Konspekt
I osa
Sõltuvuskäitumine-
interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid:
- Sotsiaalne
- Psühholoogiline
- Majanduslik
- Meditsiinilis-farmakoloogiline
- Kultuurantropoloogiline
- Juriidiline
Õppeaine
seotus inimeseõpetusega:
Põhikooli
ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud
läbivad teemad:
1.
Keskkond ja säästev areng
2.
Tööalane karjäär ja selle kujundamine
3.
Infotehnoloogia ning meedia
4.
Turvalisus a) ohuõpetus
b)
liiklusohutus
c) uimastipreventsioonTurvalisuse
teema õppeesmärgiks on: - õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes;
- õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks.
Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika :1.
Ealised iseärasused
2.
Eetika ja väärtuskasvatus
3.
Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused)
4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5.
Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena
6.
Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid
7.
Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus
8.
Tervis ja tervislik eluviis
9.
Tolerantsus : luba olla erinev; kaasinimest
arvestav käitumine
Sõltuvuskäitumisest
üldiselt - Sõltuvus ( addiction ),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma.
- Sõltuvus (dependence) teaduslik termin.
- Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest.
Saame
eristada: - Keemiline sõltuvus
- Käitumuslik sõltuvus
- kliiniline
- teoreetiline
Sõltuvuskäitumisele
iseloomulikud jooned
(Hardiman, 2000):
-
Iha
-
Vajadus
-
Regulaarsus
-
Kahjustavus
- Sõltuvus võib olla nõrk, mõõdukas, tugev
Uimastitarbimine
kui sõltuvuskäitumise alaliik .Mis
on uimasti ? Uimasti -
psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel
eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks.
Miks
uimasteid (kuri)tarvitatakse?
Uimastid loovad
- usaldusväärse
- kiire
- lihtsa
- odava
…võimaluse
end hästi tunda. Inimene on motiveeritud kordama tegevust, mis pakub
rahulolutunnet (positiivne kinnitus
Uimastid pakuvad võimalust sõprade ringis aktsepteeritud saada. So. sotsiaalne motiiv uimastitarvitamiseks
Uimastite tarvitamine on toimetulekumehhanism.
- ebameeldivate tunnete ja emotsioonidega toimetulekuks
- depressiooni leevendamiseks
- pinge ja ärevusega toimetulekuks.
Inimene
tegutseb, et otsida kergendust ja vältida valu ja saada seeläbi tasustatud . Inimene on motiveeritud sellist tegevust kordama
(negatiivne kinnitus
Toimetulekustrateegiaid
võib grupeerida:
- probleemi lahendamine
- emotsioonide ja suhete regulatsioon
- vältimine
Stressiga
toimetuleku strateegiad:
(Carver,
Scheier & Weintraub, 1989)
Uimastite
kasutamise ajalugu
Emotsionaalse
seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid.
- Vana Egiptuses - unimaguna piimmahl ( oopium ) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks;
- Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks;
- Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel - khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks;
- Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel- mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilotsübiini sisaldavate) mahl - kasutamine religioossetel kombetlitlustel;
- Maailma eri paigus - india kanepi lehtede ( marihuaana ) suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistina; (on olemas ka metsik kanep ja kasvatada lubatud kanep)
- Euroopa kultuuris on alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast – alkohoolsed joogid meeleolumuutuse esilekutsumiseks.
Looduslike
ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise
traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti
kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa.
Vein-
Vahemere ääres, kus viinamari kasvas
Mõdu
- piirkondades, kus olid mesilased (3 kuud kääritamist- õlle
eelkäija)
Õlu-
Odraviljast
Uimastitarmimise
ja uimastipoliitika ajalugu eestis
Muinasajast kuni 19. sajandini
-
hüpoteetiliselt kasutati šamanistliku kultuuri sugemetenaatropiini
sisaldavaid taimi (kärbseseened, karumustikas ) transsi langemiseks
19.
sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad
-
Põlva, Võru ja Petserimaal unikaalne piirkond kus kasutusel joobe
tekitajana lisaks alkoholile ka eeter
- saksa soost inimeste ja
med.töötajate hulgas kasutusel oopium, kokaiin , uinutid ( barbituraadid )
Eesti NSV 1940-1991
- 1945-1960 meditsiinitöötajate probleem
- 1960-1970 probleemid kinnipidamiskohtades
- 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas
- 1984- pöörduvad tagasi Afganistani sõjaveteranid , levib hašišisuitsetamine
- 1988-1991 kaotatakse medits. kontrollsüsteem, vastandlik info meedias
Profülaktoorium-
alkohoolikute töö- ja ravi sundlaager
Eesti Vabariik
- 1991-1995 noor Eesti riik liialt hõivatud kõikvõimalike muutustega, et pöörata tähelepanu toona veel suhteliselt tundmatule ning väga võõrana tunduvale probleemile nagu uimastitarvitamine.
- avalikkuses diskussioon uimastite legaliseerimise üle
- üldsuse tähelepanu võitnud sündmused: “moonisõda” ja eesti narkokullerite vahistamine Tais
- 1996.a.dets. - ühinemine uimastite levikut piiravate ÜRO 1961 ja 1971 .a. konventsioonidega
- 1997 - Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete Eesti oma seaduse vastuvõtmine
- 2000 – ÜRO 1988.a. uimastikaubanduse ja rahapesu vastase konventsiooni vastuvõtmine (vahelejäänud uimastikaupmeeste vara tohtis arestida)
Põhitendentsid
alates 2001:
- Eesti muutumine narkootikumide päritolu- ja transiitmaaks Eesti osa amfetamiini levikus maailmas 5% (UNODOC 2008)
- Kollatõve (levib u. 200 korda kiiremini) ja HI-viiruse plahvatuslik levik (hakati uurima ) süstivate narkomaanide hulgas. NB!- süstivad narkomaanid vaid prbleemi kõige valulisem ja nähtavam osa.
- HIV-positiivsete rasedate arvu kasv - kokku toimunud sünnitusi 467 (2008.a.)
Emalt on nakkuse saanud 25 last, (HI viiruse kandjatel paljudel uimastitega probleeme)
2001-2002- nakatumine 10 % lastest,
2006-2008- nakatumine 5% lastest
- Uimastisõltuvuse (opiaatidest) sümptomitega vastsündinute arvu kasv (kui ema on pikaaegne nt heroiini sõltlane, sünnib laps füüsilise vajadusega )
- Illegaalsete uimastite tarbimine kooliõpilaste hulgas kasvab.
15-16- aastaste Eesti kooliõpilaste küsitluse ESPAD (2007) tulemused:
- 1995.
aastal oli elu jooksul mingit narkootilist ainet proovinud 7%
õpilastest,
- 1999. aastal 15%,
- 2003. aastal 24%,
-
2007. aastal 33% , kellest 62% olid poisid ja 38% tüdrukud.
- kooliõpilaste seas olnud narkootilistest ainetest kõige populaarsemad kanep, inhalandid ja uinutid/ rahustid .
- uimastitarvitamisel uute manustamisviiside ( vesipiip ) kasutuselevõtt
- pidevalt uute uimastite kasutuselevõtt :
(3-metüülfentanüül e. valge hiinlane ), taimedega eksperimenteerimine (inglitrompet) ja uute ravimite väärtarvitamine (Subutex- ravitakse sõltlasi)
- erinevate sõltuvuskäitumise vormide levik (Laansoo, 2006)
- patoloogilise mängurluse kasv noorte (15.-19.a.) seas:
2004
-2,3 %
2006 - 6,8%
Riiklik
regulatsioon:
alates 2005.a. viib Eesti Vabariigi Valitsus ellu „ Narkomaania ennetamise riiklikku strateegiat aastani 2012“.
Lõpetuseks:
Puudub väga täpne informatsioon sõltuvuskäitumise leviku kohta
elanikkonna seas (vaid kliinilised andmed) ning ülevaade nii
ühiskonnale kui ka üksikisikutele nende tarvitamisega põhjustatud
kahjust.
Milles
kahju seisneb?
Riigile
aktsiisi (u 2 miljardit krooni 2005 a) näol kasu, psühhiaatrid
saavad praksiseid avada (ja maksud jälle riigikassasse). Örajoodud
alkoholi kogus annab kahjumiks u 10-12 miljardit krooni
( alkoholijoobes õnnetused)
Hävitab tervist, juba lapseeas
tarvitatakse
Olulisemad
terminid
Psüühiline sõltuvus- vastupandamatu tung, iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Iha teke on tavaliselt seotud uimasti mingi subjektiivselt meeldiva toimega- eufooria, stimulatsioon, rahunemine, hallutsinatsioonid, joove - mida isik tahab teadlikult, sagedamini aga alateadlikult, korduvalt läbi elada. Iha võib olla äärmiselt tugev.
Füüsiline sõltuvus- organismi kohanemine uimasti olemasoluga. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud.
Abstinentsinähud (võõrutusnähud) - psüühilised ja füüsilised vaevused , mis on enamasti vastupidised uimasti enese toimega. (kui uimasti annab ergastunud oleku, siis võõrutusnähud võivad kaasa tuua depressiivse seisundi.)
Võõrutusnähud
kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. Sõltlane kasutab lõpuks
võõrutusnähtude leevendamiseks, mitte heaolutunde jaoks.
Tolerantsuse (taluvuse) suurenemine- olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna enam subjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Taluvuse väljakujunemise tempo oleneb kasutatavast uimastist.
Torkekohad
on moondunud ja aine ei jõua edasi/ närvirakud ei tööta enam nii
hästi/ neerud ja maks töötavad suurema koormusega ja viivad mürgi
kiiremini organismist välja.
Risttolerants- väljakujunenud tolerantsus (ühe uimasti suhtes) ja hakkab kasutama teist (heroiinilt amfetamiini peale) tolerantsus teise aine suhtes areneb väklja kiiremini, kui oleks alustatud puhtalt lehelt.
6. Eufooria- kõrgenenud meeleolu ilma objektiivse (inimese elus
sündmus, mis kõrgendab meeleolu) põhjuseta. Enesekriitika oluline
kahanemine.
7.Flashback-
taastumine, tagasitulek : LSD (ka kanep võib anda)- taastub joobeseisund , mis oli uimasti tegelikul tarvitamisel. Võib tekkida
kuid/nädalaid peale uimasti kasutamis . Ei teki iseenesest, peavad
olema kokkusattuvus (näiteks pimedast ruumist väga valgesse)- meeleelundid peavad saama äkilist ja tugevat stimulatsiooni.
8.
Abuse – kuritarvitamine-
uimastite kohta kasutatakse
9.
Misuse- väärtarvitamine
(ravimid)
Uimastite
erinevad klassifikatsioonid.
Valmistamisviisi järgi : kodusel teel (marihuaana- kanepilehtede pudi , mida suitsetatakse; moonivedelik- asendab heroiini) või tööstuslikult valmistatavad ( morfiin , amfetamiin ).
Päritolu järgi :looduslikud(kanep), poolsünteetilised (väga kergesti kättesaadav looduslikust toorainest, aga on vaja keemilisi protseduure) ja sünteetilised( extasy , PSP ehk inglitolm);
Juriidiline klassifikatsioon :
legaalsed uimastid - seadusega keelustamata (kohv, inhaleeritavad kemikaalid), kuid osaliselt riigi poolt kontrollitavad ( alkohol , tubakas - vanus);
illegaalsed uimastid- seadusega keelustatud vastavalt ÜRO Uimastikonventsioonidele 1961 ja 1971. aastast, ning millega Eesti on ühinenud;
Uimasti
keelustamise/kontrollimise 8 faktorit (S. Karch, Drug
Abuse Handbook , 2007)
1.Tegelik
või tõenäosuslik võimlus kuritarvitamiseks
2.
Teaduslikult tõendatud farmakoloogiline efekt
3.
Teadusliku teadmise olemasolu
4.
Väljakujunenud käitumismustrid uimasti kuritarvitamisel
5.Uimasti
kuritarvitamise hulk, kestvus ja olulisus
6.
Riski suurus elanikkonna tervisele
7.
Füüsilise või psühholoogilise sõltuvuse tekkevõimalus
8.
Vahetu prekursor (lähteaine)
Mõju järgi kesknärvisüsteemile:
Uimastite
erinevad manustamisviisid
- Suu kaudu sissevõtmine- alkohol, uinutid, rahustid stimulandid (30-45 minutit)
- Suitsu sissehingamine- tubakas, marihuaana, hasis , opiaadid
- Lenduvate aurude sissehingamine- liimid , lahustid , bensiin
- Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine- kokaiin, heroiin , LSD
- Süstimine naha alla, lihasesse või veeni – opiaadid, erinevad ravimid, kokaiin (vedelal kujul)- kõige kiirem viis süstida veeni
Narkolepsia -
tukkumistõbi- korgijooki kasutatakse selle raviks.
Eestis enamlevinud uimastite iseloomustus ning toime organismile
STIMULANDID
e. Närvi erguti, psühhostimulaator
Nad
stimuleerivad meie sümpaatilise närvisüsteemi ja kogu organismi.
KOKAIIN,
CRACK
(slängis: triip , koka, kräkk) 30-45 minutit toimeaine
Kokaiini
saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa
lehtedest
valmistatud kokapastast,
mägede
piirkonnas, merepinnas kõrgel. Kokaiin levib pulbri kujul, seda
võetakse suu kaudu, tõmmatakse ninna või süstitakse veeni. Crack,
mis kujutab endast kokaiini vaba aluselist vormi, on kokaiini
suitsetamiseks kasutatav variant. Kokaiini ohtlikkus suureneb, kui
teda manustada koos alkoholi, kofeiini või nikotiiniga. Kokaiinist
tekkiv sõltuvus on rohkem psüühilist laadi , kuid see võib tekkida
väga kiiresti. Sigmund Freud (psühholoogiateadlane) kokaiini
ülistaja, oli meditsiinis kasutusel tuimestina, valuvaigistina.
Kokaiini
joove on tugevam kui amfetamiini joove. Kiiresti sõltuvusttekitav.
Kokaiin
avaldab oma toimet dopamiini ja noradrenaliini tagasihaarde
blokeerimise kaudu, võimaldades niivisi virgatsainetele suuremat
kättesaadavust sünapsis.
Coca Colas on koka lehtede ekstrakt , kus pole kokaiini toimeainet sees.
Crack
on soodaga segatud , tekivad suured kristallid, seda suitsetatakse
ning põlemisel hakkab häält tegema, sellepärast nimi crack.
Seostub suitsidaalsusega.
Kokaiinijoobe
tunnused
Füüsilised:
kiire pulss , laienenud pupillid , kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kehatemperatuur , koordinatsioonihäired, kiire pindmine hingamine , kinnine nina, püsimatus, naha kratsimine.
Psüühilised:
eufooria, hüplev mõtlemine, kõnehäired, ebaadekvaatsed
reaktsioonid.
Kokaiini lühiajaline toime
Kokaiini
toime püsib võrdlemisi lühikest aega, vähem kui pool tundi.
Tekkiv joove tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja kiirendab
hingamist.
Psüühilise
seisundi muutust iseloomustavad energia tõus, väsimustunde
vähenemine, söögiisu vähenemine, jutukus, püsimatus, kõrgenenud
meeleolu, kõrgenenud eneseusaldus , ebaadekvaatsed reaktsioonid,
hüplev mõttetegevus ja seksuaalhuvi tõus. Suurte kokaiiniannuste
manustamisel võivad tekkida krambid , jälitusmaania, hirmutunne ja agressiivsus . Mõned kasutajad saavad kokaiinist mürgistuse, sest
neil on aine suhtes ülitundlikkus, mida ei ole võimalik ette näha.
Kokaiini pikaajaline toime
Korduval
manustamisel võib kokaiin esile kutsuda südame rütmihäireid,
südamelihase verevarustuse häireid ja infarkti . Kokaiin võib
häirida ka aju verevarustust , sest ahendab veresooni. Tekivad nina
limaskesta kahjustused (mis võivad põhjustada ninaverejookse),
kurgupõletik ja krooniline köha, söögiisu vähenemine ja
kehakaalu langus, unehäired, keskendumisraskused, närvilisus ja
kerge ärrituvus, suguvõime langus. Juba mõnekordse kasutamise
järel võib saabuda tugev psüühiline sõltuvus. Seksuaalsus kaob.
Kokaiinikasutamine
raseduse ajal võib lootel põhjustada ajukahjustusi, neerude
arengupuudulikkust ja surma peale sündimist. Ellujäänud lapsed
võivad olla väikese sünnikaaluga, neil võib esineda krampe ja
südame rütmihäireid. Nad on kergesti ärrituvad ja emotsionaalselt
ebastabiilsed. Hiljem võivad tekkida raskused keelelises ja
tunnetusprotsesside arengus.
AMFETAMIIN
(slängis: amf, spiid , A, alfabeet, kiirus)
Amfetamiin
levib valge, kergelt kollaka või hallika pulbrina ja tablettidena,
seda võetakse suu kaudu sisse, tõmmatakse ninna, suitsetatakse või
süstitakse.
Amfetamiin
mõjub peaaegu kohe pärast manustamist, mõju kestab 2-4 tundi.
Korduval manustamisel ja suurte annuste tarbimisel võib amfetamiin
tekitada segasusseisundi või meelepetteid. Pideval tarvitamisel
tekib psüühiline sõltuvus.
Sünteesiti
1887 a. Vahendina väsimuse ja unisuse vastu. 1932. a avastati, on ta
on väga hea bronhelaiendava vahendina ning kasutati astma ravimiseks, hiljem oli soov, et ta saaks salendavate ainete
nimekirja. Meditsiinis kasutatakse laste psüühikahäirete
(tähelepanuhäire hüperaktiivsus) raviks (ritaliin- joovet lapses
ei teki aga mälu/tähelepanu arenevad, suudab tähelepanu koondada).
Amfetamiin loob võimalused, et inimene suudab oma energiavõimalused
maksimaalselt ära kasutada.
- Liikumisaktiivsuse suurenemine
- Enesekindluse ja suutlikkuse suurenemine (ei pea tagant sundima = armunud olemine)
- Eufooria
- Erutatus
- Isutus
- Väsimuse ja unisuse vähenemine (ülestimulatsioon, kunagi tuleb magamata tunnid ikkagi täis magada )
- Agressiivne ja stereotüüpne käitumine
- Paranoiline, psühhoos
- Vererõhutõus ja hüpertermia (temperatuuri tõus)- ühine kõikidele stimulantidele
- Pupillide laienemine- ühine kõikidele stimulantidele
- Seosetu kõne
Amfetamiini toksilisus ja käitumisefektid tugevnevad:
- Palju ühe pimma peal, palavus
- Õhupuudus
- Valgusefektid
- Vali muusika ja müra
METAMFETAMIIN
(slängis: jää, kristall, ice)
Metamfetamiin
on amfetamiini kangem ja tugevama mõjuga teisend, mis levib valge
pulbri või kristalse läbipaistva ainena. Metamfetamiini
manustatakse peamiselt suitsetades, aga ka süstides ja suu kaudu
sisse võttes. Toime on sarnane amfetamiini toimega, kuid kestab
kauem.
TOIME-
sama mis amfetamiinil
Amfetamiini ja metamfetamiini lühiajaline toime
Tekivad
eufooria ja erutatus, suurenenud jutukus, püsimatus ja enesekindlus,
taanduvad füüsiline
ja
vaimne väsimus. Söögiisu väheneb, pidurdusmehhanismid nõrgenevad,
võimalik agressiivne käitumine teiste ja enda suhtes. Võivad
tekkida südame- ja veresoonkonnahäired, sest amfetamiin ergutab
sümpaatilist närvisüsteemi ja koormab südant. Suuremad annused
muudavad käitumise stereotüüpseks- ühtesid ja samu liigutusi
korratakse mitmeid kordi .
Amfetamiini
manustamisel korduvalt mitme päeva jooksul võib areneda
amfetamiinipsühhoos- ilmnevad nägemis- ja kuulmismeelepetted,
tagakiusatusmõtted ja agressiivne käitumine. Amfetamiini suhtes
tekib tarvitajal kiiresti tolerantsuse suurenemine, mistõttu
manustatavad annused suurenevad mitmekordseks.
Amfetamiini
puhul on tavaline, et tema toime sõltub inimese isiksusest ja
keskkonnast aine manustamise ajal. Eufooriat tekitav annus võib
olenevalt inimesest ja keskkonnast osutuda närvilisust ja ärevust
põhjustavaks.
Amfetamiini
ja metamfetamiini pikaajaline toime
Amfetamiini
ja tema teisendite pikaajalise tarvitamise tulemusena võib kõhnuda,
hambad võivad hakata kiiresti lagunema. Tekivad emotsionaalne
tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, taandub loomulikul teel
saadud naudingutunne, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb võimalus
jääda südame- ja veresoonkonnahaigustesse, samuti põhjustab
pikaajaline suurte amfetamiiniannuste tarvitamine närvirakkude
taandarenemist.
Metamfetamiini
korduvkasutamine võib põhjustada raskeid psüühilisi,
neuroloogilisi, südame- veresoonkonna või seedekulgla talitluse
häireid.
Amfetamiini
ja metamfetamiini kasutamine raseduse ajal halvendab loote toitainete
saamist ja põhjustab kasvu aeglustumist, Amfetamiin võib tekitada
ajukahjustusi, vaimset alaarengut, mille raskusaste sõltub ema
tarvitatud amfetamiinikogusest. Vastsündinud võivad sündida ka
võõrutusnähtudega, mida iseloomustavad eriline nutt,
imemisraskused ja oksendamine , ka värisemine ja unehäired.
ECSTASY
(slängis: tablett, E, ADAM, biskviit , diskoburger)
Ecstasy
peamine koostisaine on amfetamiin. Seda võetakse sisse erinevat
värvi ja erikujuliste tablettide või kapslitena. Võib esineda ka
pulbri kujul. Ecstasy’t valmistatkse sageli põrandaalustes
laborites ja pulbrid- tabletid võivad sisaldada sünteesi
vaheprodukte. Esmakordselt sünteesiti 1912 Saksamaal isupärssiva
ainena. 1970. Aastal kasutati empaatiat tõstva ainena. 1988.
Keelati. Levik hoogustus 1970. Acid house muusika levikuga , siis rave ´iga nn dance drug, love drug
Ecstasy joobe tunnused
Füüsilised: laienenud pupillid, kiirenenud pulss, kõrgenenud kehatemperatuur (inimene muutub kõigusoojaseks, termoregulatsioon on häiritud aine mõjul), koordinatsioonihäired, üliaktiivsus, sensuaalne eufooria (kõik tunduvad armsad , toredad, usaldusväärsed, suhete loomine on lihtsustatud)
Psüühilised:
kasvav avatus ja heasoovlikkus, suurenenud empaatiavõime (teise
inimese mõttemaailma sisseelamine suurenenud), võimalikud
paanikahood ja meeltesegadus.
Ecstasy
toime
Nii
ecstasy lühi- kui ka pikaajaline toime sarnanevad amfetamiini
toimega. Mõlemal juhul on tegemist tugeva ergutiga. Ecstasy suurtes
annustes tarbimine võib esile kutsuda hallutsinatsioone. Pideval
tarbimisel võib kujuneda psüühiline
sõltuvus. Anhedoonia tekke võimalus. Mõni muutub uimaseks, mõni
muutub ärevaks.
anhedoonia-
loomulikul teel ei suudeta naudinguid saavutada, elust rõõmu tunda
Letargia-
kangestusseisund
KOFEIIN
Kofeiini
leidub kohvis, tees, kakaos, karastus- ja energiajookides ning
shokolaadis. Kofeiin on kättesaadav ka tablettidena.
Inimesed
reageerivad kofeiinile erinevalt, kuid selle suuremates annustes
tarbimine tekitab üldiselt ebameeldiva tunde. Kofeiini pikaajaline
regulaarne tarbimine tekitab nii psüühilise kui füüsilise
sõltuvuse. Kui kofeiinitarbimine järsult lõpetada, tekib
võõrutussündroom. Seda iseloomustab peavalu, uimasus, väsimus,
keskendumisraskused, vahel ka ärevus, depressioon ja oksendamine.
Kofeiini lühiajaline toime
Kofeiin
ergutab kesknärvisüsteemi. Unisus ja väsimus vähenevad,
keskendumisvõime reaktsioonikiirus, tähelepanu ja mälu paranevad.
Kofeiin kiirendab hingamist, tõstab vererõhku, suurendab
uriinieritust ja ergutab südamelihast.
Kofeiini pikaajaline toime
Pikaajalise
kofeiinitarvitamise tagajärjel võivad tekkida keskendumisraskused,
unehäired ja kerge ärrituvus, organismis väheneb
kaltsiumisisaldus. Väidetavalt suureneb pikaajalistel
kofeiinitarbijatel risk haigestuda südame- ja
veresoonkonnahaigustesse.
Raseduse
ajal soovitatakse kofeiini tarbida võimalikult vähe, sest kofeiini
tarbimine vähendab vastsündinu sünnikaalu. Kofeiin eritub ka
rinnapiimaga, mistõttu lapsed magavad vähem ja on tujukamad.
NIKOTIIN
Nikotiini
leidub tubakatoodetes. Tubakat tavaliselt suitsetatakse sigarettidena
ja piibus , kuid ka näritakse ja tõmmatakse ninna. Närimis- või
põsktubakat ( snus ,
snuus)
müüakse plekktoosis parajateks annusteks pakituna. Ka nuusktubakat
( snuff )(pulbriks
jahvatatud tubakas) turustatakse sarnastes toosides, annuse saab
ninna tõmbaja ise valida.
Tubaka närimisel tõuseb nikotiinisisaldus veres aeglasemalt kui
tubaka suitsetamisel. Tubaka närija saab mitmeid vähkitekitavaid
aineid, mis suurendavad riski haigestuda suuõõnekasvajatesse.
Tubakanärijail võib täheldada ka igemete eemaletõmbumist
hammastest. Tubaka ninnatõmbamine põhjustab ninalimaskesta
kahjustusi.
Nikotiin on tugevalt sõltuvust tekitav aine.
Nikotiinijoobe tunnused
Sõltuvalt
tarbijast ja olukorrast on nikotiinil kas ergutav või rahustav
toime.
Nikotiini lühiajaline toime
Lühiajalisel
tarvitamisel tõstab nikotiin vererõhku, kiirendab pulsisagedust,
ahendab veresooni, langetab kehatemperatuuri, vähendab ärevust,
võib parandada keskendumisvõimet ja mälu. Osad kasutajad kogevad
iiveldustunnet.
Nikotiini
pikaajaline toime
Pikaajalisel
tarvitamisel võib nikotiin tekitada hingamisteede haigusi ja
maohaavu, samuti südame- ja veresoonkonna haigusi. Oluliselt
suureneb hingamisteede-, seedetrakti - ja emakakaelavähi oht.
Suitsetamine soodustab vere hüübimist ning võib tekitada
ajurabanduse-eriti ohustatud on naised, kes suitsetavad ja kasutavad
rasestumisvastaseid hormoonitablette. Suitsetamine soodustab kortsude teket, sest nikotiini toimel ahenevad pindmised nahaveresooned.
Suitsetamine
raseduse ajal suurendab raseduse katkemise ohtu ning võib põhjustada
lapse väiksemat sünnikaalu, lastel võib esineda sagedamini
allergiaid ja kopsutalituse puudujääke. Ka passiivselt suitsetava
ema loode saab nikotiini.
ENERGIAJOOGID
Legaalne uimasti Eesti kontekstis – Soomes (ja Norras) on piirangud
vanuselised. Eestis käsitletakse neid kui karastusjooke. Olemuselt
stiimulandid. Sisaldavad kofeiini, tauriini, b vitamiine, suhkruid ja
teisi süsivesikuid.
Pohmellivastased
energiajoogid on b vitamiinirikkad.
Mõeldud
inimese õõpäevase biorütmi ülekavaldamiseks – norm inimene
õhtuks väsinud, energiajooki tarbinud inimene on väsimatu
mõnikord
Inimkonna
esimene energiajook ei ole Red Bull (1987 Austrias ) vaid coca-cola
(19. sajandi lõpus)
EJ
liigid:
Kofeiini
ja suhkrusegud
Guaraanat
sisaldavad joogid
Alkoholisisaldusega
joogid (GIN – komponendid on stimulandid, alkohol mõjub
kesknärvisüsteemile rahustavalt)
Pohmelus leevendavad joogid (suhkur, b- vitamiinid , vedelik)
Tauriin avastati härja sapist, leidub ka meie organismist, aminohape , teda
leidub mereloomades, inimese organism ise produtseerib. Kõikjal
organismides leiduv aminohape. Funktsioonideks on organismmis nv-i
regulatsioon, vererõhu normaliseerumine, langetab kolestorooli,
kaitseb sapikivide tekke eest, osaleb nägemisfunktsioonides.
Ülemäärane
Ns piitsutaja
Guaraana Lõuna-Ameerika vihmametsades kasvad ronitaim, kirjeldatud
ravimtaimena 17, sajandil. Väga rikkalik kofeiiniallikas. Taime
seemnetes 3 korda rohkem kofeiini kui kohviubades. Seemnetes
valmistatakse pulber . Pulber võib põhjustada ka kohvi sarnaselt
paradoksaalse toime – erutuse asemel võib tekkida unisus ja
väsimus üle pika tarvitamise
Tähelepanu
EJ-L seoses äkksurmajuhtumitega 21. sajandil Norras ja Iirimaal .
Sportlastel oli.
Kahjulik
kooslus:
*Alkohol
+ energiajook (so depressant + stimulant) energiajook maskeerib ära
alkoholijoobe mõju alguses, sest organism on segaduses
*Füüsiline
ja emotsionaalne pingutus + energiajook
Energiajoogi
tootmine äriideena väljapaistev saavutus
Coca
cola laps igapäev tassis kooli, ema arvas , et normaalne.
DEPRESSANDID
OPIAADID
Opiaatideks nimetatakse nii oopiumist pärinevaid kui ka sünteetilisi,
morfiiniga sarnase struktuuri ja toimega ühendeid.
Opiaadid
jagunevad
1)
looduslikeks (morfiin, kodeiin )
2)
poolsünteetilisteks (heroiin)
3)
sünteetilisteks ( metadoon )
Oopium
(slängis: moon ) saadakse unimagunast (moonist). Üle maailma laialt
tuntud unimagun sisaldab koostisaineid, mis on toonud talle tuntuse valu ja köha vaigistava vahendina. Oopiumiks nimetatakse unimaguna
hangunud piimjat mahla, mida saadakse valmimata seemnekupardesse
tehtud sisselõigetest. Oopiumi on meditsiinilistel eesmärkidel ja
sotsiaalses elus kasutatud aastatuhandeid kui eufooriat põhjustavat,
valusid vaigistavat, und esile kutsuvat ja kõhulahtisusevastast
vahendit. Oopiumi suisetati piibus. Seni suhteliselt ohutu oopium
muutus pahaloomuliseks, kui 1853 aastal leiutati süstal.
Tähtsaim
narkootiline ühend oopiumis on morfiin, mille sisaldus oopiumis on
4-21%. Lisaks morfiinile sisaldub oopiumis vähesel määral (0,7-3%)
ka kodeiini.
Puhas
morfiin on valge kristalne aine. Varem oli selle põhiline
kasutamisviis süstimine, kuid tänapäeval võetakse seda sisse ka
eri värvuse, suuruse ja kujuga tablettidena.
Heroiini
(slängis: H, hero , horse,
must) sünteesitakse puhtas morfiinist või tooroopiumist. Sõltuvalt
puhtuseastmest, valmistusviisist ja lisaainetest kõigub selle värvus valgest kuni tumepruunini. Heroiini lõhn võib olla hapukas.
Tänavatel levib heroiin tuhksuhkru, tärklise, piimapulbri või
muude sarnaste ainetega segatuna. Heroiini tavalisim manustamiseviis
on süstimine. Seda on võimalik ka ninna tõmmata, kuid kuna
sellisel juhul on toime nõrgem, on see variant vähem levinud.
Unimagunast
valmistatakse kodusel teel ka moonileotist (slängis: kompott), mida
süstitakse või juuakse .
Oopiumist,
morfiinist ja eriti heroiinist muutuvad kasutajad kiiresti nii
psüühiliselt kui ka füüsiliselt sõltuvaks.
Metadoon
on sünteetiline opiaat , mis on keemiliselt struktuurilt looduslikest
opiaatidest erinev, kuid toimelt organismile sarnaneb looduslikega.
Metadooni kasutatakse muu hulgas ka heroiini võõrutusravis.
Illegaalsel narkoturul levib metadoon erineva suurusega valgete
tablettidena.
Opiaatide
suhtes areneb kasutajal kiiresti tolerantsus- endise efekti
saavutamiseks peab annuseid oluliselt suurendama. Kui aine
organismist kaduma hakkab, tekib võõrutussündroom, mida
iseloomustab suurenenud ärrituvus, agressiivsus, unetus ,
haigutamine, palavik , higistamine, pisaratevool, liigesevalu, iiveldus , kõhulahtisus ja kananahk . Kaasneb suur iha uue annuse
järele. Võõrutusperiood kestab umbes 10 päeva. Uus annus kaotab
võõrutusnähud kiiresti.
Opiaadid tungivad läbi platsentabarjääri, seega sünnivad opiaatsõltlaste
lapsed samuti sõltlastena. Samuti võib laps ema rasedusaegse
käitumise tõttu olla toitainete puuduses või arengus maha jäänud.
Opiaadijoobe tunnused
Füüsilised:
ahenenud pupillid, klaasistunud pilk ja rippuvad silmalaud ,
probleemid jalgadel püsimisega, oht kokku vajuda, aeglane pulss ja
hingamine, madal vererõhk.
Psüühilised:
ükskõiksus, unisus, suure annuse korral ka teadvuse kadumise oht.
Võivad tekkida kõnehäired, väheneb valutundlikkus .
Opiaatide lühiajaline toime
Opiaatide
lühiajalisel tarvitamisel tekib sügav heaolu- ja õnnetunne ja
lõõgastatus, väheneb valutundlikkus. Tarvitajad muutuvad tuimaks
ja äraolevaks, halvenevad aja- ja ruumitaju , kõne muutub segaseks
ja liigutused aeglustuvad. Üledoseerimise korral on võimalik kiire
mürgistus, mis tekitab hingamiselundite halvatuse ja lõpeb surmaga.
Opiaatide pikaajaline toime
Opiaatide
pikemaajalise tarvitamise tulemusel muutub vähetõhusaks organismi
immuunsüsteemi talitlus, mis omakorda (koos tõenäolise süstimise
mittesteriilsusega) suurendab hepatiiti ja HI-viirusesse nakatumise ohtu. Tekivad isutus ja kõhukinnisus. Opiaadid võivad mõjutada nii mehe kui naise viljakust ja vahel põhjustada lastetust.
Opiaatide tarvitamine viib kiire psüühilise ja füüsilise
sõltuvuseni, muutuvad tarvitaja isiksuseomadused .
Opiaatide
kasutamine raseduse ajal võib põhjustada vastsündinu väärarengut
ja südamerikkeid. Võimalik on südameseiskus, mis võib tekkida 3-4
sünnijärgsel nädala. Ööpäev peale sündi tekivad vastsündinul võõrutusnähud, mida iseloomustab nutmine , värisemine,
imemisraskused ja südame rütmihäired. Need nähud võivad kesta
2-3 nädalat.
Designer
drugs
- DD-illegaalselt valmistatud uimastid, mis püüavad järele aimata tuntud uimastite keemilist struktuuri.
- Sünteetiline opiaat 3-metüülfentanüül e. valge hiinlane China white (turule Californias 1979) aimab järgi valuvaigistit fentanüüli,
- Eestis tõrjub välja heroiini
- 200 korda kangem kui morfiin- rohkelt üledoseeringuid
RAHUSTID JA UINUTID
Rahustid
on üldiselt äärmiselt tugeva toimega, mistõttu ei tohi neid
tarvitada ilma arsti täpse ettekirjutuseta. Psüühiline ja
füüsiline sõltuvus tekib rahustitest suhteliselt kiiresti. Kui
nende tarvitamine järsult lõpetada, kaob uni, tekivad närvilisus
ja unetus. Samuti võivad esineda krambid ning mäluhäired ja
tekkida visuaalsed meelepetted.
Rahusteid
ja uinuteid kuritarvitatakse sageli koos alkoholiga . Niimoodi manustamisel nende toime süveneb ja pikeneb. Joobest väljatulek
muutub raskemaks, selline kombinatsioon võib olla eluohtlik.
Põhiliselt
kuritarvitatavad ained kuuluvad kahte gruppi:
1) bensodiasepiinid (diasepaam, lorasepaam, okasepaam)
2)
barbituraadid (fenobarbitaal ehk luminaal)
Rahustite ja uinutite lühiajaline toime
Rahustite
ja uinutite lühemaajalisel tarvitamisel tekivad rahunemistunne,
unisus, joobeseisund (sealhulgas tasakaalu- ja koordinatsioonihäired
ning kõneraskused) ja lihaslõtvus. Võimalik on ka agressiivne
käitumine. Suuremate koguste tarvitamise korral on võimalikud ka
teadvuse ja hingamishäired.
Rahustite ja uinutite pikaajaline toime
Rahustite
ja uinutite pikemaajalisel tarvitamisel võivad kaduda võime
loomulikul teel uinuda ja võime oma tundeid juhtida, tekivad
mäluhäired, keskendumisraskused, väsimus, apaatia , ärrituvus ja
lihaslõtvus.
ALKOHOL
Alkoholi
toime organismile sõltub paljudest teguritest, sealhulgas
kehakaalust, mao täituvusest, väsimuse astmest ja psüühilisest
seisundist. Ühesugune alkoholikogus mõjub erinevatele inimestele
erinevalt.
Alkoholijoobe
avaldumine sõltub eelkõige vere alkoholisisaldusest, viimane
omakorda sõltub joodud alkoholikogusest ja alkoholi imendumisest.
Alkohol mõjutab kõiki kesknärvisüsteemi funktsioone, kuid
erinevad funktsioonid on alkoholi toime suhtes eri tundlikkusega. Nii
on näiteks tasakaalutaju alkoholile tundlikum kui kuulmistaju . Mida
keerukamad on funktsioonid, seda enam nad häiruvad. Ka väike
alkoholikogus segab näiteks autojuhtimist, mis nõuab jagatud
tähelepanu ja eri meelte samaaegset valvsust.
Alkoholi lühiajaline toime
Kui
vere alkoholisisaldus on madal, avaldub alkoholi mõju meeleolu
tõusus, lõdvestus- ja heaolutundes, enesekindluse tõusus,
jutukuses ja enesekontrolli vähenemises. Koordinatsioon häirub ja
tähelepanu hajub.
Alkoholisisalduse
tõusmisel veres ilmneb närvisüsteemi pidurdumine: liigutuste ja
kõndimise kohmakus, takerduv ja vali kõne, aeglustunud reaktsioonid
ja nõrgenenud vaimsed funktsioonid (mõtlemine, mälu jne.).
Vere
alkoholisisalduse tõustes häguneb teadvus ja võivad tekkida
mälulüngad.
Eriti
ohtlik on alkoholi manustamine kombineerituna rahustite, kanepi ja
amfetamiinidega.
Mõju võib olla ettearvamatu ja eluohtlik.
Sama
suur kogus alkoholi mõjutab mehi ja naisi erinevalt, mõjudes
naistele enamasti intensiivsemalt. Seda võib seletada naiste
üldjuhul väiksema kehakaaluga- nii tekib neil veres suurem
alkoholisisaldus. Samuti võib see oleneda meeste ja naiste
erinevusest rasvkoes , vedeliku hulgas jne. Ka on enamiku naiste
seedetraktis vähem alkoholi lõhustavat ensüümi, mistõttu naised
kahjustuvad alkoholist kiiremini kui mehed. Lastel on alkoholi
lõhustavat ensüümi organismis eriti vähe, mistõttu nemad on ka
eriti haavatavad.
Alkoholi pikaajaline toime
Pikaajaline
ja rohke alkoholitarbimine kahjustab peaaegu kõiki organismi
elundeid ja soodustab luuhõrenemist. Alkoholitarbimine rikub
organismi hormonaalset tasakaalu, ja mõjub pärssivalt nii mehe kui
naise viljakusele. Suureneb risk haigestuda suu piirkonna-,
söögitoru-, maksa- ja jämesoolevähki. Suureneb tõenäosus
sattuda õnnetustesse. Kannatab vaimne tervis. Pikaajalise ja rohke
alkoholitarbimise tulemusena tekivad isiksusemuutused, kahjustub identiteet .
Ema
alkoholitarbimine raseduse ajal võib põhjustada raseduse katkemist
ja lootekahjustusi. Alkohol pääseb takistusteta ema verest loote
verre. Loode lõhustab alkoholi väga aeglaselt ja on seetõttu kaua
alkoholi mõju all, alkohol eritub lootevette ja loode saab selle
kuni 4 korda tagasi, enne kui alkohol on täielikult lõhustunud.
Alkohol kahjustab eelkõige loote aju ja kesknärvisüsteemi, sest
aju kasvab kiiresti ja seal puudub alkoholi lõhustav ensüüm. Rohke
alkoholitarbimine võib põhjustada aju alaarengut, alamõõdulisust
ja mikrotsefaaliat (väikepealisus). Üheks raskeimaks
alkoholikahjustuseks peetakse fetaalalkoholsündroomi (FAS).
INHALANDID
Inhalantideks
nimetatakse erinevaid sissehingatavaid aineid. Nendeks võivad
näiteks olla mitmesugused kemikaalid: liimid, olmekeemia, lakid , aerosoolid , bensiin ja lahustid. Enamikku sellistest toodetest on
lihtne hankida ja need on suhteliselt odavad, mistõttu inhalantide
tarvitamine on eriti levinud noorte hulgas.
Inhalantide
toime sõltub tarvitaja ootustest ja ümbritsevast keskkonnast.
Uimastav toime kestab umbes pool tundi, mõju hajudes järgnevad
üldiselt depressioon ja rahutus . Võib tekkida tugev psüühiline
sõltuvus. Õnnetused inhalantide tarbimisel, eriti esmatarbimisel,
on sagedased. Ähvardab lämbumisoht, samuti on keemilised ained väga
tule- ja plahvatusohtlikud.
Inhalantide
joobe tunnused
Füüsilised:
ähmane pilk, kõnehäired, liigutuste ebaühtlus,
orientatsioonihäired, iiveldus, pööritus, köhimine.
Psüühilised:
unisus, võib tekkida teadvusekaotus.
Inhalantide lühiajaline toime
Inhalantide
lühiajalisel tarbimisel tekivad eufooria, kõikvõimsustunne ja
valutunde vähenemine. Väheneb söögiisu, tekkida võivad
hallutsinatsioonid.
Inhalantide
pikaajaline toime
Inhalantide
pikaajalisel kasutamisel võivad suu ja nina ümbruses tekkida
haavandid. Tekib krooniline köha, halveneb mälu, arenevad
keskendumisraskused. Kaduda võib närvide aistmisvõime, kahjustuvad
aju, maks ja neerud.
GHB
EHK GAMMAHÜDROKSÜBUTÜRAAT
(slängis: geebekas, gamma, korgijook )
GHB
on aine, mida väikestes kogustes leidub iga inimese organismis.
Eesti mustale uimastiturule on see jõudnud alles viimastel aastatel.
Tegemist on iseloomuliku soolase maitsega plastpudelitesse või
ampullidesse pakendatud pulbri või siirupitaolise vedelikuga.
Tihti
kasutatakse GHB-d koos
teiste uimastitega nende toime ja kestvuse tugevdamiseks.
Nii suurendab GHB amfetamiini või ecstasy stimuleerivat mõju ning
alkoholi ja rahustite rahustavat mõju. Juues ilmneb selle mõju15-30
minuti jooksul pärast tarvitamist.
Organusm
toodab teda ka. Kuritarvitatakse sünteesitud GHBd . Organism toodab
endofioide (endofiinid).
Kui
kasutada amfetamiiniga, siis toime on kehaga vastupidises suunas.
GHB joobe tunnused sarnased heroiini joobetunnustele. Joobes hingamine aeglane, üledoosis hingamine võib seiskuda.
Füüsilised:
lihaste lõtvus (silelihaseid- armastatud homoseksuaalide hulgas),
krambid, aeglane ja sügav hingamine, alanenud pulss, võimalik
oksendamine ja teadvusekadu
Psüühilised:
loidus ja unisus, itsitamine (pidurdussüsteemid on pärsitud),
jutukus, seosetu kõne
Narkolepsia
raviks (kukkumistõbi) kasutatakse meditsiinis. Soolane vedelik, aga
mitte vesi vaid nagu kliister või kissell.
GHB lühiajaline toime
Tekib
lõõgastustunne, heaolutunne ja eufooria, suureneb
puudutustundlikkus. Meestel suureneb seksuaalne erutuvus. Joobele
võib järgneda mõnetunnine uni, peale mida tarvitaja ei suuda
meenutada, mis temaga enne joovet ja joobe ajal toimunud oli. Suur
annus võib põhjustada teadvuse kao ja hingamise seiskumise.
GHB pikaajaline toime
GHB
pikaajaline kasutamine võib põhjustada psüühilist sõltuvust. GHB
võib põhjustada raskeid mürgistusi, millega võib kaasneda surm.
GHB manustamine koos alkoholiga suurendab raske mürgistuse ohtu.
HALLUTSINOGEENID hallotsinogeense toimega uimastid e psühhedeelikumid
Hallucinatio-
sonimine ladina keeles- haiguslik tajuelamus ilma meeleorgani välise
ärrituseta. illusioon - nt. Asfaldil kuuma õhu tulemusena virvendus.
LSD
(slängis: reis, trip,
paber, dots , hape , acid,
ruut, plaaster , L)
LSD
(lüsergiinhappe dietüülamiid) on looduslikult tungalteras leiduv
aine. Koosneb ka Meskaliinist, Psilotsübiinist ja Fentsüklidiinist
(PCP). Looduslik allikas TUNGALTERA - parasiitseen, mis on nakatanud
rukipea viljatera . Tänapäeval kasutatakse vaid sünteetilist LSD-d.
LSD toimivad psühhoose tekitavad annused inimesel on väga
väikesed-mikrogrammides mõõdetavad. Uimastiturul liigub LSD
tavaliselt läbiimmutatud postmargitaoliste paberitükkidena, mida
keele alla pannes uimastina manustataksegi. Joove tekib umbes poole
tunni möödudes, mõju kestab kuni 12 tundi. LSD muudab oluliselt
ümbritseva keskkonna tunnetamist, mõjutades tarbija taju, mõtlemist
ja meeleolu.
Levitatakse
värviliste paberitükikestena, tablettidena. Valmistatakse
keemiliselt. Annused on väga väiksesed (mikrogrammides). Toime on
kusail 12 tundi.
LSD joobe tunnused
Füüsilised:
laienenud pupillid, kiirenenud pulss ja kõrgenenud vererõhk.
Tekkida võivad iiveldus, peavalu ja külmavärinad, halveneb
koordinatsioonivõime, käitumine muutub ebaadekvaatseks.
Psüühilised:
sagedased meeleolumuutused , nägemis-, puute-, haistmis- ja
kuulmishallutsinatsioonid, ebaloogiline ja fragmentaarne mõtlemine,
ängistus, võimalik hirm hulluksminemise ees.
LSD
taoliste keemiliste ühendite toime I-
taju moondmine, sünteesia (kui me KUULEME porgandi LÕHNA),
mina-taju muutumine (inimene tajub oma kehamõõtmeid valesti, talle
võib tunduda, et kehaosad on kas kaugel või suured jne),
hallutsinatsioonid (värvilised või helilised , värvusmuusika sünd
LSD tõukejõul), meeleolu kiire vaheldumine, võimalik peavalu,
iiveldus, koordinatsiooni halvenemine, pulsi kiirenemine , vererõhu
tõus.
LSD
taoliste keemiliste ühendite toime II-
Baad Trips , Psühhoos (reaalsusega kontakti kaotamine), ebaloogiline
ja fragmentaarne mõtlemine, mõttekäikude pidetus, paaniline hirm,
enesekontrolli kadmine, flashback (joobeseisundi taastamine)- võib
tekkida siis, kui inimene satub ühest keskkonnast teise, kus on suur
erinevus- külmast kuuma, valgest pimedasse jne.
LSD lühiajaline toime
LSD
toime on väga subjektiivne ning toimet üldistada on raske. Taju
muutub, ümbritsevad nähtused ja helid on moondunud. Meeled lähevad
segi, nii võib helisid tajuda piltidena , lõhnu aga käega katsuda .
Meeleolud vahelduvad kiiresti, aja kulg muutub oluliselt. Mõtted on
ebaloogilised ja pidetud, kasutaja siiski teab, et temaga toimuv on
tingitud manustatud LSD-st. Mõnikord põhjustab LSD sündroomi, mis
on kasutajale väga ebameeldiv (bad trips). Meelepetted muutuvad
ähvardavaks, kaasneda võivad tagakiusatusmõtted. Lisanduda võib
hirm isiksuse lahustumise ees ja üleüldine kontrolli kadumise
tunne.
LSD pikaajaline toime
LSD
tarvitamisel võib tekkida flashback. See on nähtus, mille puhul
hallutsinatsioonid taastuvad spontaanselt nädalaid, kuid või isegi
aastaid hiljem, ilma uuesti LSD-d manustamata.
LSD
korduvkasutajatel võib tekkida püühiline sõltuvus.
Tudengite hulka tuli USAst, kus meditsiinieriala tudengid osalesid
ravimiuuringutes, kus LSD oli üks nendest . Aine kõrvaltoimed
pakkusid huvi.
Kunsti,
muusika, kirjanduse arenguloole on palju juurde andnud.
PCP-
fentsüklidiin
(slängis: inglitolm, tolm, gorilla biskviit)
PCP
ehk fentsüklidiin on valge pulbriline aine, mis levib kapslites või lahusena ja mida manustatakse tavaliselt suitsetades koos tubaka või
marihuaanaga. Puhtalt sünteetiline. Seda tarbitakse ka süstides,
nuusutades või kapslitena sisse võttes. PCP joove kestab 4-6 tundi.
Tarbijad muutuvad valu suhtes tundetuks, võib tekkida amneesia
(käitumist ei mäletata). Olemas on oht üleannustamiseks, mille
tagajärjed võivad olla surmavad. PCP kasutajal võib tekkida
psüühiline sõltuvus.
Veterinaarias
on võimalik valuvaigistina kasutada, inimeste ravimisel mitte.
PCP joobe tunnused
Füüsilised:
ainitine klaasistunud pilk, hingamishäired, kiirenenud pulss ja
kõrgenenud vererõhk. Tekivad koordinatsiooniraskused, võivad
tekkida krambid ja teadvusekaotus. Puudub valuaisting.
Psüühilised:
mõtlemishäired, võimalik
agressiivne käitumine
või passiivne käitumine, kõne muutub aeglaseks ja ebaselgeks,
tekivad meeltesegadus ja ärrituvus, eufooria
PCP lühiajaline toime
PCP
lühiaegsel tarvitamisel tekivad segasusseisund ja meelepetted,
tajuhäired, keskendumisraskused, väheneb valutundlikkus, oma keha
tajumine moondub (nt käed näivad ülisuured ja pikad), tekivad
tugev üksindustunne, eufooria või rahulolematus , unisus ja apaatia.
PCP pikaajaline toime
PCP
pikaajalisel tarvitamisel kahjustub tarvitaja isiksus, tekkida võivad
ka flashback
sündroom.
Seened,
peyote kaktus, sookail - intensiivse õitsemise ajal võib tekitada
hallotsinatsiooni laadseid jooni.
KANEPITOOTED
Kanepitaim
on üks vanimaid mittesöödavaid kultuurtaimi, seda kasvatati kanepikiudude saamiseks. Esimene ülestähendus kanepi tarvitamisest
psüühika muutmise eesmärgil pärineb Hiinast u 2000 aastat eKr.
Kanepitaimes on umbes 400 erinevat kemikaali ja 61 neist kutsutakse
kannabinoidideks. Kannabinoide on taime kõikides osades, kuid eriti
rohkesti on neid kleepuvas kollases vaigus, mida eritavad emastaimede
õitsevad tipmised osad. Kanepitarbimisest tingitud psüühika
muutused põhjustab tetrahüdrokannabinool
(THK). Kanepitooted jaotatakse laias laastus kaheks: marihuaanaks ja
hašišiks.
MARIHUAANA
(slängis: rohi, puru, mari, kama , muru, gras )
Marihuaana
on kanepitaime kuivatatud ja purustatud lehtede, varretükkide,
latvade ja õisikuosade segu. Marihuaana sisaldab 2-8% THK-d.
Marihuaana võib esineda ka pressitult, erineva suuruse ja kujuga
tükkidena. Värvus varieerub kollakasrohelisest pruunikani.
Marihuaanat suitsetatakse, harilikult sigarettides või piibus, nii
puhtalt kui tubakaga segatult. Seda manustatakse vahel ka suu kaudu,
küpsetatuna kookide või küpsiste sisse.
HAŠIŠ
(slängis: plastiliin, hass)
Hašiši
valmistatakse kanepitaime õite vaigutaolisest eritisest. See
kuivatatakse ning saadud mass pressitakse erikujulisteks tükikesteks.
Hašiš sisaldab 10-20% THKd. Hašišit suitsetatakse ja ka süüakse.
Hašiš, nagu marihuaanagi, eritab suitsetamisel spetsiifilist
imalmagusat lõhna.
Keskmiselt
sisaldab üks kanepisigaret 0,5-1 g kanepit ja u 50 mg THKd. Verre
satub sellest sigaretist u 0,5-10 mg THKd. Efekt peale suitsetamise
alustamist algab 6-12 minuti vahel, tipneb 15-30 min peale
suitsetamise lõppu ja kestab 2-4 tundi. Suu kaudu manustatav THK imendub aeglasemalt. THK säilib rasvkoes ja tema poolväärtusaeg on
umbes 4 päeva, kroonilistel kanepitoodete kasutajatel on see aeg
pikenenud.
Kanepitoodete joobe tunnused
Füüsilised:
punased silmavalged, laienenud pupillid, kiire pulss,
kehatemperatuuri alanemine, seedefunktsiooni aeglustumine, võimalik
halb enesetunne.
Psüühilised:
eufooria, lõõgastatus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, muretus, kohatu naermine, muutunud ajataju, meeltesegadus.
Kanepitoodete lühiajaline toime
Kanepitoodete
lühiajalisel tarvitamisel tekivad naeruhood ja jutukus, kõrgeneb enesehinnang ja väheneb kriitikavõime. Tekivad taju ja
koordinatsioonihäired ning ebaadekvaatsed reaktsioonid, aeglustuvad
refleksid. Suureneb söögiisu, eriti magusa järele. Kanepil on ka
valuvaigistav toime. Aeg tundub kulgevat aegsemalt, meeleline taju
teravneb. Suurte kanepikoguste tarvitamisel võivad tekkida
hallutsinatsioonid. Osa tarvitajatest kogeb reaalsuse ja
mina-terviklikkuse kadumist. Võimalikud on paanika- ja ärevushood,
eriti algajatest kanepitarvitajatel.
Kanepitoodete pikaajaline toime
Kanepitoodete
pikaajalisel tarvitamisel tekib pidev väsimus, kaob huvi ümbritseva
suhtes. Tekivad keskendumisraskused ning nõrgeneb tähelepanu ja
lühiajaline mälu. Neil, kes palju ja pidevalt kanepit kasutanud ja
siis äkki lõpetanud, ilmneb võõrutussündroom, mida iseloomustab
püsimatus, kõrgenenud ärritatavus, unetus, iiveldus ja
lihastõmblused. Kanepitooted võivad tekitada psüühilise
sõltuvuse.
Kanepit
võib mitme grupi alla liigitada oma toimete järgi. Ectasyt võib ka
panna erinevate gruppide alla. Ta on stimulant aga võib ka alla
hallutsinatsioone.
Uimastite
toime neurofüsioloogia
- Inimese käitumise kõrgeim juhtorgan on peaaju . Aju koosneb miljarditest närvirakkudest e. neuronitest, millest igaüks koosneb rakukehast, dendriitidest, aksonist ja närvilõpmetest.
- Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt- närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st. membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potensiaalide vahe.
- Rahulolekus rakus on see vahe 70 millivolti. Kui närviraku ärritaja on küllalt tugev ja põhjustab membraanipotentsiaali järsu alanemise –50 mV-ni , vallandub aktsioonipotentsiaal . Kogu aktsioonipotensiaal kestab 1-2 millisekundit.
- Dendriidid kannavad potensiaalide vahe muutust, so. närvierutust, rakukeha poole, akson aga viib närvierutuse teiste närvirakkudeni tavaliselt närvilõpmete kaudu.
- Närvilõpmed on aksoni hargnemused teiste närvirakkudeni. Tavalisel närvirakul on ühendus tuhandete teiste närvirakkudega.
- Närvirakkude omavahelise kontakti kohta nimetatakse sünapsiks.
- Sünaps koosneb presünaptilisest närvilõpmest, sünaptilisest pilust ja postsünaptilisest rakust, mis võib olla kas närvi- või lihasrakk .
- Presünaptilises närvilõpmes sisalduvad säilituspõiekesed, milles talletatakse keemilist ülekandeainet e. virgatsainet e. transmitterit.
- Närviimpulsi jõudmisel ühe närviraku närvilõpmetesse vabaneb virgatsaine rakkudevahelisse ruumi ja seondub teise närviraku membraanil paiknevate retseptoritega – valkudega, mis seovad virgatsaine molekule, käivitades rakus signaali edastamiseks biokeemiliste protsesside ahela.
- Sellist närviimpulsi ülekannet kutsutakse sünaptiliseks.
- Iga närvirakk on oma lõpmete kaudu ühenduses teise närvirakuga. Virgatsained põhjustavad teise närviraku talitluse muutuse, edastades sõnumeid, mis võivad olla kas erutavad või pidurdavad.
- Esimesel juhul teine närvirakk ärgastub, teisel juhul aga hoitakse teise närviraku ärgastumine ära.
- Virgatsaine toime teisele neuronile lõpeb, kui virgatsaine on lammutatud või närvilõpmesse transportmolekulide poolt tagasi haaratud.
Virgatsainete
psüühilised funktsioonid
Virgatsaine
Näide vastavast funktsioonist
Atsetüülkoliin
Dopamiin
Noradrenaliin
Serotoniin (meeleoluhäired ja nende ravimid. )
Glutamaat
Gammaaminovõihape
Endopioidid- virgatsained, mis vallanduvad nt. Trauma korral- looduslikud valuvaigistid . Toimib ka siis, kui oled armunud. Opiaadid, mina inimene süstib või manustab, püüavad järgi aimata endopioide
Neuropeptiid Y
Õppimine, mälu, ärkvelolek
Motiveeritus, edasipüüdlikkus, nauding , mõnutunde esilekutsuja
Tähelepanu, ärksus
Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni
Universaalne erutusvirgatsaine, õppimisvõime
Universaalne pidurdusvirgatsaine
Valu mahasurumine, sotsiaalne lähedustaju
Söögiisu suurendamine , ärevuse mahasurumine
Kui
ühelt rakult saabub erutus (aktsiooni potensiaal) vabanevad sünapsis
virgatsained, vastas on teine rakk , mis informatsiooni vastu võtab. Neurotransmitterid haaratakse retseptorite poolt, toimub
informatsiooni üleandmine.
Uimastite
mõju esiletulekuks on vaja ühe närviraku informatsiooni üleandmist
teisele närvirakule. Uimasti rünnakumoment on info üleandmise
protsessi hetk. Uimastid segavad selle ära.
Uimastitega seotud virgatsainete süsteemid
Uimasti
Mõjutatav virgatsainesüsteem
Kokaiin
Amfetamiin
Ecstasy
Kofeiin
Alkohol
Barbituraadid
bensodiasepiinid
Opiaadid
LSD Fentsüklidiin (PCP)
Kanepitooted
Nikotiin
GHB
Dopamiin, noradrenaliin ja serotoniin
Dopamiin ja noradrenaliin
Serotoniin
Adenosiin
Gammaaminovõihape, glutamaat, atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin
Gammaaminovõihape
Endogeensed opioidid
Serotoniin
Glutamaat
Endogeensed kannabinoidid
Atsetüülkoliin, adrenaliin ja noradrenaliin
Gammaaminovõihape
Uimastitarbimist
mõjutavad riskifaktorid üksikisiku ja ühiskonna tasandil laste ja
noorukite puhul
(Botvin,
1999; Meeks jt. 2003; Bennett, 2006).
Uimastid
võivad:
Blokeerida virgatsainele tundlikud retseptorid
Suurendada retseptori tundlikkust virgatsaine suhtes
Virgatsaineid asendada , nende retseptoreid ise stimuleerides
Stimuleerida virgatsaine vabanemist ja sellega vastavat närviülekandeahelat tugevndada
- Uurijaid huvitab , miks ja kuidas uimastitarbimine alguse saab ning kuidas see edasi areneb.
- Riskifaktorid- faktorid , mis suurendavad uimastitarbimise tõenäolisust.
- Kaitsefaktorid- faktoreid, mis uimastitarbimise tõenäolisust vähendavad.
- Teoreetiliselt jagunevad nii riski-kui ka kaitsefaktorid
dünaamilisteks (n. kodune olukord)
staatilisteks (n. pärilikud faktorid).
- Igapäevaelus toimivad erinevate riskifaktorite kombinatsioonid.
- Mida rohkem riskifaktoreid omavahel haakub, seda haavatavam on indiviid uimastitarbimise suhtes.
- NB! Riskifaktorid ei tööta iseeneslikult, need ainult suurendavad uimastitarbimise tõenäosust.
Biopsühhosotsiaalne
mudel- holistiline mudel
I Individuaalsed faktorid e. psühhofüsioloogiline haavatavus
uimastite suhtes
II. Perega seotud faktorid
Kooliga seotud faktorid
Sõpradega
seotud faktorid
Ühiskondlikud
faktorid
Uimastiseotuse astmed
Järgnevalt on ära toodud uimastiseotuse astmete iseloomulikud tunnused, mille abil saab hinnata uimastitarbijate probleemide ulatust ( New Connections, 1994, USA):
Proovimine:
alkoholi, tubaka ja narkootikumide järeleproovimine;
uimastite mõju tundmaõppimine;
juhuslik uimastite tarvitamine;
madal uimastite taluvus (tolerantsus);
uimastite proovimine eelkõige uudishimust;
kahjulikud tagajärjed on tühised või puuduvad.
Tarvitamine:
on tekkinud spetsiifilised uimastite kasutamise viisid (kindel aeg, koht, seltskond , uimasti);
suurenenud on uimastite taluvus;
järgmine tarvitamiskord on etteplaneeritud ja oodatud;
tarvitatakse rohkem kui on etteplaneeritud;
enamik sõpradest tarvitab uimasteid;
kasvab ümbritsevate inimeste surve uimastite koostarbimiseks;
uimasteid kasutatakse probleemide ületamiseks;
tekivad tõsiselt kahjulikud tagajärjed (koolist või töölt puudumine, valetamine , varastamine, seaduserikkumised, peaparandamine).
Kuritarvitamine:
uimastite kasutamine kindlakskujunenud rituaale järgides;
uimastite kasutamine (lisaks nädalavahetustele) ka argipäevadel;
uimastitega seotud mõtted on tähtsal kohal;
uimastite ülesostmise ja edasimüügiga tegelemine;
kasvab taluvus uimastite suhtes;
tekivad väsimus, tujukus, depressiivsus, viha;
käitumist mõjutavad järsud meeleolumuutused;
uimastite tarvitamisest tekkinud probleemide eitamine;
väga tõsised kahjulikud tagajärjed ( vargused , kodust ärajooksmised, koolist/tööst loobumine, konfliktid perekonnas, uimasteid mittekasutavate sõprade kaotamine, kehakaalu muutused, mälulüngad, madal enesehinnang, depressiivsus).
Sõltuvus:
uimastid on omandanud keskse koha igapäevaelus;
on tekkinud võõrutusnähud, mistõttu kasutamise või mittekasutamise vahel puudub valikuvõimalus;
uimastisõltuvuse eitamine;
on suurenenud uimastite üksinda tarvitamine;
kõrge taluvus uimastite (väljaarvatud alkohol) suhtes;
agressiivne käitumine;
valmisolek teha uimastite hankimise nimel ükskõik mida;
senini oluliste harrastuste kadumine;
kontrolli kadumine isikliku elu üle;
mälulüngad;
isikuomaduste muutumine (viha, agressiivsus, enda vihkamine );
kehakaalu olulised muutused;
korduvad edutud katsed uimastitarbimist vähendada või lõpetada;
drastilised tagajärjed (tööst ilmajäämine, perekondlike sidemete katkemine, võlad, tõsised tervisehäired, seaduserikkumised).
Kui
inimene on pikalt uimastit kasutanud, siis tagasisidet ajukoorest
enam ei tule.
Psühhoaktiivsete
ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired
(
F10-F19; RHK-10 põhjal)
Sõltuvuse
diagnostilised juhised (kliinilised kriteeriumid):
(1)
tugev tung või sundmõte tarvitada ainet;
(2)
võimetus kontrollida tarvitamisel käitumist, tarvitamise kestust ja
aine hulka;
(3)
aine tarvitamise lõpetamisel või vähendamisel tekkiv
võõrutusseisund, mille tõestuseks on ainele iseloomulik
võõrutussündroom; või aine tarvitamine, et leevendada või ära
hoida võõrutussümptomaatikat;
(4)
tolerantsuse teke, mis väljendub selles, et aine esialgse toime
saavutamiseks tuleb tarvitava aine annust tõsta.
(5)
vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees, suurenenud on ajahulk, mis kulub
aine hankimisele, tarvitamisele ja toimest toibumisele;
(6)
aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele
tagajärgedele, nagu maksakahjustus massiivse joomise tagajärjel,
intensiivsele aine tarvitamise perioodile järgnevad depressiivsed
episoodid, kognit. funktsioonide häirumine.
Sõltuvust
võib kindlalt diagnoosida juhul, kui mingil ajahetkel eelneva aasta
jooksul on esinenud 3
või enam
nimetatud sümptomit.
Sõltuvuse mitmekesisus : primaarne ja sekundaarne sõltuvus
Sõltuvus
võib olla isiku primaarne
probleem kui ka sekundaarne
probleem, mis on isiku poolt kasutatava toimetulekustrateegia
lõppresultaat, et toime tulla sügava emotsionaalse või vaimse
häirega.
Primaarne
sõltuvus
- sarnaneb mistahes psühhiaatrilise haigusega, mis on otseselt tekkinud erinevate bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete
faktorite kombinatsiooni tulemusena.
Sekundaarne
sõltuvus-
kujuneb välja isiku kohanemisprotsessi käigus , et tulla toime
mingi psühhiaatrilise häirega (n. meeleoluhäire) või füüsilise
võimetusega , et leevendada oma kannatusi nn. eneseravimise teel
(self-medication).
Antud printsiipi oluline arvestada raviplaani koostamisel.
Alkoholisõltuvus
on haigus, mis diagnoositakse juhul, kui viimase 12 kuu jooksul on
esinenud
3 või rohkem järgmistest tunnustest:
1.
tolerantsuse e alkoholitaluvuse (rahvasuus ka kandmise) suurenemine
a)
soovitud toime saavutamiseks tuleb tarvitada suuremat alkoholikogust
kui varem
b)
varasem kogus avaldab tunduvalt nõrgemat toimet
2.
võõrutusnähud
a)
esineb tüüpiline alkoholi võõrutussündroom
b)
võõrutusnähtude leevendamiseks kasutatakse uut kogust alkoholi
3.
alkoholi tarvitamine planeeritust suuremal hulgal või pikemat aega
4.
alkoholi tarvitamise lõpetamise või vähendami-se ebaõnnestumine
tahtejõu vähenemise tõttu, vaatamata soovile
5.
suure osa aja kulumine alkoholi hankimisele, joomisele ja selle
mõjust toibumisele
6.
töö, vaba aja ja enese vormis hoid misega seotud oluliste
toimingute osaline või täielik unarusse jätmine alkoholi
tarvitamise tõttu
7.
alkoholi tarvitamise jätkumine vaatamata selle tarvitamisest põhjus
tatud püsivatele või korduvatele füüsi listele ja psüühilistele
probleemidele.
Alkoholsõltuvuses
võib eristada 2 tüüpi (Gloningeri järgi):
I
tüüp
II
tüüp
Sõltuvuse
etioloogia mudelid (H.
Thomas Milhorn 1994).
1.
Bioloogiline mudel
2.
Psühholoogiline mudel
3.
Sotsiaalne mudel
4.
Haiguse mudel
Lisaks
sõltuvusele on veel rida teisi psüühika-ja käitumishäireid, mis
tulenevad uimastite (psühhoaktiivsete ainete) tarvitamisest. Need
oleksid alljärgnevad:
Äge
intoksikatsioon
(F1x.0)
Kuritarvitamine
(F1x.1) - Alkoholi kuritarvitamine on kergem häire kui sõltuvus.
Kuritarvitamine ehk väärtarvitamine võib, kuid ei pruugi eelneda
sõltuvusele.
Võõrutussündroom
(F1x.3)
- Alkoholi võõrutusnähud, rahvapäraselt “pohmelus” või
“kassiahastus” on pärast joomist ilmnevad halb enesetunne,
nõrkus, väsimus, peavalu, suu kuivus , higistamine, oksendamine,
südameklop-pimine, närvilisus ja käte või kogu keha värisemine.
Kehaliste sümptomite kõrval esinevad ka psüühilised nähud: süü,
häbi, alaväärsustunne ja masendus . Nimetatud sümptomid esinevad
ka mittesõltlasel mürgistusnähtudena suure hulga alkoholi
tarvitamisel.
Psühhootiline
häire
(F1 x.5)
Amnestilise
sündroomi
(F1x.6)
Residuaalne(-jääk)
või hiline psüühikahäire
(F1 x.7)
PARKINSONI TÕBI
(väriseb kõik)- ajurakud on hävinenud (sama on ka alkoholismiga).
Parkinsoni tõve Inimesele ei saa öelda, et jäta värisemine.
Samamoodi ei saa öelda ka alkoholismi põdevale inimesele, et jäta
joomine.
Uimastitarvitajate
meditsiiniabi üldised põhimõtted (Mumma,
1998 järgi)
I.
Üledoseerimisel
tekib eluohtlik intoksikatsioon
(mürgistusseisund)
ning isik tuleb vältimatu
abi korras
(kiirabi) toimetada üldhaigla intensiivraviosakonda või vajadusel
reanimatsiooniosakonda.
Tunnused
mürgistusseisundis:
esineb
teadvusehäire, puudub sõnaline kontakt (pole võimalust inimest
kõnetada), kehaline aktiivsus on pärsitud, haige on lõtvunud või
esinevad krambid, südame- ja hingamistegevuse häired. Panna tähele,
kas esineb kaudseid uimasti tarvitamise tunnuseid (lõhn, süstlad,
tabletid vms.).
Ei
olene, kas on haigekassa kindlustus või mitte- kõik saavad abi.
Ravi
:
Uimasti
väljutamiseks vedelike forsseeritud manustamine; hingamise,
südametegevuse ja vereringe säilitamiseks medikamendid ja vajadusel toetav aparatuur. Vastumürgi olemasolul selle manustamine, näit
naltreksoon kui opioidide antagonist.
Kellel
on üledoos heroiinist või morfiinist kasutatakse naloksooni-
süstitakse veeni. Vastumürgi toime on selline, et vastumürgi
molekulid seovad ennast opiaadi molekulidega (retseptoritega), siis
nad ise ei tekita reaktsiooni aga hoiavad ära nii, et uimasti enam
närvirakule ei toimi. Vastumürk teeb blokaadi heroiinile, ta ei saa
enam mõjuda. Ise toimet ei avalda aga teistel keemilistel ainetel ei
lase ka mõjuda.
Metanoolii
mürgistus Pärnus- raviti etanooliga- alkohol kutsus oma toime
esile, mitte ei blokeerinud. Tehnilise alkoholi toime blokeeris ära
aga patsioent oli tänu alkoholile ikka purjus .
II
Intoksikatsioon koos psühhootiliste häiretega
(kehaline seisund on rahuldav). Selline isik tuleb vältimatu abi
korras toimetada psühhiaatriaosakonda, kuna ta võib olla ohtlik nii iseendale , kui teistele. Sekkumine on tema tahtest sõltumatu.
Tunnused:
Esinevad
meelepetted, luulumõtted, ebaadekvaatne või agressiivne käitumine,
segasusseisundid (käituda kummaliselt teiste arvates) jne.
Ravi:
Kuna
on keemiline mürgistus ka. Lisaks detoksikatsiooniravile on
vajalikud antipsühhootilise toimega ja rahustavad psühhofarmakonid.
Palju manustatakse vedelikku ja ka medikamente, mis närvisüsteemile
vajalikud on. Vajadusel korraldada tahtest olenematu
haiglassepaigutamine kuni psühhoosi möödumiseni.
I
ja II puhul detoksikatsiooni ja ravi absoluutne näidustus.
III
Sõltuvusseisundite ja uimastite kuritarvitajate ravi toimub
ambulatoorselt (kodust käies) või statsionaarselt ( haiglas koha
peal)psühhiaatrilises raviasutuses. Ravi viiakse läbi vaid
inimese enda soovil
Eesti Vabariigi seadused ei näe ette sunniviisilist ravi sõltuvusest
võõrutamiseks.
Nõukogude
ajal püüti sundviisiliselt võõrutada.
Uimastisõltuvus
on
progresseeruv haigus, mida on võimalik ravida ning seega on
uimastisõltuvatel haigetel nagu kõigil teistel patsientidel
õigus tervishoiuteenustele.
Sõltuvust
ei saa terveks ravida. Terveks saab ravida kas nakkushaiguseid või
põletikke jne.. Muutused, mis on inimese organis (ka aju tasandil)
ei saa tasa teha. Sõltuvusseisund võib iga kell uuesti käivituda.
Sõltuvus on eluaegne haigus.
Sõltuvusseisundite
puhul täielik tervistumine on problemaatiline, kuna muutused
organismis jäävad, nad on vaid peidetud. Inimene jääb elu lõpuni
uimastisõltlaseks (alkohoolikuks). Ainuke võimalus on täielik
karskus ehk abstinents.
Rehabilitatsiooni asutusi on eestis kirjas 18 (erineva sisu ja täiuslikkuse astmega)
aga need pole kõigile kättesaadavad. Kui ei saada pikka
rehabilitatsiooniravi, siis on tõenäosus väike, et saadakse
terveks.
Kui
heroiinisõltlane saab ainult haigla ravi ja psühholoogilist
sõltuvust ravi järgselt kliinikus, siis protsent, et inimene
sõltuvusest välja tuleb on 2%.
Kui minnakse aastaks/kaheks teise asutusse (rehabilitatsiooni), siis
raviefektiivsus võib tõusta 50%ni. Psühholoogilisest sõltuvusest
lahti saada- rehabilitatsiooni asutus. Haigla tegeleb ainult
füüsilise sõltuvusega.
RASEDUS JA UIMASTID
Õldised
tendentsid Eestis:
- Koos narkomaania üldise kiire levikuga on suurenenud ka naiste seas narkootikumide tarbimine. Rasedad narkomaanid ei võta ennast varakult arvele.Kui rase narkomaan võtab end arvele, pannakse ta metadooni peale, sest see on vähem kahjulik, kui narkootikum.
On
prognoositav, et lähiaastatel vajadus rasedate narkosõltlaste
võõrutusravi järel kasvab. Eesmärk oleks, et lapsk saaks sündides
võimalikult vähe kahjustada. Kui arstiavi, mida on võimalik
rakendada (on kontrolli all), on määravaks see, et millised
kasvutingimused lapsele tulevikus on. Seda kahjuks ei ole võimalik
kontrollida. Kui väita, et kõik on teada, et mingi uimasti
kasutamisel millise tõenäosusega millises väärarenguga lapsed
sünnivad. Seda ei teata. Uuringuid tehakse aga neid uuringuid ei ole
lihtne läbi viia, sest ei saa väita, et uuringud oleksid täpsed.
Uuritavatele rasedatele peaks manustama uimasteid, kiontrollgrupile
ei manustata. Uuringud baseeruvad loomade peal tehtud katsetega. Kui
naine tarvitab mingit uimastit, siis ta võib kasutada erinevaid
uimasteid.
Uurimusi
on tehtud kanepi, lsd, amfetamiini kohta- väärarenguid tekib,
kahjustatud saavad liigesed ja luud .
Üldiselt
on teada, et enamus uimastid on kahjulikud lootele:
- Milline on sünnijärgne seisund
- Kuidas rasedus on kulgenud
- Kuidas sünnitus kulges
Me
ei saa tagajärge seostada konkreetse uimastiga- mitte spetsiifiline
Mittespetsiifilised
tulemus on:
- Imik on alakaaluline
- Enneaegne sünnitus
- Platsenta varane irdumine
- Kõrgem enne ja pärast sündimist suremus
- Patsiendid on haiglas peale sündi
- Äkksurm- hällisurm
Vastsündinul
võivad esineda häired:
- Kesknärvisüsteemi erutusseisund
- Veresoonkonna funkstioonide häired
- Ainevahetuslikud häired
- Hingamisfunktsioonihäired
- Seedeelundite talituse häired
NB!!!
FAS
(feetal
alkohol sündroom)
sündroom
alkoholi kuritarvitavate emade lastel. Sõltuvus on kiirem naistel,
raskem ravida.
FAS
sündroom- milliste beebide puhul vime üldse rääkida? Ei saa
väita, et lapseootel emad, kes alkoholi tarbivad, peaks lapsel tekkima sündroom. Tegemist on ikka pikaaegsete kuritarvitajate ja
raseduse ajal tarvitajatel. Sündroom tähendab SUURT HULKA ERINEVAID
SÜMPTOMEID
- Lapsel on madalam vaimne võimekus (IQ) on alla 70- tõenäosus
- Käitumisprobleemid ja tähelepanuhäire. Selle põhjuse osatähtsus kasvab. Hüperaktiivsus nt.
- Alakaalulised
- Väike pea ehk mikrotsefaalia
- Iseloomulikud näojooned- näo keskkosa kudede (pehmed osad) arengudefekt- silmaala on suhteliselt kitsas , silmanurkades on kurd . Ninaots on veidi püsti ja lühike ning lame ninaselg. Ülahuul on kitsas, nina ja huule vahel ei ole vagu . Kõrvalestad võivad olla veidi moondunud.
- Süda, suguorganid
- Jäsemete anomaalia , käojoonte moondumised
FSS-
võimalik emade lastel, kes inhaleerivad raseduse ajal toksiinilisi
aineid. (hingavad sisse).
Alkoholi
mõõdukus on kõigile erinev. 3 esimest kuud ei tasu uimastitega,
alkoholiga raseduse ajal kokku puutuda. Hiljem ei teki orgaanilisi
häireid, võivad olla ainult funkstionaalseid häireid.
Konspekt
II osa
1.
Sõltuvuskäitumise erinevad vormid.
1.1.
Harjumus-ja impulsihäired- F63 (RHK-10, TÜ:1995 )
- Kategooria sisaldab käitumishäireid, mida mujal ei klassifitseerita
- Iseloomulikud on korduvad teod, millel pole selget ratsionaalset motiveeringut ja mis kahjustavad tavaliselt inimese enese ja teiste huve
- Inimese enda sõnade järgi on käitumise põhjuseks kontrollimatud impulsid
- Häirete põhjused on ebaselged ning nad on ühendatud üldise kirjeldava sarnasuse tõttu
- Tavakohaselt on alajaotusest välja jäetud uimastite liigtarvitamine (F10-19) ning seksuaal (F65)- ja söömiskäitumisega (F50) seotud harjumus-ja impulsihäired.
Häired:
Harjumus-ja
impulsihäirete võimalikud põhjused:
- häirunud serotoniini või dopamiini ainevahetus
- muutused testosteroonisisalduses
- muutused limbilise süsteemi talitluses
psühhosotsiaalsed
tegurid:
Psühhodünaamiline
seletus: patsiendi kalduvus kanda oma sisemine ärevus tegevuste
tasandile.
1.2.
Patoloogiline hasartmängimine (problem
gambling)
Uuring:
Elanikkonna kokkupuuted hasart -ja õnnemängudega (2006)
- Läbiviijad: Turu-uuringute AS + Sotsiaalministeerium
- Valim 2005 inimest, vanuses 15-74.a.
- Selgitati välja hasartmängijate probleemrühmad
- Seotuse alusel rühmitati: probleemsed (mängukire ohjamine raske) ja patoloogilised mängurid (sõltlased)
- Tulemus: Eestis 35 700 patoloogilist mängurit ja 31 400 probleemset mängurit
Mängurluse
erivormid Eestis (Allikas: Sotsiaalministeerium) %
kõigist vastanuist
- Loterii 72
- Mänguaparaadid (kasiinos, laeval) 19
- Raha peale kaardimäng 15
- Spordivõistlustel tulemuste ennustamine 7
- Kasiino mängulauad 6
- Interneti hasartmängud 2
- Panused hobustele jt. loomadele 2
- Teised hasartmängud 2
Mida
mängivad patoloogilised/probleemsed mängurid (% vastanuist)
- Loterii 91/90
- Mänguaparaadid (kasiinos, laeval) 71/49
- Raha peale kaardimäng 59/54
- Spordivõistlustel tulemuste ennustamine 27/33
- Kasiino mängulauad 43/21
- Interneti hasartmängud 17/9
- Panused hobustele jt. loomadele 12/7
- Teised hasartmängud 13/7
Patoloogiline
hasartmängimine.
(DSM-IV
järgi - Diagnostic and Statistical Manual of Menthal Disorders, Fourth Edition. American Psychiatric Assotsiation, Washington,1994)
Pidev
ja korduv hasartmängijalik käitumine, mis avaldub vähemalt viiena
järgmistest tunnustest:
Isik tunneb suurt huvi hasartmängude vastu (n. tugev soov varasemaid mängusituatsioone uuest läbi elada, järgmise mängu või mängimiseks vajaliku raha hankimise planeerimine).
Isik peab mängima järjest suuremate summade peale, et saavutada küllaldast pinget.
Korduvad ebaõnnestunud katsed kontrollida või vähendada mängimist või sellest loobuda .
Mängimise vähendamine või lõpetamine põhjustab rahutust või ärritust.
Inimene mängib oma probleemide eest põgenemiseks või halva meeleolu parandamiseks (n. abitus, süütunne, ärevus või masendus).
Raha kaotamise järel läheb isik varsti uuesti mängima, et kaotust tasa teha.
Inimene valetab pereliikmetele, psühhoterapeudile või teistele, et varjata oma mängimisest tingitud rahaliste kaotuste suurust.
Kuritegevus, nagu pettus, võltsimine või raha väljapetmine, et hasartmängudeks raha saada.
Isik on hasartmängude tõttu ohtu seadnud või kaotanud olulise inimsuhte , töökoha või mingi hea võimaluse.
10.Isik toetub teistele, et pääseda hasartmängimisest tekkinud
majanduslikust kitsikusest.
Millised
on
hasartmängude
mängimise põhjused?
Hasartmängusõltuvuse
4 faasi (Parktal, 2004)
I
Faas – võitmine
(1-3 aastat)
- Mängurlus saab alguse, kui sotsiaalne tegevus, see tundub lõbus ja normaalne.
* juhuslik mängimine,
* mõnikord võidetakse suuri rahasummasid
* fantaasiad võitudest
* võitmatuse tunne, seega panustatakse rohkem, kuna usutakse võitvat veelgi rohkem ning et säilitada põnevust
- Ei mängita aga alati raha pärast, pigem meeldib mängu elevus, unistus suurest võidust, põgenemine igapäevaelu probleemidest või stressist .
II
Faas – kaotamine.
Algavad probleemid. Mängurid tunnevad , et nende tegevus on kontrolli
all, reaalselt aga mitte.
*
üksinda mängimine
* usk, et suudetakse lõpetada mängimine,
kui seda soovitakse, kuid ei leita seda vajaliku olevat
* mängitakse, et võita tagasi kaotatut
* valetamine
* varjatakse oma kaotusi
* laenamine, raskused võlgade
tagasimaksmisel
* lubatakse mängimine lõpetada, kuid ei tehta
seda
* lähisuhted kannatavad
* töölt puudumine
III
Faas – meeleheide.
* lootusetuse
tunne, kuna kaotused kasvavad
* klammerdumine võidufantaasiasse,
lootuses kõike taastada
* süütunne
* eraldatus ja
ükskõiksustunne oma lähedaste suhtes
* mõistetakse, et ei
suuda võita, aga vaatamata sellele mängitakse edasi,
* varastamine, võltsimine jne mängimise finantseerimiseks
* võimalikud ka võitmise episoodid
* raha tähendus muutub
- mänguraha
* teiste süüdistamine
* maine ja töökoha
kaotus
- Võimalik suitsidaalne käitumine.
IV
Faas – lootusetus .
* enese
tühisuse tunne
* 90% juhtudest illegaalne tegevus, seetõttu
võimalikud arreteerimised
* peresuhete
katkemine
* uimastite kuritarvitamine
* demoraliseerumine
* suitsiidimõtted ja katsed
Hasartmänguri
eritüübid
(D.Hulen
& R. Brumfield, 2003)
:
- Põnevust otsiv hasartmängur (action gambler)
- Põgeneja hasartmängur ( escape gambler).
1.3.
Püromaania ehk süütamismaania (DSM-IV järgi)
1.
Ettekavatsetud süütamine tulekahju tekitamiseks rohkem kui üks
kord.
2.
Pinge või afektiivne erutus enne tegutsemist.
3.Tuli
ja kõik sellega seonduv (süütamisvahendid, kasutamine, tagajärjed)
tunduvad erutavad, huvitavad või uudishimu äratavad või lihtsalt
meeldivad.
4.
Naudingu-või kergendustunne tule süttimisel või selle tagajärgede
vaatamisel või neist osa saamisel.
5.
Tuld ei süüdata rahalise kasu saamiseks, poliitiliste vaadete
väljendamiseks, kuritegude varjamiseks, kättemaksu või viha
pärast, oma olukorra parandamiseks, luulu või meelepette tõttu või
kriitikameele nõrgenemise tagajärjel (n. dementsuse, vaimse alaarengu või joobeseisundi tõttu).
1.4.
Kleptomaania (DSM-IV järgi)
1.
Korduv suutmatus vastu panna kiusatusele varastada esemeid, mida isik nende-
või rahalise väärtuse pärast tegelikult ei vaja.
2.
Kasvav pinge vahetult enne varastamist.
3. Varastamise hetkel kogetud naudingu- või kergendustunne.
4.
Varastamine ei ole viha või kättemaksu väljendus ja seda ei
põhjusta luul või meelepetted.
1.5.Trihhotillomaania
ehk juustekiskumismaania (DSM-IV järgi)
1.
Oma juuste korduv väljakiskumine, mis tekitab märkimisväärset
karvakadu.
2.
Suureneva pinge tunne enne juuste rebimist või üritades seda
vältida.
3.
Juuste kiskumine tekitab naudingut või kergendustunnet.
4.
Häiret ei saa paremini põhjendada muu psüühikahäirega ja see
pole tingitud kehalisest haigusest (n. nahahaigusest).
2.
Teoreetilised sõltuvuskäitumise vormid
2.1.
Internetisõltuvus ( Internet
Addiction Disorder, Pathological Internet Use)
Internetisõltuvust,
mida võib vaadelda kui ülemäärast interneti kasutamist, mille
tulemusel tekivad isiklikud ja suhtlemisalased probleemid, tööga
seotud probleemid, majanduslikud probleemid või muud kõrvalekalded
tervest ja rahuldustpakkuvast elustiilist.
- Internetisõltuvuse uuringute alguseks võib tinglikult lugeda 1996. aastat, kui Ivan K. Goldberg tõi kasutusse termini internetisõltuvus.
- Kimberly S. Young, juhtiv ekspert, kelle tööd on algatanud akadeemilise debati nii internetisõltuvuse olemasolu poolt (David N. Greenfield) kui ka selle vastu (John M. Grohol, kes nimetab internetisõltuvust üksnes teoreetiliseks, mitte kliiniliseks häireks.
Internetisõltuvuse
sümptomid (Griffiths, 1997; Young, 1998):
Psühholoogilised
sümptomid:
Heaolu või eufooria tunne internetti kasutades
Võimetus peatada pooleliolevat tegevust
Vajadus üha kasvavat aega olla internetis
Hoolimatus perekonna, sõprade, töö jne suhtes
Tühi, ärritunud, masendunud tunne, kui ei kasuta internetti
Valetamine teistele internetis veedetud aja ja tegevuste suhtes
Probleemid koolis või tööl
Võimetus kontrollida interneti kasutamise aega
Põgenemine internetti reaalelu probleemide eest, või leevendamaks negat. emotsioone – süümepiinad, depressioon, rahutus, abitus.
Füüsilised
sümptomid:
Randmekanali sündroom – läbi randmekanali kulgeva keskpidise närvi pitsumise tagajärjel
Kuiva silma sündroom – krooniline kahepoolne sarv - ja sidekesta kuivamine , mille põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool või pisarate kiire aurumine muutuste tõttu pisarate koostises
Peavalud , seljavalud
Söömishäired, n. söögikordade vahelejätmine
Isikliku hügieeni hooletusse jätmine
Magamishäired, muutused magamisharjumustes.
Millest
võib sõltuvusse jääda?
(K.Young
1996 järgi)
- Sõltuvus kübersuhtest
- Sõltuvus rahaga seotud lehekülgedest (n. virtuaalsed börsileheküljed)
- Sõltuvus informatsioonist
- Arvutisõltuvus
- Arvutimängude sõltuvus (s.h. virtuaalsed kasiinomängud)
Uurijad on leidnud tugeva sideme patoloogilise interneti kasutamise ja teiste
sõltuvuste vahel. Vastavalt dr. Youngi (1996) uurimusele 400 IAD
juhtumi puhul üle 50% patsientidest teatas varasemast teist liiki
sõltuvusest.
2.2.Töösõltuvus
(workaholism)
Hoiatavad
märgid, mis aitavad töösõltuvust ära tunda (Robinson, 1996)
järgi:
- pidev kiirustamine ja hõivatud olek
- kontrolli vajadus
- perfektsionism
- raskused interpersonaalsetes suhetes
- sõltuvus tööst
- raskused puhkamisel ja lõbutsemisel
- mälulüngad
- kärsitus ja irratsionaalsus
- ebaadekvaatne minapilt
- enese hooletusse jätmine
2.3.
Kaassõltuvus (
codependence)
Paralleelselt
on kasutusel ka termin lähisõltuvus.
Termin
esmakordselt kasutusele USA-s seoses alkohoolikute hooldusega:
alkohooliku
ümber paikneb alati rühm inimesi, „
kes on haiged koos
temaga“.
Kaassõltlastena käsitleti alguses vaid alkohoolikute naisi, hiljem
teisi lähedasi inimesi, nagu lapsed, teised sugulased, töökaaslased,
sõbrad.
Kaassõltuvuse
all mõeldi sobitumisreaktsiooni,
mis
alkohoolikute lähedaste juures ilmnes.
Terminil
uus sügavus ja sisu - uurides alkohoolikute perekondade lapsi.
Laste juures toimub analoogne sobitumine.
- Kaas(lähi)sõltuvus on haigus või haiguselaadne olukord, mis tekib siis, kui inimene elab kõrvuti jõulise ilminguga ega suuda seda endale selgitada, vaid lihtsalt sobitub sellega (Hellsten, 1994).
- Kaassõltuvus on sundus kontrollida, hoolitseda, kaitsta teist inimest, kinnistudes tema probleemile (Meeks & Heit & Page, 2003).
Kaassõltlaste
võimalikud käitumismustrid
(Meeks & Heit & Page , 2003).
- Eitavad oma tundeid
- Fookuses on teise inimese probleemid
- Püüavad kontrollida teist inimest
- Tunnevad vastutust selle eest, mida teine ütleb või teeb
- Ootavad teistelt heakskiitu
- Neil on raskusi lõbutsemisel
- Neil on raske lasta teistel enda eest hoolitseda
- Püüavad kaitsta teist inimest tema käitumisest tulenevate kahjulike tagajärgede eest
- Nad ei rahulda enda vajadusi
- Väldivad enda elu elamist, pühendudes teise inimese probleemidele.
Kaassõltuvuses
olevad isikud on võimaldajad
(enablers)
– nad toetavad kahjulikku käitumisviisi, lasevad sel jätkuda,
näiteks:
- Raha laenamine hasartmängusõltlasele
- Alkohooliku vabastamine tema kodustest kohustustest
Kaas(lähi)sõltlaste peresid iseloomustavad järgmised tunnused:
- Isoleeritus
- Süütunne ja hirm.
- Sõltlase keskne koht peres.
- Pereliikmete käitumine ja rollid (ka laste) muutuvad
-
Sõltlast püütakse kaitsta, aidata, sõltuvust varjata, temast
hoolitakse, temaga räägitakse, teda palutakse
-
Lootusetus ja usaldamatus sõltlase suhtes.
-
Ka sõltlaste laste rollid muutuvad
3.
Uimastitarvitamise ennetus e. preventsioon: strateegiad ja tasandid .
Mis on uimastipreventsioon?
Mõiste
preventsioon,
mis tuleneb ladinakeelsetest sõnadest prae
(‘ette’)
ja venire
(‘minema’),
tähistab millegi vältimist, ärahoidmist, tõkestamist ja ennetust.
Uimastiproblemaatika haarab endasse kolm olulist teemat – uimastite
nõudlus, uimastite pakkumine ja kahju, mis on seotud kas uimastite
tarvitamisega või uimastiäriga. Preventsioon tegeleb eeskätt
uimastite
nõudluse vähendamisega,
olles samas seotud ka kättesaadavuse piiramise ja kahju
minimaliseerimisega (Kariis, 1998; Stel , 1998). Uimastipreventsioon
hõlmab kõiki uimastitarvitamisega seonduvaid probleeme, nii
tervisehäireid, sotsiaalprobleeme, kuritegevust, õppeedukuse
langust, töövõime kaotust kui muudki . Maailma
Tervishoiuorganisatsioon WHO on jaotanud uimastpreventsiooni kolmeks
tasemeks:
Esmane
ehk primaarne
preventsioon
on suunatud neile, kes uimasteid ei tarvita, see seisneb peamiselt
uimastite tarvitamisest organismile ja psüühikale tekkiva kahju
selgitamises ja sellealase info jagamises, tervete eluviiside
propageerimises (füüsilise aktiivsuse, tervisliku toitumise,
mittesuitsetamise, alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise
eelistamine), terviseõpetuses ja –kasvatuses ning alternatiivide
loomises.
Teisene
ehk sekundaarne
preventsioon
on suunatud riskigruppidele (hälbiva käitumisega, vaimse
alaarenguga isikud, kellel on kalduvus ühiskonnaohtlikele tegudele;
isikud, kes viibivad kinnipidamiskohtades; riskisikute pereliikmed
jmt.) ja inimestele, kellel seoses meelemürkide tarvitamisega on
juba tekkinud tervise- või sotsiaalprobleemid. Tegevuse järgi
jaotub see järgmiselt: interventsioon ehk sekkumine, ravi ning
rehabilitatsioon.
Kolmandane
ehk tertsiaarne preventsioon on
suunatud inimestele, kellel on alkoholist või narkootikumidest sõltuvus kujunenud. Siin on tegevuse eesmärgiks meelemürkide
tarvitamise lõpetamine või vähendamine, muude kaasuvate haiguste
ennetamine, sotsiaalsete probleemide süvenemise peatamine ja
kuritegevuse tõkestamine (Thamm, 1994; Kariis, 1998).
Uimastiperventsioon koolitasandil läbi ajaloo
Koolitasandi
uimastipreventsiooni strateegia lähtub esmasest, kõige varajasemast
ennetustasandist. Uimastipreventsioon on juba aastakümneid olnud
arenenud riikide tervisekasvatusprogrammides ning kasutatud
strateegiad on arenenud ja muutunud läbi aegade (Thamm, 1994).
1960.
aastatel domineeris hirmutamistaktika
- hoiatati ebaõige käitumise eest ja loeti üles tervisega seotud
riskifaktoreid, seitsmekümnendatel domineerisid käsud
ja keelud,
rõhutati illegaalsust, kriminaalsust ning karistamist, trahve ja
muud selletaolist. Sellele järgnes korrektse
informatsiooni edastamise etapp,
mille käigus tekkis olukord, kus uimastid muutusid hoopiski
millekski huvitavaks, keelatud naudinguvahendiks. Kaheksakümnendatel
toimis preventsioon
läbi pakkumiste
– kuidas elada hästi ilma uimastiteta (Thamm, 1994).
Siiski on uus ja hea (uimastivaba) ühiskond utoopiline , realistlikum
on võimalikult vähene uimastite tarbimine elanikkonnas. Viimasel
kümnendil on preventsiooni nähtud kui abinõude ühendamist,
millest ühed mõjuvad kohe, teised alles aastate pärast.
Pikaajalised strateegiad püstitavad eesmärke järgnevaks kümneks
või enamaks aastaks.
Arvukad
empiirilised uuringud on näidanud, et efektiivseks osutuvad koolidel
baseeruvad pikaajalised
preventsioniprogrammid
(Botvin, 1999).
Kaasaegsed
teooriad uimastipreventsioonis
Vaadeldes
uimastihariduse olukorda maailma kontekstis, võime väita, et
küllaltki efektiivseks on osutunud viimase 20 aasta jooksul välja
arendatud ja testitud preventsioonimetoodika, mis on suunatud laiale
hulgale riski- ja kaitsefaktoritele (Botvin, 1990). See
kognitiiv-käitumuslik preventsioonimudel, mis on välja töötatud
USA psühholoog
G.
Botvini ja tema kolleegide poolt 1983. aastal, sisaldab endas algselt
psühholoog R. Evansi poolt välja arendatud sotsiaalsete mõjude
mudeli (Botvin, 1999) elemente, kuid selle erijooneks on rõhuasetus
kahel elemendil:
erinevate enesega toimetulekuoskuste (self management skills ) õpetamine;
üldiste sotsiaalsete oskuste (general social skills) õpetamine.
Botvini
õpetuse eesmärgiks on arendada üldist sotsiaalset kompetentsust
kahandades seeläbi vastuvõtlikkust
uimasteid propageerivatele sotsiaalsetele mõjutustele
ning vähendada
motivatsiooni
suitsetamiseks, alkoholi pruukimiseks ja illegaalsete uimastite
tarvitamiseks. Botvin ja tema kolleegid (Botvin, 1999) nimetavad
antud preventsioonistrateegiat eluoskuste
treenimiseks (life
skills training).
Empiiriliste uuringute tulemused USA-s näitavad, et antud metoodika
vähendas oluliselt tubakasuitsetamist, alkoholi tarvitamist ja
marihuaana suitsetamist, võrreldes kontrollgrupiga. Samuti saadi
märkimisväärseid tulemusi ainete segakasutamise korral (Botvin,
1999).
Mis on sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus?
Eeltoodut
metoodikat on edasi arendanud Maailma Tervishoiuorganisatsioon
defineerides mõistet ‘lifeskills’
(otsetõlkes inglise keelest ‘eluoskused’
inimese
kohanemisvõimeks ja edukaks toimetulekuks igapäevaelu nõudmiste ja
väljakutsetega. Rõhutatud
on seega just nende eluoskuste
õpetamise osa, mis aitavad kaasa sotsiaalsele
ehk ühiskonnas toimetulekule.
Viis
baasoskust, mille arendamisele sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus
on suunatud:
- otsuste langetamise ja probleemide lahendamise oskus;
- loova ja kriitilise mõtlemise oskus;
- suhtlemisoskus ;
- enesetunnetamisoskus;
- emotsioonide ja stressiga toimetulemise oskus.
Otsuste
langetamise ja probleemide lahendamise oskus aitab
teha otsuseid, mis on kooskõlas õpilase enda vajaduste ja
soovidega. Oskus kaitsta oma seisukohta ja võime probleemide
lahendamisel iseseisvaid otsuseid teha on väga oluline just
noorukieas, kus tuleb tihti eakaaslaste survega silmitsi seista.
Eakaaslaste tunnustuse vajadus on siis suurem, kui kunagi varem.
Loova
ja kriitilise mõtlemise oskus
aitab teha arukaid otsuseid, hinnata situatsioone ja informatsiooni
erinevatest aspektidest lähtudes. Selliselt läbimõeldud
seisukohtadele jõudmine aitab õpilastel rakendada seni õpitut
reaalsetes situatsioonides, orienteeruda ebakindlates olukordades ja
toime tulla muutustega.
Suhtlemisoskus
on oluline oskus, mis on vajalik nii koolis, töises maailmas kui
perekonna- ja sõpraderingis hakkamasaamiseks. See kätkeb eneses
kuulamisoskust, mõtete ja tunnete väljendamisoskust,
konfliktolukorras hakkamasaamise ning koostööoskust.
Enesetunnetamisoskus
on tihedalt seotud enesehinnanguga . Liiga kõrge või madal
enesehinnang muutub uimastite tarvitamise ja kuritarvitamise osas
riskifaktoriks. Madal enesehinnang võib kujuneda pideva
rahulolematuse ja stressi allikaks, liialt kõrge enesehinnang võib
aga põhjustada enese ülehindamist riskide võtmisel. Nii võib
välja kujuneda arusaam, et see mis on probleem teistele, ei saa seda
olla minule . Adekvaatne enesehinnang võimaldab teha õigeid
otsuseid, tunnetada teistepoolset aktsepteerimist ja mõista
kaasinimeste tundeid. Seeläbi tekivad noortel eeldused, saavutamaks
lähedased rahuldustpakkuvad suhted nii eakaaslaste kui
täiskasvanutega.
Emotsioonidega
toimetulemise oskus väldib
sisemiste pingete ja sellest tulenevate probleemide kuhjumist. Need
on üheks stressi allikaks, mis vajavad kindlasti lahendamist, kusjuures mõnikord arvatakse, et see on võimalik uimastite abil.
Inimestel, kes varjavad oma emotsioone või ei suuda neid juhtida, on
suurem oht uimastite kuritarvitamisele. ( Kull M., Saat.H., 2001)
Sotsiaalsete
toimetulekuoskuste õpetamise metoodika on aluseks ka Eestis
väljatöötatud uimastihariduse õppematerjalidele.
ÜRO
poolt toetatud projekti tulemusena on Eesti koolidele väljatöötatud
uimastihariduse
õppekava,
mis on integreeritud uuendatud riikliku inimeseõpetuse ainekavva
kõikides kooliastmetes, st. I kooliastmes “Inimeseõpetuse”
tundidesse, II kooliastmes inimeseõpetuse kursusesse “Terviseõpetus”
(5.klass) ja “Suhtlusõpetus” (6.klass), III kooliastmes
“Inimeseõpetus” (7.klass) ning gümnaasiumis kas “Psühholoogia”
või “Perekonnaõpetuse” kursusesse. Uimastihariduse õppekava
olemasolu ning integreeritus riiklikku ainekavva annab võimaluse
antud temaatikat sügavuti käsitleda. Olukorda lihtsustab kindlasti
ka inimeseõpetuse ja uimastihariduse eesmärkide lähedus, pidades
siin silmas eelkõige õpilase tervikliku
isiksuse, üldinimlike
väärtuste
ja sotsiaalse kompetentsuse arendamist.
Inimeseõpetuse tähtsamaiks printsiibiks on väärtusõpetus, mis on
ka uimastihariduse põhikomponendiks. Lisaks sellele on
inimeseõpetuse tsükli üheks läbivaks temaatikaks ennastkahjustav
käitumine ja selle preventsioon ( Kraav ja Kõiv, 2001).
Väljatöötatud
õpetajaraamat sisaldab teooria osa õpetajale taustateadmiste
omandamiseks, metoodilisi võtteid antud temaatikaga töötamiseks,
aktiivtöid (tunnikonspekte) koos õpilaste töölehtedega, ning
lisamaterjale abi saamise võimaluste kohta.
On
selge, et ainult õigesti valitud uimastipreventsiooni metoodikast ei
piisa, oluliseks osutub nii õpetaja pädevus kui valmisolek (Quality
standards in drug education,
1999; Stel, 1998) ning seetõttu kaasneb õpetajaraamatu saamisega ka koolitus. Kuna uimastiennetustöö koolides saab osutuda
efektiivseks vaid siis kui õpetus katab kõiki kooliastmed ning on
ülesehitatud järjepideva ja süsteemse õpetusena, on seetõttu
2004 aastaks valminud vastavad õpetajaraamatud kõigile
kooliastmetele ning 2007 aastaks ka hariduslike erivajadustega
(lihtsustatud õppekava alusel õppivatele) õpilastele.
Kõik kommentaarid