25.5.13 1 Ajalugu Oopiumi alkaloidid isoreeriti: morfiin - 1806. a saksa apteeker Friedrich Sertürner kodeiin -1832. a Pierre Jean Robiquet papaveriin - 1848. a Georg Merck 25.5.13 2 Oopium Oopiumis leiduvaid alkaloide nimetatakse opiaatideks morfiin, narkotiin, kodeiin, papaveriin jne Unimagun (Papaver somniferum) Kogu taimes on lülilised piimasooned, kus ringleb valge piimmahl. Toorestesse kupardesse tehtud lõigetest väljunud ja õhu käes pruunikaks kuivanud piimmahla nimetatakse tooroopiumiks. 25.5.13 3 Morfiin Sisaldub oopiumis 3- 23% Tõhusaim valuvaigisti Esineb läikivate prismade, peenete nõelte ja kristalse pulbri kujul
Oopium Oopium Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. sisaldab uimastavaid aineid morfiini (1016%) ja kodeiini (0,72,5%). on lähtematerjaliks sünteetilisele narkootilisele ainele heroiinile. Oopiumis leiduvaid alkaloide nimetatakse opiaatideks. Oopiumi tavaliselt suitsetatakse. Puhta oopiumi omadused Kummitaoline, kleepuv mass Värvus on tumepruunist mustani Lõhn võib olla meeldiv ja ebameeldiv Süüdatuna tekib raske suits Suitsetatav oopium on kuiv ja rabe Manustamise viisid Suitsuna Pulbrina Joogina Süstlaga Opiaatide hulka kuuluvad MorfiumTooroopium sisaldab 10% morfiumi. Morfium on oopiumi aktiivne osa ja ta saadakse oopiumist keemiliselt.
.............. 4 Opiaadide ja oopiumi ajalugu................................................................................. 4 Opiaatide kõrvaltoimed.......................................................................................... 4 Allikad..................................................................................................................... 5 2 Mis on opiaadid? Opiaadid on oopiumis leiduvad alkaloidid. Opiaatideks nimetatakse ka morfiini derivaate. Inimkeha toodab looduslikult enda opiaadilaadseid aineid ja kasutab neid neuromediaatoritena. Nende ainete hulgas on endorfiinid, enkefaliinid ja dünorfiin, mida koos tuntakse kui endogeenseid ehk sisetekkelisi opioide. Sisetekkelised opioidid muudavad meie reaktsioone valuärritustele. Nad reguleerivad ka elutähtsaid funktsioone nagu nälg ja janu, osalevad tuju juhtimisel, immuuntegevuses ja muudes protsessides.
või ekstraheeritakse teatud ainetega otse kupardest). Morfiini sisaldus oopiumis on 4-21%. Puhtal kujul on morfiin valge kristallne aine ning tänapäeva meditsiinis kasutatakse seda tavaliselt valuvaigistina vesinikkloriid lahuse kujul süstimiseks. Tema keemiline struktuur tehti kindlaks alles 1902. aastal ja sellest ajast peale on loodud palju sünteetilisi analooge. Neid, mille molekul on morfiinitaoline, nimetatakse opiaatideks (morfiin, kodeiin). Opioidid on teistsuguse molekuliehitusega, kuid samuti morfiinitaolise toimega. Omnopoon on oopiumis sisalduvate alkaloidide kloorvesinikhappe soolade segu, milles leidub kuni 50% morfiini, seetõttu on ta üks levinumaid narkootikume. Puhtast morfiinist ehk tooroopiumist (sisaldab morfiini) sünteesitakse põrandaalustes laborites heroiini ehk diatsetüülmorfiini. Sõltuvalt puhtusastmest, valmistamisviisist ja lisatud ainetest
, Kariibimere saartel, Aafrikas ning Kagu-Aasias. Tetrahüdrokammabinooli sisaldav kanep ja sellest valmistatud narkootilised ained kuuluvad meil narkootiliste ja psühhoaktiivsete ainete I nimekirja, s.o. ainete hulka, mille käsitlemine Eestis on keelatud, v.a. erijuhtudel. Teiseks narkootiliste ainete tooraineks võib nimetada unimagunat. ,,Unimaguna alkaloide, millel põhineb unimaguna tuntus valu ja köha vaigistava vahendina, nimetatakse opiaatideks ning osa nendest kuulub narkootiliste ainete hulka." (Leisalu, 4) Narkootilised opiaadid jagunevad looduslikeks (morfiin, tebaiin) ja pooslünteetilisteks (heroiin ehk diatsetüülmorfiin). Meditsiinis on kasutusel ka sünteetilised preparaadid, mis keemiliselt struktuurilt on opiaatidest erinevad, kuid toime sarnaneb morfiini omale. Sinna hulka kuuluvad näiteks metadoon, petidiin, ketobemidoon jne. ,,Opiaate ja nende sünteetlisi analooge nimetatakse opioidideks." (Leisalu, 5)
Oopium- unimaguna valmimata seemnekuprade kuivatatud mahl. Oopiumis leiduvatest ainetest olulisim ja tuntuim on morfiin. Oopiumi toodetakse soojades maades: Hiina, Türgi, India. Kasvukohast sõltub oopiumi morfiinisisaldus ja seega toime tugevus. Oopium sisaldab palju alkaloide, sealhulgas olulisim on opiaatide rühm, mida esindavad morfiin ja kodeiin. Valu vaigistavaid ja eufooriat tekitavaid morfiinitaolisi keemilisi ühendeid kutsutakse opiaatideks. Opiaadid mõjuvad uskumatult väikestes annustes. Opiaatidel on olemas opiaatidele tundlikud retseptorvalgud. Mõned keemilised ained, mis ise on suuresti toimeta, vähendavad opiaatide- ja ainult opiaatide – efekte ja hoiavad küllaldases annuses manustatutena need täiesti ära. Selliseid ravimeid, mis spetsiifiliselt takistavad teiste toimeid, nimetatakse antagonistideks. Morfiin vähendab nii valu tajumist kui ka emotsionaalset reaktsiooni valule. Endopioidid
jutukas, naerab palju ja tunneb, et tema huumorimeel on saanud tiivad. Tema aja-ja ruumitaju, mälu ja keskendumisvõime, kriitikameel ning koordinatsiooni- ja reaktsioonivõime nõrgenevad. Refleksid aeglustuvad, suureneb söögiisu, eriti magusa järele. Kanepitoodetel on ka valuvaigistav toime. Suurte koguste tarvitamisel võivad tekkida hallutsinatsioonid. Võimalikud on paanika- ja ärevushood. (1) 2.2 Heroiin Heroiin kuulub narkootikumide gruppi, mida kutustakse opiaatideks ja mida meditsiinis kasutatakse valuvaigistina. Heroiini saadakse morfiumist, millest see on kaks korda tugevam. Puhas heroiin on valge pulber, aga tänavatel müüdav ei ole seda mitte. Tegelikult tapaks puhas heroiin inimese paari minutiga. seda segatakse muude pulbrite nagu kofeiini, kriidi, glükoosi, jahu ja talgiga ning tulemuseks on helepruunikas värv. Seda müüakse väikestes paberpakkides. Heroiini võib ninna tõmmata või tubakaga segatult suitsetada. Tõenäolisemalt
ärahoidmiseks vaja uut doosi. Kokaiinist võib üsna kiiresti vaimselt sõltuvusse jääda. Inimesed, kes seda palju kasutavad, võivad aga kannatada ka ülima rahutuse, unetuse, jälitusmaania, kurnatuse ja iivelduse all. Suured kokaiinidoosid on endaga kaasa toonud mitmeid südame- või hingamisteede riketest põhjustatud surmasid. Kokaiini alla kuulub ka crack, mis erineb kokaiinist vaid selle poolest, et mõjub kiiremini. Heroiin Heroiin kuulub narkootikumide gruppi, mida kutustakse opiaatideks ja mida meditsiinis kasutatakse valuvaigistina. Heroiini saadakse morfiumist, millest see on kaks korda tugevam. Puhas heroiin on valge pulber, aga tänavatel müüdav ei ole seda mitte. Tegelikult tapaks puhas heroiin inimese paari minutiga. seda segatakse muude pulbrite nagu kofeiini, kriidi, glükoosi, jahu ja talgiga ning tulemuseks on helepruunikas värv. Seda müüakse väikestes paberpakkides. Heroiini võib ninna tõmmata või tubakaga segatult suitsetada
UNIMAGUNAST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED - OPIAADID Unimagun (Papaver somniferum L.) kasvab väga erinevates pinnase ja kliima tingimustes ning tulenevalt laiast levikuareaalist on väga polümorfne. Näiteks võivad selle liigi õied olla valget, punast, violetset või muud värvi. Juba ammustest aegadest on unimagunat kasvatatud nii õli kui ka oopiumi saamiseks. Unimaguna alkaloide, millel põhineb unimaguna tuntus valu ja köha vaigistava vahendina, nimetatakse opiaatideks ning osa nendest kuulub narkootiliste ainete hulka. Narkootilised opiaadid jagunevad: - looduslikud: morfiin, kodeiin, tebaiin, oopium (on tegelikult opiaatide segu) jne. ja - poolsünteetilised: heroiin ehk diatsetüülmorfiin (saadakse morfiini atsetüülimisel). Meditsiinis on kasutusel ka sünteetilised preparaadid, mis keemiliselt struktuurilt on opiaatidest erinevad, kuid toimelt sarnased morfiini toimele. Nende hulka kuuluvad näiteks metadoon, petidiin, ketobemidoon jne
hormoonitablette. Suitsetamine soodustab kortsude teket, sest nikotiini toimel ahenevad pindmised nahaveresooned. Suitsetamine raseduse ajal suurendab raseduse katkemise ohtu ning võib põhjustada lapse väiksemat sünnikaalu, lastel võib esineda sagedamini allergiaid ja kopsutalituse puudujääke. Ka passiivselt suitsetava ema loode saab nikotiini. 6. Depressantide gruppi kuuluvad uimastid, nende joobe põhitunnused ning lühiajalised ja pikaajalised mõjud organismile OPIAADID Opiaatideks nimetatakse nii oopiumist pärinevaid kui ka sünteetilisi, morfiiniga sarnase struktuuri ja toimega ühendeid. Opiaadid jagunevad looduslikeks (morfiin, kodeiin) poolsünteetilisteks (heroiin) sünteetilisteks (metadoon) Oopium (slängis: moon) saadakse unimagunast (moonist). Üle maailma laialt tuntud unimagun sisaldab koostisaineid, mis on toonud talle tuntuse valu ja köha vaigistava vahendina. Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida saadakse
Tähelepanu EJ-L seoses äkksurmajuhtumitega 21. sajandil Norras ja Iirimaal. Sportlastel oli. Kahjulik kooslus: *Alkohol + energiajook (so depressant + stimulant) energiajook maskeerib ära alkoholijoobe mõju alguses, sest organism on segaduses *Füüsiline ja emotsionaalne pingutus + energiajook Energiajoogi tootmine äriideena väljapaistev saavutus Coca cola laps igapäev tassis kooli, ema arvas, et normaalne. DEPRESSANDID OPIAADID Opiaatideks nimetatakse nii oopiumist pärinevaid kui ka sünteetilisi, morfiiniga sarnase struktuuri ja toimega ühendeid. Opiaadid jagunevad 1) looduslikeks (morfiin, kodeiin) 2) poolsünteetilisteks (heroiin) 3) sünteetilisteks (metadoon) Oopium (slängis: moon) saadakse unimagunast (moonist). Üle maailma laialt tuntud unimagun sisaldab koostisaineid, mis on toonud talle tuntuse valu ja köha vaigistava vahendina. Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida saadakse valmimata
piirkondadele, millele ka elektr.stimulatsioon. Organism ise on võimeline samuti tootma endogeenseid opiaate (nt enkefaliin, avast.1975). Hiljem on leitud ligi 20 proteiini, mis aktiveerivad opiaat-retseptoreid. Kokkuvõtteks: ajus on nn alanev valu reguleeriv süsteem, mida võib otseselt mõjutada kas el.stimulatsiooniga v morfiini-taoliste ainetega. (aju ise aktiveerib seda süsteemi neurotransmitterite klassiga, mida nim endogeenseteks opiaatideks platseebo-katsed!). 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid. Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerimise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis
Tasakaal neurotransmitterite vahel on aga suhteliselt delikaatne. 1 klaas veini, kange kohvi , magamata öö või tavaline valuvaigisti võib neurotransmitterit mõjutada. Isegi armumine on võimeline mõjutama neurotransmitterite keemiat ja protsesse, seega kogu meie mõtlemist ning mälu. 55. Enamlevinud narkootikumid ja nende toime kesknärvisüsteemile. Rahustava toimega uimastid-Opiaadid (moonollused, morfiin, heroiin, jt.) Unimagunast saadavaid aineid kutsutakse opiaatideks. Unimaguna kuivatatud piimmahlast ehk oopiumist valmistatakse morfiini ning sellest omakorda keemiliste protsessi kaudu heroiini. Unimaguna kupras on 0,2-0,5 grammi oopiumit. Oopium sisaldab kuni 40 erinevat alkaloidi, millest tähtsamad on morfiin, kodeiin ja tebaiin. Morfiini sisaldus oopiumis on kuni 21%. Opiaadid nagu psühhostimulaatorid suurendavad dopamiini vabanemist ajus ja jäljendavad endogeensete opioidide (opioid peptiidid) toimet. Veeni süstitud heroiin jõuab ajukoesse 15-
millele ka elektr.stimulatsioon. Organism ise on võimeline samuti tootma endogeenseid opiaate (nt enkefaliin, avast.1975). Hiljem on leitud ligi 20 proteiini, mis aktiveerivad opiaat-retseptoreid. Kokkuvõtteks: ajus on nn alanev valu reguleeriv süsteem, mida võib otseselt mõjutada kas el.stimulatsiooniga v morfiini-taoliste ainetega. (aju ise aktiveerib seda süsteemi neurotransmitterite klassiga, mida nim endogeenseteks opiaatideks – platseebo-katsed!). Analgeesia- tundetus. 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid. Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid – kepikesed ja kolvikesed – asuvad võrkkestas. Silma suurim osa on silmamuna, mis asub silmakoopa eesmises osas. Silmamuna seinas on 3 kihti – sarvkest,
annaabi.ee 
