SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Merilin Tamme 10 a klass STIMULANDID Uurimistöö psühholoogiast Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14
Moonivedelik Unimagunakupardest saab kodusel teel valmistada heroiini sisaldavat vedelikku, mis mõjub inimese organismile nagu muudki opioidid. Slängis kutsutakse teda mitmete nimedega: moonikompott, moonitee, poppy, must, tšjornõi, rastvor, mak, kubik, kaif. Moonivedelik on levinud peamiselt Põhja- ja Ida-Eestis, kus mõned sõltlased eelistavad seda pulbrilisest heroiinist valmistatud lahuse süstimisele. Osaliselt sõltub selle uimasti levik ka narkoturu häiretest – moonivedelikku kasutatakse heroiini ja fentanüüli aseainena. Eestis ei tarvitata moonivedelikku enam kuigivõrd, rohkem oli see levinud 80-datel ja 90-datel aastatel. Peamisteks tarvitajateks on juba staažikad uimastisõltlased. Vedelik on pruunikas ning seda süstitakse, mõju algab peaaegu kohe ja kestab kuni kuus tundi. Kuna moonivedelikku keedetakse sageli ise, sisaldab see palju igasuguseid lisaained
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese
NARKOOTIKUMID Mis on uimastid? • Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD);
teistega on raskendatud. Analoogid: Petidiin- esimene täiesti sünteetiline morfiinitaoline ravim. Fentanüül ja sufentanüül- tugevatoimelisemad ja lühema toimekestusega derivaadid, mida kasutatakse pigem lõikuste ajal. Oksükodoon- sünteesitud tebaiini alusel, meenutab kodeiini, kuid on tugevama toimega ja ohtlikum sõltuvusetekitaja. Etorfiin- morfiinist rohkem kui tuhat korda tugevama toimega analoog, pääseb paremini ajju. Psühhostimulaatorid- närviergutid. Amfetamiin ja selle analoogid, kokaiin ja mõned teised taimsed mürgid, nt katinoon. Nõrgemad ja teistlaadi toimemehhanismiga ergutid- sigarettides leiduv nikotiin ja kohvis sisalduv kofeiin. Ecstasy. Närvihälvitid ehk hallutsinogeenid- muudavad ehk hävitavad tegelikkuse taju märkimisväärselt. LSD, meskaliin ja psilotsübiin. Kuidas taim käsutab inimest: narkomaania ehk uimastihullus Narkomaania on narkootikumide tarvitamine ja narkootikumid on keemilised ained, mis on
........................... ..........7 6) TARBIMIST MÕKUTAVAD KAITSEFAKTORID.................................................8 7) NARKOOTILISI JA PSÜHHOTROOPSE AINETE KLASSIFITSEERUMINE...............10 8) UIMASTITE TÜÜPID.................................................................................................11 · KANEPIST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED................................11 · UNIMAGUNAST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED - OPIAADID.....15 · AMFETAMIIN........................................................................................................18 · METAMFETAMIIN.................................................................................................19 · ECSTASY, MDMA............................................................................................................20 · METKATINOON ehk EFEDROON......................................................................21 · KOKAIIN.................
Transmitterite vabanemine intensiivistub või väheneb, põhjustades nende suurema või väiksema hulga sattumise sünaptilisse pilusse (nagu juhtub amfetamiini puhul). 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud, põhjustades transmitterite pikema viibimise sünaptilises pilus (nagu amfetamiini puhul). 3. Tagasipöördumine aksoni kaudu, mida võimaldavad tagasihaardemolekulid, on häiritud ja transmitterid jäävad sünaptilisse pilusse (nagu juhtub kokaiini puhul). 4. Transmittereid imiteeritakse. Uimasti seostub samadele retseptoritele (nagu kanepi puhul). 5. Uute neurotransmittermolekulide tootmine on pidurdunud. ... 1. Neurotransmitterite vabastamine on intensiivistunud või alanenud. 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud. 3. Tagasihaardemolekulide poolt neurotransmitterite tagasi haaramine aksoni kaudu on häiritud. 4. Neurotransmittereid imiteeritakse. 5. Uute transmittermolekulide produktsioon on pidurdunud. Erinevad neurotransmitterid omavad erinevaid efekte
UIMASTID REFERAAT Juhendaja:Liina Birnbaum Roman Tukmatsov 7.c Mis on uimastid ? Uimastid on kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis kutsub esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske. Paljudes peredes on igapäevane, et üks vanematest suitsetab või tarbib alkoholi
Tarvitamise tagajärgi ei ole võimalik ette ennustada: mõnigi kord nähakse huvitavate elamuste asemel õudusnägemusi. Kuna LSD mõju kestab kaua, tunnevad need inimesed tundide viisi paanikat ja kohutavat hirmu. Kasutaja võib hakata vägivallatsema, tal võib tekkida tunne, et keegi jälitab teda. Pikaajalised kasutajad võivad jääda vaimuhaigeks. Päevi, nädalaid või isegi aastaid peale LSD kasutamist võib ootamatult tekkida meelepetete kordumine. Heroiin Väga kange ja ohtlik uimasti. Hallikasvalge või pruunikas pulber. Süstitakse, suitsetatakse või tõmmatakse ninna. Süstides algab mõju peaaegu kohe ja kestab umbes 4-6 tundi. Heroiin tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust. Heroiinisõltlane ei suuda uimasti tarvitamisest loobuda ning vajab ainet mitu korda päevas, et end normaalselt tunda. Sellisest sõltuvusest on üliraske vabaneda. Kui pidev kasutaja ei saa mõne tunni pärast
ILLEGAALSED NARKOOTILISED AINED Mis on uimastid? · Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese närvisüsteemi ja psüühikat. · Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk Illegaalsed (näiteks: kokaiin, heroiin, marihuaana jne). · Illegaalseid ehk seadusega keelatud uimasteid nimetatakse narkootikumideks. · Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD). Olukord Eesis · Illegaalsete uimastite tarvitamine hakkas levima 1990ndate aastate algupoolel. · Eesti paistab EL-is silma keskmisest kõrgema narkootikumide tarvitamise sagedusega 1516- aastaste kooliõpilaste seas (ESPAD 2011).
enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufoori saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. Üks laialt levinud vahend on alkohol, mille valmistamist tunti juba inimkonna ajaloo hämarusest. Kõigi nende ainetega on osatud juba väga kaua aega inimese psüühikat mõjutada, olgu siis olmes, ravieesmärkidel või religioosetes rituaalides. Teaduse, tehnika ja meditsiini arengu käigus on looduslikest algainetest isoleeritud puhtad toimeained, nende eeskujul on sünteesitud uusi analoogilise toimega aineid. Sama iidne, kui on psüühikat mõjutavate ainete tarvitamine üldse, on ka kogemus
tulenevad 3) käitumisest tulenevad tervist toetavad või tervist nõrgestavad tegurid (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkohol) 4) keskkonnatervis saastatus, joogivesi5) tervishoid haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus 6) tervise edendus / Tervisekasvatus (indiviid, grupp, ühiskond)/Terviseõpetus.Vanematepoolsed determinandid: rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsusLapse elutsükli determinandid: KA, suitsetamine, alkohol ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: ülekaalulisus ja rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhu saastatus. 4. Tervise edendamine kui ideoloogia ja tegevus.Tervise edendamine on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Tervise edendamine kui ideoloogia, mis hakkab omandama üha suuremat kaalu tervishoiupoliitika kujundamisel. See on tegevus, mis innustab inimesi
Variant B 1.Milline on ajalooliselt enamlevinud aine meeleolumuutuse saavutamiseks Euroopa kultuuris? a. Kanep b. Alcohol c. Eeter d. Tubakas 2. ÜRO 1961 ja 1971 a. uimastite levikut piiravate konventsioonidega ühines Eesti Vabariik: a. 1991 a. b. 1995 a. c. 1996 a. d. 2000 a. 3. Käesoleval ajal Eestis iseloomulikuks tendentsiks HI-viiruse leviku osas: a. Hi-viirus levib ainult süstivate narkomaanide hulgas b. Sagenevad sugulisel teel nakkusjuhud c. Suurenenud on viiruskandvusega sünnitajate hulk d. Kõik eelnevad 4
NARKO Ermo Kungla 7.A klass 28.01.2014 Mis on uimastid ? Uimastid on :keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust. Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist. Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed näiteks alkohol,tubakas,energiajoogid või keelatud ehk illegaalsed näiteks kokaiin,heroiin. Päritolult kas looduslikud kanep või keemiliselt toodetud LSD. Uimastid jagunevad vastavalt toimele: stimulandid depressandid,hallutsinogeenid muud. Seadusele põhinevalt Uimastitega seonduvad süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Uimastitega seotud kuritegude karistus võib olla rahatrahvist eluaegse vangistuseni. Eestis pole lähiajal plaanis ühegi keelatud uimasti legaliseerimist. Legaliseerimine tähendab mingi teo muutumist süüteost täiesti legaalseks ehk lubatud teoks või tegevuseks
aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid. (http://www.narko.ee/et/mis_on_narko). 3.NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID Kanep Kanep on mitmetoimeline narkootikum tal on nii rahustavad, stimuleerivad, kui hallutsinogeensed omadused. Kõige sagedamini kasutatakse kanepit suitsetades. Haii suu kaudu manustamisel on toime kestvam ja sageli ettearvamatu. Mõnel 5
Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale..........................................................
Narkootiumid Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. (näiteks amfetamiinid ja trankvillisaatorid) Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt
Meelemürgid. Meelemürkide hulka kuuluvad alkohol, uimastid ja suitsetamine. Kõik need on väga tervist kahjustavad. Uimastid Uimastite kuritarvitamise problemaatika on Eestis küllaltki uus nähtus, millest viimase kümne aastaga kasvanud kiiret lahendust vajavaks probleemiks. Statistikast nähtub, et viimastel aastatel on narkootikumide tarvitamine järsult suurenenud just laste ja noorte hulgas. Lisaks sellele, et uimastite tarbimine halvendab inimese tervist ja
Alkaloidid referaat 11A 2011 Sisukord 1) Mis on alkaloid? 2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide 3) Mis on narko? 4) Uimastid 5) Sõltuvus 6) Üledoos 7) Ebapuhtad narkootikumid 8) Amfetamiin 9) Ecstasy 10) Kokkuvõte Mis on alkaloid? Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886
narkomaania Koostaja: Kaire Lanno Täiendanud: Merike Lippmaa Tunne vaenlast! Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Ainuüksi narkootikumide olemasolu ei anna põhjust nende proovimiseks! Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas, pole teada, millega seda segatud on; uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud; uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga.
rohekaspruun. Tavaliselt ekstrakt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. Kanepiekstraktis THC-sisaldus on 10-60%. Uimastiturul üsna harva esinev toode. Kanepi mõju. Kui ainet neelatakse või kui seda mälutakse, saavutatakse mõju poole tunni või tunniga. Joove võib kesta 3-5 tundi, suuremate annuste korral ka kauem. Kanep mõjub suitsetades juba mõne minuti jooksul ning seisund kestab annusest või selle kordamisest sõltuvalt mõne tunni. THC laguneb organismis aeglasemalt kui alkohol, kuna lahustub rasvas. Kasvõi pärast ühekordset tarvitamist on võimalik leida aine jälgi 30 päeva pärast, kui tarvitada ainet pikka aega, siis leidub ainet mitme kuu möödudes. Füüsiline mõju tunnused: · Suured või laienenud pupillid · Punased silmad · Rippuvad silmalaud · Kiire pulss ja kõrgenenud vererõhk · Suu kuivus · Oksendamine ja üldine halb enesetunne Psüühiline mõju tunnused: · Mõtteid on raske koguda · Mäluhäired
Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad ergutava toimega uimastid on: kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, MDMA, Ecstasy. Kokaiin: Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Kokaiin on enamasti valge, lõhnatu, tihti lund meenutava pulber. Suhteliselt kõrge hinna tõttu ei ole kokaiin Eestis väga laialt levinud. Slängis kutsutakse teda nimedega: koks, triip, koka, lumi, charlie, coke, dorogoi, kokos. Tuntuim illegaalne kasutamisviis on ninna tõmbamine, aine mõju kestab siis umbes 30 minutit. Harvem süstitakse kokaiini ka otse veeni, et mõju oleks tugevam. Kokaiini töödeldes saadakse
võimalik. AMFETAMIIN Amfetamiin on täissünteetiline aine. Kõige levinum on amfetamiinsulfaat tuhm valge pulber, mida müüakse paberist pakikestes või väikestes kilekottides. Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3 5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga. Amfetamiin esineb tablettidena, kapslitena ja lahustatuna vedelikus. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas. Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks. Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab veresooni, laiendab
2. Uimastitekahjustused 6 3. Enamlevinud narkootikumid ja psühhoaktiivsed ained. 7-11 3.1. Rahustava toimega uimastid 7-8 3.1.1. Opiaadid 7 3.1.2. Kanepi produktid 8 3.2. Stimulandid ehk ergutava toimega uimastid 8-10 3.2.1. Kokaiin ja crack 8-9 3.2.2. Amfetamiin 9-10 3.2.3. Ecstasy 10 3.3. Hallusinogeense toimega uimastid ehk hallutsinogeenid 10-11 3.3.1. LSD 10-11 Kokkuvõte 12 Kasutatud materjalid 13
Nii vastas küsimusele "Kas teie tutvusringkonnas on neid, kes on kasutanud narkootilisi aineid?" jaatavalt 67% Tallinna õpilastest. Teistes Eesti linnades õppivate noorte seas oli see arv 51%. Ka on meelemürgi proovimine levinud rohkem poiste kui tütarlaste hulgas ja rohkem vene õppekeelega koolide õpilaste ning mitte-eestlaste seas. Kõige populaarsemad koolides levivad narkootikumid on hasis (seda proovis esimese narkootikumina 23% vastanutest), marihuaana (21%) ja amfetamiin (18%). Hiljem meelemürgieelistused pisut muutuvad. Juba regulaarsemate tarvitajate populaarsuse edetabelis tõuseb 25%-ga esikohale amfetamiin. Hasisit suitsetab 24% ja marihuaanat 17% vastanutest, 15% tarvitab aga kõige meelsamini speed'i. Emori küsitlusepõhjal võib väita, et esimest korda proovivad praegused kooliõpilased "pilvedesse minekut" enamasti 16-aastaselt. N.-ö. kriitiliseks eaks tuleb aga lugeda
Eksamiküsimused 2012-2013 VARIANT A 1. Uimastite kuritarvitamine oli probleemiks juba ENSV ajal: a) Kinnipeetavate hulgas b) Kogu elanikkonna hulgas c) Meditsiinitöötajate seas d) Kõik eelnevad 2. HI-viiruse ja hepatiidi plahvatuslik levik Eestis süstivate narkomaanide hulgas jääb aastasse: a) 1991 1992 b) 1998 1999 c) 2001 2002 d) 2005 2007 3. Kõige kiiremini toimib uimasti alljärgneva manustamisviisi korral: a) Ninna tõmmates b) Lihasesse süstides c) Veeni süstides d) Suu limaskestadelt imendudes 4. Joonistage skeem, kus on ära näidatud kõik teadaolevad uimastid, ning skeemi aluseks on uimastite toime kesknärvisüsteemile. 5. Millisele uimastile iseloomulikud pikaajalised mõjud on järgmised: tekib emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, inimene võib
kahjulik kõrvalmõju ravitoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid, meelemürgid ja ka psühhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid külgi. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Narkootikumiks võib nimetada vaid sellist ravimit või muud ainet, mis on ametlikult narkootikumiks tunnistatus kas rahvusvahelise või ühe riigi dokumendiga. Ka Eestis on selline dokument (Eesti Vabariigi Tervisehoiuministeeriumi määrus nr 30 "Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite (ainete) kasutamise ja turustamise kord", mis on vastu võetud 27 nov. 1992.a). Narkootikumide kasutamine on seadusega keelatud, lubatud on see vaid rangelt
4 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Narkootikumiks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemis-, kuulmis- ja tundeaistanguid (Ganeri 2000: 10). Narkootikume saab liigitada mitmeti. Mõju järgi liigitatakse narkootikume depressantideks (nt opiaadid ja kanepitooted), stimulantideks (nt kokaiin ja amfetamiin) ja hallutsinogeenideks (nt LSD). (Oppar 2010: 3) Depressandid on kesknärvisüsteemi tegevust mõjutavad narkootikumid, mis aeglustavad ajutegevust. Stimulandid on kesknärvisüsteemi mõjutavad narkootikumid, mis aktiviseerivad ajutegevust. Hallutsinogeenid avaldavad mõju mõistusele, moonutades kasutaja kuulmis- ja nägemisaistanguid. (Whyman 2002: 132) 1.1 Eestis enam levinud narkootikumide üldtutvustus 1.1.1 Amfetamiin
Uimastava toimega ained- nende üldine iseloomustus ja liigitus KRISTINA KASEMÄGI SISUKORD Uimastite liigitus Depressandid Alkohol Barbituraate Kokaiin Opiaadid Amfetamiin Stimulandid Hallutsinogeenid Kofeiin Kanep Nikotiin LSD Uimastite liigitus Toime ja eripära järgi jaotakse uimastid kolme suurde rühma- depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid. Depressandid Väikestes kogustes pruugituna tekitavad depressantide hulka kuuluvad ained kerget eufooriat, kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ja pikendavad reaktsiooniaega. Suurte dooside korral muutub inimese kõne segaseks ning ebakindlaks, ette võib tulla teadvuse kaotus.
Noorte kasvatamise ja jälgimise võtmeroll on üha enam kandunud õpetajale. Paljud vanemad on delegeerinud laste kasvatamise koolile ja nõuab head haridusteenust, tundmata huvi oma lapse käekäigu üle. Kooli kuulumine nn eliitkoolide või erakoolide hulka ei mõjuta oluliselt õpilaste kontakte uimastitega. Kanepi osatähtsus varieerub väga suurtes piirides. Kui probleem tekib varem, on kanepi osatähtsus tublisti väiksem ja psühhostimulaatorite osatähtsus suurem. Kui uimasti tarbimine algab hiljem, on kanepi osatähtsus tunduvalt suurem. Mida vaesem ja suurema töötusega piirkond, seda väiksem on kanepi osakaal ja seda rohkem proovitakse psühhostimulaatoreid. Tarvitatakse ka väga toksilisi uimastavaid aineid- tareeni ja efedriini, mida ekstraheeritakse käsimüügi ravimitest Sudafedist ja köhasiirupitest. Narkootikumide kasutamise staadiumid: • Eksperimenteerimine e. proovimine- aine väikestes kogustes tarvitamine ilma eelneva planeerimiseta
on ka mitmel pool lubatud, näiteks teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeks kasutuseks erilitsentsi alusel. Näiteks botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit aina uuesti ja uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. ( Mida suurem kogus deda ohtlikum). Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda.