Psühholoogia: Stimulandid (1)

Stimulandid ehk ergutid stimuleerivad kesknärvisüsteemi. Psühhostimuleeriva toimega on mitmeid ravimeid, mis vähendavad väsimust, parandavad meeleolu, suurendavad objektiivselt vaimset ja füüsilist töövõimet. Selliste ravimite hulka kuuluvad kokaiin, kofeiin, nikotiin, amfetamiin, ecstasy ja samas ka unetabletid. Tavaliselt tõstavad need ained südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Ainete manustamisel paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad.
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida stimulante ja nende toimet inimese organismile, seda kohvi joomise ehk kofeiini manustamise näitel. Valimi moodustasid Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi 15 õpetajat, kes tarvitavad kohvi.
Töö koosneb teoreetilisest ja uurimuslikust osast. Uurimistöö teoreetilises osas on antud ülevaade stimulantidest, nende klassifikatsioonist, kasutamisviisidest ja mõjust inimese organismile.
Töö teine osa annab ülevaate uurimuse korraldamisest, uurimismeetodist ja tulemustest.
Avaldan tänu Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi õpetajatele, kes olid lahkesti nõus minu uurimuses osalema .

1. Teema teoreetiline käsitlus

1.1. Uimastid

Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nimetatakse psühhoaktiivseteks
aineteks ehk uimastiteks. Osa neist on kasutusel ilma piiranguteta ( kohv ), mõnede kättesaadavuse suhtes on kehtestatud piirangud ( vanuseline piirang tubakatoodete ja alkoholi puhul ), osade kasutamist kontrollitakse rahvusvaheliselt või riiklikul tasandil ( kanep, opiaadid ). ( Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus 2004: 42 )
Uimasti on aine, mida saab kuritarvitada, sõltumata asjaolust, kas selle aine kasutamist reguleeritakse seadusega või mitte. Psühhoaktiivseid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud, nimetatakse narkootikumideks. (Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 42 )
Uimastid võivad olla:
- Ained, mis kuuluvad kontrollitavate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse ( narkootikumid ) ;
- Alkohol , tubakas , kohv ;
- Mitmesugused lahustid , liimid , aerosoolid .
Uimasteid võib liigitada mitmeti. Enam levinud on nende eristamine valmistusviisi, päritolu ja toime järgi kesknärvisüsteemile. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 42 )
Uimastid jagunevad:

Valmistusviisi järgi
- Kodusel teel valmistatud (marihuaana, psilotsübiini sisaldavad seened, moonivedelik ) ;
- Tööstuslikult valmistatud ( morfiin, amfetamiin ).

Päritolu järgi
- Looduslikud ( kanepist, unimagunast, kokapõõsa lehtedest valmistatud ) ;
- Sünteetilised, mis jagunevad omakorda poolsünteetilisteks ja täissünteetilisteks ;
- Poolsünteetilsed ehk looduslikust toorainest valmistatud ( heroiin ) ;
- Täissünteetilised ehk keemilistest ühenditest valmistatud ( amfetamiin, ecstasy, fentsüklidiin ).
Uimastid jagunevad toime järgi kesknärvisüsteemile:
- Stimulandid ehk ergutavad ained ( amfetamiin, metamfetamiin , ecstasy, kokaiin ) ;
- Hallutsinogeenid ehk meelepetteid esile kutsuvad ained ( LSD, PCP, psilotsübiini sisaldavad seened ) ;
- Depressandid ehk rahustavat toimet avaldavad ained ( opiaadid, rahustid, alkohol ).
Lisaks on olemad aineid, mis ei sobi ühegi siin nimetatud kategooria alla. Näiteks kanepi puhul sõltub toime annuse suurusest . Mõned ained sobivad mitmesse kategooriasse. Näiteks nikotiin on üheaegselt nii stimulant kui depressant , samuti GHB ja ecstasy, mis on ühteaegu nii stimulandid kui hallutsinogeenid. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 43 )

1.2. Sõltuvus

Eristatakse psüühilist ja füüsilist sõltuvust uimastitest. Psüühiline sõltuvus ehk iha on vastupandamatu tung seda iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Üldjuhul on iha teke seotud uimasti mingi subjektiivselt meeldiva toimega (nt. eufooria , ergastumine, rahunemine, joove , hallutsinatsioonid). See on tunne, mida tahetakse korduvalt läbi elada. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 43 )
Füüsiline sõltuvus on organismi kohanemine uimasti olemasoluga. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud. Need psüühilsed ja füüsilised vaevused on enamasti vastupidised uimasti enese toimeilmingutele: näiteks stimulantide puhul unisus ja depressiivsus, depressantide puhul unetus , ärevus, motoorne erutus ja krambid . Võõrutusnähud kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 43 )
Taluvuse ehk tolerantsuse tõus uimasti suhtes on olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna enam sugjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Annust suurendatakse, et saavutada esialgne toime. Tolerantsuse suurenemine on organismi kaitse- ja kohanemisreaktsioon uimastile, mis aitab organismil säilitada sisemist tasakaalu ning võimaldab funktsioneerida uimasti poolt muudetud sisekeskkonna tingimustes. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 43 )
Käesolev uurimistöö käsitleb põhjalikumalt ühte uimastite alaliiki, ergutavaid aineid ehk stimulante.

1.3. Stimulandid ehk ergutid

1.3.1. Kofeiin

Kofeiin on uimasti, mida leidub peamiselt kohvis, kuid ka tees, kakaos ning karastus - ja energiajookides. Kofeiin on kättesaadav ka tablettidena. Suurtes kogustes jooduna tõstab kohv vererõhku ja kurnab südant. ( Psühholoogia gümnaasiumiõpik 2002: 64 )
Kohvisõltuvus kasvab välja siis, kui juuakse päevas üle 5-6 tassi kanget kohvi. Kohviga liialdamine põhjustab rahutust, ärritust, unehäireid ja kui sellest äkki loobutakse põhjustab see peavalu ja depressiooni. Kohv ja kofeiini sisaldavad joogid aitavad treeningpinge tagajärjel tekkinud lihasvalu leevendada. Kuna kofeiin aitab lihasvalust kiiresti üle saada, siis saavad treenijad oma treeningprogrammi pikendada. Kahes tassis kohvis sisalduv kofeiini hulk, sissevõetuna enne treeningut suurendab vastupidavust nii hästi treenitud sportlastel kui ka harrastajatel. Seda seletatakse sellega, et kofeiin stimuleerib rasvade lagundamist energeetilistel eesmärkidel ning see aeglustab glükogeeni ärakasutamist. Kofeiin ei ole hea noorele kasvavale organismile. Meditsiiniliselt saab seda kasutada kui südametegevuse stimulaatorit või diureetikumi. Paljud uurimused kinnitavad, et rasedad naised peaksid hoiduma kofeiinist , sest muidu võib sellest tuleneda nurisünnitus. Kofeiini kasutatakse koos ravimitega, et need tõhusamalt mõjuksid, näiteks koos valuvaigistitega. ( Psühholoogia gümnaasiumiõpik 2002: 64 )
Kohvi joomine võib aidata ravida kiilaspäisust, kuna kofeiin blokeerib juukseid kahjustava aine negatiivse toime. ( 3 )
Kofeiin vähendab aju verevarustust veresoonte ahendamise teel. Kofeiini toniseeriv toime vabastab adrenaliini ja dopamiini. Kofeiin mõjub lühikese ajaraamis meeldivalt. ( 4 )
Kofeiini lühiajaline toime
Inimesed reageerivad kofeiinile erinevalt, kuid selle suuremates annustes tarbimine tekitab üldiselt ebameeldiva tunde. Unisus ja väsimus vähenevad, keskendumisvõime, reaktsioonikiirus, tähelepanu ja mälu paranevad. Kofeiin kiirendab hingamist, tõstab vererõhku, suurendab uriinieritust ja ergutab südamelihast. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 51 )
Kofeiini pikaajaline toime
Pikaajalise kofeiinitarvitamise tagajärjel võivad tekkida keskendumisraskused, unehäired ja kergesti ärrituvus, organismis väheneb kaltsiumisisaldus. Võib suureneda risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse. Raseduse ajal soovitatakse kofeiini tarbida võimalikult vähe, sest kofeiini tarbimine vähendab vastsündinu sünnikaalu. Kofeiin eritub ka rinnapiimaga, mistõttu lapsed magavad vähem ja on tujukamad. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 51 )

1.3.2. Kokaiin ja crack ( triip, koka, kräkk)

Kokaiini tehakse kokapõõsa lehtedest, tarvitusel on see stimulant peamiselt valge pulbrina. See on kesknärvisüsteemi erguti ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. 2-3 m kõrgune kokapõõsas kasvab Peruu Andide idanõlvadel ja selle lehti kasutasid juba inkade ülikuist esivanemad. Kokalehtede toimet tundsid juba Lõuna- Aafrika põlisrahvad, inkade uskumust mööda olid jumalad kinkinud neile kokapõõsa selleks, et nad saaksid taime lehti närides oma näljatunnet leevendada ning jõudu taastada, teisalt aga unustust leida. Kaua aega usuti , et kokaiinil on vaid positiivne mõju. Kokaiini kasutatakse peamiselt mõnuainena, kuid see on ka kohalik tuimesti, mida kasutatakse meditsiinis silma-, kurgu - ja ninaoperatsioonidel. Selle aine segu morfiini, alkoholi ja siirupiga on kasutatud valu kõrvaldamiseks vähi puhul. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine , kultivatsioon ning levitus on üle maailma keelatud. Mõõduka kokaiinidoosi tekitatud eufooria kestab veidi üle poole tunni. Kokaiin parandab tähelepanuvõimet, lühendab reaktsiooniaega, kiirendab mitmesuguste vaimsete ülesannetega toimetulekut ja teritab mälu. ( 8 )
Kuna tegu on stimulandiga, siis põhjustab see energiapuhangu, ent aine mõju kadudes ilmneb füüsiline kurnatus , tekivad ärevus ja depressioon. Suurte dooside korral võib esineda hallutsinatsioone. ( 9 )
Kuni 1910 . aastani sisaldas kokaiini ka coca -cola, nüüd maitsestatakse seda jooki kokapõõsalehtede kokaiinivaba ekstraktiga. Kuid oma adrenaliinisarnase toime tõttu muutus kokaiin ka uimastiks ja just rikaste uimastiks, sest ta hind kujunes suhteliselt kõrgeks. Kuigi tooraine on odav ( 1 tonn lehti maksab 2000 dollarit ), saab tonnist ainult 2 kg puhast kokaiini, hulgimüügi hinnaga juba 40 000 dollarit. Illegaalne kokaiinitööstus annab tööd rohkem kui miljonile inimesele. ( Psühholoogia gümnaasiumiõpik 2002: 64 )
Carck, mis kujutab endast kokaiini vaba aluselist vormi, on kokaiini suitsetamiseks kasutatav variant. Kokaiini ohtlikkus suureneb, kui seda manustada koos alkoholi, kofeiini või nikotiiniga. Kokaiinist tekkiv sõltuvus on rohkem psüühilist laadi , kuid see võib tekkida väga kiiresti. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 49 )
Kokaiinijoobe tunnused:
- Füüsilised: kiire pulss , laienenud pupillid , kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kehatemperatuur , koordinatsioonihäired, kiire pindmine hingamine , kinnine nina, püsimatus, naha kratsimine ;
- Psüühilised: eufooria, hüplev mõtlemine, kõnehäired, ebaadekvaatsed reaktsioonid.
Kokaiini lühiajaline toime
Kokaiini toime püsib võrdlemisi lühikest aega, vähem kui pool tundi. Tekkiv joove tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja hingamist. Suurte kokaiiniannuste manustamisel võivad tekkida krambid, jälitusmaania, hirmutunne ja agressiivsus. Mõned kasutajad saavad kokaiinist mürgituse, sest neil on aine suhtes ülitundlikkus, mida ei ole võimalik ette näha. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 49 )
Kokaiini pikaajaline toime
Korduval manustamisel võib kokaiin esile kutsuda südame rütmihäireid, südamelihase verevarustuse häireid ja infarkti . Kokaiin võib häirida ka aju verevarustust, sest ahendab veresooni. Tekivad nina limaskesta kahjustused ( mis võivad põhjustatad ninaverejookse ), kurgupõletik ja krooniline köha, söögiisu vähenemine ja kehakaalu langus, unehäired ning suguvõime langus. Juba mõnekordse kasutamise järel võib saabuda tugev psüühiline sõltuvus. Kokaiinikasutamine raseduse ajal võib lootele põhjustada ajukahjustusi, neerude arengupuudulikkust ja surma peale sündimist. Ellujäänud lapsed võivad olla väikese sünnikaaluga, neil võib esineda krampe ja südame rütmihäireid. Hiljem võib tekkida raskused keelelises ja tunnetusprotsesside arengus. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 49 )

1.3.3. Nikotiin

Nikotiini nimi pärineb Prantsuse diplomaadilt Jean Nicot’lt, kes oli saadik Portugalis, Lissabonis. Just tänu temale avastas Catherine de Medici tubaka, sest ta soovitas seda selle arvatavalt rahustava toime tõttu; sellest algaski tubaka kasutuselevõtmine Euroopas. ( 13 )
Nikotiin on mürk, mida toodab looduslikult tubakataim ja mida kasutatakse selle neutraliseeriva toime tõttu näiteks arvukates putukatõrjevahendites. Vähestes kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiin tekitab sõltusvuse, seega on ta narkootiline aine. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese.Väikeses koguses nikotiini ergutab närvisüsteemi, mistõttu inimene muutub erksamaks ning tema keskendusmisvõime ja enesetunne võivad mingil määral paraneda. Satub organismi peamiselt kopsude kaudu suitsetamisel, samas imendub hästi maost ja naha kaudu. Nikotiin kahjustatakse maksas, osaliselt ka kopsudes ja neerudes. Eritatakse organismist 3–4 päeva jooksul. Pikemaajalisel suitsetamisel võib tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Ülemääraselt tarbituna tekitab nikotiin iiveldust ja oksendamist, mis omakorda võib hingamisteede halvatuse tõttu surmaga lõppeda. ( 14 )
Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Nikotiin kutsub esile vererõhu tõusu ja kiirendab südame rütmi, vabastab adrenaliini ja vähendab isu. Võõrutusnähud avalduvad ärrituvuse, peavalude ja ärevusena, mis võib põhjustada depressiooni. Nikotiin avaldab otsest mõju olulistele vähi arengu biokeemilistele radadele rakus. Nikotiin valdavalt ei tekita ise vähki, vaid pigem muudab olemasolevad vähivormid agressiivsemaks. ( 15 )
Närimis- või põsktubakat müüakse plekktoosis parajateks annusteks pakituna. Ka nuusktubakat turustatakse sarnastes toosides, annuse saab ninna tõmbaja ise valida. Nii närimistubakal kui nuusktubakal on ühine kokkuleppeline nimetus snuus. Tubaka närimisel tõuseb nikotiinisisaldus veres aeglasemalt kui tubaka suitsetamisel. Tubaka närija saab mitmeid vähkitekitavaid ained, mis suurendavad riski haigestuda suuõõnekasvajatesse. Tubakanärijail võib täheldada ka igemete eemaletõmbumist hakkastest. Tubaka ninnatõmbamine põhjustab nina limaskesta kahjustusi. Nikotiin on tugevat sõltuvust tekitav aine. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 57 )
Nikotiinijoobe tunnused
- Sõltuvalt tarbijast ja olukorrast on nikotiinil kas ergutav või rahustav toime.
Nikotiini lühiajaline toime
Lühiajalisel tarvitamisel tõstab nikotiin vererõhku, kiirendab pulsisagedust, ahendab veresooni, langetab kehatemperatuuri, vähendab ärevust, võib parandada keskendumisvõimet ja mälu. Osad kasutajad kogevad iiveldustunnet. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 57 )
Nikotiini pikaajaline toime
Pikaajalisel tarvitamisel võib nikotiin tekitada hingamisteede haigusi ja maohaavu, samuti südame- ja veresoonkonna haigusi. Oluliselt suureneb hingamisteede, seedetrakti ja emakakaelavähi oht. Suitsetamine soodustab vere hüübimist ning võib tekitada ajurabanduse – eriti ohustatud on naised, kes suitsetavad ja kasutavad rasestumisvastaseid hormoontablette. Suitsetamine soodustab kortsude teket, sest nikotiini toimel ahenevad pindmised nahaveresooned. Suitsetamine raseduse ajal suurendab raseduse katkemise ohtu ning võib põhjustada lapse väiksemat sünnikaalu, lastel võib sagedamini esineda allergiaid ja kopsutalitluse puudujääke. Ka passiivselt suitsetavat ema loode saab nikotiini. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 58 )

1.3.4. Inhalandid

Inhalantideks nimetatakse mitmesuguseid sissehingatavaid aineid. Nendeks võivad olla mitmesugused kemikaalid : liimid, olmekeemia, aerosoolid, bensiin ja lahustid. Enamikku sellistest toodetset on lihtne hankida ja need on suhteliselt odavad, mistõttu inhalantide tarvitamine on levinud eelkõige laste hulgas. Inhalantide toime sõltub tarvitaja ootustest ja ümbritsevast keskkonnast. Uimastav toime kestab umbes pool tundi, mõju hajudes järgneb depressioon ja rahutus . Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus. Ähvardab lämbumisoht, samuti on keemilised ained väga tule- ja plahvatusohtlikud. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 58 )
Inhalantide joobe tunnused
- Füüsilised: ähmane pilk, kõnehäired, liigutuste ebaühtlus, orientatsioonihäired, iiveldus , pööritus, köhimine ;
- Psüühilised: unisus, võib tekkida teadvusekaotus.
Inhalantide lühiajaline toime
Inhalantide lühiajalisel tarbimisel tekivad eufooria, kõikvõimsustunne ja valutunde vähenemine. Väheneb söögiisu, tekkida võivad hallutsinatsioonid. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 59 )
Inhalantide pikaajaline toime
Inhalantide pikaajalisel kasutamisel võivad suu ja nina ümbruses tekkida haavandid. Tekib krooniline köha, halveneb mälu, arenevad keskendusmiraskused. Kaduda võib närvide aistmisvõime, kahjustuvad aju, maks ja neerud. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 59 )

1.3.5. Amfetamiin (amf, spiid, A, alfabeet, kiirus)

Amfetamiin levib valge, kergelt kollaka või hallika pulbrina ja tablettidena, seda võetakse suu kaudu sisse, tõmmatakse ninna, suitsetatakse või süstitakse. (Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 50 )
Amfetamiinid on sünteetilised ained. Väikestes kogustes tarvitatuna tekitavad nad eufooriat, suurendavad tundlikkust, lühendavad reaktsiooniaega ja parandavad liigutuste koordinatsiooni. Kuna organism kohaneb nende ainetega kergesti, siis vajatakse ühe suuremaid doose. ( 19 )
Inimene, kes hakkab amfetamiini tarvitama , manustab seda iga 3-4 tunni tunni järel. Niiviisi möödub umbes nädal, siis kukub ta ära ja magab mitu päeva järjest. Ärgates tunneb ta suurt nälga ja veelgi suuremat vajadust selle aine järele. Iseloomulikud on ka paranoilised luulud. Varem on amfetamiini ravimina kasutatud ka söögiisu vähendamiseks ja kaalu langetamiseks . Pideval tarvitamisel tekib psüühiline sõltuvus.
( 20 )

1.3.6. Metamfetamiin (jää, kristall, ice)

Metamfetamiin on amfetamiinist kangem ja tugevama mõjuga teisend, mis levib valge pulbri või kristalse läbipaistva ainena. Metamfetamiini manustatakse peamiselt suitsetades, aga ka süstides ja suu kaudu võttes. Toime on sarnane amfetamiini toimega, kuid kestab kauem. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 50 )
Amfetamiini ja metamfetamiini joobe tunnused
- Füüsilised: laienenud pupillid, kiire pulss, kõrgenenud kehatemperatuur, higistamine , koordinatsioonihäired, unetus, püsimatus, suurte annuste puhul võivad esineda krambid ;
- Psüühilised: närvilisus, rahutus, hüplev mõtlemine, seosetu kõne, elevus.
Amfetamiini ja metamfetamiini lühiajaline toime
Tekivad eufooria ja erutatus, suurenenud jutukus, püsimatus ja enesekindlus , taanduvad füüsiline ja vaimne väsimus. Söögiisu väheneb, võimalik on agressiivne käitumine teiste ja enda suhtes. Võivad tekkida südame- ja veresoonkonnahäired, sest amfetamiin ergutab sümpaatilist närvisüsteemi ja koormab südant. Amfetamiini manustamisel korduvalt mitme päeva jooksul võib areneda amfetamiinipsühhoos – ilmnevad nägemis- ja kuulmispetted, tagakiusatusmõtted ja agressiivne käitumine. Amfetamiini puhul on tavaline, et selle toime sõltub inimese isiksusest ja keskkonnast aine manustamise ajal. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 50 )
Amfetamiini ja metamfetamiini pikaajaline toime
Amfetamiini ja tema teisendite pikaajalise tarvitamise tulemusena võib kõhnuda, hambad võivad hakata kiiresti lagunema . Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, taandub loomulikul teel saadud naudingutunne , võivad tekkida mäluhäired. Suureneb võimalus jääda südame- ja veresoonkonnahaigustesse. Metamfetamiini korduvkasutamine võib põhjustada raskeid psüühilisi, neuroloogilisi, südame- ja veresoonkonna või seedekulgla talitluse häireid. Amfetamiini ja metamfetamiini kasutamine raseduse ajal halvendab loote toitainete saamist ja põhjustab tema kasvu aeglustamist . Amfetamiin võib tekitada ajukahjustusi. Vastsündinud võivad sündida võõrutusnähtudega, mida iseloomustavad eriline nutt, imemisraskused ja oksendamine , ka värisemine ja unehäired. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 50 )

1.3.7. Ecstasy (tablett, E, ADAM, biskviit, diskoburger)

Ecstasy peamine koostisaine on amfetamiin. Seda võetakse sisse erivärviliste ja erikujuliste tablettide või kapslitena. Võib esineda pulbri kujul. Ecstasy´t valmistatakse sageli põrandaalustes laborites ja pulbri-tabletid võivad sisaldada sünteesi vaheprodukte. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 51 )
Ecstasy joobe tunnused
- Füüsilised: laienenud pupillid, kiirenenud pulss, kõrgenenud kehatemperatuur, koordinatsioonihäired, üliaktiivsus ;
- Psüühilised: kasvav avatus ja heasoovlikkus, suurenenud empaatiavõime, võimalikud paanikahood ja meeltesegadus.
Ecstasy toime
Nii lühi- kui ka pikaajaline ecstasy toime sarnaneb amfetamiini toimega. Mõlemal juhul on tegemist tugeva ergutiga. Ecstasy suurtes annustes tarbimine võib esile kutsuda hallutsinatsioone. Pideval tarbimisel võib kujuneda psüühiline sõltuvus. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 51 )

1.3.8. Kanep

Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica . Kanepitaimed ja selle ekstraktid sisaldavad üle 60 keemilise aine, mille koondnimetus on kannabinoidid. Nende ühendite tõttu ongi kanepil psühhoaktiivsed omadused: kanepit tarvitades muutuvad inimese maailmataju ja käitumine ning asju hakkab juhtuma. ( 22 )
Sõltuvalt tootmisviisist saab kanepitaimest marihuanat või hašišit. Marihuana on on kanepi emastaime kuivatatud ja peenestatud ladvad, väikesed varretükid ja õisikuosad. Hašišit saadakse kanepitaimede vaigutaolisest eritisest, mis kuivatatakse ja pressitakse kokku. ( 22 )
Kanepi joobe tunnused
- Füüsilised: punased silmavalged, laienenud pupillid, kiire pulss, kehatemperatuuri alanemine, seedefunktsiooni aeglustumine, võimalik halb enesetunne ;
- Psüühilised: eufooria, lõõgastus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, muretus, kohatu naermine, muutunud ajataju, meeltesegadus.
Kanepitoodete lühiajaline toime
Kanepitoodete lühiajalisel tarvitamisel tekivad naeruhood ja jutukus, kõrgeneb enesehinnang ja väheneb kriitikavõime. Suureneb söögiisu ja eriti isu magusa järele. Kanepil on ka valuvaigistav toime. Aeg tundub kulgevat aeglasemalt, meeleline taju tervaneb. Suurte kanepikoguste tarvitamisel võivad tekkida hallutsinatsioonid. Võimalikud on paanika- ja ärevushood, eriti algajatest kanepitarvitajatel. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 57 )
Kanepitoodete pikaajaline toime
Kanepitoodete pikaajalisel tarvitamisel tekib pidev väsimus, kaob huvi ümbritseva suhtes. Tekivad keskendumisraskused ning nõrgeneb tähelepanu ja lühiajaline mälu. Neil, kes palju ja pidevalt kanepit kasutavad ja siis äkki lõpetavad, ilmneb võõrutussündroom, mida iseloomustavad püsimatus, kõrgenenud ärritavus, unetus, iiveldus ja lihastõmblused. Kanepitooted võivad tekitada psüühilise sõltuvuse. (Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 57 )

1.3.9. GHB ehk gammahüdroksübutüraat (korgijook)

GHB on aine, mida väikestes kogustes leidub iga inimese organismis. Tegemist on iseloomuliku soolase maistsega plastpudelitesse või ampullidesse pakendatud pulbri või siirupitaolise vedelikuga. Tihti kasutatakse GHB-d koos teiste uimastitega nende toime tugevdamiseks. Nii suurendab GHB amfetamiini või ecstasy stimuleerivat mõju ning alkoholi ja rahustite rahustavat mõju. Juues ilmneb mõju 15-30 minuti jooksul pärast tarvitamist. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 58 )
GHB- joobe tunnused
- Füüsilised: lihatse lõtvus, krambid, aeglane ja sügav hingamine, alanenud pulss, võimalik oksendamine ja teadvusekadu ;
- Psüühilised: loidus ja unisus, itsitamine, jutukus, seosetu kõne.
GHB lühiajaline toime
Tekib lõõgastustunne, heaolutunne ja eufooria, suureneb puudutustundlikkus. Meestel suureneb seksuaalne erutuvus. Joobele võib järgneda mõnetunnine uni. Suur annus võib põhjustada teadvuse kadu ja hingamise seiskumist. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 58 )
GHB pikaajaline toime
GHB pikaajaline kasutamine võib põhjustada psüühilist sõltuvust. GHB võib põhjustada raskeid mürgitusi, millega võib kaasneda surm. GHB maustamine koos alkoholiga suurendab raske mürgituse ohtu. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 58 )

Kasutatud kirjandus

1) Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Õpetajaraamat. 7. – 9. klassile ja gümnaasiumile. Lk 42-62. Tallinn 2004. Kirjastus Ilo.
2) Uljas , J., Rumberg, T., 2002. Psühholoogia gümnaasiumi õpik lk 64-65
3) http://www.postimees.ee/100107/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/238413.php
4) http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=263198&d=20080121&a=1
5) http://et.wikipedia.org/wiki/Kofeiin
6) http://www.mees.eu/?nodeid=68&lang=et&articleid=72
7) http://www.inimene.ee/pages.php3/1710,700#Kofeiin
8) http://et.wikipedia.org/wiki/Kokaiin
9) http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,17,50
10) http://eusk.tai.ee/index.php?otsi=kokaiin
11) http://www.narko.ee/et/Mis-on-mis/Kokaiin
12) http://www.narko.ee/et/Mis-on-mis/Crack
13) http://et.wikipedia.org/wiki/Nikotiin
14) http://lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html
15) http://et.help-eu.com/pages/lex-lexique-434-NICOTINE.html
16) http://www.folklore.ee/~renata/myrk/nikotiin.html
17) http://www.inimene.ee/pages.php3/01,458
18) http://www.page.ee/suits/ravim.ht m
19) http://et.wikipedia.org/wiki/Amfetamiin
20) http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/amfetamiin.html
21) http://www.narko.ee/et/Mis-on-mis/Amfetamiin
22) http://www.narko.ee/et/Kanep
18

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 37 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

britney Õppematerjali autor

Uurimistöö psühholoogiast

stimulandid ergutid kanep ghb nikotiin kofeiin

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Kordamisküsimuste vastused

Risttolerantsus kui ühe uimasti suhtes sõltuvus juba tekkinud, siis teinest ainest kujuneb kiiremini Eufooria põhjendamatu heaolutunne, lõbusus. Enesekontrolli kaotus. Flashback seostub LSDga, vahel kanepiga. Taastub joobeseisund kui ainet tegelikult kasutatud pole, kui meeleorganid saavad tugevat stimulatsiooni. 3. Uimastite erinevad manustamisviisid Suu kaudu sissevõtmine alkohol, uinitid, rahustid, stimulandid Suitsu sissehingamine tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid Lenduvate aurude sissehingamine liimid, lahustid, bensiin Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine kokaiin, heroiin, LSD Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, kokaiin, erinevad ravimid 4. Uimastite klassifikatsioon mõju järgi kesknärvisüsteemile stimulandid depressandid hallutsinogeenid

Sõltuvuskäitumine

doc

Konspekt I osa

Karch, Drug Abuse Handbook, 2007) 1.Tegelik või tõenäosuslik võimlus kuritarvitamiseks 2. Teaduslikult tõendatud farmakoloogiline efekt 3. Teadusliku teadmise olemasolu 4. Väljakujunenud käitumismustrid uimasti kuritarvitamisel 5.Uimasti kuritarvitamise hulk, kestvus ja olulisus 6. Riski suurus elanikkonna tervisele 7. Füüsilise või psühholoogilise sõltuvuse tekkevõimalus 8. Vahetu prekursor (lähteaine) 4. Mõju järgi kesknärvisüsteemile: · stimulandid (kokaiin, amfetamiin) · depressandid · hallutsinogeenid · kanepitooted (võib anda toimeid, mis on omased stimulantidele, depressantidele ning korduval kasutamisel võib tekitada hallutsinogeene) Uimastite erinevad manustamisviisid · Suu kaudu sissevõtmine- alkohol, uinutid, rahustid stimulandid (30-45 minutit) · Suitsu sissehingamine- tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid

Sõltuvuskäitumine

doc

Stimulandid

Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti.

Psühholoogia

doc

Referaat Uimastid

Lähtuvalt nende toimest kesknärvisüsteemile võib uimasteid jagada erinevatesse rühmadesse: 1. Kesknärvisüsteemi depressandid ehk rahustava toimega ained on bensodiasepiinid, barbituraadid (ehk rahustid, uinutid ja antidepressandid), alkohol, GHB ehk korgijook, erinevad opioidid nagu heroiin,fentanüül, mooniekstrakt, morfiin, kodeiin, metadoon ja teised. 2. Kesknärvisüsteemi stimulandid ehk ergutavad ained on kokaiin, amfetamiin, metaamfetamiin,, kofeiin, nikotiin ja teised. 3. Hallutsinogeenide ehk psühhedeelikumide alla kuuluvad LSD, psilotsübiin, fentsüklidiin ehk PCP jne. 4. Sissehingatavad ained ehk inhalandid on keemilised lahustid, bensiin, liim ja teiste olmekemikaalide aurud, gaasid, aerosoolid jne. (1) Sõltuvus Kõik uimastid võivad tekitada soovi tarvitada uimastit üha uuesti. Sõltuvus on

Inimeseõpetus

odt

Ergutavad narkootikumid

toimega. Võib esile kutsuda hallutsinatsioone. Slängis on ecstasy-tablettide kohta käibel järgmised sünonüümid: tablett, E, diskoburger, ketas, ratas, Xtc, jupp, tabla, komm, punn, junn, veerev jms. Biokeemiliste analüüsidega on kindlaks tehtud, et nii 1980. kui ka 1990. aastatel sisaldasid ecstasy- tabletid peaaegu alati MDMA-d. Aastatel 19992005 laboratoorselt testitud ecstasy-tablettidest 39% sisaldas toimeainena MDMA-d ning 15% oli MDMA ja muude ainete segu. Amfetamiinitüüpi stimulandid: Amfetamiinitüüpi stimulandid (ATS) on keemiliselt fenüületüülamiini derivaadid, mõju alusel liigitatakse nad kesknärvisüsteemi stimulantideks ehk närviergutiteks. Nendest levinumad on amfetamiin, metamfetamiin ja ecstasy. Amfetamiini ja metamfetamiini pole välimuse järgi võimalik eristada, nii kasutamisviisid kui toime on neil sarnased. Ecstasy on amfetamiini analoog, mille lühi- ja pikaajaline mõju sarnaneb amfetamiini toimega. Kõik need ained on tugevad ergutid.

Bioloogia

doc

Uimastid

(Uimastite tunnusmärgid) Uimasti on ravim, sest: ravimitel on kõrvaltoimed; mõjustavad psüühikat, inimesed tarvitavad omal algatusel, ilma arsti soovituseta. Uinutav ja uimastav toime on aluseks narkomaania mõistele. Uimastid kas pärsivad, ergutavad või hälvitavad. Uimastid,mis kesknärvisüsteemi pigem pärsivad kui ergutavad on sedatiivsed ained (närvilõõgastid, rahustav toime). Närvilõõgastite hulka kuuluvad valusid vaigistavad opiaadid ja meditsiinis kasutatavad uinutid-rahustid. Opiaadid on morfiin, heroiin,....Uinutite ja rahustite hulka kuuluvad eelkõige barbituraadid. Ja bensodiasepiinid. Närvilõõgastite rühma võib paigutada ka sellise tuntud rahusti nagu etüülalkohol. Siia rühma kuuluvad ka lenduvad tarbekeemilised „nuusutatavad“ ained e inhalandid. Kaneb vähendab rahustitega sarnaselt psüühilist võimekust. Oopiumi on kasutatud valuvaigistina peavalu, sapi- ja neerukivitõve puhul ning rahustava ja hingamist soodustava ravimina astmahaigeteke

Psühholoogia

docx

Sissejuhatus narkoloogiasse

Uimastite klassifikatsioon, eristamine: valmistusviisi järgi, päritolu järgi või toime järgi kesknärvisüsteemile Valmistusviisi järgi: kodusel teel valmistatud (marihuaana, seened, moonivedelik), tööstuslikult valmistatud (amfetamiin, ecstacy) Päritolu järgi: looduslikud (kanepist, kokapõõsa lehtedest, unimagunast). Sünteetlised , mis jagunevad veel poolsünteetlised (heroiin) ja täissünteetlised (amf, ecstacy, fentsüklidiin). Toime järgi kesknärvisüsteemile: stimulandid, depressandid, hallutsionogeenid. Alkohol ja aju: Alkhol annab lõdvestustunde, kuid segab mälufunktsiooni. Alkohol mõjutab motoorseid funktsioone, hingamist, reaktsiooniaega, kehatemperatuuri regulatsiooni ja söögiisu. Mõjutab keha, sest: mõjutab mitmeid erinevaid neurotransmitterite süsteeme. Need neurotransmitterid on dopamiin, serotoniin, endorfiinid, GABA ja glutamaat. GABA on neurotransmitter, mis pidurab teiste närvirakkude aktiivsust. Alkohol stimuleerib GABA süsteemi

Narkoloogia

odt

Narkootikumid ja nende mõju inimesele. Lihtne selgitus.

• Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); • Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Lähtuvalt nende toimest kesknärvisüsteemile võib uimasteid jagada erinevatesse rühmadesse: 1. Kesknärvisüsteemi depressandid ehk rahustava toimega ained on bensodiasepiinid, barbituraadid (ehk rahustid, uinutid ja antidepressandid), alkohol, GHB ehk korgijook, erinevad opioidid nagu heroiin, fentanüül, mooniekstrakt, morfiin, kodeiin, metadoon ja teised. 2

Narkootikumid

Rohkem sarnaseid