Referaat Uimastid (0)

Sauga Põhikool
Uimastid
Referaat
Peeter Hansen
8. klass
Pärnu 2014
Sisukord
Sissejuhatus
Uimastid
Sõltuvus
1.1 Toksiidilised ained
1.2 Alkohol
1.3 Tubakas
1.4 Kofeiin
2.1. Kanep
2.2 Heroiin
2.3 Kokaiin
2.4 LSD
2.5 Amfetamiin
2.6 GHB
Sissejuhatus
Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid , bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed . Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab.
Uimastid
Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet , ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda uimastit üha uuesti. Uimastid võivad olla nii seadusega lubatud ehk legaalsed, kui seadusega keelatud ehk illegaalsed. Uimastid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või sünteesitud (näiteks amfetamiin). Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Alkohol ja tubakas on samuti uimastid: nad võivad tekitada sõltuvust, kuid nende kasutamine ei ole täisealistele seadusega keelatud.
Lähtuvalt nende toimest kesknärvisüsteemile võib uimasteid jagada erinevatesse rühmadesse:

Kesknärvisüsteemi depressandid ehk rahustava toimega ained on bensodiasepiinid, barbituraadid (ehk rahustid , uinutid ja antidepressandid ), alkohol, GHB ehk korgijook , erinevad opioidid nagu heroiin,fentanüül, mooniekstrakt, morfiin, kodeiin , metadoon ja teised.

Kesknärvisüsteemi stimulandid ehk ergutavad ained on kokaiin, amfetamiin, metaamfetamiin,, kofeiin, nikotiin ja teised.

Hallutsinogeenide ehk psühhedeelikumide alla kuuluvad LSD, psilotsübiin, fentsüklidiin ehk PCP jne.

Sissehingatavad ained ehk inhalandid on keemilised lahustid , bensiin, liim ja teiste olmekemikaalide aurud , gaasid, aerosoolid jne. (1)
Sõltuvus
Kõik uimastid võivad tekitada soovi tarvitada uimastit üha uuesti. Sõltuvus on krooniline haigus, mille puhul inimene on uimastiga vaimselt ja füüsiliselt nii ära harjunud , et normaalseks olemiseks ja enesetundeks peab ta seda pidevalt tarvitama. Samuti ei suuda inimene ise enam tarvitamist lõpetada: uimastita tundub elu nüri ja rõõmutu, teda vaevab suur iha järgmise annuse järele ja lisaks tekivad ebameeldivad võõrutusnähud. (1)
Uimastid on keemilised ained, mis sissevõetuna mõjutavad inimese kõiki tervise osasid - nii füüsilist, vaimset, psüühilist kui sotsiaalset. Kuna uimastite kasutamine/tarbimine viib sõltuvuse tekkeni, siis toob see endaga kaasa inimese enda kontrolli kadumise oma elu üle. Kurb on, et siis ei saa olla enam inimesel oma tahtmisest tulenevaid ettevõtmisi (näiteks täna lähen sõpradega kinno , homme teeme stiilipeo vms) ega unistusi (tahan saada arstiks, majandusanalüütikuks, tulevikus palju reisida ja luua toreda perekonna vms). Uimastite küüsi langenuna saab see inimene mõelda vaid sellele, et kust hankida uimastit, et keha ei valutaks ja mõtted ei käiks ainult mingi aine saamisest. Kõik muud mõtted ei saa pähe tullagi, sest see pole enam tähtis - kõik mõtted ja teod on seotud (inimesele endale tahtmatult) uimastava ainega. (3)
Sõltuvus võib olla vaimne ja/või füüsiline.
Vaimne sõltuvus tähendab, et pärast uimasti mõju lahtumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus.
Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on uimastite kasutamisega nii harjunud, et vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane uimastikogus saamata, jääb ta justkui haigeks : tekivad võõrutusnähud. Näiteks opioidide tarvitajal tekivad sülje- ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud terviseprobleemid. Eri uimastitel võivad võõrutusnähud olla erinevad: tekkida võivad ka näiteks paanikahäired, tugev depressioon , rängad unehäired ja palju muud ebameeldivat. (1)
1. Legaalsed uimastid
1.1 Toksilised ained
Toksilisi aineid sisaldavad liimid, tulemasina süütevedelik, värvid, aerosool ja bensiin. Nende ainete sissehingamine mõjutab hingamisteede tööd ja südame rütmi, võib põhjustada orientatsioonihäireid ja teadvusekaotust. Toksilise aine mõju all olev inimene võib kaotada enesekontrolli, muutuda hulljulgeks ja järelemõtlematuks. Ühtlasi väheneb tema võime endaga toime tulla. Toksiliste ainete sissehingamise korral võivad surma põhjustada lämbumine ja hirmust või liigsest jõupingutusest tekkinud südamehäired. Inimesel, kes jätkab toksilise aine sissehingamist teadvusekaotuseni, võib surma põhjustada ka enda oksesse lämbumine. (2)
1.2 Alkohol
Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Paljude arvates on alkoholi tarvitamine osa meie rahvuskultuurist, kuid kindlasti pole tegemist ohutu ainega, millest kõike juba teatakse . Alkohol mõjub ajule nagu tuimesti: mida rohkem juua, seda enam aju end „välja lülitab”. (4)
Inimesed joovad alkoholi eri põhjustel ja eri kogustes , aga peamiselt seetõttu, et neile meeldib alkoholi maitse ja mõju. Kuna alkoholi joomine on üldjuhul sotsiaalne tegevus, siis peetakse seda kahjutuks ajaviiteks. Alkoholi kasutatakse pidulikel puhkudel tooste öeldes ja kurbuses sellesse masendust uputades.
Mida rohkem juua, seda suurem on võimalus peagi mõne tõsise tervisehäirega silmitsi seista.
Kui inimene joob, imendub alkohol suust , söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski.

• Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega.
  
• Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur.
  
• Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest, neist 2/3 on mehed. (5)
  

Alkohol avaldab peale joomist kohest mõju kõigile organitele ja kudedele. Alkohol imendub verre, lahustub veres leiduvas vees ja jõuab vere kaudu kiiresti kõigi rakkudeni, sealhulgas närvirakkudeni, mille tulemusel kogeb alkoholi manustanud inimene heaolutunnet. Alkoholi manustamise tagajärjel suureneb vere alkoholisisaldus , alkohol väljub verest kindla aja jooksul, peamiselt maksa tegevuse tulemusel.
Alkoholi mõju organismile on mitmesugune, pikaajalise ja rohke alkoholitarvitamisega võib kaasneda teatud terviseriskide suurenemine. On andmeid ka selle kohta, et alkohol mõõdukas koguses on tervisele kasulik. (6)
1.3 Tubakas
Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. (4)
Tubaka tarvitamisel võib olla mitmeid põhjusi. Noortel on selleks peamiselt uudishimu ja sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on arvamus, et kui tarvitan tubakat, siis olen iseseisvam ja täiskasvanum.
Tubaka tarvitamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Ennekõike tuleks meeles pidada, et tubakas sisalduv nikotiin tekitab väga kergesti sõltuvust – füüsilist ja vaimset – millest on pärast väga raske vabaneda . (7)
Suitsetaja tunnused
Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks. Riietele , juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. Suitsetaja vananeb kiiremini. Tekib nn suitsetaja köha. Väheneb lõhnataju. Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. Väheneb kopsumaht , mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. Hingamine on raskem ning sagedamini tekib õhupuudus. Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. Suitsetaja on haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, sest suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. (7)
Suitsetamine on õpitud tava ja samuti tuleb suitsetamisest loobumist õppida ja teadlikult ette valmistada, kasutades professionaalse nõustamisteenuse abi.
Suitsetamisest loobumiseks või lisainfo saamiseks suitsetamise kohta võib alati pöördudaperearsti poole. (8)
1.4 Kofeiin
Kofeiini peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi stimuleerimine. Kofeiini mõju võib avalduda spontaanses aju elektrilise aktiivsuse tõusus, krambivalmiduse tekkes , liikumisaktiivsuse suurenemises ning reageerimismäära suurenemises. Lisaks närvisüsteemile ja südameveresoonkonnale avaldab kofeiin mõju ka teistele
elundkondadele. Kofeiin kiirendab hingamissagedust ning erituselundkonnas
suurendab kofeiin neerude kaudu naatriumi ja vee eraldumist. Kofeiini puhul on täheldatud ka stimuleerivat toimet mao soolhappe ja pepsiini sekretsioonile.
Suured kofeiinikogused võivad avalduda erinevalt, näiteks ärrituvuse, närvilisuse, ärevustunde, rahutuse, segaduse, paranoia, hallutsinatsioonide, pingeseisundi, peavalu, pearingluse, unetuse, isukaotuse, kõhulahtisuse, iivelduse, punastamise, käte värisemise, vereringehäirete, arütmia, madala vererõhu või valutundetusena. Need sümptomid võivad ilmneda nii pika- kui ka lühiajalisel tarvitamisel ning võivad olla kofeiinimürgistuse tunnusteks. Pikaajaline kofeiini ületarbimine võib täiskasvanutel esile kutsuda vaimseid rahutusi: une- ning ärevushäireid. (15)

Illegaalsed uimastid
2.1 Kanep
Kanep on üks iidsemaid kultuurtaimi , keda on sajandeid kasvatatud vastupidava kiu ja õlirikaste seemnete saamiseks. Paraku sisaldavad kanepi vormid kas suuremal või vähemal määral narkootilisi aineid, mistõttu taime kasvatamist piiratakse seadustega. Meil põllul või aias kasvanud hariliku kanepi toimeainete hulk on siiski sedavõrd väike, et võiks lubada reguleeritud põllumajanduslikku kiu- ja seemnekanepi kasvatust ka Eestis. (16)
Kanep ( Cannabis sativa, Cannabis indica) on laialt levinud üheaastane 2–3 meetri kõrgune põõsataoline taim, mis kasvab nii troopilises kui ka parasvöötmes, nii metsikult looduses kui ka kultuurtaimena. Kanepi lehed on sõrmjad, koosnedes tavaliselt 5–9 saagja servaga lehekesest. Kanepitaimes on umbes 400 eri kemikaali, neist 61 kutsutakse kannabinoidideks. Kannabinoididest on tähtsaim narkootiliselt aktiivne delta -9-tetrahüdrokannabinool (ehk lühendatult THC), mis tekitabki tarvitamisest tingitud psüühika muutusi. THC-sisaldus sigaretis (võttes lisaks arvesse suitsetamise kestust ja viisi) tagab küll saadud elamuse tugevuse, kuid paraku vastutab ka hilisemate kahjude ulatuse eest. (1)
Kanepitooteid tarvitades muutub inimese maailmataju ja käitumine. Kanepisuitsetaja on jutukas , naerab palju ja tunneb, et tema huumorimeel on saanud tiivad. Tema aja-ja ruumitaju , mälu ja keskendumisvõime, kriitikameel ning koordinatsiooni- ja reaktsioonivõime nõrgenevad. Refleksid aeglustuvad, suureneb söögiisu, eriti magusa järele. Kanepitoodetel on ka valuvaigistav toime. Suurte koguste tarvitamisel võivad tekkida hallutsinatsioonid. Võimalikud on paanika - ja ärevushood. (1)
2.2 Heroiin
Heroiin kuulub narkootikumide gruppi, mida kutustakse opiaatideks ja mida meditsiinis kasutatakse valuvaigistina. Heroiini saadakse morfiumist, millest see on kaks korda tugevam.
Puhas heroiin on valge pulber , aga tänavatel müüdav ei ole seda mitte. Tegelikult tapaks puhas heroiin inimese paari minutiga. seda segatakse muude pulbrite nagu kofeiini, kriidi , glükoosi, jahu ja talgiga ning tulemuseks on helepruunikas värv. Seda müüakse väikestes paberpakkides. Heroiini võib ninna tõmmata või tubakaga segatult suitsetada. Tõenäolisemalt kuumutatakse seda hõberpaberitükil küünla või välgumihkli kohal ja aure hingatakse sisse läbi kõrre või rulli keeratud hõbepaberi. Kõige levinum ja kõige ohtlikum manustamise viis on süstimine. Pulber segatakse teelusikatäie veega ja kuumutakse, siis täidetakse süstal. Heroiini võib süstida naha alla või lihasesse, aga kiireim mõju saavutatakse otse veeni süstides.
Heroiini manustamisel valdab kasutajat soe, unine tunne, koos narkootikumi mõjuga kaasneva tugeva õnnelainega. Esmakordsel kasutajl võib süda pahaks minna, eriti kui nad süstivad. kuna heroiin on depressant, siis see toimib kui rahusti . Heroiin tekitab eriti kergesti sõltuvust nii kehaliselt kui vaimselt. Tolerants tuleb kiirelt ning iga järgnev doos peab olema suurem, et tunda end normaalselt. Võõrutus nähud on krambid , lõdisemine, külmahood, aevastamine ja higistamine . Isegi kui need lõppevad säilib himi aine vastu. (9)
Esimestel heroiini tarvitamise kordadel tekkiv meeldiv tunne taandub kiiresti, sest organism kohaneb ainega. Endise joobeastme saavutamiseks peab manustama heroiini järjest rohkem. Joobele järgneval päeval muutub inimene ükskõikseks, murelikuks ja rahutuks, ta ei hooli isiklikust hügieenist ega oma välimusest. Järgmistel päevadel tunneb ta end haigena. Esinevad ka nutuhood, suurenenud pupillid ja pilgu fookustamise raskused, samuti nohu ja aevastushood, ebaselge kõne, halvenenud maitse- ja lõhnataju ning süljeerituse suurenemine. Kiirenevad pulss ja hingamine, esinevad oksendushood, tekib nn kananahk , inimest vaevavad unetus ning lihase- ja liigesevalu. Sümptomid hakkavad kaduma mõne päeva pärast ning umbes nädala pärast tervisehäired taanduvad. Võõrutusreaktsioon lõpeb kohe, kui narkomaan ainet uuesti manustab. Selline mõju suurendab aga veelgi sõltuvust ning süvendab narkomaanil arusaama, et teda aitab vaid uus narkootikumiannus. (10)
2.3 Kokaiin
Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Lõuna-Ameerika indiaanlased tundsid kokapõõsa lehtede ergutavat mõju juba 16. sajandil ning kasutasid neid usurituaalides ja väsimuse peletamiseks. (1)
Kokaiini ninna tõmmates algab toime mõne minuti pärast ja kestab paarkümmend minutit. Uimastist tingitud eufooria kadumise järel tunneb manustaja tugevat rahutust ja ärevust, hirmutunnet, vahel tekivad meelepetted. Kuna kokaiini toime on lühiajaline, tarvitatakse seda tihti tsüklitena mitmeid kordi järjest. Taluvuse pideva tõusu tõttu suurenevad manustatavad kokaiinikogused ka lühiaegsel kasutamisel mitmeid kordi.
Kokaiin tekitab kiiresti väga tugeva psüühilise ja ka füüsilise sõltuvuse. Kokaiini pikaajalisel tarbimisel ilmneb üldine mõtlemisvõime langus, otsustusvõimetus, apaatia, kõrgenenud ärrituvus, depressioon, enesetapumõtted. Kokaiinist saadav eufooria lüheneb, ebameeldivad järelmõjud aga pikenevad. (11)
 Korduval kasutamisel võib kokaiin tekitada südame rütmihäireid, südamelihase verevarustuse häireid ja infarkti . Samuti võib tarvitamine häirida aju verevarustust . Tekivad nina limaskesta kahjustused, kurgupõletik ja krooniline köha, söögiisu vähenemine ja kehakaalu langus, unehäired, keskendumisraskused, närvilisus, suguvõime langus. Alatoitumus on kokaiinitarvitajate puhul tavaline, sest kokaiin vähendab söögiisu. Juba mõne kasutamiskorra järel võib tekkida tugev vaimne ehk psüühiline sõltuvus.
2.4 LSD
LSD mõjul tekivad müstilised kogemused, ilmneb fantastiline maailm. 1960-ndatel aastatel oli ta kunstnike ja kirjanike hulgas üsna levinud. LSD mõjul tekivad müstilised kogemused, ilmneb fantastiline maailm.
LSD toime võib jagada kolme faasi.
1. faasis tekivad subjektiivsed sümptomid, nagu pearinglus , iiveldus , unisus, nõrkustunne, lihasevärinad. Silmaavad laienevad , nägemine muutub ähmaseks, kehatemperatuur tõuseb, süda peksleb, vere suhkrusisaldus suureneb.
2. faas algab umbes tund aega pärast tablettide neelamist. Tekivad tajuhäired valguse heleduse suhtes, värvid muutuvad säravaks, nende toonid ja intensiivsus varieeruvad pidevalt, esemed paistavad värvilise udu või vikerkaarena. Esemete vahekaugused ähmastuvad, kehatunnetus moondub. Käed-jalad võivad tunduda suurtena või kogu keha kahanenuna.
LSD puhul on ülekaalus nägemishäired. Esineb ka puute- ja haistmishallutsinatsioone. Väga lühikese aja vältel võib meeleolu teisenduda, elevus ja ülemeelikus vahelduda kurvameelsuse ja hirmuseisundiga. Häiritud on ajataju, sekundite jooksul toimuv võib tunduda, et kestab igaviku ja vastupidi.
3. faas - psühhofüsioloogilised nähud - saabub umbes kaks tundi või enam pärast LSD tarvitamist. See on "kogemuse kõrgpunkt", kus esineb raskusi mõtete koondamisel ja väljendamisel ning unenäolisi situatsioone. Narkootikumi kasutanul toimub selles staadiumis n-ö. keha ja hinge eraldumine ning ta võib kogeda nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. Jääb mulje nagu viibiks teises, ebareaalses maailmas. LSDst tingitud emotsionaalne reaktsioon on tugevasti sõltuv keskkonnast ja inimestest, kellega koos seda tarvitatakse. Muide, just koos seda tavaliselt kasutataksegi. (12)
LSD muudab oluliselt ümbritseva keskkonna tunnetamist, mõjutades tarvitaja taju, mõtlemist ja meeleolu. Tarvitamise tagajärgi ei ole võimalik ette näha: mõnikord nähakse huvitavate elamuste asemel õudusnägemusi. Kuna LSD mõju kestab kaua, tunnevad need inimesed tundide viisi paanikat ja kohutavat hirmu. (1)
2.5 Amfetamiin
Amfetamiin on täissünteetiline aine.
Tänavakaubanduses esineb amfetamiin tavaliselt tablettidena, kuid on saada ka pulbreid ja kapsleid. Neid neelatakse, kuid on andmeid ka amfetamiini sissehingamise ja veeni süstimise kohta. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas . Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga.
Kuna peod kestavad kaua, tihtipeale hommikul kella kuueni, võetakse amfetamiini selleks, et jõuaks üleval olla. Need, kes on juba sellega harjunud, ei saa enam pärast ilma hakkama. Kui pidusid on tihti ja nad kestavad ööd läbi, võib järgmisel päeval tulla probleeme oma kohustuste täitmisega ja need, kes on juba suuremad tarbijad, hakkavad end turgutama ka päeval.
Tarvitamisel esineb erutusseisund, rahutus, ärrituvus, raevuhood, kõrgenenud meeleolu, unetus, ebaadekvaatne käitumine, laienenud pupillid, südamepekslemine, vererõhk tõusnud, higistamine, seepärast soodutab ka aknete teket, võimalik meelepete teke.
Selle aine kasutaja tunneb suurenenud vaimset ja emotsionaalset toonust, kuulmis-, nägemis- ja teised aistingud teravnevad, suuremate annuste puhul võivad tekkida luulumõtted.
Amfetamiinid vabastavad nad neerupealistest adrenaliini ja noradrenaliini. Selle tagajärjel kasvab südamejõudlus, tõuseb vererõhk ja glükoosi ning vabade rasvhapete sisaldus veres, millega kaasneb lihaste jõudluse suurenemine. Amfetamiinid kutsuvad esile kõrgendatud meeleolu, eufooriat ja ülioptimismi, mille tõttu preparaadi tarvitaja ei suuda alati oma võimeid objektiivselt hinnata. Ta võib mitte tajuda oma võimete piiri. See ilmneb eriti selgelt sportlasel, kes end üle pingutades võib kokku variseda, äärmisel juhul isegi surra. (13)
Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib inimene kõhnuda, tema hambad hakkavad lagunema. Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb risk haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse. Võivad tekkida psüühilised, neuroloogilised ja/või seedekulgla talitluse häired. (1)
2.6 GHB
GHB on loodud ravimiks, kuid seda kasutatakse ka joobe tekitamiseks. Tänavakaubanduses müüakse GHB-d enamasti läbipaistva vedelikuna, mis on soolaka ja imala maitsega, õlija tekstuuri ja kollaka värvusega. GhB ehk rahvakeeli ‘‘korgijook’’ on narkootiline aine, mida kasutatakse lõõgastumiseks. Selle manustamisega koos alkoholiga jääb inimene varem või hiljem magama. (14)
Tavaliselt GHB-d juuakse , tarvitatav annus on pool plastpudeli korgitäit kuni üks korgitäis (s.o 3–7 ml). Mõju algab 15-30 minuti pärast ja kestab 1-3 tundi. Jääknähud võivad kesta kuni 10 tundi. Pärast ärkamist tarvitaja enamasti ei mäleta, mida ta joobes olles tegi või mis tema ümber toimus. Selliste omaduste tõttu on GHB-d kasutatud teinekord ka inimese uimastamiseks enne vägistamist.
Väikeste annuste korral on mõju sarnane alkoholiga – lõbusus, jutukus, seksuaalse erutuvuse tõus (eriti meestel), suureneb puudutustundlikkus. GHB pikaaegne pruukimine võib tekitada füüsilist sõltuvust. Uimasti ärajätmisel ilmnevad võõrutusnähud: unetus, ängistus ja värinad, mis võivad kesta päevadest mitme nädalani. (1)
Kokkuvõte
Kõik uimastid mõjutavad meie kesknärvisüsteemi. Need ained teevad tarbija uimaseks ja inimene ei taju enam ümbritsevat keskkonda korrektselt. Erinevatel uimastitel on erinevad toimed. Mõned teevad aeglaseks, teised aga tõstavad tuju. Mistahes uimastist kujuneb selle korduval tarbimisel sõltuvus. Organism ei saa enam ilma uimastita korralikult talitseda. Sõltuvus võib olla vaimene ja füüsiline. Narkootikume on leiutatud palju, osad neist pool juhuslikult ja teiseks otstarbeks.
Kerge on alustada, palju raskem lõpetada!
Kasutatud kirjandus

http://www.narko.ee/

http://www.kuriteoennetus.ee/35912
3. http://lemill.net/content/exercises/uimastid-ja-tervis/view
4. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/13016467557_Mis_on_uimastid_ja_kuidas_need_meie_elu_mojutavad_est.pdf
5. http://www.alkoinfo.ee/

http://www.jootargalt.ee

http://www.kliinikum.ee/attachments/article/108/Mis_on_tubakas.pdf

http://www.terviseinfo.ee/

http://www.visionpri.eu/drugs/heroiin.php

http://miksike.ee/docs/referaadid2005/heroiin_teelekepler.ht m

http://www.hot.ee/narkomaania/Kokaiin.ht m

http://www.kliinik.ee/artiklid/narkootikumid/aid-11141/LSD

http://www.hot.ee/sabunuki/amfetamiin.ht m

http://epl.delfi.ee/news/eesti/mis-on-ghb.d?id=66512742

http://www.toitumine.ee/kofeiin-4/
16. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=484