Oopium, morfiin ja teised opioidid (0)

Illegaalsed uimastid .
Oopium , morfiin ja teised opioidid
Oopium
Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida kogutakse valmimata seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Värvuselt on oopium pruun kuni mustjas, spetsiifilise lõhnaga vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldab kuni 40 narkootilist ja mittenarkootilist alkaloidi. Seda on aastatuhandeid kasutatud kui eufooriat põhjustavat, valu vaigistavat, und soodustavat ja kõhulahtisuse vastast vahendit. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus, Eestis ega mujal Euroopas ei ole oopiumi tarvitamine levinud. Tähtsaim narkootiline ühend oopiumis on morfiin, mille sisaldus oopiumis võib olla vahemikus 4-21%. Lisaks morfiinile on oopiumis ka vähesel määral (kuni 3%) kodeiini.
Morfiin
Puhas morfiin on valge kristalne aine. Seda saab unimaguna kupardest mitmel moel. Näiteks võib teha neisse sisselõiked ja saada esmalt oopiumi, millest seejärel ekstraheeritakse morfiin. Morfiini võib ekstraheerida ka otse kas kupardest või kogu taimest.
Morfiin on meditsiinis kasutusel valuvaigistina. Pikka aega morfiini põhiliselt süstiti, kuid tänapäeval võetakse seda sisse ka pikendatud toimeajaga pulbrite või tablettidena, viimased võivad olla eri värvuse, suuruse ja kujuga. Illegaalselt tarvitatakse teda peamiselt veeni süstides.
Eesti narkoturul on morfiini suhteliselt harva ja see on pärit legaalsest käibest (ravimid).
Heroiin
Heroiini sünteesitakse puhtast morfiinist või tooroopiumist. Slängis kutsutakse teda mitmesuguste nimedega: hero , triip, smack, must, H, horse , tšekk, gerõts, gretska, gera, gerassim, gerik, tjažolõi, belõi. Sõltuvalt puhtuseastmest, valmistusviisist ja lisaainetest võib heroiini värvus olla valgest tumepruunini. Lõhn võib olla hapukas, kergelt äädikalõhnaga (tuntav suurema koguse puhul). Tänavatel leviv heroiin on segatud tuhksuhkru, tärklise, piimapulbri või muude sarnaste ainetega. Heroiini müüakse Eesti uimastiturul tavaliselt pulbrina fooliumisse pakitult. Pulber lahustatakse vees ja süstitakse. Heroiini on võimalik ka ninna tõmmata, kuid sel juhul on toime nõrgem ja seetõttu on selline tarvitusviis vähem levinud. Süstides algab mõju peaaegu kohe ja kestab umbes 4-6 tundi.
Eestis süstivad narkomaanid heroiini veeni, kuid paljudes maades levib heroiini suitsetamine . Suitsetamiseks mõeldud heroiini ei saa süstida, see ei lahustu vees. Suitsetamiseks raputatakse heroiin fooliumile ja kuumutatakse seda alt. Kuumutamisel muutub heroiin paksuks kollakaks suitsuks, mida hingatakse sisse. Suitsetatav heroiin on teinud heroiini tarvitamise alustamise lihtsamaks.
Heroiin tekitab kõigi narkootiliste ainetega võrreldes kõige tugevama sõltuvuse.
Moonivedelik
Unimagunakupardest saab kodusel teel valmistada heroiini sisaldavat vedelikku, mis mõjub inimese organismile nagu muudki opioidid. Slängis kutsutakse teda mitmete nimedega: moonikompott, moonitee, poppy, must, tšjornõi, rastvor, mak, kubik, kaif.
Moonivedelik on levinud peamiselt Põhja- ja Ida-Eestis, kus mõned sõltlased eelistavad seda pulbrilisest heroiinist valmistatud lahuse süstimisele. Osaliselt sõltub selle uimasti levik ka narkoturu häiretest – moonivedelikku kasutatakse heroiini ja fentanüüli aseainena. Eestis ei tarvitata moonivedelikku enam kuigivõrd, rohkem oli see levinud 80- datel ja 90-datel aastatel. Peamisteks tarvitajateks on juba staažikad uimastisõltlased. Vedelik on pruunikas ning seda süstitakse, mõju algab peaaegu kohe ja kestab kuni kuus tundi. Kuna moonivedelikku keedetakse sageli ise, sisaldab see palju igasuguseid lisaained . Sageli on need ained mürgised ja põhjustavad näiteks tõsiseid veenipõletikke.
Unimagunakuparde puru müügi- ja mõõtühik on sageli teeklaas. Ühest teeklaasitäiest peenestatud unimagunakupardest saadakse ligikaudu 10 ml moonivedelikku. Olenevalt sõltuvuse astmest võib narkomaanil kuluda päevas ka 20 ml vedelikku.
Fentanüül ja 3-metüülfentanüül
Fentanüülid on sünteetilised opioidid, mida meditsiinis kasutatakse narkoosiks ja tugevatoimelise valuvaigistina näiteks vähihaigete valuravis. Slängis kutsutakse nimedega: valge hiinlane , fenta, pärslane, pers, kitajets, apelsin. Välimuselt on tegu peeneteralise kristallilise valge pulbriga, mida süstitakse, suitsetatakse või tõmmatakse ninna. Toime on sarnane heroiiniga, kuid mõju on tugevam ja lühiaajalisem.
Illegaalsele narkoturule jõuavad fentanüülid põrandaalustest narkolaboritest. Tänaval müüakse fentanüüli ja/või metüülfentanüüli tihti heroiiniga segatuna.
Kuna annused on väga väikesed (0,015–0,030 grammi), on üleannustamise oht suur. Samuti tekitab fentanüül kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust.
Metadoon
Metadoon on sünteetiline aine, mida meditsiinis kasutatakse valude leevendamiseks (näiteks vähktõve puhul), rohkem tuntakse metadooni siiski opioidide (heroiini, moonivedeliku ja fentanüüli) võõrutus - ja asendusravis kasutatava ravimina. Metadooni tarvitamine ei tekita asendusravi puhul naudingutunnet, kuid aitab ära hoida võõrutusnähtude teket. Nii on inimesel võimalik hakata vähehaaval oma elu korda seadma.
Mõnikord kasutatakse ka metadooni seadusevastaselt uimastina. Kui metadooni võtab inimene, kes ei ole igapäevane opioidide tarvitaja, on selle mõju ja tarvitamise tagajärjed sarnased heroiiniga, ainult et vähem tugevad.
Metadooni tarvitatakse sõltuvalt selle kujust (pulber, tablett , vedelik): seda juuakse veega segatult, tablette neelatakse, mõnikord metadoon lahustatakse ja süstitakse. Mõju algab umbes poole tunni pärast ja kestab ööpäeva.
http://www.narko.ee/opioidid/
Enam levinud stimulandid ja hallutsinogeenid . Nende lühi- ja pikaajaline toime, tarbimisviis ning välimus.
Amfetamiinitüüpi stimulandid

• Amfetamiinitüüpi stimulandid on kesknärvisüsteemi ergutavad ained.
  
• Siia rühma kuuluvad amfetamiin , metamfetamiin ja ecstasy .
  
• Kõigi nende ainete lühi- ja pikaajaline toime on sarnane.
  
• Ecstasyt tarvitatakse peaaegu alati sotsiaalses kontekstis, seetõttu erineb selle  tarvitajaskond muude uimastite tarvitajatest.
  

 
Amfetamiinitüüpi stimulandid (ATS) on keemiliselt fenüületüülamiini derivaadid , mõju alusel liigitatakse  nad kesknärvisüsteemi stimulantideks ehk närviergutiteks. Nendest levinumad on amfetamiin, metamfetamiin ja ecstasy.
Amfetamiini ja metamfetamiini pole välimuse järgi võimalik eristada, nii kasutamisviisid kui toime on neil sarnased. Ecstasy on amfetamiini analoog, mille lühi- ja pikaajaline mõju sarnaneb amfetamiini toimega. Kõik need ained on tugevad ergutid.
Osasid neist ainetest valmistatakse ebaseaduslikes laboreis, osad toodetakse legaalselt ravimitööstuses. Tavaliselt on need heledad, eri toonides pulbrid, tabletid , kapslid ja lahused , mida tarvitatakse suu kaudu, tõmmatakse ninna või süstitakse veeni.
Amfetamiinitüüpi stimulante toodetakse ebaseaduslikult maailma paljudes piirkondades, näiteks Ida- ja Kagu-Aasias, Põhja-Ameerikas ja Euroopas.
Mõningaid ATS-aineid kasutatakse meditsiinis ravimitena, Eestis näiteks Ridalini. See narkootilise aine retseptiga müüdav ravim sisaldab metüülfenidaati ja seda määratakse narkolepsia ning lastel esineva tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsushäire ( ADHD ) korral.
Tarvitamine ja selle mõjud
Tarvitamisviise on mitmesuguseid – ATS-aineid neelatakse alla, süstitakse, tõmmatakse ninna või suitsetatakse.
Toime sõltub enamasti inimese isiksusest, tema meeleolust ja ümbritsevast keskkonnast aine manustamine ajal. Amfetamiinitüüpi stimulandid ergutavad kesknärvisüsteemi tegevust. Eufooriat tekitav annus võib sõltuvalt inimesest ja keskkonnast muuta tarvitaja ka närviliseks ja ärevaks.
Amfetamiinitüüpi stimulantide lühiajaline toime
Stimulantide tarvitamisel tekib eufooria ja erutatus, suureneb jutukus, inimene on püsimatu, rahutu, väsimus taandub. Söögiisu väheneb, võimalik on agressiivne käitumine enda või teiste suhtes. Teadvus võib ähmastuda, tekkida võivad ka paanikahood ja paranoia. Võivad tekkida südame-ja veresoonkonnahäired, sest stimulantide tarvitamine koormab südant. Toime lõppedes on inimene masenduses ja väga väsinud, kuid ei suuda uinuda.
Tolerantsus aine suhtes kasvab kiiresti, seepärast suurenevad annused mitmekordseks.
Kui stimulante tarvitatakse korduvalt ja mitme päeva jooksul, võib areneda psühhoos: inimesel tekivad nägemis- ja kuulmispetted, tagakiusatusmõtted.
Mõju rasedatele : kasutamine raseduse ajal halvendab loote toitainete saamist ja põhjustab kasvu aeglustumist. Tarvitamine raseduse ajal võib tekitada lootele ajukahjustusi ja vaimset alaarengut, nende raskusaste sõltub ema tarvitatud kogustest. Vastsündinutel võivad tekkida võõrutusnähud .
Amfetamiinitüüpi stimulantide pikaajaline toime
Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib inimene kõhnuda, tema hambad hakkavad lagunema. Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb risk haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse. Võivad tekkida psüühilised, neuroloogilised ja/või seedekulgla talitluse häired.
ATS-ainetest tekib kergesti tugev  sõltuvus , tarvitamise lõpetamisel tekivad võõrutusnähud – ängistus, ärrituvus , masendus ja väsimus.
Metamfetamiini tarvitajatel on leitud ajutegevuse häireid veel kuni aasta pärast tarvitamise lõpetamist. Amfetamiini tänavadoosi segatud ained võivad kahjustada veresooni ja kopse. Amfetamiini veenisisese tarvitamisega käivad sageli kaasas mitmesugused nakkused ja lokaalsed põletikud, mõnikord ka veremürgistus. Vere kaudu levivad viirusnakkused (B- ja C- hepatiit , HIV) ohustavad neid, kes kasutavad ebahügieenilisi süstlaid või jagavad neid teistega .
http://www.narko.ee/amfetamiin/
Hallutsinogeenid

• Hallutsinogeenid on meelepetteid tekitavad ained.
  
• Nende hulka kuuluvad looduslikku päritolu psilotsübiin , psilotsiin ja meskaliin ning süsteetilised nagu LSD, fentsüklidiin ja ketamiin .
  
• Tekitavad nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioone.
  
• Toime on väga subjektiivne ning inimeseti erinev.
  
• Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi (bad trip).
  
• Tarvitamine võib põhjustada nähtust nimega flashback, kus meelepetted taastuvad ootamatult nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ilma hallutsinogeene tarvitamata.
  

 
Hallutsinogeenid on ained, mis tekitavad pettekujutlusi. Nad moonutavad tugevalt taju, muutes enamasti aja- ja kohataju ning tekitades põhiliselt nägemis- ja kuulmishallutsinatsioone. Hallutsinogeene tarvitatakse teadvuse tegelikkusest väljalülitamiseks ning võimsa tundeelamuse, loodetavalt positiivse ja nauditava tekitamiseks.
Enamlevinud hallutsinogeenid on psilotsübiin ja psilotsiin (saadakse seentest), meskaliin (saadakse kaktustest või sünteesitakse), LSD, fentsüklidiin (PCP), ketamiin ja osaliselt ka ecstasy.
Hallutsinatsioone võivad tekitada ka muud ained, näiteks kokaiin, amfetamiin ja kanepitooted, kui kasutada neid suurtes kogustes.
Tarvitamine ja selle mõju
Hallutsinogeene tarvitatakse suu kaudu, ninna tõmmates või süstides. Joobeseisundi järgi pole enamasti võimalik öelda, millist konkreetset hallutsinogeeni on inimene tarvitanud. Üleannustamine on väga harv nähtus, kuigi mõnikord võib esineda krampe või kõrget palavikku.
Tarvitaja taluvusvõime kasvab kiiresti, eriti kui ainet pruugitakse pidevalt mitmeid päevi.
Hallutsinatsioonide tarvitamisega on seotud kaks väljendit – bad trip ja flashback. Bad trip (ehk  ebameeldivad nägemused) on paanika -, hirmu- ja ängistuskogemus, mis võib endaga kaasa tuua vaimse tervise ja enesekontrolli kadumise või surmahirmu, aja jooksul võib see tekitada ka traumaatilisi stressihäireid. Tarvitajad on mõnikord kogenud korduvaid pettekujutlusi, mida kutsutakse  flashback: kuni neljandikul pruukijaist esineb taju, mõtete või tundeseisundite mööduvaid muutusi nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ka iseenesest, ilma hallutsinogeeni tarvitamata.
Hallutsinogeenide joobe tunnused
Füüsilised:

• kiire pulss ;
  
• kõrge vererõhk ;
  
• laienenud silmaavad;
  
• palavik;
  
• mõnikord halb enesetunne, oksendamine.
  

Psüühilised:

• sagedased meeleolumuutused ;
  
• nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioonid (helide nägemine, värvide kuulmine, aja- ja kehataju moondumine);
  
• meeltesegadus;
  
• söögiisu puudumine;
  
• üliaktiivsus;
  
• segane jutt ja arusaamatu käitumine.
  

Hallutsinogeenide lühiajaline toime
Toime on väga subjektiivne ning inimeseti erinev. Taju muutub, ümbritsevad nähtused ja helid on moondunud, tekivad meelepetted. Meeleolud vahelduvad kiiresti, aja kulg muutub oluliselt. Mõtted on ebaloogilised ja seosetud. Võib kogeda ka ülimalt ebameeldivaid nägemusi (bad trip). Samuti on suur oht õnnetuste tekkeks, sest inimene ei pruugi reaalsusel ja meelepetetel vahet teha.
Mõju rasedatele: LSD ja teiste hallutsinogeenide tarvitamine põhjustab suuremat riski raseduse katkemiseks. Suurem oht on ka enneaegseks sünnituseks, platsenta irdumiseks, lapse madalamaks sünnikaaluks ning erinevate terviseprobleemide tekkeks tema kasvamisel. Samuti on märgatud, et hallutsinogeene tarvitanud naiste lastel esineb rohkem sünnidefekte.
Hallutsinogeenide pikaajaline toime
Tarvitajatel võivad esineda hilisemad ja korduvad pettekujutlused, ilma hallutsinogeeni tarvitamata (flashback). Selle puhul võivad hallutsinatsioonid taastuda spontaanselt nädalaid või isegi aastaid hiljem. Võib tekkida ka psüühiline sõltuvus. Pikaajalisel tarvitamisel tarvitaja isiksus muutub.
http://www.narko.ee/hallutsinogeenid/
Miks on uimastid ohtlikud?

• Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust;
  
• Uimastite mõjul võib inimese käitumine muutuda ettearvamatuks;
  
• Igal uimastil on kõrvalmõjud, sageli kahjulikud ja pöördumatud .
  
• 
  

Uimastite proovimine ei pruugi alati endaga kahjulikke tagajärgi kaasa tuua, kuid ohtlikud on nad sellegipoolest. Esimeste proovimiste kogemusest võib saada alus harjumusele ja hiljem vajadusele, mis vähehaaval muutub möödapääsmatuks. Rohkem kui pooled Eesti süstivatest uimastisõltlastest alustasid uimastite tarvitamist mingil muul viisil kui süstimine (selle kohta rohkem infot siit) – seega ei saa tegelikult kunagi kindel olla, millega lihtsalt uudishimust katsetamine lõppeda võib.
Uimastite tarvitamine võib kergesti muutuda kuritarvitamiseks, kahjustada tõsiselt tervist ja mõjutada kogu edaspidist elu. Mitmed terviseprobleemid võivad tekkida alles aastaid hiljem pärast uimastite tarvitamist.
Ka  alkohol  ja tubakas võivad tekitada sama tõsiseid probleeme kui keelatud uimastid. Nende mõju sõltub paljuski sellest, kes neid tarvitab ja kuidas ta seda teeb.
Uimastite mõju all võib kaduda enesekontroll ning muutuda inimese käitumine. Enamus kuritegusid on toime pandud alkoholi või keelatud uimasti mõju all, paljud õnnetused on juhtunud just uimasti mõju all olles. Samuti on uimastid tihtipeale seotud tegudega, mida hiljem on häbi või valus meenutada: kas on nende tõttu ilma jäädud parimatest sõpradest, oldud soovimatus või kaitsmata vahekorras või saadud hakkama uskumatute nõmedustega, mida kaine peaga kunagi ei teeks .
Uimastite tarvitamine ja uimast taastumine nõuab palju aega ja raha, seepärast hakkavad kannatama töö ja kool. Tekib hulgaliselt probleeme – täitmata lubadused ja kohustused, võlad , masendus ja valetamine , sõbrad keeravad selja, tõsised tülid oma perekonna ja lähedastega, sekeldused politseiga ja nii edasi. Paljud endised narkosõltlased on tunnistanud, et kahetsevad väga uimastitele raisatud aastaid.
 
Keelatud uimastite tarvitamine on alati riskantne. Ohud, mis kehtivad iga keelatud uimasti puhul, on järgmised:

• kunagi ei saa päris kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse, sest uimastite tootmist ei kontrolli keegi;
  
• ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas ja pole teada, millega seda segatud on;
  
• uimasti tegelik kangus ei ole kunagi täpselt teada. Seetõttu võib kergesti saada üledoosi;
  
• toimes ei saa kindel olla ka siis, kui seda tüüpi uimastit on varem tarvitatud;
  
• läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, ka keelatud uimasti ja alkoholi koos tarvitamine;
  
• nõelte, süstalde ja muu süstimisvarustuse jagamisel on suur oht nakatuda näiteks HI-viirusesse, B ja C hepatiiti. Lisaks kahjustab süstimine tõsiselt veene.
  

http://www.narko.ee/miks/