCP pikaajaline toime


    PCP pikaajalisel tarvitamisel kahjustub tarvitaja isiksus, tekkida võivad ka flashback sündroom.
    Seened, peyote kaktus, sookail - intensiivse õitsemise ajal võib tekitada hallotsinatsiooni laadseid jooni.

  • KANEPITOOTED


    Kanepitaim on üks vanimaid mittesöödavaid kultuurtaimi, seda kasvatati kanepikiudude saamiseks. Esimene ülestähendus kanepi tarvitamisest psüühika muutmise eesmärgil pärineb Hiinast u 2000 aastat eKr. Kanepitaimes on umbes 400 erinevat kemikaali ja 61 neist kutsutakse kannabinoidideks. Kannabinoide on taime kõikides osades, kuid eriti rohkesti on neid kleepuvas kollases vaigus, mida eritavad emastaimede õitsevad tipmised osad. Kanepitarbimisest tingitud psüühika muutused põhjustab tetrahüdrokannabinool (THK). Kanepitooted jaotatakse laias laastus kaheks: marihuaanaks ja hašišiks.
    MARIHUAANA (slängis: rohi, puru, mari, kama , muru, gras )
    Marihuaana on kanepitaime kuivatatud ja purustatud lehtede, varretükkide, latvade ja õisikuosade segu. Marihuaana sisaldab 2-8% THK-d. Marihuaana võib esineda ka pressitult, erineva suuruse ja kujuga tükkidena. Värvus varieerub kollakasrohelisest pruunikani. Marihuaanat suitsetatakse, harilikult sigarettides või piibus, nii puhtalt kui tubakaga segatult. Seda manustatakse vahel ka suu kaudu, küpsetatuna kookide või küpsiste sisse.
    HAŠIŠ (slängis: plastiliin, hass)
    Hašiši valmistatakse kanepitaime õite vaigutaolisest eritisest. See kuivatatakse ning saadud mass pressitakse erikujulisteks tükikesteks. Hašiš sisaldab 10-20% THKd. Hašišit suitsetatakse ja ka süüakse. Hašiš, nagu marihuaanagi, eritab suitsetamisel spetsiifilist imalmagusat lõhna.
    Keskmiselt sisaldab üks kanepisigaret 0,5-1 g kanepit ja u 50 mg THKd. Verre satub sellest sigaretist u 0,5-10 mg THKd. Efekt peale suitsetamise alustamist algab 6-12 minuti vahel, tipneb 15-30 min peale suitsetamise lõppu ja kestab 2-4 tundi. Suu kaudu manustatav THK imendub aeglasemalt. THK säilib rasvkoes ja tema poolväärtusaeg on umbes 4 päeva, kroonilistel kanepitoodete kasutajatel on see aeg pikenenud.

  • Kanepitoodete joobe tunnused


    Füüsilised: punased silmavalged, laienenud pupillid, kiire pulss, kehatemperatuuri alanemine, seedefunktsiooni aeglustumine, võimalik halb enesetunne.
    Psüühilised: eufooria, lõõgastatus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, muretus, kohatu naermine, muutunud ajataju, meeltesegadus.

  • Kanepitoodete lühiajaline toime


    Kanepitoodete lühiajalisel tarvitamisel tekivad naeruhood ja jutukus, kõrgeneb enesehinnang ja väheneb kriitikavõime. Tekivad taju ja koordinatsioonihäired ning ebaadekvaatsed reaktsioonid, aeglustuvad refleksid. Suureneb söögiisu, eriti magusa järele. Kanepil on ka valuvaigistav toime. Aeg tundub kulgevat aegsemalt, meeleline taju teravneb. Suurte kanepikoguste tarvitamisel võivad tekkida hallutsinatsioonid. Osa tarvitajatest kogeb reaalsuse ja mina-terviklikkuse kadumist. Võimalikud on paanika- ja ärevushood, eriti algajatest kanepitarvitajatel.

  • Kanepitoodete pikaajaline toime


    Kanepitoodete pikaajalisel tarvitamisel tekib pidev väsimus, kaob huvi ümbritseva suhtes. Tekivad keskendumisraskused ning nõrgeneb tähelepanu ja lühiajaline mälu. Neil, kes palju ja pidevalt kanepit kasutanud ja siis äkki lõpetanud, ilmneb võõrutussündroom, mida iseloomustab püsimatus, kõrgenenud ärritatavus, unetus, iiveldus ja lihastõmblused. Kanepitooted võivad tekitada psüühilise sõltuvuse.
    Kanepit võib mitme grupi alla liigitada oma toimete järgi. Ectasyt võib ka panna erinevate gruppide alla. Ta on stimulant aga võib ka alla hallutsinatsioone.
    Uimastite toime neurofüsioloogia
    • Inimese käitumise kõrgeim juhtorgan on peaaju . Aju koosneb miljarditest närvirakkudest e. neuronitest, millest igaüks koosneb rakukehast, dendriitidest, aksonist ja närvilõpmetest.
    • Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt- närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st. membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potensiaalide vahe.
    • Rahulolekus rakus on see vahe 70 millivolti. Kui närviraku ärritaja on küllalt tugev ja põhjustab membraanipotentsiaali järsu alanemise –50 mV-ni , vallandub aktsioonipotentsiaal . Kogu aktsioonipotensiaal kestab 1-2 millisekundit.
    • Dendriidid kannavad potensiaalide vahe muutust, so. närvierutust, rakukeha poole, akson aga viib närvierutuse teiste närvirakkudeni tavaliselt närvilõpmete kaudu.
    • Närvilõpmed on aksoni hargnemused teiste närvirakkudeni. Tavalisel närvirakul on ühendus tuhandete teiste närvirakkudega.
    • Närvirakkude omavahelise kontakti kohta nimetatakse sünapsiks.
    • Sünaps koosneb presünaptilisest närvilõpmest,  sünaptilisest pilust ja postsünaptilisest rakust, mis võib olla kas närvi- või lihasrakk .
    • Presünaptilises närvilõpmes sisalduvad säilituspõiekesed, milles talletatakse keemilist ülekandeainet e. virgatsainet e. transmitterit.
    • Närviimpulsi jõudmisel ühe närviraku närvilõpmetesse vabaneb virgatsaine rakkudevahelisse ruumi ja seondub teise närviraku membraanil paiknevate retseptoritega – valkudega, mis seovad virgatsaine molekule, käivitades rakus signaali edastamiseks biokeemiliste protsesside ahela.
    • Sellist närviimpulsi ülekannet kutsutakse sünaptiliseks.
    • Iga närvirakk on oma lõpmete kaudu ühenduses teise närvirakuga. Virgatsained põhjustavad teise närviraku talitluse muutuse, edastades sõnumeid, mis võivad olla kas erutavad või pidurdavad.
    • Esimesel juhul teine närvirakk ärgastub, teisel juhul aga hoitakse teise närviraku ärgastumine ära.
    • Virgatsaine toime teisele neuronile lõpeb, kui virgatsaine on lammutatud või närvilõpmesse transportmolekulide poolt tagasi haaratud.

    Virgatsainete psüühilised funktsioonid
    Virgatsaine
    Näide vastavast funktsioonist
    Atsetüülkoliin
    Dopamiin
    Noradrenaliin
    Serotoniin (meeleoluhäired ja nende ravimid. )
    Glutamaat
    Gammaaminovõihape
    Endopioidid- virgatsained, mis vallanduvad nt. Trauma korral- looduslikud valuvaigistid . Toimib ka siis, kui oled armunud. Opiaadid, mina inimene süstib või manustab, püüavad järgi aimata endopioide
    Neuropeptiid Y
    Õppimine, mälu, ärkvelolek
    Motiveeritus, edasipüüdlikkus, nauding , mõnutunde esilekutsuja
    Tähelepanu, ärksus
    Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni
    Universaalne erutusvirgatsaine, õppimisvõime
    Universaalne pidurdusvirgatsaine
    Valu mahasurumine, sotsiaalne lähedustaju
    Söögiisu suurendamine , ärevuse mahasurumine
    Kui ühelt rakult saabub erutus (aktsiooni potensiaal) vabanevad sünapsis virgatsained, vastas on teine rakk , mis informatsiooni vastu võtab. Neurotransmitterid haaratakse retseptorite poolt, toimub informatsiooni üleandmine.
    Uimastite mõju esiletulekuks on vaja ühe närviraku informatsiooni üleandmist teisele närvirakule. Uimasti rünnakumoment on info üleandmise protsessi hetk. Uimastid segavad selle ära.

  • Uimastitega seotud virgatsainete süsteemid


  • Uimasti

    Mõjutatav virgatsainesüsteem
    Kokaiin
    Amfetamiin

  • Ecstasy

    Kofeiin
    Alkohol
    Barbituraadid
    bensodiasepiinid
    Opiaadid
  • LSD Fentsüklidiin (PCP)
    Kanepitooted
    Nikotiin
    GHB
    Dopamiin, noradrenaliin ja serotoniin
    Dopamiin ja noradrenaliin
    Serotoniin
    Adenosiin
    Gammaaminovõihape, glutamaat, atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin
    Gammaaminovõihape
    Endogeensed opioidid
    Serotoniin
    Glutamaat
    Endogeensed kannabinoidid
    Atsetüülkoliin, adrenaliin ja noradrenaliin
    Gammaaminovõihape
    Uimastitarbimist mõjutavad riskifaktorid üksikisiku ja ühiskonna tasandil laste ja noorukite puhul (Botvin, 1999; Meeks jt. 2003; Bennett, 2006).
    Uimastid võivad:
  • Blokeerida virgatsainele tundlikud retseptorid
  • Suurendada retseptori tundlikkust virgatsaine suhtes
  • Virgatsaineid asendada , nende retseptoreid ise stimuleerides
  • Stimuleerida virgatsaine vabanemist ja sellega vastavat närviülekandeahelat tugevndada
    • Uurijaid huvitab , miks ja kuidas uimastitarbimine alguse saab ning kuidas see edasi areneb.
    • Riskifaktorid- faktorid , mis suurendavad uimastitarbimise tõenäolisust.
    • Kaitsefaktorid- faktoreid, mis uimastitarbimise tõenäolisust vähendavad.
    • Teoreetiliselt jagunevad nii riski-kui ka kaitsefaktorid
      dünaamilisteks (n. kodune olukord)
      staatilisteks (n. pärilikud faktorid).
    • Igapäevaelus toimivad erinevate riskifaktorite kombinatsioonid.
    • Mida rohkem riskifaktoreid omavahel haakub, seda haavatavam on indiviid uimastitarbimise suhtes.
    • NB! Riskifaktorid ei tööta iseeneslikult, need ainult suurendavad uimastitarbimise tõenäosust.

    Biopsühhosotsiaalne mudel- holistiline mudel
    I Individuaalsed faktorid e. psühhofüsioloogiline haavatavus uimastite suhtes
    II. Perega seotud faktorid
    Kooliga seotud faktorid
    Sõpradega seotud faktorid
    Ühiskondlikud faktorid
    Uimastiseotuse astmed

  • Järgnevalt on ära toodud uimastiseotuse astmete iseloomulikud tunnused, mille abil saab hinnata uimastitarbijate probleemide ulatust ( New Connections, 1994, USA):


    Proovimine:
  • alkoholi, tubaka ja narkootikumide järeleproovimine;
  • uimastite mõju tundmaõppimine;
  • juhuslik uimastite tarvitamine;
  • madal uimastite taluvus (tolerantsus);
  • uimastite proovimine eelkõige uudishimust;
  • kahjulikud tagajärjed on tühised või puuduvad.
    Tarvitamine:
  • on tekkinud spetsiifilised uimastite kasutamise viisid (kindel aeg, koht, seltskond , uimasti);
  • suurenenud on uimastite taluvus;
  • järgmine tarvitamiskord on etteplaneeritud ja oodatud;
  • tarvitatakse rohkem kui on etteplaneeritud;
  • enamik sõpradest tarvitab uimasteid;
  • kasvab ümbritsevate inimeste surve uimastite koostarbimiseks;
  • uimasteid kasutatakse probleemide ületamiseks;
  • tekivad tõsiselt kahjulikud tagajärjed (koolist või töölt puudumine, valetamine , varastamine, seaduserikkumised, peaparandamine).
    Kuritarvitamine:
  • uimastite kasutamine kindlakskujunenud rituaale järgides;
  • uimastite kasutamine (lisaks nädalavahetustele) ka argipäevadel;
  • uimastitega seotud mõtted on tähtsal kohal;
  • uimastite ülesostmise ja edasimüügiga tegelemine;
  • kasvab taluvus uimastite suhtes;
  • tekivad väsimus, tujukus, depressiivsus, viha;
  • käitumist mõjutavad järsud meeleolumuutused;
  • uimastite tarvitamisest tekkinud probleemide eitamine;
  • väga tõsised kahjulikud tagajärjed ( vargused , kodust ärajooksmised, koolist/tööst loobumine, konfliktid perekonnas, uimasteid mittekasutavate sõprade kaotamine, kehakaalu muutused, mälulüngad, madal enesehinnang, depressiivsus).
    Sõltuvus:
  • uimastid on omandanud keskse koha igapäevaelus;
  • on tekkinud võõrutusnähud, mistõttu kasutamise või mittekasutamise vahel puudub valikuvõimalus;
  • uimastisõltuvuse eitamine;
  • on suurenenud uimastite üksinda tarvitamine;
  • kõrge taluvus uimastite (väljaarvatud alkohol) suhtes;
  • agressiivne käitumine;
  • valmisolek teha uimastite hankimise nimel ükskõik mida;
  • senini oluliste harrastuste kadumine;
  • kontrolli kadumine isikliku elu üle;
  • mälulüngad;
  • isikuomaduste muutumine (viha, agressiivsus, enda vihkamine );
  • kehakaalu olulised muutused;
  • korduvad edutud katsed uimastitarbimist vähendada või lõpetada;
  • drastilised tagajärjed (tööst ilmajäämine, perekondlike sidemete katkemine, võlad, tõsised tervisehäired, seaduserikkumised).
    Kui inimene on pikalt uimastit kasutanud, siis tagasisidet ajukoorest enam ei tule.
    Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired
    ( F10-F19; RHK-10 põhjal)
    Sõltuvuse diagnostilised juhised (kliinilised kriteeriumid):
    (1) tugev tung või sundmõte tarvitada ainet;
    (2) võimetus kontrollida tarvitamisel käitumist, tarvitamise kestust ja aine hulka;
    (3) aine tarvitamise lõpetamisel või vähendamisel tekkiv võõrutusseisund, mille tõestuseks on ainele iseloomulik võõrutussündroom; või aine tarvitamine, et leevendada või ära hoida võõrutussümptomaatikat;
    (4) tolerantsuse teke, mis väljendub selles, et aine esialgse toime saavutamiseks tuleb tarvitava aine annust tõsta.
    (5) vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees, suurenenud on ajahulk, mis kulub aine hankimisele, tarvitamisele ja toimest toibumisele;
    (6) aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele, nagu maksakahjustus massiivse joomise tagajärjel, intensiivsele aine tarvitamise perioodile järgnevad depressiivsed episoodid, kognit. funktsioonide häirumine.
    Sõltuvust võib kindlalt diagnoosida juhul, kui mingil ajahetkel eelneva aasta jooksul on esinenud 3 või enam nimetatud sümptomit.
    Sõltuvuse mitmekesisus : primaarne ja sekundaarne sõltuvus
    Sõltuvus võib olla isiku primaarne probleem kui ka sekundaarne probleem, mis on isiku poolt kasutatava toimetulekustrateegia lõppresultaat, et toime tulla sügava emotsionaalse või vaimse häirega.
    Primaarne sõltuvus - sarnaneb mistahes psühhiaatrilise haigusega, mis on otseselt tekkinud erinevate bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete faktorite kombinatsiooni tulemusena.
    Sekundaarne sõltuvus- kujuneb välja isiku kohanemisprotsessi käigus , et tulla toime mingi psühhiaatrilise häirega (n. meeleoluhäire) või füüsilise võimetusega , et leevendada oma kannatusi nn. eneseravimise teel (self-medication).
    Antud printsiipi oluline arvestada raviplaani koostamisel.
    Alkoholisõltuvus on haigus, mis diagnoositakse juhul, kui viimase 12 kuu jooksul on
    esinenud 3 või rohkem järgmistest tunnustest:
    1. tolerantsuse e alkoholitaluvuse (rahvasuus ka kandmise) suurenemine
    a) soovitud toime saavutamiseks tuleb tarvitada suuremat alkoholikogust kui varem
    b) varasem kogus avaldab tunduvalt nõrgemat toimet
    2. võõrutusnähud
    a) esineb tüüpiline alkoholi võõrutussündroom
    b) võõrutusnähtude leevendamiseks kasutatakse uut kogust alkoholi
    3. alkoholi tarvitamine planeeritust suuremal hulgal või pikemat aega
    4. alkoholi tarvitamise lõpetamise või vähendami-se ebaõnnestumine tahtejõu vähenemise tõttu, vaatamata soovile
    5. suure osa aja kulumine alkoholi hankimisele, joomisele ja selle mõjust toibumisele
    6. töö, vaba aja ja enese vormis hoid misega seotud oluliste toimingute osaline või täielik unarusse jätmine alkoholi tarvitamise tõttu
    7. alkoholi tarvitamise jätkumine vaatamata selle tarvitamisest põhjus tatud püsivatele või korduvatele füüsi listele ja psüühilistele probleemidele.
    Alkoholsõltuvuses võib eristada 2 tüüpi (Gloningeri järgi):
    I tüüp
    II tüüp
    Sõltuvuse etioloogia mudelid (H. Thomas Milhorn 1994).
    1. Bioloogiline mudel
    2. Psühholoogiline mudel
    3. Sotsiaalne mudel
    4. Haiguse mudel
    Lisaks sõltuvusele on veel rida teisi psüühika-ja käitumishäireid, mis tulenevad uimastite (psühhoaktiivsete ainete) tarvitamisest. Need oleksid alljärgnevad:
    Äge intoksikatsioon (F1x.0)
    Kuritarvitamine (F1x.1) - Alkoholi kuritarvitamine on kergem häire kui sõl­tuvus. Kuritarvitamine ehk väärtarvitamine võib, kuid ei pruugi eelneda sõltuvusele.
    Võõrutussündroom (F1x.3) - Alkoholi võõrutusnähud, rahvapäraselt “pohmelus” või “kassiahastus” on pärast joomist ilmnevad halb enesetunne, nõrkus, väsimus, peavalu, suu kuivus , higistamine, oksendamine, südameklop-pimine, närvilisus ja käte või kogu keha värisemine. Kehaliste sümptomite kõrval esinevad ka psüühilised nähud: süü, häbi, alaväärsustunne ja masendus . Nimetatud sümptomid esinevad ka mittesõltlasel mürgistusnähtudena suure hulga alkoholi tarvitamisel.
    Psühhootiline häire (F1 x.5)
    Amnestilise sündroomi (F1x.6)
    Residuaalne(-jääk) või hiline psüühikahäire (F1 x.7)
    PARKINSONI TÕBI (väriseb kõik)- ajurakud on hävinenud (sama on ka alkoholismiga). Parkinsoni tõve Inimesele ei saa öelda, et jäta värisemine. Samamoodi ei saa öelda ka alkoholismi põdevale inimesele, et jäta joomine.
    Uimastitarvitajate meditsiiniabi üldised põhimõtted (Mumma, 1998 järgi)
    I. Üledoseerimisel tekib eluohtlik intoksikatsioon (mürgistusseisund) ning isik tuleb vältimatu abi korras (kiirabi) toimetada üldhaigla intensiivraviosakonda või vajadusel reanimatsiooniosakonda.
    Tunnused mürgistusseisundis:
    esineb teadvusehäire, puudub sõnaline kontakt (pole võimalust inimest kõnetada), kehaline aktiivsus on pärsitud, haige on lõtvunud või esinevad krambid, südame- ja hingamistegevuse häired. Panna tähele, kas esineb kaudseid uimasti tarvitamise tunnuseid (lõhn, süstlad, tabletid vms.).
    Ei olene, kas on haigekassa kindlustus või mitte- kõik saavad abi.
    Ravi :
    Uimasti väljutamiseks vedelike forsseeritud manustamine; hingamise, südametegevuse ja vereringe säilitamiseks medikamendid ja vajadusel toetav aparatuur. Vastumürgi olemasolul selle manustamine, näit naltreksoon kui opioidide antagonist.
    Kellel on üledoos heroiinist või morfiinist kasutatakse naloksooni- süstitakse veeni. Vastumürgi toime on selline, et vastumürgi molekulid seovad ennast opiaadi molekulidega (retseptoritega), siis nad ise ei tekita reaktsiooni aga hoiavad ära nii, et uimasti enam närvirakule ei toimi. Vastumürk teeb blokaadi heroiinile, ta ei saa enam mõjuda. Ise toimet ei avalda aga teistel keemilistel ainetel ei lase ka mõjuda.
    Metanoolii mürgistus Pärnus- raviti etanooliga- alkohol kutsus oma toime esile, mitte ei blokeerinud. Tehnilise alkoholi toime blokeeris ära aga patsioent oli tänu alkoholile ikka purjus .
    II Intoksikatsioon koos psühhootiliste häiretega (kehaline seisund on rahuldav). Selline isik tuleb vältimatu abi korras toimetada psühhiaatriaosakonda, kuna ta võib olla ohtlik nii iseendale , kui teistele. Sekkumine on tema tahtest sõltumatu.
    Tunnused:
    Esinevad meelepetted, luulumõtted, ebaadekvaatne või agressiivne käitumine, segasusseisundid (käituda kummaliselt teiste arvates) jne.
    Ravi:
    Kuna on keemiline mürgistus ka. Lisaks detoksikatsiooniravile on vajalikud antipsühhootilise toimega ja rahustavad psühhofarmakonid. Palju manustatakse vedelikku ja ka medikamente, mis närvisüsteemile vajalikud on. Vajadusel korraldada tahtest olenematu haiglassepaigutamine kuni psühhoosi möödumiseni.
    I ja II puhul detoksikatsiooni ja ravi absoluutne näidustus.
    III Sõltuvusseisundite ja uimastite kuritarvitajate ravi toimub ambulatoorselt (kodust käies) või statsionaarselt ( haiglas koha peal)psühhiaatrilises raviasutuses. Ravi viiakse läbi vaid inimese enda soovil Eesti Vabariigi seadused ei näe ette sunniviisilist ravi sõltuvusest võõrutamiseks.
    Nõukogude ajal püüti sundviisiliselt võõrutada.
    Uimastisõltuvus on progresseeruv haigus, mida on võimalik ravida ning seega on uimastisõltuvatel haigetel nagu kõigil teistel patsientidel õigus tervishoiuteenustele.
    Sõltuvust ei saa terveks ravida. Terveks saab ravida kas nakkushaiguseid või põletikke jne.. Muutused, mis on inimese organis (ka aju tasandil) ei saa tasa teha. Sõltuvusseisund võib iga kell uuesti käivituda. Sõltuvus on eluaegne haigus.
    Sõltuvusseisundite puhul täielik tervistumine on problemaatiline, kuna muutused organismis jäävad, nad on vaid peidetud. Inimene jääb elu lõpuni uimastisõltlaseks (alkohoolikuks). Ainuke võimalus on täielik karskus ehk abstinents.
    Rehabilitatsiooni asutusi on eestis kirjas 18 (erineva sisu ja täiuslikkuse astmega) aga need pole kõigile kättesaadavad. Kui ei saada pikka rehabilitatsiooniravi, siis on tõenäosus väike, et saadakse terveks.
    Kui heroiinisõltlane saab ainult haigla ravi ja psühholoogilist sõltuvust ravi järgselt kliinikus, siis protsent, et inimene sõltuvusest välja tuleb on 2%. Kui minnakse aastaks/kaheks teise asutusse (rehabilitatsiooni), siis raviefektiivsus võib tõusta 50%ni. Psühholoogilisest sõltuvusest lahti saada- rehabilitatsiooni asutus. Haigla tegeleb ainult füüsilise sõltuvusega.
    RASEDUS JA UIMASTID
    Õldised tendentsid Eestis:
    • Koos narkomaania üldise kiire levikuga on suurenenud ka naiste seas narkootikumide tarbimine. Rasedad narkomaanid ei võta ennast varakult arvele.Kui rase narkomaan võtab end arvele, pannakse ta metadooni peale, sest see on vähem kahjulik, kui narkootikum.
    On prognoositav, et lähiaastatel vajadus rasedate narkosõltlaste võõrutusravi järel kasvab. Eesmärk oleks, et lapsk saaks sündides võimalikult vähe kahjustada. Kui arstiavi, mida on võimalik rakendada (on kontrolli all), on määravaks see, et millised kasvutingimused lapsele tulevikus on. Seda kahjuks ei ole võimalik kontrollida. Kui väita, et kõik on teada, et mingi uimasti kasutamisel millise tõenäosusega millises väärarenguga lapsed sünnivad. Seda ei teata. Uuringuid tehakse aga neid uuringuid ei ole lihtne läbi viia, sest ei saa väita, et uuringud oleksid täpsed. Uuritavatele rasedatele peaks manustama uimasteid, kiontrollgrupile ei manustata. Uuringud baseeruvad loomade peal tehtud katsetega. Kui naine tarvitab mingit uimastit, siis ta võib kasutada erinevaid uimasteid.
    Uurimusi on tehtud kanepi, lsd, amfetamiini kohta- väärarenguid tekib, kahjustatud saavad liigesed ja luud .
    Üldiselt on teada, et enamus uimastid on kahjulikud lootele:
    • Milline on sünnijärgne seisund
    • Kuidas rasedus on kulgenud
    • Kuidas sünnitus kulges
    Me ei saa tagajärge seostada konkreetse uimastiga- mitte spetsiifiline
    Mittespetsiifilised tulemus on:
    • Imik on alakaaluline
    • Enneaegne sünnitus
    • Platsenta varane irdumine
    • Kõrgem enne ja pärast sündimist suremus
    • Patsiendid on haiglas peale sündi
    • Äkksurm- hällisurm

    Vastsündinul võivad esineda häired:
    • Kesknärvisüsteemi erutusseisund
    • Veresoonkonna funkstioonide häired
    • Ainevahetuslikud häired
    • Hingamisfunktsioonihäired
    • Seedeelundite talituse häired

    NB!!! FAS (feetal alkohol sündroom) sündroom alkoholi kuritarvitavate emade lastel. Sõltuvus on kiirem naistel, raskem ravida.
    FAS sündroom- milliste beebide puhul vime üldse rääkida? Ei saa väita, et lapseootel emad, kes alkoholi tarbivad, peaks lapsel tekkima sündroom. Tegemist on ikka pikaaegsete kuritarvitajate ja raseduse ajal tarvitajatel. Sündroom tähendab SUURT HULKA ERINEVAID SÜMPTOMEID
    • Lapsel on madalam vaimne võimekus (IQ) on alla 70- tõenäosus
    • Käitumisprobleemid ja tähelepanuhäire. Selle põhjuse osatähtsus kasvab. Hüperaktiivsus nt.
    • Alakaalulised
    • Väike pea ehk mikrotsefaalia
    • Iseloomulikud näojooned- näo keskkosa kudede (pehmed osad) arengudefekt- silmaala on suhteliselt kitsas , silmanurkades on kurd . Ninaots on veidi püsti ja lühike ning lame ninaselg. Ülahuul on kitsas, nina ja huule vahel ei ole vagu . Kõrvalestad võivad olla veidi moondunud.
    • Süda, suguorganid
    • Jäsemete anomaalia , käojoonte moondumised
    FSS- võimalik emade lastel, kes inhaleerivad raseduse ajal toksiinilisi aineid. (hingavad sisse).
    Alkoholi mõõdukus on kõigile erinev. 3 esimest kuud ei tasu uimastitega, alkoholiga raseduse ajal kokku puutuda. Hiljem ei teki orgaanilisi häireid, võivad olla ainult funkstionaalseid häireid.
    Konspekt II osa
    1. Sõltuvuskäitumise erinevad vormid.
    1.1. Harjumus-ja impulsihäired- F63 (RHK-10, TÜ:1995 )
    • Kategooria sisaldab käitumishäireid, mida mujal ei klassifitseerita
    • Iseloomulikud on korduvad teod, millel pole selget ratsionaalset motiveeringut ja mis kahjustavad tavaliselt inimese enese ja teiste huve
    • Inimese enda sõnade järgi on käitumise põhjuseks kontrollimatud impulsid
    • Häirete põhjused on ebaselged ning nad on ühendatud üldise kirjeldava sarnasuse tõttu
    • Tavakohaselt on alajaotusest välja jäetud uimastite liigtarvitamine (F10-19) ning seksuaal (F65)- ja söömiskäitumisega (F50) seotud harjumus-ja impulsihäired.
    Häired:
    Harjumus-ja impulsihäirete võimalikud põhjused:
    • häirunud serotoniini või dopamiini ainevahetus
    • muutused testosteroonisisalduses
    • muutused limbilise süsteemi talitluses
    psühhosotsiaalsed tegurid:
    Psühhodünaamiline seletus: patsiendi kalduvus kanda oma sisemine ärevus tegevuste tasandile.
    1.2. Patoloogiline hasartmängimine (problem gambling)
    Uuring: Elanikkonna kokkupuuted hasart -ja õnnemängudega (2006)
    • Läbiviijad: Turu-uuringute AS + Sotsiaalministeerium
    • Valim 2005 inimest, vanuses 15-74.a.
    • Selgitati välja hasartmängijate probleemrühmad
    • Seotuse alusel rühmitati: probleemsed (mängukire ohjamine raske) ja patoloogilised mängurid (sõltlased)
    • Tulemus: Eestis 35 700 patoloogilist mängurit ja 31 400 probleemset mängurit

    Mängurluse erivormid Eestis (Allikas: Sotsiaalministeerium) % kõigist vastanuist
    • Loterii 72
    • Mänguaparaadid (kasiinos, laeval) 19
    • Raha peale kaardimäng 15
    • Spordivõistlustel tulemuste ennustamine 7
    • Kasiino mängulauad 6
    • Interneti hasartmängud 2
    • Panused hobustele jt. loomadele 2
    • Teised hasartmängud 2
    Mida mängivad patoloogilised/probleemsed mängurid (% vastanuist)
    • Loterii 91/90
    • Mänguaparaadid (kasiinos, laeval) 71/49
    • Raha peale kaardimäng 59/54
    • Spordivõistlustel tulemuste ennustamine 27/33
    • Kasiino mängulauad 43/21
    • Interneti hasartmängud 17/9
    • Panused hobustele jt. loomadele 12/7
    • Teised hasartmängud 13/7
    Patoloogiline hasartmängimine. (DSM-IV järgi - Diagnostic and Statistical Manual of Menthal Disorders, Fourth Edition. American Psychiatric Assotsiation, Washington,1994)
    Pidev ja korduv hasartmängijalik käitumine, mis avaldub vähemalt viiena järgmistest tunnustest:
  • Isik tunneb suurt huvi hasartmängude vastu (n. tugev soov varasemaid mängusituatsioone uuest läbi elada, järgmise mängu või mängimiseks vajaliku raha hankimise planeerimine).
  • Isik peab mängima järjest suuremate summade peale, et saavutada küllaldast pinget.
  • Korduvad ebaõnnestunud katsed kontrollida või vähendada mängimist või sellest loobuda .
  • Mängimise vähendamine või lõpetamine põhjustab rahutust või ärritust.
  • Inimene mängib oma probleemide eest põgenemiseks või halva meeleolu parandamiseks (n. abitus, süütunne, ärevus või masendus).
  • Raha kaotamise järel läheb isik varsti uuesti mängima, et kaotust tasa teha.
  • Inimene valetab pereliikmetele, psühhoterapeudile või teistele, et varjata oma mängimisest tingitud rahaliste kaotuste suurust.
  • Kuritegevus, nagu pettus, võltsimine või raha väljapetmine, et hasartmängudeks raha saada.
  • Isik on hasartmängude tõttu ohtu seadnud või kaotanud olulise inimsuhte , töökoha või mingi hea võimaluse.
    10.Isik toetub teistele, et pääseda hasartmängimisest tekkinud majanduslikust kitsikusest.
    Millised on hasartmängude mängimise põhjused?
    Hasartmängusõltuvuse 4 faasi (Parktal, 2004)
    I Faas – võitmine (1-3 aastat)
    • Mängurlus saab alguse, kui sotsiaalne tegevus, see tundub lõbus ja normaalne.
      * juhuslik mängimine,
      * mõnikord võidetakse suuri rahasummasid
      * fantaasiad võitudest
      * võitmatuse tunne, seega panustatakse rohkem, kuna usutakse võitvat veelgi rohkem ning et säilitada põnevust
    • Ei mängita aga alati raha pärast, pigem meeldib mängu elevus, unistus suurest võidust, põgenemine igapäevaelu probleemidest või stressist .

    II Faas – kaotamine. Algavad probleemid. Mängurid tunnevad , et nende tegevus on kontrolli all, reaalselt aga mitte.
    * üksinda mängimine
    * usk, et suudetakse lõpetada mängimine, kui seda soovitakse, kuid ei leita seda vajaliku olevat
    * mängitakse, et võita tagasi kaotatut
    * valetamine
    * varjatakse oma kaotusi
    * laenamine, raskused võlgade tagasimaksmisel
    * lubatakse mängimine lõpetada, kuid ei tehta seda
    * lähisuhted kannatavad
    * töölt puudumine
    III Faas – meeleheide.
    * lootusetuse tunne, kuna kaotused kasvavad
    * klammerdumine võidufantaasiasse, lootuses kõike taastada
    * süütunne
    * eraldatus ja ükskõiksustunne oma lähedaste suhtes
    * mõistetakse, et ei suuda võita, aga vaatamata sellele mängitakse edasi,
    * varastamine, võltsimine jne mängimise finantseerimiseks
    * võimalikud ka võitmise episoodid
    * raha tähendus muutub - mänguraha
    * teiste süüdistamine
    * maine ja töökoha kaotus
    • Võimalik suitsidaalne käitumine.

    IV Faas – lootusetus .
    * enese tühisuse tunne
    * 90% juhtudest illegaalne tegevus, seetõttu võimalikud arreteerimised
    * peresuhete katkemine
    * uimastite kuritarvitamine
    * demoraliseerumine
    * suitsiidimõtted ja katsed

    Hasartmänguri eritüübid (D.Hulen & R. Brumfield, 2003) :
    • Põnevust otsiv hasartmängur (action gambler)
    • Põgeneja hasartmängur ( escape gambler).

    1.3. Püromaania ehk süütamismaania (DSM-IV järgi)
    1. Ettekavatsetud süütamine tulekahju tekitamiseks rohkem kui üks kord.
    2. Pinge või afektiivne erutus enne tegutsemist.
    3.Tuli ja kõik sellega seonduv (süütamisvahendid, kasutamine, tagajärjed) tunduvad erutavad, huvitavad või uudishimu äratavad või lihtsalt meeldivad.
    4. Naudingu-või kergendustunne tule süttimisel või selle tagajärgede vaatamisel või neist osa saamisel.
    5. Tuld ei süüdata rahalise kasu saamiseks, poliitiliste vaadete väljendamiseks, kuritegude varjamiseks, kättemaksu või viha pärast, oma olukorra parandamiseks, luulu või meelepette tõttu või kriitikameele nõrgenemise tagajärjel (n. dementsuse, vaimse alaarengu või joobeseisundi tõttu).
    1.4. Kleptomaania (DSM-IV järgi)
    1. Korduv suutmatus vastu panna kiusatusele varastada esemeid, mida isik nende- või rahalise väärtuse pärast tegelikult ei vaja.
    2. Kasvav pinge vahetult enne varastamist.
    3. Varastamise hetkel kogetud naudingu- või kergendustunne.
    4. Varastamine ei ole viha või kättemaksu väljendus ja seda ei põhjusta luul või meelepetted.
    1.5.Trihhotillomaania ehk juustekiskumismaania (DSM-IV järgi)
    1. Oma juuste korduv väljakiskumine, mis tekitab märkimisväärset karvakadu.
    2. Suureneva pinge tunne enne juuste rebimist või üritades seda vältida.
    3. Juuste kiskumine tekitab naudingut või kergendustunnet.
    4. Häiret ei saa paremini põhjendada muu psüühikahäirega ja see pole tingitud kehalisest haigusest (n. nahahaigusest).
    2. Teoreetilised sõltuvuskäitumise vormid
    2.1. Internetisõltuvus ( Internet Addiction Disorder, Pathological Internet Use)
    Internetisõltuvust, mida võib vaadelda kui ülemäärast interneti kasutamist, mille tulemusel tekivad isiklikud ja suhtlemisalased probleemid, tööga seotud probleemid, majanduslikud probleemid või muud kõrvalekalded tervest ja rahuldustpakkuvast elustiilist.
    • Internetisõltuvuse uuringute alguseks võib tinglikult lugeda 1996. aastat, kui Ivan K. Goldberg tõi kasutusse termini internetisõltuvus.
    • Kimberly S. Young, juhtiv ekspert, kelle tööd on algatanud akadeemilise debati nii internetisõltuvuse olemasolu poolt (David N. Greenfield) kui ka selle vastu (John M. Grohol, kes nimetab internetisõltuvust üksnes teoreetiliseks, mitte kliiniliseks häireks.

    Internetisõltuvuse sümptomid (Griffiths, 1997; Young, 1998):
    Psühholoogilised sümptomid:
  • Heaolu või eufooria tunne internetti kasutades
  • Võimetus peatada pooleliolevat tegevust
  • Vajadus üha kasvavat aega olla internetis
  • Hoolimatus perekonna, sõprade, töö jne suhtes
  • Tühi, ärritunud, masendunud tunne, kui ei kasuta internetti
  • Valetamine teistele internetis veedetud aja ja tegevuste suhtes
  • Probleemid koolis või tööl
  • Võimetus kontrollida interneti kasutamise aega
  • Põgenemine internetti reaalelu probleemide eest, või leevendamaks negat. emotsioone – süümepiinad, depressioon, rahutus, abitus.
    Füüsilised sümptomid:
  • Randmekanali sündroom – läbi randmekanali kulgeva keskpidise närvi pitsumise tagajärjel
  • Kuiva silma sündroom – krooniline kahepoolne sarv - ja sidekesta kuivamine , mille põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool või pisarate kiire aurumine muutuste tõttu pisarate koostises
  • Peavalud , seljavalud
  • Söömishäired, n. söögikordade vahelejätmine
  • Isikliku hügieeni hooletusse jätmine
  • Magamishäired, muutused magamisharjumustes.
    Millest võib sõltuvusse jääda?
    (K.Young 1996 järgi)
    • Sõltuvus kübersuhtest
    • Sõltuvus rahaga seotud lehekülgedest (n. virtuaalsed börsileheküljed)
    • Sõltuvus informatsioonist
    • Arvutisõltuvus
    • Arvutimängude sõltuvus (s.h. virtuaalsed kasiinomängud)
    Uurijad on leidnud tugeva sideme patoloogilise interneti kasutamise ja teiste sõltuvuste vahel. Vastavalt dr. Youngi (1996) uurimusele 400 IAD juhtumi puhul üle 50% patsientidest teatas varasemast teist liiki sõltuvusest.
    2.2.Töösõltuvus (workaholism)
    Hoiatavad märgid, mis aitavad töösõltuvust ära tunda (Robinson, 1996) järgi:
    • pidev kiirustamine ja hõivatud olek
    • kontrolli vajadus
    • perfektsionism
    • raskused interpersonaalsetes suhetes
    • sõltuvus tööst
    • raskused puhkamisel ja lõbutsemisel
    • mälulüngad
    • kärsitus ja irratsionaalsus
    • ebaadekvaatne minapilt
    • enese hooletusse jätmine

    2.3. Kaassõltuvus ( codependence)
    Paralleelselt on kasutusel ka termin lähisõltuvus.
    Termin esmakordselt kasutusele USA-s seoses alkohoolikute hooldusega: alkohooliku ümber paikneb alati rühm inimesi, „ kes on haiged koos temaga“. Kaassõltlastena käsitleti alguses vaid alkohoolikute naisi, hiljem teisi lähedasi inimesi, nagu lapsed, teised sugulased, töökaaslased, sõbrad.
    Kaassõltuvuse all mõeldi sobitumisreaktsiooni, mis alkohoolikute lähedaste juures ilmnes.
    Terminil uus sügavus ja sisu - uurides alkohoolikute perekondade lapsi. Laste juures toimub analoogne sobitumine.
    • Kaas(lähi)sõltuvus on haigus või haiguselaadne olukord, mis tekib siis, kui inimene elab kõrvuti jõulise ilminguga ega suuda seda endale selgitada, vaid lihtsalt sobitub sellega (Hellsten, 1994).
    • Kaassõltuvus on sundus kontrollida, hoolitseda, kaitsta teist inimest, kinnistudes tema probleemile (Meeks & Heit & Page, 2003).
    Kaassõltlaste võimalikud käitumismustrid (Meeks & Heit & Page , 2003).
    • Eitavad oma tundeid
    • Fookuses on teise inimese probleemid
    • Püüavad kontrollida teist inimest
    • Tunnevad vastutust selle eest, mida teine ütleb või teeb
    • Ootavad teistelt heakskiitu
    • Neil on raskusi lõbutsemisel
    • Neil on raske lasta teistel enda eest hoolitseda
    • Püüavad kaitsta teist inimest tema käitumisest tulenevate kahjulike tagajärgede eest
    • Nad ei rahulda enda vajadusi
    • Väldivad enda elu elamist, pühendudes teise inimese probleemidele.

    Kaassõltuvuses olevad isikud on võimaldajad (enablers) – nad toetavad kahjulikku käitumisviisi, lasevad sel jätkuda, näiteks:
    • Raha laenamine hasartmängusõltlasele
    • Alkohooliku vabastamine tema kodustest kohustustest

    Kaas(lähi)sõltlaste peresid iseloomustavad järgmised tunnused:
      • Isoleeritus
      • Süütunne ja hirm.
      • Sõltlase keskne koht peres.
      • Pereliikmete käitumine ja rollid (ka laste) muutuvad
    - Sõltlast püütakse kaitsta, aidata, sõltuvust varjata, temast hoolitakse, temaga räägitakse, teda palutakse
    - Lootusetus ja usaldamatus sõltlase suhtes.
    - Ka sõltlaste laste rollid muutuvad
    3. Uimastitarvitamise ennetus e. preventsioon: strateegiad ja tasandid .

  • Mis on uimastipreventsioon?


    Mõiste preventsioon, mis tuleneb ladinakeelsetest sõnadest prae (‘ette’) ja venire (‘minema’), tähistab millegi vältimist, ärahoidmist, tõkestamist ja ennetust. Uimastiproblemaatika haarab endasse kolm olulist teemat – uimastite nõudlus, uimastite pakkumine ja kahju, mis on seotud kas uimastite tarvitamisega või uimastiäriga. Preventsioon tegeleb eeskätt uimastite nõudluse vähendamisega, olles samas seotud ka kättesaadavuse piiramise ja kahju minimaliseerimisega (Kariis, 1998; Stel , 1998). Uimastipreventsioon hõlmab kõiki uimastitarvitamisega seonduvaid probleeme, nii tervisehäireid, sotsiaalprobleeme, kuritegevust, õppeedukuse langust, töövõime kaotust kui muudki . Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO on jaotanud uimastpreventsiooni kolmeks tasemeks:
    Esmane ehk primaarne preventsioon on suunatud neile, kes uimasteid ei tarvita, see seisneb peamiselt uimastite tarvitamisest organismile ja psüühikale tekkiva kahju selgitamises ja sellealase info jagamises, tervete eluviiside propageerimises (füüsilise aktiivsuse, tervisliku toitumise, mittesuitsetamise, alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise eelistamine), terviseõpetuses ja –kasvatuses ning alternatiivide loomises.
    Teisene ehk sekundaarne preventsioon on suunatud riskigruppidele (hälbiva käitumisega, vaimse alaarenguga isikud, kellel on kalduvus ühiskonnaohtlikele tegudele; isikud, kes viibivad kinnipidamiskohtades; riskisikute pereliikmed jmt.) ja inimestele, kellel seoses meelemürkide tarvitamisega on juba tekkinud tervise- või sotsiaalprobleemid. Tegevuse järgi jaotub see järgmiselt: interventsioon ehk sekkumine, ravi ning rehabilitatsioon.
    Kolmandane ehk tertsiaarne preventsioon on suunatud inimestele, kellel on alkoholist või narkootikumidest sõltuvus kujunenud. Siin on tegevuse eesmärgiks meelemürkide tarvitamise lõpetamine või vähendamine, muude kaasuvate haiguste ennetamine, sotsiaalsete probleemide süvenemise peatamine ja kuritegevuse tõkestamine (Thamm, 1994; Kariis, 1998).

  • Uimastiperventsioon koolitasandil läbi ajaloo


    Koolitasandi uimastipreventsiooni strateegia lähtub esmasest, kõige varajasemast ennetustasandist. Uimastipreventsioon on juba aastakümneid olnud arenenud riikide tervisekasvatusprogrammides ning kasutatud strateegiad on arenenud ja muutunud läbi aegade (Thamm, 1994).
    1960. aastatel domineeris hirmutamistaktika - hoiatati ebaõige käitumise eest ja loeti üles tervisega seotud riskifaktoreid, seitsmekümnendatel domineerisid käsud ja keelud, rõhutati illegaalsust, kriminaalsust ning karistamist, trahve ja muud selletaolist. Sellele järgnes korrektse informatsiooni edastamise etapp, mille käigus tekkis olukord, kus uimastid muutusid hoopiski millekski huvitavaks, keelatud naudinguvahendiks. Kaheksakümnendatel toimis preventsioon läbi pakkumiste – kuidas elada hästi ilma uimastiteta (Thamm, 1994). Siiski on uus ja hea (uimastivaba) ühiskond utoopiline , realistlikum on võimalikult vähene uimastite tarbimine elanikkonnas. Viimasel kümnendil on preventsiooni nähtud kui abinõude ühendamist, millest ühed mõjuvad kohe, teised alles aastate pärast. Pikaajalised strateegiad püstitavad eesmärke järgnevaks kümneks või enamaks aastaks.
    Arvukad empiirilised uuringud on näidanud, et efektiivseks osutuvad koolidel baseeruvad pikaajalised preventsioniprogrammid (Botvin, 1999).
    Kaasaegsed teooriad uimastipreventsioonis
    Vaadeldes uimastihariduse olukorda maailma kontekstis, võime väita, et küllaltki efektiivseks on osutunud viimase 20 aasta jooksul välja arendatud ja testitud preventsioonimetoodika, mis on suunatud laiale hulgale riski- ja kaitsefaktoritele (Botvin, 1990). See kognitiiv-käitumuslik preventsioonimudel, mis on välja töötatud USA psühholoog G. Botvini ja tema kolleegide poolt 1983. aastal, sisaldab endas algselt psühholoog R. Evansi poolt välja arendatud sotsiaalsete mõjude mudeli (Botvin, 1999) elemente, kuid selle erijooneks on rõhuasetus kahel elemendil:
  • erinevate enesega toimetulekuoskuste (self management skills ) õpetamine;
  • üldiste sotsiaalsete oskuste (general social skills) õpetamine.
    Botvini õpetuse eesmärgiks on arendada üldist sotsiaalset kompetentsust kahandades seeläbi vastuvõtlikkust uimasteid propageerivatele sotsiaalsetele mõjutustele ning vähendada motivatsiooni suitsetamiseks, alkoholi pruukimiseks ja illegaalsete uimastite tarvitamiseks. Botvin ja tema kolleegid (Botvin, 1999) nimetavad antud preventsioonistrateegiat eluoskuste treenimiseks (life skills training). Empiiriliste uuringute tulemused USA-s näitavad, et antud metoodika vähendas oluliselt tubakasuitsetamist, alkoholi tarvitamist ja marihuaana suitsetamist, võrreldes kontrollgrupiga. Samuti saadi märkimisväärseid tulemusi ainete segakasutamise korral (Botvin, 1999).

  • Mis on sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus?


    Eeltoodut metoodikat on edasi arendanud Maailma Tervishoiuorganisatsioon defineerides mõistet ‘lifeskills’ (otsetõlkes inglise keelest ‘eluoskused’ inimese kohanemisvõimeks ja edukaks toimetulekuks igapäevaelu nõudmiste ja väljakutsetega. Rõhutatud on seega just nende eluoskuste õpetamise osa, mis aitavad kaasa sotsiaalsele ehk ühiskonnas toimetulekule.
    Viis baasoskust, mille arendamisele sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus on suunatud:
    • otsuste langetamise ja probleemide lahendamise oskus;
    • loova ja kriitilise mõtlemise oskus;
    • suhtlemisoskus ;
    • enesetunnetamisoskus;
    • emotsioonide ja stressiga toimetulemise oskus.

    Otsuste langetamise ja probleemide lahendamise oskus aitab teha otsuseid, mis on kooskõlas õpilase enda vajaduste ja soovidega. Oskus kaitsta oma seisukohta ja võime probleemide lahendamisel iseseisvaid otsuseid teha on väga oluline just noorukieas, kus tuleb tihti eakaaslaste survega silmitsi seista. Eakaaslaste tunnustuse vajadus on siis suurem, kui kunagi varem.
    Loova ja kriitilise mõtlemise oskus aitab teha arukaid otsuseid, hinnata situatsioone ja informatsiooni erinevatest aspektidest lähtudes. Selliselt läbimõeldud seisukohtadele jõudmine aitab õpilastel rakendada seni õpitut reaalsetes situatsioonides, orienteeruda ebakindlates olukordades ja toime tulla muutustega.
    Suhtlemisoskus on oluline oskus, mis on vajalik nii koolis, töises maailmas kui perekonna- ja sõpraderingis hakkamasaamiseks. See kätkeb eneses kuulamisoskust, mõtete ja tunnete väljendamisoskust, konfliktolukorras hakkamasaamise ning koostööoskust.
    Enesetunnetamisoskus on tihedalt seotud enesehinnanguga . Liiga kõrge või madal enesehinnang muutub uimastite tarvitamise ja kuritarvitamise osas riskifaktoriks. Madal enesehinnang võib kujuneda pideva rahulolematuse ja stressi allikaks, liialt kõrge enesehinnang võib aga põhjustada enese ülehindamist riskide võtmisel. Nii võib välja kujuneda arusaam, et see mis on probleem teistele, ei saa seda olla minule . Adekvaatne enesehinnang võimaldab teha õigeid otsuseid, tunnetada teistepoolset aktsepteerimist ja mõista kaasinimeste tundeid. Seeläbi tekivad noortel eeldused, saavutamaks lähedased rahuldustpakkuvad suhted nii eakaaslaste kui täiskasvanutega.
    Emotsioonidega toimetulemise oskus väldib sisemiste pingete ja sellest tulenevate probleemide kuhjumist. Need on üheks stressi allikaks, mis vajavad kindlasti lahendamist, kusjuures mõnikord arvatakse, et see on võimalik uimastite abil. Inimestel, kes varjavad oma emotsioone või ei suuda neid juhtida, on suurem oht uimastite kuritarvitamisele. ( Kull M., Saat.H., 2001)
    Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamise metoodika on aluseks ka Eestis väljatöötatud uimastihariduse õppematerjalidele.
    ÜRO poolt toetatud projekti tulemusena on Eesti koolidele väljatöötatud uimastihariduse õppekava, mis on integreeritud uuendatud riikliku inimeseõpetuse ainekavva kõikides kooliastmetes, st. I kooliastmes “Inimeseõpetuse” tundidesse, II kooliastmes inimeseõpetuse kursusesse “Terviseõpetus” (5.klass) ja “Suhtlusõpetus” (6.klass), III kooliastmes “Inimeseõpetus” (7.klass) ning gümnaasiumis kas “Psühholoogia” või “Perekonnaõpetuse” kursusesse. Uimastihariduse õppekava olemasolu ning integreeritus riiklikku ainekavva annab võimaluse antud temaatikat sügavuti käsitleda. Olukorda lihtsustab kindlasti ka inimeseõpetuse ja uimastihariduse eesmärkide lähedus, pidades siin silmas eelkõige õpilase tervikliku isiksuse, üldinimlike väärtuste ja sotsiaalse kompetentsuse arendamist. Inimeseõpetuse tähtsamaiks printsiibiks on väärtusõpetus, mis on ka uimastihariduse põhikomponendiks. Lisaks sellele on inimeseõpetuse tsükli üheks läbivaks temaatikaks ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon ( Kraav ja Kõiv, 2001).
    Väljatöötatud õpetajaraamat sisaldab teooria osa õpetajale taustateadmiste omandamiseks, metoodilisi võtteid antud temaatikaga töötamiseks, aktiivtöid (tunnikonspekte) koos õpilaste töölehtedega, ning lisamaterjale abi saamise võimaluste kohta.
    On selge, et ainult õigesti valitud uimastipreventsiooni metoodikast ei piisa, oluliseks osutub nii õpetaja pädevus kui valmisolek (Quality standards in drug education, 1999; Stel, 1998) ning seetõttu kaasneb õpetajaraamatu saamisega ka koolitus. Kuna uimastiennetustöö koolides saab osutuda efektiivseks vaid siis kui õpetus katab kõiki kooliastmed ning on ülesehitatud järjepideva ja süsteemse õpetusena, on seetõttu 2004 aastaks valminud vastavad õpetajaraamatud kõigile kooliastmetele ning 2007 aastaks ka hariduslike erivajadustega (lihtsustatud õppekava alusel õppivatele) õpilastele.
    • .DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 81 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Konspekt I osa #1 Konspekt I osa #2 Konspekt I osa #3 Konspekt I osa #4 Konspekt I osa #5 Konspekt I osa #6 Konspekt I osa #7 Konspekt I osa #8 Konspekt I osa #9 Konspekt I osa #10 Konspekt I osa #11 Konspekt I osa #12 Konspekt I osa #13 Konspekt I osa #14 Konspekt I osa #15 Konspekt I osa #16 Konspekt I osa #17 Konspekt I osa #18 Konspekt I osa #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 81 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Enxukas Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Helve Saat'i sõltuvuskäitumise ainekonspekt koos täiendustega
    helve saat sõltuvuskäitumine sõltuvus kokaiin heroiin kanep uimasti depressant stimulant

    Sarnased õppematerjalid

    Kordamisküsimuste vastused
    24
    doc

    Kordamisküsimuste vastused

    SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilotsübiini sisaldavate)

    Sõltuvuskäitumine
    Psühholoogia-Stimulandid
    18
    doc

    Psühholoogia: Stimulandid

    Tallinna Järveotsa Gümnaasium Merilin Tamme 10 a klass STIMULANDID Uurimistöö psühholoogiast Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14

    Psühholoogia
    Oopium-morfiin ja teised opioidid
    14
    odt

    Oopium, morfiin ja teised opioidid

    Illegaalsed uimastid. Oopium, morfiin ja teised opioidid Oopium Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida kogutakse valmimata seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Värvuselt on oopium pruun kuni mustjas, spetsiifilise lõhnaga vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldab kuni 40 narkootilist ja mittenarkootilist alkaloidi. Seda on aastatuhandeid kasutatud kui eufooriat põhjustavat, valu vaigistavat, und soodustavat ja kõhulahtisuse vastast vahendit. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus, Eestis ega mujal Euroopas ei ole oopiumi tarvitamine levinud. Tähtsaim narkootiline ühend oopiumis on morfiin, mille sisaldus oopiumis võib olla vahemikus 4-21%. Lisaks morfiinile on oopiumis ka vähesel määral (kuni 3%) kodeiini. Morfiin Puhas morfiin on valge kristalne aine. Seda saab unimaguna kupardest mitmel moel. Näiteks võib teha neisse sisselõiked ja saada esmalt oopiumi, millest seejärel ekstraheeritakse morfiin. Morfiini võib ekstraheerida ka otse kas

    Keemia
    Referaat Uimastid
    17
    doc

    Referaat Uimastid

    Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda uimastit üha uuesti. Uimast

    Inimeseõpetus
    Narkootikumid ja nende mõju inimesele-Lihtne selgitus
    18
    odt

    Narkootikumid ja nende mõju inimesele. Lihtne selgitus.

    NARKOOTIKUMID Mis on uimastid? • Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); • Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud.

    Narkootikumid
    Uimastid
    12
    doc

    Uimastid

    (Uimastite tunnusmärgid) Uimasti on ravim, sest: ravimitel on kõrvaltoimed; mõjustavad psüühikat, inimesed tarvitavad omal algatusel, ilma arsti soovituseta. Uinutav ja uimastav toime on aluseks narkomaania mõistele. Uimastid kas pärsivad, ergutavad või hälvitavad. Uimastid,mis kesknärvisüsteemi pigem pärsivad kui ergutavad on sedatiivsed ained (närvilõõgastid, rahustav toime). Närvilõõgastite hulka kuuluvad valusid vaigistavad opiaadid ja meditsiinis kasutatavad uinutid-rahustid. Opiaadid on morfiin, heroiin,....Uinutite ja rahustite hulka kuuluvad eelkõige barbituraadid. Ja bensodiasepiinid. Närvilõõgastite rühma võib paigutada ka sellise tuntud rahusti nagu etüülalkohol. Siia rühma kuuluvad ka lenduvad tarbekeemilised „nuusutatavad“ ained e inhalandid. Kaneb vähendab rahustitega sarnaselt psüühilist võimekust. Oopiumi on kasutatud valuvaigistina peavalu, sapi- ja neerukivitõve puhul ning rahustava ja hingamist soodustava ravimina astmahaigeteke

    Psühholoogia
    Uimastid ja sõltuvused
    34
    docx

    Uimastid ja sõltuvused

    TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT INIMESEÕPETUS P2NC.00.495 KONSPEKT ,,Uimastid ja sõltuvused" Kodutöö 4 Yulia Shipitsyna Juhataja: Marge Grauberg NARVA 2011 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS..........................................................................................................3

    Inimeseõpetus
    Sissejuhatus narkoloogiasse
    18
    docx

    Sissejuhatus narkoloogiasse

    NARKOLOOGIA Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nim psühhoaktiivseteks aineteks ehk uimastiteks. Narkootikumideks nim neid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud. Uimasti on aine, millel on: iseloomulik toime, kõrvaltoimed, toime sõltub annusest, annus sõltub puhtusest, lisandite võimalus, toime sõltub manustusviisist, toime sõltub olukorrast. Käitumine saab alguse ajust: Ajutegevus põhineb närvirakkude omavahelisel kommunikatsioonil. Närvirakkude suhtluskeel on keemiline. Närvirakkude sidepidamiskohtades vabanevad keemilised molekulid kannavad sõnumeid edasi. Ajus on erinevaid närvirakkude kooslusi, mis edastavad oma sõnumeid erinevate keemiliste molekulide kaudu. Neuronid - rakud, mis on spetsialiseerunud vahendama informatsiooni sinu kehaosade vahel. "Informatsioon" võib koosneda paljudest erinevatest osadest, näiteks sinu otsusest liigutada kätt või sinu emotsioonidest, mida sa tunned head filmi vaad

    Narkoloogia


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (1)

    bixxol profiilipilt
    bixxol: Hea materjal :) aitab!!!
    19:03 17-04-2010



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun