Kordamisküsimuste vastused (2)

Tallinna Ülikool - Psühholoogia - Sõltuvuskäitumine

3 HALB

SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019
Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8

Uimastite tarbimise ajalugu maailmas...
Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa.

Vanas Egiptuses

unimaguna piimmahl ( oopium ) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks

Lõuna-Ameerikas-

kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks

Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel

khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks

Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel

mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilotsübiini sisaldavate) mahl - kasutamine religioossetel kombetlitlustel

Maailma eri paigus

india kanepi lehtede ( marihuaana ) suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistina

Euroopa kultuuris

alates Vana Kreeka ja Vana- Rooma ajast alkohol meeleolumuutuse esilekutsumiseks.
...ja Eestis

Muinasajast kuni 19. sajandini

Rituaalivahendina kärbseseeni ja päevakübar

19. sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad

Eestlaste seas ei tuntud, teatud piirkondades(Põlva, Petseri, Võrumaa) eeter
Saksa soost teatud määral oopium, meditsiini töötajad valuvaigisteid
Boheemlasrahvas

Eesti NSV 1940-1991

1945-1960 meditsiinitöötajate probleem
1960-1970 probleemid kinnipidamiskohtades
1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas
1984- pöörduvad tagasi Afganistani sõjaveteranid
1988-1991 kaotatakse medits. kontrollsüsteem, uimastite ülistamine meedias

Eesti Vabariik

1991-1995 arutluse all uimastite legaliseerimine
1996.a.dets. - ühinemine uimastite levikut piiravate ÜRO 1961 ja 1971 .a. konventsioonidega
1997 - Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse vastuvõtmine

Keelatud tarbiine, omamine , kasvatamine jne.

Sel perioodil üldsuse tähelepanu võitnud sündmused: “moonisõda” ja eesti narkokullerite vahistamine Tais
2000 – ÜRO 1988.a. uimastikaubanduse ja rahapesu vastase konventsiooni vastuvõtmine

Narkokurjategijate vara võib konfiskeerida

2001-2002

narkokuritegevuse kasv ja Eesti muutumine narkootikumide transiitmaaks
kollatõve ja HI-viiruse plahvatuslik levik süstivate narkomaanide hulgas

Põhitendentsid tänapäeval Eestis:

Puudub täpne informatsioon narkootikumide levimise kohta elanikkonna seas ning ülevaade nii ühiskonnale kui ka üksikisikutele nende tarvitamisega põhjustatud kahjust.
Ühiskonna kahju:

Politsei ja kiirabi narkomaanidega tegelevad, teised ei saa abi
Narkomaani tööga töötase langeb
Narkomaani elustamine ~1000.-, ravi eest maksab maksumaksja
HIVjm viiruste kandvus, sünnivad haiged lapsed
Üldine turvalisus öisel liikumisel, pisivarhused
Elanikkonna langus, satutakse traumadesse, alkoholi tarvitamine aastaid kahjustab meestel seemnerakke
Liiklusõnnetused

Üksikisiku kahju:

Peresuhete lagunemine , sotsiaalne tõrjutus
Tervislik kahju endale
Töötus
Puudulik haridus

Eestit iseloomustab:

Jätkuv kasv uimastite ( tubakas , alkohol , narkootikumid) tarbimises laste ja noorukite seas
Uimastite esmatarbijate vanuse pidev langus
Suhteliselt kõrge veenisiseselt narkootikume tarbivate isikute arv
HIV-positiivsete rasedate arvu kasv
HI-viiruse kandvusega ja uimastisõltuvuses olevate beebide sündide kasv
Narkootikumidega seotud õigusrikkumiste arvu kasv (s.h alaealiste poolt toimepandud narkokuriteod
Tõhus narkopolitsei töö
Karistuste karmistamine narkokuritegude eest
Erinevate sõltuvuskäitumise vormide levik
uimastitarvitamisel uute uimastite kasutuselevõtt:

vesipiibu suitsetamine
ravimite väärtarvitamine (Subutex)

erinevate sõltuvuskäitumise vormide levik:

patoloogilise mängurluse osakaalu suurenemine noorte (15.-19.a.) seas: 2004 -2,3 % ; 2006 - 6,8% ( Laansoo , 2006)
internetisõltuvuse levik (teoreetiline sõltuvus)
Mürasõltuvus

Uimasti – psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist
Narkootikum – osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud
Psüühiline sõltuvus – vastupandamatu tung iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Iha teke on tavaliselt seaotud uimasti ning subjektiivselt meeldiva toimega mida isik tahab teadlikult, sagedamini alateadlikult korduvalt läbi elada. Iha võib olla äärmiselt tugev.
Füüsiline sõltuvus – organismi kohanemine uimasti olemasoluga. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud.
Võõrutusnähud – psüühilised ja füüsilised vaevused , vastupidised uimasti enda toimega. Kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. Isik hakkab uimastit kasutama mitte enam subjektiivse rahuldustunde saavutamiseks, vaid võõrutusnähtude ärahoidmiseks/kõrvaldamiseks
Tolerantsuse tõus – olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna enam subjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Taluvuse väljakujunemise tempo sõltub/oleneb kasutatavast uimastist, aine kogust tuleb suurendada.
Maks lõhustab aine aina kiiremini, töötab intensiivsemalt, närvirakus kahjustuvad,, ei anna signaale edasi, muutuvad tuimemaks, kokkupuutekohas sidekoelised muutused, aine ei lähe nii kiiresti edasi.
Risttolerantsus – kui ühe uimasti suhtes sõltuvus juba tekkinud, siis teinest ainest kujuneb kiiremini
Eufooria – põhjendamatu heaolutunne, lõbusus. Enesekontrolli kaotus.
Flashback – seostub LSDga , vahel kanepiga. Taastub joobeseisund kui ainet tegelikult kasutatud pole, kui meeleorganid saavad tugevat stimulatsiooni.

Uimastite erinevad manustamisviisid

Suu kaudu sissevõtmine – alkohol, uinitid, rahustid, stimulandid
Suitsu sissehingamine – tubakas, marihuaana, hašiš, opiaadid
Lenduvate aurude sissehingamine – liimid , lahustid, bensiin
Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine – kokaiin , heroiin , LSD
Süstimine naha alla, lihasesse või veeni – opiaadid, kokaiin, erinevad ravimid

Uimastite klassifikatsioon mõju järgi kesknärvisüsteemile

stimulandid
depressandid
hallutsinogeenid
kanepitooted (marihuaana, hašiš, kanep)

Stimulantide gruppi kuuluvad uimastid , nende joobe põhitunnused ning lühiajalised ja pikaajalised mõjud organismile
KOKAIIN, CRACK (slängis: triip , koka, kräkk)
Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Kokaiin levib pulbri kujul, võetakse suu kaudu, tõmmatakse ninna või süstitakse veeni. Crack, mis kujutab endast kokaiini vaba aluselist vormi, on kokaiini suitsetamiseks kasutatav variant. Kokaiini ohtlikkus suureneb, kui teda manustada koos alkoholi, kofeiini või nikotiiniga. Kokaiinist tekkiv sõltuvus on rohkem psüühilist laadi , kuid võib tekkida väga kiiresti.

Kokaiinijoobe tunnused

Füüsilised: kiire pulss , laienenud pupillid , kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kehatemperatuur , koordinatsioonihäired, kiire pindmine hingamine , kinnine nina, püsimatus, naha kratsimine.
Psüühilised: eufooria, hüplev mõtlemine, kõnehäired, ebaadekvaatsed reaktsioonid.

Kokaiini lühiajaline toime

Kokaiini toime püsib võrdlemisi lühikest aega, vähem kui pool tundi. Tekkiv joove tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja kiirendab hingamist. Psüühilise seisundi muutust iseloomustavad energia tõus, väsimustunde vähenemine, söögiisu vähenemine, jutukus, püsimatus, kõrgenenud meeleolu, kõrgenenud eneseusaldus , ebaadekvaatsed reaktsioonid, hüplev mõttetegevus ja seksuaalhuvi tõus. Suurte kokaiiniannuste manustamisel võivad tekkida krambid , jälitusmaania, hirmutunne ja agressiivsus . Mõned kasutajad saavad kokaiinist mürgistuse, sest neil on aine suhtes ülitundlikkus, mida ei ole võimalik ette näha.

Kokaiini pikaajaline toime

Korduval manustamisel võib kokaiin esile kutsuda südame rütmihäireid, südamelihase verevarustuse häireid ja infarkti . Kokaiin võib häirida ka aju verevarustust , sest ahendab veresooni. Tekivad nina limaskesta kahjustused (mis võivad põhjustada ninaverejookse), kurgupõletik ja krooniline köha, söögiisu vähenemine ja kehakaalu langus, unehäired, keskendumisraskused, närvilisus ja kerge ärrituvus, suguvõime langus. Juba mõnekordse kasutamise järel võib saabuda tugev psüühiline sõltuvus. Kokaiinikasutamine raseduse ajal võib lootel põhjustada ajukahjustusi, neerude arengupuudulikkust ja surma peale sündimist. Ellujäänud lapsed võivad olla väikese sünnikaaluga, neil võib esineda krampe ja südame rütmihäireid. Nad on kergesti ärrituvad ja emotsionaalselt ebastabiilsed. Hiljem võivad tekkida raskused keelelises ja tunnetusprotsesside arengus.
AMFETAMIIN (slängis: amf, spiid , A, alfabeet, kiirus)
Amfetamiin levib valge, kergelt kollaka või hallika pulbrina ja tablettidena, seda võetakse suu kaudu sisse, tõmmatakse ninna, suitsetatakse või süstitakse. Amfetamiin mõjub peaaegu kohe pärast manustamist, mõju kestab 2-4 tundi. Korduval manustamisel ja suurte annuste tarbimisel võib amfetamiin tekitada segasusseisundi või meelepetteid. Pideval tarvitamisel tekib psüühiline sõltuvus.
METAMFETAMIIN (slängis: jää, kristall , ice)
Metamfetamiin on amfetamiini kangem ja tugevama mõjuga teisend, mis levib valge pulbri või kristalse läbipaistva ainena. Metamfetamiini manustatakse peamiselt suitsetades, aga ka süstides ja suu kaudu sisse võttes. Toime on sarnane amfetamiini toimega, kuid kestab kauem.

Amfetamiini ja metamfetamiini joobe tunnused

Füüsilised: laienenud pupillid, kiire pulss, kõrgenenud kehatemperatuur, higistamine, koordinatsioonihäired, unetus , püsimatus, suurte annuste puhul võivad esineda krambid.
Psüühilised: närvilisus, rahutus , hüplev mõtlemine, seosetu kõne, elevus.

Amfetamiini ja metamfetamiini lühiajaline toime

Tekivad eufooria ja erutatus, suurenenud jutukus, püsimatus ja enesekindlus, taanduvad füüsiline ja vaimne väsimus. Söögiisu väheneb, pidurdusmehhanismid nõrgenevad, võimalik agressiivne käitumine teiste ja enda suhtes. Võivad tekkida südame- ja veresoonkonnahäired, sest amfetamiin ergutab sümpaatilist närvisüsteemi ja koormab südant. Suuremad annused muudavad käitumise stereotüüpseks- ühtesid ja samu liigutusi korratakse mitmeid kordi . Amfetamiini manustamisel korduvalt mitme päeva jooksul võib areneda amfetamiinipsühhoos- ilmnevad nägemis- ja kuulmismeelepetted, tagakiusatusmõtted ja agressiivne käitumine. Amfetamiini suhtes tekib tarvitajal kiiresti tolerantsuse suurenemine, mistõttu manustatavad annused suurenevad mitmekordseks. Amfetamiini puhul on tavaline, et tema toime sõltub inimese isiksusest ja keskkonnast aine manustamise ajal. Eufooriat tekitav annus võib olenevalt inimesest ja keskkonnast osutuda närvilisust ja ärevust põhjustavaks.
Amfetamiini ja metamfetamiini pikaajaline toime
Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib kõhnuda, hambad võivad hakata kiiresti lagunema . Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, taandub loomulikul teel saadud naudingutunne , võivad tekkida mäluhäired. Suureneb võimalus jääda südame- ja veresoonkonnahaigustesse, samuti põhjustab pikaajaline suurte amfetamiiniannuste tarvitamine närvirakkude taandarenemist. Metamfetamiini korduvkasutamine võib põhjustada raskeid psüühilisi, neuroloogilisi, südame- veresoonkonna või seedekulgla talitluse häireid. Kasutamine raseduse ajal halvendab loote toitainete saamist ja põhjustab kasvu aeglustumist, võib tekitada ajukahjustusi, vaimset alaarengut, mille raskusaste sõltub ema tarvitatud kogusest. Vastsündinud võivad sündida ka võõrutusnähtudega, mida iseloomustavad eriline nutt, imemisraskused ja oksendamine , ka värisemine ja unehäired.
ECSTASY (slängis: tablett, E, ADAM, biskviit , diskoburger)
Peamine koostisaine on amfetamiin. Seda võetakse sisse erinevat värvi ja erikujuliste tablettide või kapslitena. Võib esineda ka pulbri kujul. Ecstasy’t valmistatakse sageli põrandaalustes laborites ja võib sisaldada sünteesi vaheprodukte.

Ecstasy joobe tunnused

Füüsilised: laienenud pupillid, kiirenenud pulss, kõrgenenud kehatemperatuur, koordinatsioonihäired, üliaktiivsus.
Psüühilised: kasvav avatus ja heasoovlikkus, suurenenud empaatiavõime, võimalikud paanikahood ja meeltesegadus.

Ecstasy toime

Nii ecstasy lühi- kui ka pikaajaline toime sarnanevad amfetamiini toimega. Mõlemal juhul tegemist tugeva ergutiga. Suurtes annustes tarbimine võib esile kutsuda hallutsinatsioone. Pideval tarbimisel võib kujuneda psüühiline sõltuvus. Anhedoonia tekke võimalus.

KOFEIIN

Leidub kohvis, tees, kakaos, karastus- ja energiajookides ning šokolaadis. Kättesaadav ka tablettidena. Inimesed reageerivad kofeiinile erinevalt, kuid selle suuremates annustes tarbimine tekitab üldiselt ebameeldiva tunde. Kofeiini pikaajaline regulaarne tarbimine tekitab nii psüühilise kui füüsilise sõltuvuse. Kui kofeiinitarbimine järsult lõpetada, tekib võõrutussündroom. Seda iseloomustab peavalu, uimasus, väsimus, keskendumisraskused, vahel ka ärevus, depressioon ja oksendamine.

Kofeiini lühiajaline toime

Ergutab kesknärvisüsteemi. Unisus ja väsimus vähenevad, keskendumisvõime reaktsioonikiirus, tähelepanu ja mälu paranevad. Kiirendab hingamist, tõstab vererõhku, suurendab uriinieritust ja ergutab südamelihast.