Vastus leiad õppematerjalist: Uimastid ja sõltuvused

Uimastid ja sõltuvused (0)

3 HALB

õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Esitatud küsimused

Mis on uimastid ja mis on sõltuvus?
Mis on narkotikumid?
Mis on sõltuvus?

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ
PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT
INIMESEÕPETUS P2NC.00.495
KONSPEKT „ Uimastid ja sõltuvused“
Kodutöö №4
Yulia Shipitsyna
Juhataja: Marge Grauberg
NARVA 2011
SISUKORD

SISSEJUHATUS….......................................................................................................3

LÜHIKE ÜLEVAADE UIMASTITEKASUTAMISE OLUKORRAST EESTIS…….……..4

UIMASTITE KASUTAMIST ALUSTAMISE PÕHJUSED..............................................5

NARKOOTIKUMIDE KASUTAMISE PÕHJUSED……………………………………..….6

TARBIMIST MÕKUTAVAD RISKIFAKTORID …………………………………………....…….…7

TARBIMIST MÕKUTAVAD KAITSEFAKTORID…………………………………..….....8

NARKOOTILISI JA PSÜHHOTROOPSE AINETE KLASSIFITSEERUMINE………......10

UIMASTITE TÜÜPID.................................................................................................11

KANEPIST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED…………………...........11
UNIMAGUNAST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED - OPIAADID .….15
AMFETAMIIN ........................................................................................................18
METAMFETAMIIN .................................................................................................19
ECSTASY , MDMA............................................................................................................20
METKATINOON ehk EFEDROON………………………...................................…..…21
KOKAIIN .................................................................................................................22
LSD ehk LÜSERGIID...............................................................................................23
PCP ehk FENTSÜKLIDIIN.......................................................................................24
RAVIMITE KURITARVITAMINE............................................................................25
GHB (või ka GBH) ehk GAMMAHÜDROKSÜBUTÜRAAT.......................................26
KETAMIIN ..............................................................................................................27

UIMASTITE KASUTAMISE ENNETAMINE KOOLIS……………................................28

SOTSIALSED TULEKUSOSKUSED............................................................................31

KOKKUVÕTTE……………………………………………………………………………..34

KASUTATUD ALLIKAD….........................................................................................35
SISSEJUHATUS
Töö teema on „Uimastid ja sõltuvused“. Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema mõistega: Mis on uimastid ja mis on sõltuvus? Mis on narkotikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet , ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat . Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid.

Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus.
Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda. Kui muidu on peol lõbus ka lihtsalt muusika ja sõpradega, siis sõltlasel enam ilma tore ei ole. Edasi võib juhtuda, et ka väljaspool pidusid ei ole võimalik ilma narkootikumideta hakkama saada.
Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on narkootikumide kasutamisega harjunud ning vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane kogus narkootikumi saamata, jääb ta justkui haigeks : tekivad võõrutusnähud. Näiteks heroiinitarvitajal tekivad sülje- ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud hädad. Eri narkootikumidel võivad võõrutusnähud olla erinevad.
Mõnes mõttes on vaimne sõltuvus isegi ohtlikum, sest seda on raskem ära tunda ja endale tunnistada. Inimene arvab tavaliselt, et tema narkootikumide tarvitamine on ajutine ja ta võib selle iga hetk lõpetada. Ei märgata seda, kuidas sõltuvus vaikselt süveneb. Reeglina peavad ainult paadunud narkomaanid ennast narkosõltlasteks.

( http://www.narko.ee/et/mis_on_narko )
LÜHIKE ÜLEVAADE UIMASTITEKASUTAMISE OLUKORRAST EESTIS
Õnnelik olla on suur kunst , kõik tahame olla õnnelikud. Ei ole kunagi olnud ühiskonda, kus kõik ühiskonna liikmed oleksid olnud rahul oma eluga, oma kehaliste ja vaimsete võimetega. Nagu eelnevalt mainitud kindlaid andmeid narkomaania levimuse kohta Eestis ei ole. Ekspertarvamuse kohaselt on narkomaane Eestis 10 000-15 000. Viimased andmed noorte narkootikumide kasutamise kohta ütlevad, et Eesti õpilased tarvitavad illegaalseid narkootikume (v.a kanepitooted ) võrreldes teiste Euroopa riikidega keskmisest rohkem – 9%. Uimasteid üldse proovinud õpilaste osakaal on umbes 1/5 õpilastest. Katsetajate osakaalu tõus on tingitud eelkõige amfetamiini proovijate hüppelisest kasvust. Süstivaid narkootikume on proovinud alla 1% õpilastest. Narkootikumide katsetajate arv ei näita küll narkomaanide osakaalu, kuid näitab, et narkootikumide kasutamine Eestis on jätkuvalt tõususuunaline. Illegaalsete uimastite kogemust omavatest noortest 4/5 alustab 13-15 aastaselt. Narkootikumid millega alustatakse kõige nooremalt on marihuaana , hašiš, amfetamiin ning ectasy, nendega alustatakse juba 11-13 aastaselt.
( http://eusk.tai.ee/failid/Narkomaania_representatsioonid9.pdf )
UIMASTITE KASUTAMIST ALUSTAMISE PÕHJUSED
Täiskasvanuks saamine toob kaasa palju pingeid. Tuleb astuda täiskasvanute maailma,
eemalduma vanematest , saavutama füüsilise, sotsiaalse ja materiaalse sõltuvuse, arendama
oma isiksust ja seksuaalsust. See on aeg, mil noorukid oma võimetes kahtlevad. Noorukid,
kes on tarvitanud uimasteid, kogevad vahetult positiivset efekti. Kui neilt küsida uimastite
tarbimise põhjusi, vastavad nad, et tahavad meeleolu tõsta. Et uimastite abil on saab hästi
lõõgastuda, kergemini argipäeva unustada, takistusi ületada, üksteisele lähemale pääseda.
uimastite tarbimise põhjuseks võib olla ka protest vanemate reeglite ja keeldude vastu. Siit
saab järeldada , millest noorukid puudust tunnevad ja mida nad uimastite abil saavutada
tahavad Järelikult leiavad noorukid puuduvad elamused ja rahulduse oma vajadustele.
Uimastite esmakordne proovimine toimub põhiliselt neljal põhjustel:

Uudishimu ja põnevusvajadus

Eakaaslaste gruppi kuulumise vajadus

Eneserealiseerimise ja staatuse tõstmise vajadus

Reaalsusest põgenemise vajadus lahendamatuna näiva ängistuse tõttu
Viimaste aastate jooksul on viimane põhjus järjest suureneva osakaaluga.
Esmaproovimisest sõltuvuse arenemiseni läbitakse mõned vaheastmed:
Tarvitamine – kuritarvitamine - psühholoogiline sõltuvus - füüsiline sõltuvus.
See, kui kaugele läheb ühe konkreetse inimese uimastitarbimine, sõltub nii bioloogilistest kui
psühholoogilistest põhjustest.
Bioloogilised põhjused – organismi bioloogiline ülesehitus ja talitluse iseärasused, mis on
aluseks uimasti mõju avaldumise intensiivsusele ja püsivate talitlusmuutuste tekkimise
kiirusele ja ulatusele.
Psühholoogilised põhjused - konkreetse inimese uimastitega seotud hoiakud ja uskumused,
mis on kooskõlas tema arusaamisega iseendast ja ümbritsevast maailmast ja uimasti toime
subjektiivse elamuse intensiivsus.
Uimastitarvitamise faasid:

Kuritarvitamine – tarvitamine vaatamata tervist kahjustavatele tagajärgedele.

Sõltuvus – tung aine järele, kontrolli kadu tarvitamise üle, tolerantsi tõus, võõrutusseisundid, sotsiaalsed tagajärjed, prioriteetide muutus.

Võõrutusseisund – reeglina vastupidine aine toimele (nt rahustite katkestamisel
rahutus ). Tingitud KNS kohanemisest tarvitatava ainega.
Sõltuvuse tekke faasid:

eufooriafaas – aine tarvitamine tekitab mõnutunde

tolerantsifaas – mõnutunne tõstes annuseid (ajus neurokeemiline kohanemine , nt retseptorite tundlikkus langeb, arv tõuseb).

võõrutusfaas– aine tarvitamise katkestamisel või mittepiisava annuse tarvitamisel tekivad võõrutusseisundid, mille kupeerimiseks aine tarvitamist jätkatakse (neurokeemiline kohanemine ajus, retseptorite tundlikkus langenud, vähenenud endogeenne ligand, organismi tasakaal häiritud).
Kaks põhilist hüpoteesi seletamaks sõltuvusainete tarvitamist:

Positiivne sarrustus (sunnib ainet tarvitama) – ainet tarvitatakse mõnutunde eesmärgil (nt kõva mehe mängimine teismelistel pidudel stimulandid , alkohol).

Negatiivne sarrustus – ainet tarvitatakse, et pärssida ebameeldivat emotsionaalset seisundit (alkoholi, nikotiini, stimulantide, opiaatide tarvitamine depressiooni või skisofreeniaga kaasuva mõnutundetuse korral).
Geneetika – pärandumine perekonniti, sõltlase lähisugulasel risk 8x suurem.
Alkoholisõltuvus pärandub sageli koos depressiooniga (negatiivse sarrustuse hüpotees).
Narkootikumide tarvitamise mõjudena võib välja tuua nelja indikaatorit:
Esimene on tarvitatav narkootiline aine.
Teiseks mängib rolli uimastitarvitaja isiksus.
Kolmandaks mõjutajaks on sotsiaalne konteks: rühma moraal , käitumismudelid ja
narkootilise aine tarvitamise eesmärk määravad uimastitarvitamise kultuuri.
Neljas tähtis faktor on väline kontroll- see kuidas uimastitarvitajatest ühiskond räägib ja
neisse suhtub.
Psüühiline sõltuvus - inimene ei suuda ennast hästi tunda ilma regulaarsel uimastit
tarvitamata.
Füüsiline sõluvus – uimasti tarbimise lõpetamisel halveneb nii psüühiline kui kehaline
enesetunne järsult. Vallandub võõrutusseisund. Ja seda on võimalik taastada vaid uue
uimastidoosi manustamisega.
( http://www.baltichealthtrain.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=231706/in+Estonian.pdf )
NARKOOTIKUMIDE KASUTAMISE PÕHJUSED
( http://www.narko.ee/et/Uimastid-ja-noored )
TARBIMIST MÕKUTAVAD RISKIFAKTORID
( Loengu materjal “Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus»)
TARBIMIST MÕKUTAVAD KAITSEFAKTORID
( Loengu materjal “Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus»)
NARKOOTILISI JA PSÜHHOTROOPSE AINETE KLASSIFITSEERUMINE
Narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks loetakse Eestis narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete seaduse § 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras koostatud nimekirjades
toodud ained, samuti nende ainete stereoisomeerid, estrid, eetrid või soolad.
Lühiduse mõttes kasutatakse narkootilistest ja psühhotroopsetest ainetest rääkides tihti vaid
sõnapaari narkootiline aine või terminit uimasti. Viimasel aga puudub alati üheselt
mõistetav sisu.
Laiemas mõistes on uimasti aine, mida võidakse kuritarvitada, sõltumata asjaolust, kas selle
aine kasutamist reguleeritakse seadus(t)ega (s.t. kas aine on kontrollitav, keelatud) või
mitte.
Nii võidakse uimastite all mõelda järgmisi ainete rühmi:
- aineid, mis kuuluvad kontrollitavate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
nimekirjadesse,
- alkoholi,
- mitmesuguseid lahusteid, liime,
- kokkuleppeliselt ka anaboolseid steroide, kui inimese tervisele ohtlikke aineid.
Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid võib klassifitseerida mitmeti, näiteks:
1. Valmistusviisi järgi
- kodusel teel valmistatud (marihuaana, hasis , metkatinoon e. efedroon);
- tööstuslikult valmistatud ( morfiin , amfetamiin).
2. Päritolu järgi
- looduslikud (kanepist, unimagunast, kokapõõsa lehtedest valmistatud),
- sünteetilised - looduslikust toorainest (s.t. poolsünteetilised), näiteks heroiin ;
- keemilistest ühenditest, näiteks amfetamiin, ecstasy, PCP.
3. Toime järgi kesknärvisüsteemile
- depressandid - ained, mis avaldavad rahustavat toimet (opiaadid, rahustid , uinutid jt.),
- stimulandid - ained, mis ergutavad (amfetamiin, ecstasy, kokaiin, metamfetamiin jt.),
- hallutsinogeenid - ained, mis kutsuvad esile hallutsinatsioone (LSD, PCP jt.).
(«Eestis enam levinud narkootilised ja psühhotroopsed ained» Anu Neuman )
KANEPIST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED
Kanep ( Cannabis sp.) on laialt levinud üheaastane, kuni 5-6 m kõrgune põõsasjas taim, mis
kasvab parasvöötmes ja troopilises vööndis, nii metsikult looduses kui ka kultuurina.
Kanepit on aastasadu kultiveeritud kiu saamiseks, seemneid on kasutatud kanepiõli
valmistamiseks ning kannabinoidide gruppi kuuluvaid bioloogiliselt aktiivseid alkaloide
meditsiinilistel eesmärkidel. Nimetatud alkaloididest on tähtsaim narkootiliselt aktiivne (9-
delta -) - tetrahüdrokannabinool (edaspidi lühendatult THK). Seda ainet sisaldab kogu taim,
kuid erinevas kontsentratsioonis. Enim sisaldub THK emastaime ladvaosas (õisiku lehtedes).
Eristatakse järgmisi kanepist valmistatavaid narkootilisi aineid:
1. marihuaana,
2. hašiš,
3. hašisiõli (ekstraktid, nastoikad) ehk nn. vedel hašiš.
Mõnikord kasutatakse kanepiproduktide puhul ka üldisemat terminit kannabis,
täpsustamata kas jutt on marihuaanast või hašišist. See nimetus tuleneb taimeperekonna
ladinakeelsest nimetusest - Cannabis. Kannabise all mõeldakse kanepi perekonda kuuluvat
ükskõik millist liiki kanepi taime või selle osa, mis sisaldab vähemalt üht rahvusvahelise või
rahvusliku kontrolli alla kuuluvat kannabinoidi (näiteks THK).
Marihuaana on kanepi emastaimede latvade ja õisikuosade kuivatatud puru, mille
peenestatuse aste võib olla erinev. See võib sisaldada ka varretükikesi ja seemneid.
Mõnikord esineb marihuaana ka pressitult, erineva suuruse ja kujuga tükkidena või
plaatidena.
Marihuaana värvus varieerub kollakasrohelisest kuni pruunikani. Lõhn sõltub partii vanusest
ning võib olla sarnane näiteks meeldiva heina, niiske mulla või kõdunevate taimede lõhnaga.
Toimeaine (THK) sisaldus kanepi taimes sõltub üsna palju kasvukoha temperatuurist ja
aastaajast. Tavaliselt sisaldub marihuaanas THK-d 0,5%-5%-12%, kuid tänapäeval on
aretatud ka kanepisorte, milles THK sisaldus võib tõusta kuni 25%, tehes nii marihuaanast
sama kange ja ohtliku aine kui hašiš.
Sinsemilla on tugevatoimelise marihuaana vorm. Seda saadakse õitsvatest latvaosadest, mis
kasvavad põllul, kus isastaimed on hävitatud, seega ei ole need taimed tolmelnud.
Marihuaanat harilikult suitsetatakse sigarettides või piibus (ka vesipiibus), nii puhtal kujul
kui ka segatuna tubakaga.
On teada juhtumeid, kus seda keedetakse piimaga või veega ja juuakse . Kuna THK ei
lahustu hästi vees, on toime sellisel kujul nõrk.
Levinumad hüüdnimed marihuaana kohta Eestis on “travka”, “trava”, “anaša”,
“mari”,” grass ”.
Eestis kasutatavatest narkootilistest ainetest on marihuaana üks enamlevinumaid ning tihti
on see aine, millega alustatakse narkootiliste ainete kasutamist.
Hašiš valmistatakse kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest, mis kuivatakse ning
saadud mass pressitakse mitmesuguse kujuga tükikesteks. Eritise kättesaamiseks on
mitmeid võimalusi. Nii võib kuivi kleepuvaid lehti hõõruda käte vahel või peenestatud
taimmaterjali sõtkuda või peksta taimi vastu seina jne.
Hašiš on spetsiifilise imalmagusa lõhnaga, selle värvus ja kuju varieeruvad. Sõltuvalt
kasvukohast ja valmistuspaigast võib see olla helepruuni, rohekaspruuni, pruuni kuni mustja
värvusega ning kookide , pulkade, kangide, plaatide, pulbri jne. kujul.
THK sisaldus hašišis on tavaliselt 2-10 (40)%.
Hašišit nagu marihuaanatki suitsetatakse.
Levinumad hüüdnimed hašiši kohta Eestis on “plastiliin”, haš”, “ maroko ”.
Hašišiõli ehk nn. vedelat hašišit (ekstrakte, nastoikasid) saadakse hašišit lahustades
mingis vedelikus , näiteks atsetoonis või alkoholis. Eesmärgiks on THK kontsentreerimine -
nii võib see sisaldada THK-d 10-30 (80)%. Hašišiõli on tumerohelise kuni tumepruuni
värvusega ega lõhna nii hästi kui hašiš. Aine mõjub juba väikeses koguses - piisab , kui
tilgutada seda suitsule 1-2 tilka või tõmmata kitsas triip .
Suitsetamisel ilmneb THK mõju juba 10-30 minuti pärast ning see kestab tavaliselt 2-3-6
tundi. Suitsetamise kohas (näiteks toas, baaris) ja selle lähiümbruses levib spetsiifiline lõhn,
mis jääb külge ka riietele .
Kanepist valmistatud narkootiliste ainete väikeste koguste kasutamisel mõjub see kui
rahusti , suurte koguste puhul aga nagu hallutsinogeen.
Kannabise kasutamine võib tekitada vaimse sõltuvuse.
Illegaalset kanepitoodangut valmistatakse suures koguses
Põhja- ja Lõuna-Ameerikas (USA, Mehhiko , Kolumbia),
Kariibimere saartel ( Jamaika ),
Aafrikas (Maroko, Nigeeria, Ghana ) ning
Kagu-Aasias (India, Pakistan, Afganistan , Türgi, Iraan , Liibanon, Venemaa, Kasahstan,
Tadžikistan jne.).
Endise Nõukogude Liidu aladest parim toore tuleb Kõrgõstanist, kus selle allikaks on
loodusliku kanepi kasvualad. Tänapäeval on seda siiski juba välja tõrjumas Afganistanist
tulev kannabis.
Suur osa Euroopa kannabisest pärineb Aafrika lääneosa riikidest ja Marokost.
Eestis konfiskeeritud marihuaana ja hašiš on pärit nii ida kui ka lääne poolt.
Kanepi kasvatamine Eestis narkootilise aine saamise eesmärgil ei ole lubatud ning politsei on
viimasel paaril aastal konfiskeerinud nii väljas kui ka siseruumides (pottides) kasvatatud
kanepitaimi.
Tetrahüdrokannabinooli sisaldav kanep ja sellest valmistatud narkootilised ained
(marihuaana, hašiš, tetrahüdrokannabinoolid) kuuluvad meil narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete I nimekirja, s.o. ainete hulka, mille käitlemine Eestis keelatud, v.a.
erijuhtudel.
Kanepit on lubatud Eestis kasvatada vaid põllumajandusliku tootmise eesmärgil (s.t. mitte
narkootilise aine saamiseks) ning seda reguleerib Vabariigi Valitsuse 28. novembri 1997.a.
määrus nr. 230 (RT I, 1997, 84, 2534).
UNIMAGUNAST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED - OPIAADID
Unimagun (Papaver somniferum L.) kasvab väga erinevates pinnase ja kliima tingimustes
ning tulenevalt laiast levikuareaalist on väga polümorfne. Näiteks võivad selle liigi õied olla
valget, punast, violetset või muud värvi.
Juba ammustest aegadest on unimagunat kasvatatud nii õli kui ka oopiumi saamiseks.
Unimaguna alkaloide, millel põhineb unimaguna tuntus valu ja köha vaigistava vahendina,
nimetatakse opiaatideks ning osa nendest kuulub narkootiliste ainete hulka.
Narkootilised opiaadid jagunevad:
- looduslikud: morfiin, kodeiin , tebaiin, oopium (on tegelikult opiaatide segu) jne. ja
- poolsünteetilised: heroiin ehk diatsetüülmorfiin (saadakse morfiini atsetüülimisel).
Meditsiinis on kasutusel ka sünteetilised preparaadid, mis keemiliselt struktuurilt on
opiaatidest erinevad, kuid toimelt sarnased morfiini toimele. Nende hulka kuuluvad näiteks
metadoon , petidiin , ketobemidoon jne. Opiaate ja nende sünteetilisi analooge nimetatakse
opioidideks.
Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud (kuivanud) piimjat mahla, mida saadakse
kasvueas (toorestesse) kupardesse tehtud sisselõigetest. Oopium on pruuni kuni mustja
värvusega, spetsiifilise lõhnaga ja vähesel määral kleepuv kummisarnane aine, mis sisaldab
kuni 40, nii narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi. Tähtsaim narkootiline alkaloid
oopiumis on morfiin, mille sisaldus selles varieerub 4-21%, sõltudes paljudest faktoritest,
nagu taime kasvukoha kliimast ja kõrgusest merepinnast, niiskusest, pinnasest, taime
arengustaadiumist, kuprale lõigete tegemise ajast, unimaguna sordist jne. Lisaks morfiinile
esineb oopiumis vähesel määral ka kodeiini (0,7-3%) ja tebaiini (0,2-1%).
Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus.
Morfiini kättesaamiseks kupardest on mitmeid võimalusi. Näiteks võib teha neisse
sisselõiked ja saada esmalt oopiumi (kõrge piimmahla sisaldusega sortide puhul), millest
seejärel ekstraheeritakse välja morfiin, või ekstraheerida see otse kas kupardest või kogu
taimest.
Puhtal kujul on morfiin (morfiinhüdrokloriid) valge kristalliline aine ning meditsiinis
kasutusel valuvaigistina. Pikka aega oli morfiini põhiline kasutamisviis süstimine, kuid
tänapäeval võetakse seda sisse ka prolongeeritud (pikendatud) toimeajaga tablettidena.
Viimased võivad olla eri värvuse, suuruse ja kujuga.
Puhtast morfiinist või tooroopiumist (sisaldab morfiini) sünteesitakse põrandaalustes
laboratooriumides heroiini e. diatsetüülmorfiini. Sõltuvalt puhtusastmest, valmistusviisist ja
lisatud ainetest võib see olla valge kuni tumepruuni värvusega. Lõhn võib heroiinil olla
hapukas (äädikalõhn) või sarnane oopiumi (unimaguna seemnete) lõhnaga.
Tänavakaubanduses esineb heroiin segatuna suhkru, piimapulbri, tärklise, hiniini jms.
Valget heroiini (so heroiinhüdrokloriidi) süstitakse, nn. pruuni (so heroiinhüdroksiidi)
suitsetatakse. Viimase süstimiseks tuleb see eelnevalt muuta soolaks, st. lisada hapet.
Heroiini on võimalik ka ninna tõmmata, kuid kuna sellisel juhul on toime nõrgem, on see
variant vähem levinud.
Oopiumist ja morfiinist, eriti aga heroiinist muutub selle kasutaja kiiresti nii vaimselt kui ka
füüsiliselt sõltuvaks.
Eestis kasutasid opiaate süstivad narkomaanid aastaid kas Leedust , Valgevenest või
kohalikust unimagunast saadud pruuni vedelikku, mida tunti nimetuste all “vedel heroiin”,
“mittepuhas heroiin”, “unimaguna tee”, “unimaguna kompott”, “mak”, " moon ", "rastvor"
jne. Nimetatud vedelik saadakse peenestatud unimagunakuparde ekstraheerimisel näiteks
nitrolahustiga (saadakse kätte morfiin) ja selle edasisel atsetüülimisel. Protsessi tulemusena
saadakse lahus, milles unimagunatest välja ekstraheeritud morfiin on kas osaliselt või juba
täielikult muutunud heroiiniks.
1998.a. ilmus Eesti illegaalsele narkoturule pulbriline heroiin ning enamus nn.
moonivedelikku kasutanud narkomaane on üle läinud selle süstimisele. Heroiini müüakse
meie illegaalsel narkoturul tavaliselt fooliumisse pakitult ca 0,1g annustena, nn. tsekkidena,
mis lahustatakse vees ja süstitakse.
Liikvel on kuulujutte ka heroiini sisaldavatest ecstasy tablettidest, mis ei ole leidnud aga
kinnitust.
Metadoon (metadoonhüdrokloriid) on sünteetiline opiaat, mille keemiline struktuur on
looduslikest opiaatidest erinev, kuid toime organismile neile sarnane.
Ta on tugev valuvaigisti , mida meditsiinis kirjutatakse välja näiteks vähihaigetele. Samuti
kasutatakse seda heroiini võõrutusravis, kuna vähendab selle vaevusi .
Illegaalsele narkoturule jõuabki metadoon tavaliselt legaalsest käibest.
Eestis on metadooni konfiskeeritud erineva suurusega valgete tablettidena.
Unimaguna ürt, kuprad ja sellest kodusel teel valmistatud produktid ning heroiin kuuluvad
meil narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, s.o. ainete hulka, mille käitlemine
Eestis keelatud, v.a. erijuhtudel.
Morfiin, oopium ja metadoon kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja,
s.o. ainete hulka, mida sisaldavaid narkootilisi ravimeid võib jaemüügi korras apteegist
väljastada ainult narkootilise ravimi retsepti alusel.
Unimagunat on lubatud Eestis kasvatada vaid põllumajandusliku tootmise eesmärgil (s.t.
mitte narkootilise aine saamiseks) ning seda reguleerib Vabariigi Valitsuse 28. novembri
1997.a. määrus nr. 230 (RT I, 1997, 84, 2534).
AMFETAMIIN
Amfetamiin on üks vanimatest kesknärvisüsteemi stimuleerivatest sünteetilistest
narkootilistest ainetest, mida on kasutatud kui tugevat stimulanti ning ka kehakaalu
vähendajat. Kui tuli ilmsiks selle kahjulik mõju, keelati paljudes maades amfetamiini
kasutamine üldse või kasutatakse seda väga piiratult .
Tänavakaubanduses esineb amfetamiin (amfetamiinsulfaat) põhiliselt pulbrina, kapslitena,
harvem ka tablettidena. Sõltuvalt valmistusmeetodist võib see olla valge, helekollaka või
roosaka värvusega ning lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga.
Amfetamiini kasutatakse kas süstides, suu kaudu või ka ninna tõmmates.
Selle toime võib alata peaaegu kohe peale manustamist ja kesta 2-4 tundi.
Amfetamiin tekitab tugeva vaimse sõltuvuse.
Väga levinud on amfetamiini kasutamine põhjamaades ning seda esineb ka Eestis.
Hüüdnimedest on meil kasutusel “ vitamiin ”, "A vitamiin", " tablett ", "spiid", "amf“
jt.
Euroopas on amfetamiini ebaseaduslik valmistamine keskendunud Hollandisse, Saksamaale
ja Poolasse. Ka Eestis on juba avastatud esimesed amfetamiini valmistamise
laboratooriumid.
Amfetamiin kuulub meil narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, s.o. ainete
hulka, mille käitlemine Eestis keelatud, v.a. erijuhtudel.
METAMFETAMIIN
Metamfetamiin on nii välimuselt, kasutamisviisilt kui ka toimelt sarnane amfetamiinile.
Metamfetamiini suurekristallilist vormi nn. ice (ingl. k. jää) suitsetatakse spetsiaalsetes
vesipiipudes.
Eesti narkoturule on metamfetamiin jõudnud alles paaril viimasel aastal. Politsei on
avastatud ka selle valmistamise laboreid.
Metamfetamiin kuulub meil narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, s.o. ainete
hulka, mille käitlemine Eestis keelatud, v.a. erijuhtudel.
ECSTASY, MDMA (3,4-metüleendioksümetamfetamiin)
Aine, millest nüüd räägitakse-kirjutatakse põhiliselt ecstasyna, on olnud illegaalsel
narkoturul tuntud mitmete nimetuste all – E, Adam, XTC, M&M, MDM jt.
See aine on keemiliselt struktuurilt lähedane amfetamiinile, kuid farmakoloogiliselt on mõju
mõnevõrra erinev. Ecstasyd peetakse ka entaktogeeniks, s.o. aineks, mis hõlbustab
suhtlemist, kontaktide sõlmimist isikute vahel.
Eestis on ecstasy siiani esinenud põhiliselt heleda värvusega tablettidena, milledel on tihti
mitmesugused kujutised, näiteks päike, varblane , pelikan, viisnurk , delfiin jne., kuid võib
esineda ka pruunikate tükkidena, valge pulbrina ja kapslitena.
Hüüdnimedest on meil kasutusel “ ekstaas ”, "E", "rattad", "tablett", "komm" või
nimetatakse tabletti sissepressitud kujutise järgi.
Ecstasy toime algab ca 30-40 minuti pärast tableti sissevõtmist ja kestab harilikult 4-5 tundi,
mõnikord kuni 12 tundi.
Aine sõltuvust ei ole piisavalt uuritud, kuid meenutab amfetamiini sõltuvust.
Eestis on ecstasy kasutamine viimasel ajal küllalt levinud. Kasutamiskohast (diskod jm.
peod) tulenevalt ei teadvustata tihti seda ainet kui narkootikumi.
Ecstasy kuulub meil narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, s.o. ainete hulka,
mille käitlemine Eestis keelatud, v.a. erijuhtudel.
Müües-ostes nn. ecstasyd ei tea tegelikult ei müüjad ( diilerid ) ega ka ostjad , millega täpselt
on tegemist. Keemilisel uurimisel on nendest tablettidest leitud väga erinevaid aineid nagu
ecstasyle lähedasi MBDB-d või MDEA-d, aga ka amfetamiini, ketamiini ning süütumat
efedriini või vaid kofeiini. Vaatamata üha levivatele kuulujuttudele pole siiski ecstasy
tablettidest leitud heroiini.
METKATINOON ehk EFEDROON
Kuigi meil on selle aine kasutajate hulgas levinud nimetus efedroon või hüüdnimetused
“džeff” ja “ vint ”, on aine õige keemiline nimetus metkatinoon. Kodusel teel on seda
suhteliselt kerge valmistada efedriini sisaldavatest ravimitest. Efedrooni kasutatakse meil
põhiliselt vedeliku kujul süstides.
Efedroon mõjub närvisüsteemi ergutavalt.
Metkatinoon (efedroon) kuulub meil narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, s.o.
ainete hulka, mille käitlemine Eestis keelatud, v.a. erijuhtudel.
KOKAIIN
Kokaiin (kokaiinhüdrokloriid) on valge lõhnatu pulber , mida saadakse Lõuna-Ameerika
kõrgmägedes kasvatatava kokapõõsa lehtedest.
Kokaiini tuntuim illegaalne kasutamisviis on ninna tõmbamine, nn.”nuusutamine”, mille
puhul mõju kestab umbes 30 minutit. Harvem süstitakse ka otse veeni, saamaks nn.
suurendatud efekti.
Hüüdnimetustest on Eestis kasutusel "K", "koka", "koks", "kokis", "lumi" jt.
Kokaiini töötlemisel (s.o. kokaiinhüdrokloriidi muutmisel kokaiinaluseks) saadakse sellest
mitmeid kordi tugevamat ja kiiremini sõltuvust tekitavat cracki , mida suitsetatakse.
Kokaiin on närvisüsteemi stimuleeriva toimega ja tekitab kiiresti vaimse sõltuvuse.
Suhteliselt kõrge hinna tõttu ei ole kokaiin Eestis väga laialt levinud.
Kuna kokaiini kasutatakse ka meditsiinis - paikse tuimestina nina, kõrva ja kurgu kirurgias,
kuulub see Eestis kehtivasse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja, s.o. ainete
hulka, mida sisaldavaid narkootilisi ravimeid võib jaemüügi korras apteegist väljastada ainult
narkootilise ravimi retsepti alusel.
LSD ehk LÜSERGIID
Aine keemiline nimetus on d-lüsergiidhappe dietüülamiid.
LSD vedelikuga on sageli immutatud trükipiltidega paberid , mille ühekordsed doosid
meenutavad marke. Sellisel kujul oleva LSD hüüdnimetused tulenevad pildil kujutatust või
kasutatakse nimetusi "trip", "reis", "ruut", "naks", "paber", "mark", "L" jt.
LSD võib esineda ka väikeste erivärviliste ja eri kujuga tablettidena.
LSD kasutatakse suu kaudu manustades
LSD tekitab hallutsinatsioone, mille kestvus võib olla 0,5-3(12) tundi.
LSD kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, s.o. ainete hulka, mille
käitlemine Eestis keelatud, v.a. erijuhtudel.
PCP ehk FENTSÜKLIDIIN
Fentsüklidiin on tuntud ka nimetuse all Angel Dust ning vahel müüakse vale - LSD või THK
nimetuse all.
Puhas PCP on valge värvusega pulber. Tänavakaubanduses esineb aine pulbrina,
tablettidena, kapslitena või ka paberisse immutatud kujul.
Fentsüklidiini kasutatakse suu kaudu manustades või marihuaanaga segatuna suitsetades.
PCP tekitab hallutsinatsioone ja kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja,
s.o. ainete hulka, mille käitlemine Eestis keelatud, v.a. erijuhtudel.
RAVIMITE KURITARVITAMINE
Suhteliselt kergema kättesaadavuse tõttu kuritarvitatakse meil põhiliselt kolme gruppi
kuuluvaid uinuteid ja rahusteid. Need on:
1. Barbituraadid - amobarbitaal, pentobarbitaal, tsüklobarbitaal, allobarbitaal jne.
2. Bensodiasepiinid - flunitrasepaam, diasepaam, nitrasepaam, oksasepaam jne.
3. Meprobamaadid
Tavaliselt on ülalnimetatud gruppidesse kuuluvad ravimid eri värvuse ja suurusega tabletid
või kapslid, mida müüakse erinevate kaubanduslike nimetuste all, näiteks Estimal, Librium,
Valium, Rochypnol jne.
Eriti ohtlikud on nad koosmõjus alkoholi või teiste narkootikumidega.
Ülalnimetatud ravimid kuuluvad meil kehtivasse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete III
ja IV nimekirja, s.o. ainete hulka, mida võib jaemüügi korras apteegist väljastada ainult
retsepti alusel.
GHB (või ka GBH) ehk GAMMAHÜDROKSÜBUTÜRAAT
Gammahüdroksübutüraat e. GHB liigub meie narkoturul siirupit meenutava vedelikuna, kus
GHB sisaldus on kuni 60%. Ainet kasutatakse tihti pidudel. Tarvitajate hulgas on see tuntud
nimetuste all “geebekas”, “gamma”, “ kork ” või “sport”. Viimane tuleneb kulturistide
arvamusest, et aine kasutamine aitab kaasa lihasmassi kasvule.
GHB võib mõjuda organismile nii rahustavalt, heaolu tunnet tekitavalt kui ka stimuleerivalt.
Näiteks suurendab GHB amfetamiini või ecstasy stimuleerivat mõju ja alkoholi või rahustite
rahustavat mõju. Aine tarbimine võib esile kutsuda ka unisust, peapööritust,
hingamistakistust, oksendamist, krampe, vererõhu langust jne. GHB mürgistused on
põhjustanud ka surmajuhte.
Suu kaudu võttes ilmneb mõju 15-30 minuti pärast.
Eestis kuulub GHB narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja nimetuse all
naatriumhüdroksübutüraat, olles lubatud kasutada meditsiinis üldanesteetikumina, kuid vaid
20% lahusena 10 ml ampullides.
KETAMIIN
Puhas ketamiinhüdrokloriidi pulber on valge värvusega. Meditsiinis ja veterinaarias
kasutatakse ketamiini üldanesteetikumina seda süstitakse tavaliselt veeni, kuid võib süstida
ka lihasesse.
Ketamiin on üks nendest ainetest, mida kuritarvitatakse tavaliselt tantsupidudel.
Eesti narkoturul esineb ketamiin peamiselt ecstasyle sarnaste tablettidena kas puhtal kujul
või segus teiste narkootiliste ainetega (näiteks amfetamiiniga) ning pulbrina.
Tänaval on ketamiin tuntud nimetuste all “Vitamiin K”, “ Special K”, “K” jne.
Ketamiini pulbrit tõmmatakse ninna (nagu kokaiini), vedelikku süstitakse. Ainet võib lisada
ka suitsetatavale materjalile või jookidele .
Juba väikestes annustes võib see aine põhjustada fentsüklidiinile sarnast mõju koos LSD-le
omaste visuaalsete efektidega, s.o. hallutsinatsioone, aga ka kangestust, mälukaotust, samuti
pöörduvat nägemise kaotust.
Ketamiin kuulub meil narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja, s.o. ainete hulka,
mida sisaldavaid ravimeid võib jaemüügi korras apteegist väljastada ainult retsepti alusel.
UIMASTITE KASUTAMISE ENNETAMINE KOOLIS
Põhikooli esimesed aastad:
Põhikool erineb algkoolist oluliselt ning mõnel lapsel võivad tekkida kooliraskused. Kuigi lapsed selles vanuses ei pruugi veel tunda huvi uimastite proovimise vastu, võib mõnigi neist teha algust alkoholiga ning mõned katsetada olmekeemiaga. See võib tähendada näiteks juba nõukogude ajast teada kummiliimi, aga ka bensiini ja mitmesuguse muu olmekeemia toodete aurude sissehingamist.
Kui võimalik, tuleks jätkata samasuguse avatud ja toetava suhtega, nagu kirjas nooremate laste puhul. Kui teie usalduslikud vestlused jätkuvad, on sellest laste teismeliseikka jõudes palju abi.

see pole alati lihtne, kuid püüdke siiski leida aega lastega suhtlemiseks. Julgustage neid kirjeldama oma emotsioone ja kogemusi ning rääkige neile enda mõtetest ja tegemistest;
suhtuge laste muredesse tõsiselt - ka siis kui need tunduvad teile tühised, võivad need teie laste jaoks olla väga olulised;
tundke huvi selle vastu, missugune on kooli suhtumine alkoholi ja narkootikumidesse ning kas ja mida on lastele uimastitest koolitundides räägitud;kirjeldage lastele teie enda suhtumist narkootikumidesse ning põhjendage oma vaateid. Arutage läbi uimastite ja alkoholi kohta kehtivad reeglid teie kodus ning veenduge, et lapsed saavad aru, miks need on just sellised;
lapsed peavad teadma, et võivad alati loota teie toetusele ja abile.

Põhikooli viimased aastad:
Mina vanemaks lapsed saavad, seda tähtsamad on nende sõprade ja arvamusliidrite seisukohad ning avameelseid hetki vanematega jääb üha vähemaks. Selles eas katsetavad paljud alkoholiga ning mõned tunnevad huvi keelatud uimastite või olmekeemia vastu. Selles vanuses noorte puhul on siiski tegu pigem mööduva nähtusega.
Enne kui alustate lapsega vestlust narkootikumidest , tuleks otsustada, mida te täpselt öelda tahate. Mõelge läbi erinevad viisid, kuidas end arusaadavaks teha ning püüdke end panna laste olukorda. Tuletage meelde, kuidas teie vanemad teiega rääkisid ning mis tundeid see teis tekitas. Meeles tuleks pidada järgmist:

lapsed soovivad kasvades üha enam vabadust. Kui otsustate muudatuste kasuks, olge kõigepealt veendunud, et nad saavad aru suurema vabadusega alati kaasas käivast suuremast vastutusest;
enamus vanemaid püüab oma laste sõprade valikut mõjutada - seda tavaliselt üksnes heade kavatsustega. Mõnikord võib see siiski probleeme pigem juurde tekitada kui neid lahendada. Kui võimalik, kohelge oma laste sõpru enda kodus nagu iga teist külalist. Nii on tõenäolisem, et laped arvestavad ka teiega ja teie vaadetega;
kui lastel on mure, pakkuge neile võimalust end „tühjaks rääkida" ja tuge lahenduste leidmisel. Kuulake rahulikult lõpuni, mida neil on öelda, sõnastage nende mõtteid ümber ning ärge öelge, et teate, mis tunne neil on. Te ei pruugi seda sugugi teada. Vältige kiusatust neid katkestada, pidada loengut, sõimelda või nende peale karjuda. Ärge eeldage, et lapsed teie jagatud soovitusi tingimata järgivad, nad ei pruugi seda teha;
kui tekivad kahtlused, on esimene loomulik reaktsioon paanika . See pole muidugi lihtne, kuid sellest on palju abi, kui suudate esitada otsekoheseid küsimusi enesevalitsust kaotamata;
lastega vestlemisel esitage avatud küsimusi (näiteks: „Mulle tundub, et täna juhtus midagi, kas sa tahaksid sellest rääkida? Pistab, et miski teeb sulle muret, saan ma sind kuidagi aidata?" jne), mitte selliseid, millele on võimalik anda lühikesi jah/ei vastuseid;
paljud vanemad usuvad, et õudusjutud süstlaga vehkivatest narkomaanidest on parim ennetustaktika. Kuigi sellest võib mõneks ajaks isegi kasu olla, lapsed vanemaks saades neid jutte enam ei usu (kindlasti ei usu nad, et nendest kunagi selline inimene võiks saada) ning seda väiksem on ka tõenäosus, et nad teid hiljem muus osas kuulda võtavad;
küsige igal kooliaastal, mida lastele tundides narkootikumidest ja alkoholist räägitud on ning arutage seda nendega.
Hoidke end kursis, mida noored uimastitest omavahel räägivad ja mis on levinumad (väär)uskumused Häid võimalusi selleks pakuvad kõikvõimalikud noortefoorumid, jututoad ja uimasteid käsitlevad veebilehed. Olge kursis sellega, kuidas asjad tegelikult on!

Gümnaasium:
Lastest on saamas noored täiskasvanud ning teie suhe nendega muutub veelgi. Püüdes teismelistega rääkida narkootikumidest, tehke neile alati võimalikult selgeks, et nende tervis ja heaolu on teie jaoks olulised ning nad võivad alati arvestada teie toetuse ja abiga.
See pole alati sugugi lihtne, kuid püüdke siiski:

arvestada nende üha suureneva vajadusega olla iseseisev;
näidake, et usaldate neid - ning ärge varjake oma pettumust, kui teie usaldust kuritarvitatakse;
leppige sellega, et te ei pea nende elust kõike teadma;
kui tahate midagi teada, siis pigem on kasu sõbralikust küsimisest ja huvi ilmutamisest, kui et pealekäimisest ja ristküsitlustest;
leppige sellega, et mõned asjad, mida nad teie meelest tegema ei peaks, on tegelikult seadusega lubatud (näiteks alkoholi tarvitamine);
arutage nendega oma seisukohti narkootikumide ja alkoholi suhtes ning seadke selged piirid, mis on teie kodus lubatud ja mis keelatud. Põhjendage, miks teie suhtumine uimastitesse on just nisugune;

Austage oma laste õigusi ja nõudke, et nemad austaksid teie omi. Suurem vabadus tähendab alati ka suuremat vastutust.
( http://www.narko.ee/et/Uimastid-ja-noored )
SOTSIALSED TULEKUSOSKUSED
Võimalikud märgid keelatud uimastite tarvitamisest võivad olla väga mitmesugused, näiteks sellised:
Samas võivad need muutused olla ka loomulik osa täiskasvanuks saamisel ning kõike seda võivad läbi elada ka need noored, kel pole mõtteski narkootikume proovida. Siin tuleb olla hoolikas ja mitte alustada esmajärjekorras süüdistustega, nagu oleks lapsest saamas narkomaan.
Kindlamad märgid uimastite tarvitamisest on järgmised:
Selge vihje selle kohta, et inimene on narkouimas, võivad anda tema silmapupillid.
Kindlasti on oma kahtlustele kinnitust leides raske jääda rahulikuks. Abi võib olla järgmistest
nõuannetest
(„Eestis enam levinud narkootilised ja psühhotroopsed ained” Anu Neuman)
Toimetulekuoskused

(„Eestis enam levinud narkootilised ja psühhotroopsed ained” Anu Neuman)
KOKKUVÕTTE
Inimeseõpetuse konspekt sisaldab palju kasulikut infot mis on väga oluline. Sisukordis on üksteist osad millel on palju kasulikut infot. Töö eesmärgiks oli luua õppematerjal, mis aitab mul luua tervikpilti õpitud materjalist, koguda kokku vajalikku, enda jaoks olulist, informatsiooni, et seda siis hiljem uuesti kasutada ja ka täiendada. Selles töös ma lisaksin info uimastite tüüpi kohta, tutvusin paljudega narkotikumitega (näiteks: mdma, amfetamiin, lsd, ketamiin, ghb j n.e.) ja see oli huvitav informatsioon. See töö annab lühike ülevaade uimastite olukorrast Eestis. Huvitavad teemad on ka uimastite kasutamist ja alustamise põhjused, tarbimist mõkutavad riskifaktorid ja kaitsefaktorid, narkootilisi ja psühhotroopse ainete klassifitseerumine, uimastite kasutamise ennetamine koolis, sotsiaalsed tulekusoskused ja palju muud huvitavat infot. Selle töö abil ma õpisin olulist informatsiooni uimastite kohta. Tulevikus, selle töö abil ma saan tuletada meelde varemõpitut, koguda uusi teadmisi ja luua nende vahel seoseid
KASUTATUD ALLIKAD

Sotsiaalsete toimetulekuoskuste opetus. Opetajaraamat 4.-6.klassile. Tartu, 2001 – lk. 7-53

Moodle`is temaatilise kausta „Uimastid ja soltuvused“ materjale

"Uimastite ajastu" Jaanus Harro . Tartu Ülikooli Kirjastus. 318 lk.

Loengu materjal „Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus“

„Eestis enam levinud narkootilised ja psühhotroopsed ained” Anu Neuman

http://www.narko.ee

Narkomaania probleem ja areng Eestis http://eusk.tai.ee/failid/Narkomaania_representatsioonid9.pdf

http://www.baltichealthtrain.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=231706/in+Estonian.pdf

.DOCX Laadi alla originaalfail 34 lk · .docx · 45 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

chishi Õppematerjali autor

Töö teema on „Uimastid ja sõltuvused“. Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema mõistega: Mis on uimastid ja mis on sõltuvus? Mis on narkotikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui \"päris\" narkootikumid.Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus.Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda. Kui muidu on peol lõbus ka lihtsalt muusika ja sõpradega, siis sõltlasel enam ilma tore ei ole. Edasi võib juhtuda, et ka väljaspool pidusid ei ole võimalik ilma narkootikumideta hakkama saada.Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on narkootikumide kasutamisega harjunud ning vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane kogus narkootikumi saamata, jääb ta justkui haigeks: tekivad võõrutusnähud. Näiteks heroiinitarvitajal tekivad sülje- ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud hädad. Eri narkootikumidel võivad võõrutusnähud olla erinevad.Mõnes mõttes on vaimne sõltuvus isegi ohtlikum, sest seda on raskem ära tunda ja endale tunnistada. Inimene arvab tavaliselt, et tema narkootikumide tarvitamine on ajutine ja ta võib selle iga hetk lõpetada. Ei märgata seda, kuidas sõltuvus vaikselt süveneb. Reeglina peavad ainult paadunud narkomaanid ennast narkosõltlasteks.

Uimastid sõltuvused marihuaana alkohol morfiin heroiin kanep narkootikumid amfetamiin uimasti narko kokaiin ecstasy ketamiin oopium metamfetamiin

Sarnased õppematerjalid

doc

Narkootikumid

rahvusvaheliselt ja/või siseriiklikul tasandil. Tihti kasutatakse narkootilistest ainetest rääkides vaid sõnapaari ,,narkootiline aine", samuti on levinud termin ,,uimasti". ,,Narkootilised ained kasutavad keha tagavarasid, need ei sisalda toitaineid, vaid kurnavad keha ja vähendavad selle vastupanuvõimet haigustele ja stressile." (www.folklore.ee..) Viimasel aga puudub ühemõisteline sisu. Laiemas mõistes on uimasti aine, mida võidakse kuritarvitada, sõltumata asjaolust, kas selle aine kasutamist reguleeritakse seadusega või mitte. Narkootilisi ja psühhoaktiivseid aineid klassifitseeritakse mitmeti, näiteks valmistusviisi (kodusel/tööstuslikul moel) ja päritolu (looduslik/sünteetiline/keemilised ühendid) järgi, või siis toime järgi kesknärvisüsteemile. Viimaste hulka kuuluvad näiteks depressandid(rahustid), stimulandid (amfetamiin, ecstasy, kokaiin) ja hallutsinogeenid (LSD).

Eesti keel

odt

Oopium, morfiin ja teised opioidid

Moonivedelik Unimagunakupardest saab kodusel teel valmistada heroiini sisaldavat vedelikku, mis mõjub inimese organismile nagu muudki opioidid. Slängis kutsutakse teda mitmete nimedega: moonikompott, moonitee, poppy, must, tšjornõi, rastvor, mak, kubik, kaif. Moonivedelik on levinud peamiselt Põhja- ja Ida-Eestis, kus mõned sõltlased eelistavad seda pulbrilisest heroiinist valmistatud lahuse süstimisele. Osaliselt sõltub selle uimasti levik ka narkoturu häiretest – moonivedelikku kasutatakse heroiini ja fentanüüli aseainena. Eestis ei tarvitata moonivedelikku enam kuigivõrd, rohkem oli see levinud 80-datel ja 90-datel aastatel. Peamisteks tarvitajateks on juba staažikad uimastisõltlased. Vedelik on pruunikas ning seda süstitakse, mõju algab peaaegu kohe ja kestab kuni kuus tundi. Kuna moonivedelikku keedetakse sageli ise, sisaldab see palju igasuguseid lisaained

Keemia

doc

Narkootikumid

kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt

Inimeseõpetus

doc

Kordamisküsimuste vastused

SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel

Sõltuvuskäitumine

doc

Narkootikumid

.........2 SIsSjuhatus............................................................................................................................ 3 1 Narkootikumid.....................................................................................................................4 2 MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID?............................................................. 5 3 NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID..................................................................................6 3.1 Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta.................................................................. 6 3.2 Uimastite ohtlikkusest................................................................................................. 7 KOKKUVÕTE......................................................................................................................8

Informaatika

doc

Konspekt I osa

12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline

Sõltuvuskäitumine

doc

Uimastid

UIMASTID REFERAAT Juhendaja:Liina Birnbaum Roman Tukmatsov 7.c Mis on uimastid ? Uimastid on kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis kutsub esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Sõna

Inimeseõpetus

docx

TUNTUMAD ILLEGAALSED UIMASTID

Tarvitamise tagajärgi ei ole võimalik ette ennustada: mõnigi kord nähakse huvitavate elamuste asemel õudusnägemusi. Kuna LSD mõju kestab kaua, tunnevad need inimesed tundide viisi paanikat ja kohutavat hirmu. Kasutaja võib hakata vägivallatsema, tal võib tekkida tunne, et keegi jälitab teda. Pikaajalised kasutajad võivad jääda vaimuhaigeks. Päevi, nädalaid või isegi aastaid peale LSD kasutamist võib ootamatult tekkida meelepetete kordumine. Heroiin Väga kange ja ohtlik uimasti. Hallikasvalge või pruunikas pulber. Süstitakse, suitsetatakse või tõmmatakse ninna. Süstides algab mõju peaaegu kohe ja kestab umbes 4-6 tundi. Heroiin tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust. Heroiinisõltlane ei suuda uimasti tarvitamisest loobuda ning vajab ainet mitu korda päevas, et end normaalselt tunda. Sellisest sõltuvusest on üliraske vabaneda. Kui pidev kasutaja ei saa mõne tunni pärast

Meditsiin

Rohkem sarnaseid