Uimastid (0)

(Uimastite tunnusmärgid) Uimasti on ravim , sest: ravimitel on kõrvaltoimed ; mõjustavad psüühikat, inimesed tarvitavad omal algatusel , ilma arsti soovituseta. Uinutav ja uimastav toime on aluseks narkomaania mõistele.
Uimastid kas pärsivad , ergutavad või hälvitavad. Uimastid,mis kesknärvisüsteemi pigem pärsivad kui ergutavad on sedatiivsed ained (närvilõõgastid, rahustav toime). Närvilõõgastite hulka kuuluvad valusid vaigistavad opiaadid ja meditsiinis kasutatavad uinutid -rahustid. Opiaadid on morfiin , heroiin ,....Uinutite ja rahustite hulka kuuluvad eelkõige barbituraadid . Ja bensodiasepiinid. Närvilõõgastite rühma võib paigutada ka sellise tuntud rahusti nagu etüülalkohol . Siia rühma kuuluvad ka lenduvad tarbekeemilised „nuusutatavad“ ained e inhalandid . Kaneb vähendab rahustitega sarnaselt psüühilist võimekust .
Oopiumi on kasutatud valuvaigistina peavalu, sapi- ja neerukivitõve puhul ning rahustava ja hingamist soodustava ravimina astmahaigeteke ja südamepuudulikkuse puhul. Oopium - unimaguna valmimata seemnekuprade kuivatatud mahl. Oopiumis leiduvatest ainetest olulisim ja tuntuim on morfiin. Oopiumi toodetakse soojades maades: Hiina, Türgi, India. Kasvukohast sõltub oopiumi morfiinisisaldus ja seega toime tugevus. Oopium sisaldab palju alkaloide, sealhulgas olulisim on opiaatide rühm, mida esindavad morfiin ja kodeiin. Valu vaigistavaid ja eufooriat tekitavaid morfiinitaolisi keemilisi ühendeid kutsutakse opiaatideks . Opiaadid mõjuvad uskumatult väikestes annustes. Opiaatidel on olemas opiaatidele tundlikud retseptorvalgud . Mõned keemilised ained, mis ise on suuresti toimeta, vähendavad opiaatide- ja ainult opiaatide – efekte ja hoiavad küllaldases annuses manustatutena need täiesti ära. Selliseid ravimeid, mis spetsiifiliselt takistavad teiste toimeid, nimetatakse antagonistideks. Morfiin vähendab nii valu tajumist kui ka emotsionaalset reaktsiooni valule . Endopioidid osalevad füsioloogilises valu mahasuruvas süsteemis. Endopioidid kontrollivad ka immuunsüsteemis, hoides vajadusel ära selle liigtalitluse. Pikaajalisel manustamisel muutub aga imuunsüsteenu talitlus vähemtõhusaks ning suureneb vastuvõtlikkus mikroobidele.
Juba mõistlikus valuvaigistavas annuses manustatud morfiin pärsib hingamist, sest hingamiskesuse tundlikkus süsihappegaasile morfiini toimel väheneb. Opiaadid suruvad maha ka köha. Ravimi toime sõltub annusest. Veidi suuremad annused toovad kaasa meeleolu ülenemise või eufooria , mis üsna palju erineb väikeste annuste pakutud lõõgastusest ja veel suurema morfiiniannuse manustamisel kaotab inimene teadvuse. Kuni inimene on teadvusel , ei häiri suured morfiiniannused oluliselt kõnet ja liigutusi. Oopiumisuitsetamisel või heroiinisüstimisel tekib parem enesetunne. Oopium toob unustuse. Kuid ülemäära suurtes annustes liigagi. Endopioidide liigne mõju põhjustab autismi, häiret, mille puhul suhtlemine teistega on raskendatud.
Analoogid: Petidiin- esimene täiesti sünteetiline morfiinitaoline ravim. Fentanüül ja sufentanüül- tugevatoimelisemad ja lühema toimekestusega derivaadid , mida kasutatakse pigem lõikuste ajal. Oksükodoon- sünteesitud tebaiini alusel, meenutab kodeiini, kuid on tugevama toimega ja ohtlikum sõltuvusetekitaja. Etorfiin- morfiinist rohkem kui tuhat korda tugevama toimega analoog , pääseb paremini ajju.
Psühhostimulaatorid- närviergutid. Amfetamiin ja selle analoogid, kokaiin ja mõned teised taimsed mürgid , nt katinoon. Nõrgemad ja teistlaadi toimemehhanismiga ergutid- sigarettides leiduv nikotiin ja kohvis sisalduv kofeiin . Ecstasy .
Närvihälvitid ehk hallutsinogeenid - muudavad ehk hävitavad tegelikkuse taju märkimisväärselt. LSD, meskaliin ja psilotsübiin.
Kuidas taim käsutab inimest: narkomaania ehk uimastihullus
Narkomaania on narkootikumide tarvitamine ja narkootikumid on keemilised ained, mis on narkootikumide nimekirjas. Uimasti sobib tähistamaks kõiki psüühikat muutvaid ravimeid, mida võetakse ilma arsti ettekirjutusteta. Kui inimene ei saa enam ilma uimastiteta, siis sobib tema olukorra kirjeldamiseks uimastihullus e narkomaania. Uimastid võivad esile kutsuda mistahes vaevusi, kuid esikohal on ikkagi mõju ajule. Kui farmakoni manustamine lõpetada, hakkab selle sisaldus kehas vähenema. Kuna keharakud on oma talitluse kohandanud uue keemilise ühendi pikaajalise kohaloluga, siis tekib nende jaoks nüüd harjumatu olukord, mis meile väljendub kehaliste vaevustena – füüsilise ehk kehalise ravimsõltuvusena. Kokaiin ja paljud teised uimastid ei tekita küll kehalist sõltuvust, kuid tekitavad psüühilise ehk vaimse sõltuvuse – ning on sõltuvust tekitavad ained just sellepärastm et paljud inimesed ei suuda vabaneda ihast nende keemiliste ainete järele.
Füüsiline tolerantsus paneb annuseid suurendama, et siiski ootuspärase eufooriani jõuda. Käitumistolerantsus on õpitud. Uimastitarvitaja suudab mõnikord kogemustele toetudes tahtlikult varjata uimasti mõju ilminguid . Inimene kontrollib psühhoaktiivseid aineid mõnikord küll, kuigi enamasti läheb vastupidi. Kui inimene tarvitab erinevaid opiaate, võib märgata nähtust, mida nimetatakse ristuvaks tolerantsuseks. Ristuv tolerantsus on see, kui ühe ravimi korduv manustamine vähendab tundlikkust ka teise ravimi suhtes. Opiaadid võivad tappa, võõrutus mitte. Võõrutusnähud püsivad tugevatena kahe päeva vältel ja suuremalt jaolt kaovad 8-10 päeva möödudes , kuigi mõned jääknähud kestavad nädalaid. Uus heroiiniannus kaotab võõrutussümptomaatika aga kiiresti. Sõltuvushäiret iseloomustab himu uimastit manustada. Narkomaania ehk uimastihullus pole mitte ainult kehaline vajadus, vaid uimasti ihaldamine ka siis, kui kehalist vajadust pole. Psüühilise sõltuvuse tekkimisel on tolerantsusest märksa tähtsam uimasti eufooriat tekitav toime, mille tugevus on suurem, kui uimasti jõuab ajju kiiresti.
Peaasi , et ei tehtaks kahju – Nil Nocere. Kahju vähendamise meetmed- sõltuvushäirega patsienti ei püütagi tingimata uimastist võõrutada, vaid hoopis teha uimastitarbimine talle endale ja ühiskonnale vähema kahjulikuks, metadoonasendusravi. Metadooni toime sarnaneb morfiini ja heroiini toimega, kuid püsib tublisti kauem, see imendub seedekulglast paremini, nii et seda manustatakse korrapäraste suukaudsete annustena ja süstimisega kaasnevad ohud jäävad ära. Kui heroiini liiga suur annus on sageli surmav, siis metadoon on võrdlemisi ohutu. Ka metadoon on opiaat. Narkomaanide kasutatud süstalde vahetamine puhaste vastu- uimastisõltlaste usalduse võitnud sotsiaaltöötajad vähendavad niimoodi viirusnakkuste levimise ohtu. Nn madala läve keskused- uimastiprobleemidega inimeste tervise ja sotsiaalsete vajadustega tegeldakse, ilma et nad peaksid endale väga kindlaid kohustusi võtma.
„Praktilised“ uimastid – inhalandid. Manustatakse kopsude kaudu. Mõnede keemiliste puhaste gaaside sissehingamisega saab kõrvaldada valutunde, ülendada meeleolu või muuta teadvuse seisundit. Esimese võimalusena valu vaigistamiseks kirurgias mainib meditsiiniajalugu dilämmastikoksiidi ehk naerugaasi . Naerugaas ei ole praegu üldlevinud nauteaine, kuid ka mitte täiesti unustatud. Bensiininuusutamine. Uimastavat gaasi on vaja sügavamale ahmida. Eeskätt lapseeas tarbijad. Üks levinud liik lahustipreparaate on liimid . Tüüpiliseks uimastavaks solvendiks võib pidada tolueeni, mis imendub sissehingamisel kiiresti verre ja tungib eriti hästi rasvkoesse ning seetõttu kiiresti ka ajju. Sissehingamine on manustamisviis, mis aitab tekkida kiirel eufoorial. Nuusutaja tunneb end erutatuna ja õhevil, pidurdamatu ja kõikvõimsana. Ülim uim kestab vaid mõne minuti, kerge peapööritus käib asja juurd , samuti südamepekslemine. Lahustiaurud ärritavad hingamisteid ja võivad panna köhima , aevastama ja pisaraid valama. Suur lahustikontsentratsioon toob kaasa unisuse , segasuse või teadvusekaotuse.
Vaimu doping. Psühhostimulaatorid e närviergutid- kõige tugevatoimelisemad ja ohtlikumad amfetamiin ja kokaiin. Amfetamiini derivaadid (amfetamiinitaolised ained)- amfetamiin ise, metüülamfetamiin e metamfetamiin ja metüülfenidaat. Tugevatoimeliste psühhostimulaatorite emaks on efedriin. Amfetamiin, efedriini sünteetiline analoog, mis tungib oma eelkäijast oluliselt paremini ajju, loodi haiguste ravimiseks. Toodi ravimiturule 1932.aastal bronhelaiendava astmarohuna. Amfetamiinitablette müüdi ka kehakaalu andada soovijatele. Amfetamiini peamisteks toimeilminguteks on tung ja tahtmine liikuda ja midagi teha, eufooria ja erutatus. Suukaudne manustamine, imendub seedekulglast kiiresti ja küllaldaselt. Suurendab enesekindlust, aktiivsust ja jutukust ning tugevdab sugutungi. Suuremad annused muudavad käitumise stereotüüpseks, ühtesid ja samu, sageli mõttetuid liigutusi korratakse püsivalt . Mitte ükski uimasti ei lisa ajule midagi, milleks seal loomulikke võimeid peidus ei ole. Amfetamiin aitab kiiremini ja täpsemalt sooritada jõukohaseid asju, nii et ennast ise tagant sundima ei pea. Amf.ergutab üle taluvuspiiri, nii et järgneb põhjalik väsimus . Ülikiire ravimtaluvuse suurenemine. Kui amfetamiini manustada korduvalt mitme päeva vältel, areneb sageli amfetamiinipsühhoos, ilmnevad nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, tagakiusatusmõtted ja agressiivsus. Tekib tugev psüühiline ravimsõltuvus. Amf.tarvitamine ka mõõdukamates annustes võib inimesel esile kutsuda südame eluohtlikke rütmihäireid. Pikaajalise kuritarvitamise puhul ilmneb anhedoonia – võimetus meeldivateks tundmusteks. Psühhostimulaatorite puhul on üsna üldine, et nende toime sõltub kvalitatiivselt manustaja isiksusest ja keskkonnast manustamise ajal. Euforiseeriv annus võib osutuda ka närvilisust ja ängi soodustavaks. Metamfetamiin võeti kasutusele kui bronhe laiendav ravim amfetamiiniga u samal ajal, aga osutus psüühikale tugevamini mõjuvaks ja jäeti meditsiini ukse taha. Metamfetamiin- tugev ja kauakestev stimuleeriv toime, odav ja võimalus valida mitmete manustamisviiside vahel- seda võib ka süstida või suu kaudu sisse võtta. Korduv tarvitamine võib kaasa tuua raskeid psüühilisi ja neuroloogilisi haigusi, südame-veresoonte ja seedekulgla talitluse häireid . Kokaiin tekib looduses ise, kokaiini leidub kokapõõsa lehtedes. Näljatunde puudumine, suurenenud töövõime. Kokaiin on looduslik putukamürk . Coca cola sisaldad kokapõõsa lehtedest saadud kokaiini ja koolapähklitest pärit kofeiini. Meenutab amefatmiini toimet, mõõdukate annustega ilmneb üldine enesetunde paranemine, eufooria, aktiivsuse ja eneseusalduse suurenemine, lobisemishimu ja mõnutunnete tugevnemine. Ka kokaiin suurendab agressiivsust, aga mõõdukal tarvitamisel ennekõike verbaalselt ja kokaiini maine on selles suhtes amfetamiinist parem. Unevajadus väheneb. Esialgsetes annustuse on kokaiin amfetamiinist märksa ohutum stereotüüpiate, luulumõtete, hallutsinatsioonide ja paranoilisuse tekitamise osad, kuid hiidannustes sissevõtmisel võivad tekkida värinad ja krambid , seejärel hingamis - ja vereringekeskuse pärsitus. Suured annused tekitavad ärevuse, kergesti ärritumise, hirmuhood, kui ergutist saadud erakonde energia on ära kulunudm saabub jõuetus. Psüühiline sõltuvus . Crack - kokaiini vaba aluseline vorm. Puhast kokaiini saab suitsetada. Suitsetamisel ilmneb kiire ja tugev toime. Suured annused võivad tappa kiiresti. Haigustunnused väljenduvad erutuse, psühhootilise käitumise, krampide ja hingamisseiskusena. Kokaiinile tundliku inimese võivad tappa ka väga väikesed kogused. Väga ohtlik südamele ja ajuveresoontele.
Uimastikaubanduse avamisega väheneks kuritegevus, uimastite kvaliteet paraneks ja see vähendaks õnnetusi, kuid uimastid ise on tugevatoimelised ravimid ja nende tarvitamise ulatus suureneb. Avatud turg vähendaks uimastite hinda, mis tooks veelgi rohkem tarvitajaid
Meie sõltuvus uimastitest. Sõltuvus on vastupandamatu tung uimasteid hankida ja tarvitada. Proovitakse sest: soov sõpradega koos hästi aega veeta ja sobida oma kaaslastega, kogeda midagi uut,pageda igavuse küüsist, tunda ennast hästi. Tarvitamisele aitab kaasa teadmatus ohtlikkusest, meeleolukõikumised, napp eneseusaldus ja mõjustatavus, iha kõike ära proovida, uimastite hõlbus kättesaadavus, sama meelt kaaslased. Sõltuvus väljendub uimastiga seotud käitumise valitsenuses teiste valikute üle. Sõltuvuse tekkimine- võõrutusnähtudest, unustusse pagemine uimastite abil on sama ihaldatav kui võõrutusnähtude leevendamine. Himu uimasti järele ei pruugi olla suurim võõrutusnähtude aegu, järelikult vajab sõltuvuses inimene veel midagi – eufooriat, mõnutunnet. Tingitud käitumine- seoste loomine väliskeskkonnas kokkulangevate stiimulite vahel. Operantne käit- seoste loomine tuleb aktiivse käitumise tagajärgedest: kõigepealt tehakse midagi ja leitakse, et teol on meeldivad tagajärjed, mispeale tehakse seda veel.(sarrustatud käitumine). Sõltuvust tekitavatel uimastitel on ühiseks omaduseks suurendada ühe virgatsaine , dopamiini vabanemist accumben- ehk naalduvas tuumas. Seda teeb ka paljudes inhalantides sisalduv tolueen. Naalduvas tuumas hakkab iga annuse peale rohkem dopamiini vabanema. Narkomaanil saavutab rohi teiste elumõnude ees kindla edumaa. Sõltuvushäires on veidral moel ühendatud uimastiiha suurenemine ilma uimastimõnu suurenemiseta. Sõltuvust tekitavaid ravimeid ühendab võime oma neurokeemiliste omaduste tõttu aju autopilooti käivitada. Designer drugs. See on põrandaalustest oludes, aga igatahes seadusi eirates valmistatud tuntud uimasti keemilise struktuuri modifikatsioon , mõeldud illegaalseks turustamiseks ja tarbimiseks .
Psühhotehnoloogia triumf ? Ecstasy äratab omapärase sensuaalse eufooria, suurendab emaatiavõimet ja selle uimasti veetlus on rahumeelsuse, empaatia ja energilisuse äratamises ühtaegu. Kui kanep lõõgastab, aga uimastab, LSD pakub sissevaadet, aga ei lase enam käitumist juhtida ja kokaiin ning amfetamiin panevad oma nööri mööda käima ja muudavad pigem tigedaks, siis Ecstasy toimeis näib paljugi erinevatest soovidest kokku saavat. Ecstasy- vabaneb palju serotoniini ja veidi dopamiini. Erinevalt kanepist võib Ecstasy kiiresti tappa. Nii suurte annuste sissevütmiseks pole tavatarbijal siiski tahtmis . Psühhostimulaatorite mürgisus sõltub väliskeskkonnast (palavus, valjud helid, veekaotus). Närvirakkude võimalik taandareng. Ecstasy on katsetustes kui ravim traumajärgse stressihäire vastu.
Kofeiin – näide kahjutust sõltuvusest. Mitte kõik, mis põhjustab sõltuvust, pole tingimata kahjulik. Kohv, kakao , šokolaad, coca-cola. Need aju kergelt ergutavad joogid sisaldavad psühhoaktiivseid aineid, keemiliselt metüülksantiine, ennekõike kofeiini ja teofülliini. Tähtsaimad inimkonna kofeiiniallikad on seni kohv ja tee, mille joomisel tarbitakse enam kui 90% kofeiinist . Teobromiin, mis on kakaos närviergutiks, kuulub nõrgimate psühhoaktiivsete ainete hulka. Metüülksantiinide peamised toimed on kesknärvisüsteemi ergutamine, uriinierituse suurendamine, südamelihase ergutamine ja silelihast, eriti bronhide silelihaste lõõgastamine. Hingamine kiireneb , vererõhk tõuseb, maomahlaeritus suureneb. Kofeiini ja teofülliini toime – väheneb väsimus ja unisus (tekib unetus ), paraneb keskendumisvõime ning mõtted selginevad. Mõõdukad kofeiiniannused (kuni u 200mg e 3 väikest tassi kohvi) aitavad kaasa õppimisülesannete lahendamisele, parandades tähelepanu ja lühiajalist mälu. Võrdluses amfetamiiniga on metüülksantiinide mõju liikumisaktiivsusele väiksem ning nad ei kutsu esile eufooriat, stereotüüpiaid ega psühhoosi, toime väsimusele ja vaimsetele funktsioonidele on aga üsna sarnane. Metüülksantiinid blokeerivad kaht tüüpi adenosiiniretseptoreid, ning mitmeid, sealhulgas kindlasti ajuefektid, põhinevadki just adenosiini kasutava närviülekande pärssimisel. Vähemalt mõõdukas kohvijoomine – kuni 3 tassi päevas – ei suurenda tõenäosust südame ja veresoonte haigustest tabatud saada. Südamekloppimine, seedehäired, vererõhu tõus, ärevus ja halb uni sunnivad mõned kohvijoojad eelistama kofeiinita kohvi. Kofeiin vabastab stressihormoone ja kruvib töötaja , kes töise stressi paine all kohvist tuge otsib, veelgi rohkem üles. Raseduse ajal võiks olla mõistlik kohvist hoiduda, sest kofeiin kiirendab loote südame tööd, kuid otseseid tõendeid, et arneva inimalgega midagi tõsist juhtuda võiks, seni ei ole. Elukestev kohvijoomine vähendab oluliselt suhkrutõve tekkimise võimalust, aga kohvis peab kofeiini ka olema. Kofeiinikasutajatel tekib kofeiinist sõltuvus. Võõrutusnähud: peavalu, väsimus, energilisuse ja ärksuse vähenemine, keskendumisraskused, uimasus, meeleolu alanemine, kergestiärrituvus. Võimalik on tugev kohviiha. Uus kofeiiniannus kõrvaldab kiiresti nii peavalu, unisuse kui ärrituvuse. Närviergutid mõjuvad kõige märgatavamalt väsinud närvidele.
Eilne eluvesi . Kõige enam levinud ja kahju tekitav uimasti läänepoolkeral on etüülalkohol. Vanimaks alkoholi sisaldavaks joogiks peetakse mõdu – käärinud meejooki. Psühhofarmakoloogide arvates on alkoholi üldise levimise põhjuseks selle väikeste annuste rahustav ja meeleolu ülendav toime. Keskajal teenis alkohol aqua vitae, eluvee nimetuse. Puhastus- ja jahutusseadmete-eelne vesi ning kõik muu kasvatas haigusttekitavaid pisikuid. Puhta vee probleem. Vanaaja alkohoolsed joogid sisaldasid tõenäoliselt vähem alkoholi kui nüüdisaegsed. Alkohol suurendab söögiisu ja on ise toiteaine – tühi küll aminohapetest, vitamiinidest ja mineraalidest, kuid väga kergesti omastatava energia allikas. Alkohol erineb teistest psühhoaktiivsetest farmakonidest nõrgatoimelisuse poolest. Alkoholi mõju käitumisele on võimas, aga selle nägemiseks peab teiste psühhoaktiivsete ravimitega võrreldes kasutama hiiglasuuri annuseid. Eriti häirub närviülekanne erutus- ja pidurdusaminohapete vahendusel- esimene nõrgeneb ja teine tugevneb. Alkohol pärsib närvisüsteemi – suured annused vähendavad reageerimise kiirust ja tähelepanu – ja tugevdab teiste närvisüsteemi pärssivate ainete toimet. Alkohol võib tekitada ajutüve turse ja on sageli surmava mürgistuse põhjuseks. Kuna alkoholiannused on suured ja alkohol on vesilahustuv, siis võivad kahjustuda alkohooliku kõik koed ja elundid. Psühhoaktiivsete ainete seas kuulub alkoholile esimene koht agressiivsuse esilekutsumises. Alkohol suurendab impulsiivsust, teotsemist hetke ajel , mis muu hulgas suunab suureneva agressiivsuse nii lähedaste kui ka iseenda vastu. Alkoholism - kontrlolli kadumine joomise üle. Väike annus etüülalkoholi on rahustina psühhofarmakoloogiliselt peaaegu kordumatu – halvad emotsioonid kaovad, aga võime meeldivaid tundeelamusi kogeda jääb alles, ning närvisüsteem ei ole üldiselt pärsitud. Alkoholi osa enesetappudes, eriti meestel, on väga suur, kuna alkohol suurendab impulsiivust. Alkohol on tänapäeva ühiskonnas muutunud eluveest katkulevitajaks. Käitumuslik või sotsiaalne sõltuvus – komme teatud puhul teatud jooke juua.