Kondeka mahtuvus praks 2 (0)

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
Vastu võetud 16.06.1999
RT I 1999, 60, 616
jõustumine 26.07.1999
M
  uudetud järgmiste aktidega  (n
  äita) 
1. peatükkÜLDSÄTTED 
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate 
(edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja 
õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja  tagamisel , töötervishoiu ja 
tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse 
töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste 
ning kaitseväe, Kaitseli du, politsei, päästeasutuste ja  piirivalve  töötajate töö suhtes ni võrd, 
kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.
(3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka:
1) kinnipeetava tööle  vanglas  vangistusseaduses sätestatud erisustega;
2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal;
3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle;
4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.07.2007]
(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, 
arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
§ 2. Töötervishoid ja tööohutus
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja  tervisekahjustuse  vältimiseks 
töökorraldus- ja meditsi niabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja 
füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.
(2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite 
süsteemi sel ise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma 
tervist ohtu seadmata.
(3) Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab  sotsiaalminister  
oma määrusega .
2. peatükkTÖÖKESKKOND 
§ 3. Üldnõuded
(1) Töökeskkond on ümbrus, mil es inimene töötab.
(2) Töökeskkonnas  toimivad  füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja 
psühholoogilised tegurid ei või  ohustada  töötaja ega muu töökeskkonnas vi biva isiku elu ega 
tervist.
(3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud 
füüsikaliste ohutegurite  parameetrid  ei tohi ületada piirnorme.  Piirnorm  on ohuteguri parameetri 
ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul 
töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust.
(4) Töökeskkonna ohutegurite pi rnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab 
Vabariigi Valitsus .
(5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri 
parameetrit ei ole võimalik vi a vastavusse kehtestatud pi rnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid 
või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale 
isikukaitsevahendid . Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 01.07.2003]
§ 4. Töökoht
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu 
ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi 
ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja sel e ümbrust või muid 
töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või 
korraldusel.
(2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha ni , et on võimalik vältida tööõnnetusi ja 
tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
(3) Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine 
koguses, mis võib töötaja tervist kahjustada, tuleb vältida heitme levikut töökeskkonda, tagada 
sel e eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks.
(31) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas kehtestab 
Vabariigi Valitsus.
(4) Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja 
esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid. Esmaabi korralduse ettevõttes ja 
ohumärguannete kasutamise nõuded kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
(41) Töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. 
Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt 
hooldatud ja kontrol itud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, 
tuleb kõrvaldada võimalikult ki resti.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(42) Kui töökohas on ohualad, kus töö  laadi  tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb 
need alad märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks erijuhendamiseta või 
eriväljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse  sisenemine  on si ski vajalik, võib seda 
teha ainult erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate 
kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(43) Töökoha  territoorium , trepikojad,  liikumisteed  ning töö- ja olmeruumid peavad olema pi savalt 
valgustatud. Valgustite  paiknemine  ei tohi töötajat ohustada.  Valgustus  peab tagama 
ohumärguannete ja hädaseiskamislülitite hea nähtavuse.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(44) Välitöö tuleb korraldada ni , et seal paiknevad töökohad, liikumisteed ja muud tööga seotud 
pi rkonnad ning töövahendid, mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi ega 
takistaks sõidukite  liiklust .
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(45) Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabari gi Valitsus .
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(5) Tegevusalade töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabari gi Valitsus .
§ 5. Töövahend
(1) Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav 
vahend. Töövahendi kasutamine – sel ega töötamine, sel e  käivitamine , seiskamine, transport, 
teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine,  hooldus  ja puhastamine – ei tohi 
ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(2) Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele 
ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele.
(3) Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud ni , et:
1) on tõkestatud pääs sel e ohualale;
2) juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele;
3) kõrge või madala temperatuuriga pinnad on isoleeritud või piirestatud;
4) see vastab elektri-, tule- ning plahvatusohutusnõuetele;
5) on välditud juhukäivitus ning et vajaduse korral on võimalik töövahend või sel e osa kohe 
seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke tõkestada;
6)  müra , vibratsiooni, ki  rguse  ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega ületa 
pi rnorme.
(4) Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabari gi Valitsus .
§ 6. Füüsikalised  ohutegurid
(1) Füüsikalised ohutegurid on:
1) müra,  vibratsioon , ioniseeriv ki  rgus , mitteioniseeriv ki rgus (ultraviolettki rgus, laserki rgus, 
infrapunane ki rgus) ja elektromagnetväli;
2) õhu li kumise ki rus,  õhutemperatuur  ja -ni skus, kõrge või madal õhurõhk;
3) masinate ja seadmete liikuvad või  teravad  osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja 
elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
(2) Tööandja peab  rakendama  abinõusid, et füüsikalistest  ohuteguritest  tulenevat terviseriski 
vältida või vi a see võimalikult madalale  tasemele .
(3) Tööandja tagab, et radioakti vset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga 
töötades järgitaks ki rgusseaduses sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei 
satuks kõrvalise isiku kätte.
(4) Töökoha sisekli ma – õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise ki rus – peab olema 
tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske  õhuga . Sobiva 
sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist 
koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsi fikat ning tehnoloogilise protsessi 
laadi.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(5) Töökeskkonna müra ja vibratsioon peavad olema sel ise tasemega, et nende kahjulik toime 
töötajale oleks välditud või vi dud võimalikult madalale tasemele ka pikaajalise töötamise vältel. 
Kontsentreerumist, mõtlemist, otsustamist ja suhtlemist vajava töö puhul ei tohi müra segada 
tööülesande täitmist. Müra ei tohi segada helisignaalide arusaadavust.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(6) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded füüsikalistest ohuteguritest mõjutatud 
töökeskkonnale kehtestab Vabari gi Valitsus .
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
§ 7. Keemilised ohutegurid
(1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud 
ohtlikud  kemikaalid  ja neid sisaldavad materjalid.
(2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja 
käesolev seadus.
(3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi 
Valitsus .
§ 8. Bioloogilised ohutegurid
(1) Bioloogilised ohutegurid on  mikroorganismid  ( bakterid , vi rused, seened jm), sealhulgas 
geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasi did ning muud 
bioloogiliselt akti vsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, al ergiat või mürgistust.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(2) Kaitseks töökohas toimivate  bioloogiliste  ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele 
abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet.
(3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 
kehtestab Vabari gi Valitsus .
§ 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
(1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning 
üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -li gutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis 
võivad aja jooksul vi a tervisekahjustuseni.
(2) Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb 
töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja 
jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
(3) Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja  kohandama  töö töötajale 
võimalikult  sobivaks . Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, 
vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või  vahetuse  jooksul 
ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.
(31) Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse 
töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka 
arvatavad  vaheajad .
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(4) Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab sotsiaalminister 
oma määrusega.
§ 10. Rasedad ja rinnaga toitvad naistöötajad ning alaealised ja puudega töötajad
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(1) Rasedatele, rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja 
looma sobivad töö- ja olmetingimused.
(2) Tööandja järgib  rasedate , rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töölerakendamisel nende 
ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid.
(3) Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates  seadustes  sätestatud korras 
andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud 
töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(4) Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb  kohandada  tema kehalistele ja vaimsetele 
võimetele.  Kohandamine  seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega 
isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate 
li kumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötajad kasutavad.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(5) [ Kehtetu  – RT I 2003, 20, 120 - jõust. 01.07.2003]
(6) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks kehtestab 
Vabariigi Valitsus.
(7) [Kehtetu – RT I 2004, 54, 389 - jõust. 15.07.2004]
§ 11. Tööolme
(1) Olmeruumid on riietus-,  pesemis -, tualett- ja puhkeruumid, soojakud välitöödel, 
einestamisruumid ning muud elukondlikud ruumid.
(2) Töötajate olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi ning 
töötajate arvu ja soolist koosseisu.
(3) Tööriietust kandvatele töötajatele on vaja ette näha riietusruumid ning töötajatele, kes 
töötavad välitöödel, ka soojak ja riiete kuivatusruum.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(4) Töö  laadist  olenevalt peab töötajatel olema võimalus kasutada  puhkeruumi , kui see on vajalik 
töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks. Puhkeruum peab olema kül aldase suurusega ning 
sisustatud  laudade  ja seljatoega istmetega. Puhkeruumis ei tohi suitsetada.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(5) Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud 
valamute või duššidega ning sooja ja külma veega.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(6) Tööandja tagab, et olmeruume hoitakse puhtana ja neid koristatakse vähemalt üks kord 
päevas.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(7) Olmeruumid peavad olema ventileeritavad ja nende temperatuur peab vastama 
kasutusotstarbele.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(8) Töötajatele peab olema tagatud nõuetele vastav kvaliteetne  joogivesi  koos ühekordsete või 
pestavate jooginõudega.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
3. peatükk TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 
§ 12. Üldsätted
(1) Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.
(2) Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kel el puuduvad vajalikud erialateadmised ja 
oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.
(3) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab 
töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(31) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes 
korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase 
ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad 
tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühistegevus tähendab, et sel es osalevad tööandjad 
kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma 
töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, 
ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(5) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks 
konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga 
kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise 
abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest 
vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja 
korraldamist ning uue  tehnoloogia  ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja  arvestab  
võimaluse korral tehtud  ettepanekuid  ning kaasab töötajad kavandatu el uvi misesse.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(6) Tööandja teavitab oma ettevõtte  tegevusega  seotud ohtudest ja  nendest  hoidumise 
abinõudest teist tööandjat, kel e töötajad täidavad tööülesandeid tema ettevõttes ning kes 
omakorda peab teavitama oma töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist sel el töökohal 
esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teatavaks teha 
päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõud ning nende eest vastutavad töötajad.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(7) Füüsilisest isikust ettevõtja tagab igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, 
isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.07.2007]
(8) Kui füüsilisest isikust ettevõtja töötab töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja 
töötajatega, peab ta teavitama töid korraldavat tööandjat või tema puudumisel teisi tööandjaid 
oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta teisi töötajaid. Töid 
korraldav tööandja või tema puudumisel teised tööandjad peavad füüsilisest isikust ettevõtjat 
teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatust.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.07.2007]
§ 121. Tööandja ennetustegevus
(1) Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide 
vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja 
sotsiaalse heaolu edendamiseks.
(2) Tööandja rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmeid järgmiste üldiste 
ennetuspõhimõtete alusel:
1) riskide tekkimise vältimine;
2) vältimatute riskide hindamine;
3) riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende vähendamine 
vastuvõetava tasemeni;
4) ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga;
5) töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks;
6) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule;
7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele;
8) ühtse ja üldise ennetuspoli tika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, 
töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju.
(3) Töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei 
tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
§ 13. Tööandja kohustused ja õigused
(1) Tööandja on kohustatud:
1) vi ma läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mil e käigus ta kavandab, korraldab ja 
jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või sel e 
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna  sisekontroll  on ettevõtte 
tegevuse  lahutamatu  osa, millesse on kaasatud töötajad ja mil e aluseks on töökeskkonna 
riskianalüüsi tulemused;
2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrol i korralduse ja analüüsima sel e tulemusi 
ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;
3)  korraldama  töökeskkonna riskianalüüsi, mil e käigus selgitatakse välja töökeskkonna 
ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja 
tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva 
seaduse §-s 10 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja 
töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 
55 aastat;
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 
4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel  koostama  kirjaliku tegevuskava, mil es nähakse ette 
ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate 
terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende  ajakava , teostajad, ning eraldama sel eks 
vajalikud vahendid;
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 
5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või 
tehnoloogiat on  vahetatud  või uuendatud, kui on  ilmnenud  uued andmed ohuteguri mõju kohta 
inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase  esialgse  tasemega võrreldes 
muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrol i käigus tuvastanud töötaja tööga seotud 
haigestumise;
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 
51) tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja 
või tööd tehakse sel ise töötaja järelevalve al ;
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 
52) teavitama alaealist ja al a 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud 
riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest;
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 
6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate 
usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning 
tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;
61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6-9 loetletud 
töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kol ektiivlepingutes sätestatud 
abinõusid;
62) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud;
7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega 
sätestatud korras tervisekontrol i töötajatele, kel e tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada 
töökeskkonna ohutegur või töö  laad , ning kandma sel ega seotud kulud. Töötajate tervisekontrol i 
korra kehtestab sotsiaalminister ;
71) korraldama sotsiaalministri poolt käesoleva lõike punkti 7 alusel kehtestatud korras 
tervisekontrol i töötajatele, kes töötavad ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast 
või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast, ni  enne öötööle asumist kui ka 
regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sel ega seotud kulud;
8) määrama ettevõttes esmaabi  andmiseks  töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja 
jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Ettevõtte mitme 
territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses 
või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja;
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 
9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida 
nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas;
10) vi ma töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema 
nõudmisel ja arsti otsuse alusel  ajutiselt  või  alaliselt  teisele tööle või kergendama ajutiselt tema 
töötingimusi;
11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja 
pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi 
kasutamise väljaõppe;
12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrol ima nende täitmist;
13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava 
tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb 
korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat  vahetatakse  või uuendatakse;
14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja  kasutatava  töövahendi kohta ning andma 
töötajale juhised keskkonna  saastamisest  hoidumiseks;
15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju al  
oleva töötaja;
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 
16) [kehtetu – RT I 2002, 47, 297 - jõust. 01.01.2003] 
17) teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni 
kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või  tegevusala  muutmisest;
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 
18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja 
(edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate 
usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu  liikmetele  ja töökeskkonnaspetsialistile;
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 
19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende 
täitmisest.
(2) Tööandjal on õigus:
1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest 
distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses ettenähtud korras;
2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
§ 14. Töötaja kohustused ja õigused
(1) Töötaja on kohustatud:
1)  osalema  ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
3) läbima tervisekontrol i vastavalt kehtestatud korrale;
4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras;
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 
5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda 
ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või 
sel e tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning 
kõikidest kaitsesüsteemide puudustest;
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 
7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja 
töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse;
8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 
9) hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või 
ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(2) Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse 
aine mõju al .
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust 
töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel.
(4) Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjaomasest 
vastutusest.
(5) Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja 
isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, 
tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrol i tulemustest ja 
tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt;
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 
4) keelduda tööst või peatada töö, mil e täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei 
võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sel est vi vitamata tööandjale või tema 
esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda ülevi mist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma 
töötingimuste ajutist kergendamist;
51) nõuda enda ülevi mist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse 
alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle vi a;
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud 
ulatuses;
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu li kmete, töötajate usaldusisiku ja 
asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja 
antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
§ 15. Õnnetusoht ja õnnetusjuhtum
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusohuna olukorda, mis võib lõppeda 
õnnetusjuhtumiga töökohal. Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal 
toimunud tulekahju,  plahvatus  või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja 
tervist.
(2) Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud:
1) korraldama sideühenduse hädaabinumbriga 112;
2) ettevõtte  suurusest  ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava inimeste 
ohualast väljavi miseks ja päästetööde tegemiseks;
3) määrama inimeste ohualast väljavi  mise  ja päästetööde tegemise eest vastutavad töötajad, 
korraldama neile väljaõppe ning teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. Nende töötajate arv, 
väljaõpe ja nende käsutuses olev  varustus  peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale;
4) määrama kindlaks töövahendite seiskamise ja väljalülitamise korra;
5) andma töötajatele juhised töö peatamiseks ja ohualalt lahkumiseks tõsise ja vältimatu 
õnnetusohu tekkimisel.
(3) Tööandja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest 
abinõudest võimalikult ki resti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu.
(4) Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt 
oma  teadmistele  ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka 
sel isel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada.
(5) Tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda oma töökohalt 
või ohualalt ki resti ja ohutult. Sel eks peavad evakuatsioonipääsud ja -teed olema takistuseta 
ning varustatud piisava turvavalgustusega ja evakuatsioonimärkidega.
(6) Tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral oma töökohalt või ohualalt lahkumisest peab töötaja 
esimesel võimalusel teatama tööandjale. Omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest 
karistada  ega asetada ebasoodsasse olukorda.
(7) Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui õnnetusoht on kõrvaldatud.
(8) Tööandja peab registreerima kõik ettevõttes tekkinud olukorrad, mis oleksid võinud lõppeda 
õnnetusjuhtumiga, ja nendest töötajaid teavitama ning rakendama abinõusid sel iste olukordade 
kordumise vältimiseks.
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
Hädaolukorra seadus
Vastu võetud 15.06.2009
1. peatükk ÜLDSÄTTED 
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja 
hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. 
Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning 
kaitseväe ja Kaitseli du kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse 
tagamisel.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ni võrd, 
kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja  riigikaitse  seadus ei sätesta teisiti.
(3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja 
hädaolukorra lahendamist.
(4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja 
isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra 
lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
§ 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine
(1) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või 
põhjustab suure  varalise  kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid 
elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende 
kaasatud isikute ki re kooskõlastatud tegevus.
(2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, 
hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud 
tagajärgede leevendamist.
§ 3. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon
(1) Vabari gi Valitsus moodustab alaliselt  tegutseva  Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni.
(2) Vabari gi Valitsuse kriisikomisjon:
1) jälgib ja analüüsib üleri gilise kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks 
valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise 
toimimist;
2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele 
asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja 
elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta;
3)  abistab  vajaduse korral üleri gilise mõjuga või eriti rasket hädaolukorda lahendavaid  asutusi  
teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise koordineerimisel;
4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra 
lahendamise koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid eriolukorra juhi 
antud ülesandeid;
5) annab arvamuse hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhendi kohta;
6) annab arvamuse toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhendi kohta;
7) annab arvamuse hädaolukorra lahendamise plaani koostamise juhendi kohta;
8) annab arvamuse toimepidevuse plaani koostamise juhendi kohta;
9) ki dab heaks hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõtte;
10) annab Vabariigi Valitsusele arvamuse eriolukorra väljakuulutamise või lõpetamise vajaduse 
kohta;
11) teeb vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ja eriolukorra juhile ettepaneku õigusaktides 
sätestatud meetmete rakendamiseks eriolukorra ajal;
12) teeb vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku taotleda hädaolukorra lahendamiseks 
rahvusvahelist abi;
13) teavitab avalikkust hädaolukorrast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alustel ja korras;
14) täidab muid seadusest ja põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.
(3) Vabari gi Valitsuse kriisikomisjoni esimees on siseminister.
(4) Vabari gi Valitsuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja koosseisu kinnitab Vabariigi 
Valitsus .
§ 4. Regionaalne kriisikomisjon
(1) Päästeameti kohalik päästeasutus moodustab oma tegevuspi rkonnas alaliselt tegutseva 
regionaalse kriisikomisjoni.
(2) Regionaalne kriisikomisjon:
1) jälgib ja analüüsib kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, 
hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist 
regioonis;
2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile 
ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade 
lahendamise, elanikkonna turvalisuse tagamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse 
korraldamise kohta regioonis;
3) vaatab läbi kriisikomisjoni tegevuspi rkonda  puudutava  hädaolukorra riskianalüüsi osa;
4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra 
lahendamise koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid eriolukorra juhi 
antud ülesandeid;
5) abistab vajaduse korral üleregioonilise mõjuga hädaolukorda lahendavaid asutusi 
teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise koordineerimisel;
6) otsustab regionaalse kriisireguleerimisõppuse korraldamise;
7) teavitab avalikkust hädaolukorrast Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras;
8) moodustab vajaduse korral territoriaalse kriisikomisjoni, määrates sel e esimehe, kehtestades 
põhimääruse ja kinnitades koosseisu;
9) täidab muid seadusest ja põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.
(3) Regionaalse kriisikomisjoni esimees on päästeameti kohaliku päästeasutuse juht.
(4) Regionaalse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja koosseisu kinnitab siseminister .
§ 5. Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon
(1) Val a- või linnavalitsus moodustab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil alaliselt 
tegutseva kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus, mil es elab al a 40 000 elaniku, võib moodustada ühise 
kriisikomisjoni ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksusega.
(3) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon:
1) jälgib ja analüüsib kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, 
hädaolukordade lahendamise, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise ning hädaolukorras 
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 6 sätestatud ülesannete ja pädevuste toimimist 
omavalitsusüksuses;
2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile, 
regionaalsele kriisikomisjonile ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks 
valmistumise, hädaolukordade lahendamise, elanikkonna turvalisuse tagamise ja elutähtsate 
teenuste toimepidevuse korraldamise kohta omavalitsusüksuses;
3) vaatab läbi kriisikomisjoni tegevuspi rkonda puudutava hädaolukorra riskianalüüsi osa;
4) abistab vajaduse korral eriolukorra juhti eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra 
lahendamise koordineerimisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab muid eriolukorra juhi 
antud ülesandeid;
5) abistab vajaduse korral hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja 
hädaolukorra lahendamise koordineerimisel;
6) otsustab kohaliku omavalitsuse kriisireguleerimisõppuse korraldamise;
7) teavitab avalikkust hädaolukorrast Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras;
8) täidab muid seadusest ja põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.
(4) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni esimees on val avanem või  linnapea .
(5) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja koosseisu kinnitab val a- või 
linnavalitsus. Põhimääruse eelnõu ja kriisikomisjoni koosseis kooskõlastatakse Päästeameti 
kohaliku päästeasutusega.
2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS 
1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus 
§ 6. Hädaolukorra riskianalüüs
(1) Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, mil es kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral 
regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil:
1) hädaolukorda;
2) hädaolukorda põhjustavaid ohtusid;
3) hädaolukorra tõenäosust;
4) hädaolukorra tagajärgi;
5) muud olulist hädaolukorraga seotud teavet;
6) vi teid  mudelitele , allikmaterjalidele ja muule sel isele teabele, millest tulenevalt on riskianalüüs 
tehtud.
(2) Vabari gi Valitsus kehtestab korraldusega nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta 
koostatakse riskianalüüs, ning määrab hädaolukorra riskianalüüsi  koostamiseks  pädevad 
täidesaatva riigivõimu asutused. Vabari gi Valitsus hindab vähemalt üks kord kahe aasta jooksul 
vajadust muuta nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta on vaja koostada riskianalüüs.
(3) Pädeval asutusel on õigus saada muudelt asutustelt ja isikutelt hädaolukorra riskianalüüsi 
koostamiseks vajalikku teavet.
(4) Hädaolukorra riskianalüüsi kinnitab sel e koostamist juhtinud asutuse juht käskkirjaga.
(5) Riskianalüüsi koostamist juhtinud asutus esitab hädaolukorra riskianalüüsi 
Siseministeeriumile.
(6) Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtinud asutus hindab vähemalt üks kord kahe aasta 
jooksul hädaolukorra riskianalüüsi ajakohasust ning teeb vajaduse korral muudatused. 
Muudatused kooskõlastatakse Siseministeeriumiga.
(7) Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhendi kehtestab siseminister määrusega .
(8) Hädaolukorra riskianalüüsi arvestatakse asjassepuutuvate asutuste arengukavade 
koostamisel.
2. jagu Hädaolukorra lahendamise plaani koostamise korraldus 
§ 7. Hädaolukorra lahendamise plaan
(1) Hädaolukorra lahendamise plaan on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse 
korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil:
1) hädaolukorra lahendamise korraldust;
2) hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuuri;
3) hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste või isikute ülesandeid;
4) hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste või isikute teabevahetuse korraldust;
5) avalikkuse hädaolukorrast teavitamise korraldust;
6) rahvusvahelise koostöö korraldust hädaolukorra lahendamisel;
7) muid olulisi hädaolukorra lahendamisega seotud  küsimusi .
(2) Vabari gi Valitsus kehtestab korraldusega nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta 
koostatakse lahendamise plaan, ning määrab hädaolukordade lahendamise plaani koostamiseks 
pädevad täidesaatva riigivõimu asutused. Vabariigi Valitsus hindab vähemalt üks kord kahe aasta 
jooksul vajadust muuta nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta on vaja koostada 
hädaolukorra lahendamise plaan.
(3) Pädeval asutusel on õigus saada muudelt asutustelt ja isikutelt hädaolukorra lahendamise 
plaani koostamiseks vajalikku teavet.
(4) Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
(5) Hädaolukorra lahendamise plaani koostamist juhtinud asutus hindab vähemalt üks kord 
aastas hädaolukorra lahendamise plaani ajakohasust ning teeb vajaduse korral Vabari gi 
Valitsusele ettepaneku plaani muuta.
(6) Hädaolukorra lahendamise plaani koostamise juhendi kehtestab siseminister määrusega .
3. jaguÕppused 
§ 8. Õppused
(1) Õppus käesoleva seaduse mõistes on ühe või enama hädaolukorra lahendamise 
protseduuride ja võimekuse kontrol i eesmärgil korraldatud, kõiki pädevaid asutusi hõlmav, staabi- 
ning välikomponendist koosnev kriisireguleerimisõppus.
(2) Üleri giline hädaolukorra lahendamise õppus korraldatakse vähemalt üks kord nelja aasta 
jooksul.
(3) Üleri gilise hädaolukorra lahendamise õppuse aja, korraldaja ning hädaolukorrad, mille 
lahendamise protseduure ja võimekusi kontrol itakse, kinnitab Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon 
kooskõlastatult õppuse korraldajaks kavandatud asutusega.
(4) Regionaalse hädaolukorra lahendamise õppuse aja, korraldaja ning hädaolukorrad, mil e 
lahendamise protseduure ja võimekusi kontrol itakse, kinnitab regionaalne kriisikomisjon 
kooskõlastatult õppuse korraldajaks kavandatud asutusega.
(5) Kohaliku omavalitsuse hädaolukorra lahendamise õppuse aja, korraldaja ning hädaolukorrad, 
mille lahendamise protseduure ja võimekusi kontrol itakse, kinnitab kohaliku omavalitsuse 
kriisikomisjon kooskõlastatult õppuse korraldajaks kavandatud asutusega.
(6) Siseminister kehtestab määrusega õppuse  sisule  ning regionaalse ja kohaliku omavalitsuse 
õppuse korraldamise sagedusele esitatavad nõuded.
(7) Õppuse korraldamisega seotud kulud kaetakse õppust korraldava asutuse eelarvest.
(8) Õppusele kaasatud asutuste õppusel osalemise kulud kaetakse nende omavahenditest.
3. peatükk HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE KORRALDUS 
1. jagu Hädaolukorrast  teavitamine  ja massiteabevahendi valdaja kohustused 
§ 9. Hädaolukorrast teavitamine
(1) Füüsiline isik on kohustatud vi vitamata teatama ühtsele hädaabinumbrile 112 talle teatavaks 
saanud hädaolukorrast või hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, kui ei ole alust arvata, et 
hädaolukorra lahendamiseks pädevat asutust on juba teavitatud.
(2) Asutus või juri diline isik on kohustatud vi vitamata teatama Siseministeeriumile oma 
ülesannete täitmisel või tegevusalal tekkinud hädaolukorrast või sel ise hädaolukorra tekkimise 
vahetust ohust.
(3) Avalikkust tuleb vi vitamata teavitada hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, hädaolukorrast 
ja sel e lahendamisest, kui teavitamata jätmine võib ohustada inimeste elu või tervist, tekitada 
suure varalise kahju või häirida muul vi sil oluliselt tavapärast elukorraldust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmise korra, nõuded edastatavale 
teabele ning hädaolukorda lahendavate asutuste ja isikute teabevahetuse korralduse kehtestab 
Vabariigi Valitsus määrusega .
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmise korra ja nõuded edastatavale 
teabele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
§ 10. Massiteabevahendi valdaja kohustused hädaolukorrast teavitamisel
Massiteabevahendi valdaja avaldab muutmata kujul ja tasuta Vabari gi Valitsuse, kriisikomisjoni, 
eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi ja ministeeriumi või muu hädaolukorda lahendava asutuse 
teated  hädaolukorra tekkimise vahetu ohu, hädaolukorra ja selle lahendamise kohta, sealhulgas 
teated eriolukorra väljakuulutamise, muutmise või lõpetamise kohta. Teade avaldatakse 
vi vitamata või teate esitaja määratud ajal.
§ 11. Psühholoogilise kaitse korraldus
(1) Psühholoogilise kaitsena käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse riigi tegevusi 
eesmärgiga tagada hädaolukorrast või hädaolukorra ohust tingitud ebaõige teabe ja paanikat 
tekitavate meeleolude levimise ärahoidmine.
(2) Psühholoogilise kaitse kava töötab välja Ri gikantselei ja kinnitab Vabariigi Valitsus 
korraldusega.
§ 12. Hädaolukorra lahendamise juhtimine
(1) Hädaolukorra lahendamist juhib hädaolukorra lahendamise plaanis määratud täidesaatva 
riigivõimu asutus või ameti sik.
(2) Hädaolukorra lahendamist juhtival asutusel või isikul on õigus saada muudelt täidesaatva 
riigivõimu asutustelt ja ametiisikutelt abi hädaolukorra lahendamiseks hädaolukorra lahendamise 
plaanis määratud alustel ja korras.
2. jagu Eriolukord 
1.  jaotis  Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine 
§ 13. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused
(1) Vabari gi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse  levikust  tuleneva 
hädaolukorra lahendamiseks kuulutada välja eriolukorra, kui hädaolukorra lahendamine ei ole 
võimalik ilma käesolevas jaos sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamiseta.
(2) Katastroofina käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse suuremõõtmelist õnnetust või 
avariid , eelkõige:
1) keskkonna ulatuslikku keemilist, bioloogilist või radioaktiivset saastumist;
2) ulatuslikku tulekahju või plahvatust;
3) raskete tagajärgedega laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetust;
4) käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 1–3 ja 11–14, lõike 3 punktides 3 ja 6, lõike 4 
punktides 2 ja 4, lõike 8 punktis 2 ning lõike 9 punktides 1–3 nimetatud elutähtsa teenuse 
toimepidevuse raskete tagajärgedega ja pikaajalist katkemist.
(3) Nakkushaigusena käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse nakkushaigust 
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse tähenduses ning loomataudi loomatauditõrje 
seaduse tähenduses.
§ 14. Eriolukorra väljakuulutamise kord
(1) Eriolukorra väljakuulutamise otsustamiseks kutsub  peaminister  või tema äraolekul teda 
asendav  minister vi vitamata kokku Vabariigi Valitsuse istungi, kus kuulatakse ära Vabariigi 
Valitsuse kriisikomisjoni arvamus eriolukorra väljakuulutamise vajaduse kohta.
(2) Vabari gi Valitsuse korralduse eelnõu eriolukorra väljakuulutamise kohta esitab Vabari gi 
Valitsusele otsustamiseks peaminister või tema äraolekul teda asendav minister.
(3) Vabari gi Valitsus kuulutab eriolukorra välja kogu riigis või asjakohase maakonna, Päästeameti 
kohaliku päästeasutuse tegevuspi rkonna või kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil 
(edaspidi eriolukorra pi rkond).
§ 15. Vabariigi Valitsuse korraldus eriolukorra väljakuulutamise kohta
(1) Vabari gi Valitsuse korralduses eriolukorra väljakuulutamise kohta sätestatakse:
1) eriolukorra väljakuulutamine;
2) eriolukorra väljakuulutamise põhjus;
3) eriolukorra pi rkond;
4) eriolukorra juht;
5) asutused ning avaliku halduse ülesandeid täitvad isikud, kes on kohustatud rakendama 
meetmeid eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks ning juhinduma 
eriolukorra juhi korraldustest;
6) muud Vabari gi Valitsuse poolt kasutusele võetavad meetmed eriolukorra väljakuulutamist 
põhjustava hädaolukorra lahendamiseks;
7) massiteabevahendite valdajate kohustus avaldada korraldus vi vitamata ja muutmata kujul.
(2) Vabari gi Valitsuse korraldus eriolukorra väljakuulutamise kohta jõustub sel e allakirjutamisel, 
kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Korraldus avalikustatakse vi vitamata 
massiteabevahendites.
§ 16. Eriolukorra tingimuste muutmise kord
(1) Vabari gi Valitsus võib otsustada korraldusega muuta käesoleva seaduse § 15 lõike 1 
punktides 3–7 sätestatud eriolukorra tingimusi. Eriolukorra tingimuste  muutmist  ei loeta uue 
eriolukorra väljakuulutamiseks.
(2) Vabari gi Valitsuse korraldus eriolukorra tingimuste muutmise kohta jõustub selle 
al akirjutamisel, kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Korraldus eriolukorra 
pi rkonna muutmise või isikute põhiõigusi piiravate meetmete kasutamise kohta avalikustatakse 
vi vitamata massiteabevahendites.
§ 17. Eriolukorra lõpetamise kord
(1) Vabari gi Valitsus otsustab eriolukorra lõpetamise pärast eriolukorra väljakuulutamise 
põhjustanud hädaolukorra lahendamist, kuulates eelnevalt ära Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni 
arvamuse.
(2) Vabari gi Valitsuse korraldus eriolukorra lõpetamise kohta jõustub sel e al akirjutamisel, kui 
korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Korraldus avalikustatakse vi vitamata 
massiteabevahendites.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi 
seadus1
Vastu võetud 22.02.2005
1. peatükk ÜLDSÄTTED 
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, 
keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise 
õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse 
käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse 
(RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades 
käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 
menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(3) Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsivi lkaitse;
2)  rahandus - või eelarvekavale, -programmile ja -strateegiale;
3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse 
Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 
2004–2006.
§ 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk
(1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on:
1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek 
kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi  valikuks , mil ega on võimalik vältida või 
minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;
2) anda  tegevusloa   andjale  teavet kavandatava tegevuse ja sel e reaalsete alternatiivsete 
võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negati vse keskkonnamõju vältimise või 
minimeerimise võimaluste kohta;
3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.
(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on:
1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning 
kehtestamisel;
2) tagada kõrgetasemeline  keskkonnakaitse ;
3) edendada säästvat arengut.
2. peatükk KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 
1. jagu Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine 
§ 3. Keskkonnamõju hindamise  kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse  tegevusluba  või selle muutmist ning tegevusloa  taotlemise  või muutmise põhjuseks 
olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt 
mõjutada  Natura  2000  võrgustiku  ala.
§ 4. Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või 
kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
§ 5. Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, 
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, 
kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
1)  nafta  töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine;
2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni 
või rohkem;
3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui sel e nominaalne soojusvõimsus on 
300 megavatti või rohkem;
4)  tuumaelektrijaama  või muu tuumaseadme ehitamine,  sulgemine  või dekomisjoneerimine, välja 
arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui sel e 
maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust;
5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse;
6) tuumkütuse tootmine või  rikastamine , ki ritatud tuumkütuse töötlemine või kasutatud 
tuumkütuse või radioakti vsete jäätmete käitlemine;
7) kasutatud tuumkütuse või radioakti vsete jäätmete ajutise või lõpphoiustuspaiga ehitamine;
8) malmi või terase esmane sulatamine;
9)  metal  imaagist, rikastatud  maagist  või vanametal ist värviliste metal ide tootmine metallurgilise 
või keemilise protsessi või elektrolüüsi abil;
10)  asbesti  tootmine, asbesti või asbesti sisaldavate toodete töötlemine või käitlemine, kui 
asbesttsemendi valmistoodangu maht ületab 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjalide 
valmistoodangu maht ületab 50 tonni aastas või muude valmis asbesttoodete valmistoodangu 
maht ületab 200 tonni aastas;
11) aine tootmine tööstuslikus  mahus  keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja 
omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, 
fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või li tväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsi de, 
ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid;
12) puidust või sama laadi kiudmaterjalist tselluloosi, paberi või  papi  tootmine, kui 
valmistoodangu maht on vähemalt 200 tonni päevas;
13) ki rtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne 
kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine 
vähemalt nelja sõidurajaga  teeks ;
14) uue raudteeli ni ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe  rajaga  raudteeliini puhul 
on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeli ni puhul vähemalt vi s jaamateed, 
olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga 
raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt vi s 
jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 
meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeli ni puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe 
rajaga raudteeliini puhul vähemalt vi s jaamateed;
15) siseveekogus sadama või sellise veetee püstitamine, mis on projekteeritud 1350 tonni 
ületava veeväljasurvega aluste jaoks;
16) sadama või maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see  teenindab  1350 tonni ületava 
veeväljasurvega aluseid;
17) mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000  kuupmeetrit , merepõhja tahkete ainete 
uputamine  alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, muu veekogu süvendamine alates pinnase 
mahust 500 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 
500 kuupmeetrit;
18) põhjavee võtmine üle 200 000 kuupmeetri aastas;
19) veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui 
veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme 
kaudu ärajuhitava vee hulk ületab vi t protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast;
20) reoveepuhastusseadme püstitamine, kui sel e võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi;
21) tundlikule suublale hüdroelektrijaama,  tammi , paisu või  veehoidla  püstitamine või sel e 
rekonstrueerimine;
22) ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine;
23) tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või tavajäätmete 
prügila püstitamine, kui sel e üldmaht on üle 25 000 tonni;
24) vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine;
25) maagaasi kõrgsurvetrassi, nafta- või keemiatoodete või muude vedelainete transportimiseks 
üle 40 kilomeetri pikkuse ja 800 mil imeetrise läbimõõduga torustiku püstitamine;
26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri 
maagaasi ammutamine;
27) ni suguse linnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 
broilerit või 60 000  kana , 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 
450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu  vanust  noorveist;
28)  pealmaakaevandamine   suuremal  kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine 
suuremal kui 150 hektari suurusel alal või al maakaevandamine;
29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba 
kaevandamise lõpetamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või al maakaevandamise 
lõpetamine;
30) kõrgepingeli ni püstitamine, kui sel e pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri;
31) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmine, nagu kuivendamine või 
raadamine ;
32) naftatoodete  terminali  püstitamine, kui sel e kogumahutavus ületab 100 000 kuupmeetrit;
33) keemiatoodete terminali püstitamine, kui sel e kogumahutavus ületab 5000 kuupmeetrit D- või 
C-kategooria kemikaali, 500 kuupmeetrit B-kategooria kemikaali või 50 kuupmeetrit A-kategooria 
kemikaali;
34) sel ine tegevus, mil e keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks 
oleva strateegilise planeerimisdokumendiga.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on  otsustaja  kohustatud analüüsima 
käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumide alusel, kas järgmiste valdkondade 
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
1) põl u-, metsa- ja kalamajandus;
2) maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine,  geoloogiline  uuring, üldgeoloogiline 
uurimistöö või maavaravaru kaevandamise lõpetamine;
3)  energeetika ;
4) metal ide tootmine, töötlemine või  ladustamine , kaasa arvatud romusõidukite ladustamine;
5) mineraalsete materjalide töötlemine;
6) keemiatööstus;
7) toiduainetööstus;
8) tselluloosi-, paberi-, puidu- või tekstiilitööstus või nahaparkimine;
9) kummitööstus;
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
11) jäätmemajandus või  reovee  käitlus;
12)  turismimajandus ;
13) pinnatöötlus või -vi mistlus orgaaniliste lahustite abil;
14) vineeri või puitkiudplaatide tootmine;
15) grafi di (tempersüsi) või elektrografi di tootmine põletamise või grafi distamise teel;
16) ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamine;
17) loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutus;
18) vee erikasutus;
19)  puhke -, spordi- või virgestusalade rajamine;
20)  keraamika - või klaasitööstus;
21) sette ladustamine;
22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
(3) Otsustaja teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valdkondades kavandatava 
tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta, lähtudes:
1) tegevuse ala ja sel e lähiümbruse  keskkonnatingimustest ;
2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud sel e tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, 
jäätme- ja energiamahukus, ning lähipi rkonna teistest tegevustest;
3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, 
müra, vibratsioon, valgus,  soojus , ki rgus ja lõhn;
4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest;
5) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, 
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju 
ilmnemise tõenäosusest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud  loetelu  kehtestab 
Vabariigi Valitsus määrusega .
§ 7. Tegevusluba
Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on:
1) ehitusluba või ehitise kasutusluba;
2) keskkonnakompleksluba, vee  erikasutusluba , välisõhu  saasteluba , jäätmeluba, ohtlike 
jäätmete käitluslitsents või ki rgustegevusluba;
3)  maavara  kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba;
4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas  paragrahvis  
nimetamata muu dokument.
§ 8.  Arendaja
(1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda el u vi a 
(edaspidi arendaja).
(2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud.
§ 9. Otsustaja
Otsustaja on tegevusloa andja.
§ 10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja
(1) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on  Keskkonnaministeerium , kui 
Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev 
keskkonnamõju võib  ulatuda  teise  maakonda , piiriveekogule või  merele  või ol a pi riülene.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on keskkonnamõju hindamise 
järelevalvaja Keskkonnaministeeriumi maakonna  keskkonnateenistus  
(edaspidi keskkonnateenistus).
(3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on:
1) vajaduse korral kontrol ida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või 
algatamata jätmise otsuse õiguspärasust;
2) kontrol ida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 
sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakski tmise kohta;
3) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakski tmisest;
4) kontrol ida keskkonnamõju hindamise litsentsi olemasolu eksperdil;
5) kontrol ida keskkonnamõju hindamise menetluse vastavust õigusaktide nõuetele;
6) hinnata keskkonnamõju hindamise aruande vastavust heakski detud keskkonnamõju 
hindamise programmile ja käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele, teha otsus aruande 
heakski tmise ning keskkonnanõuete määramise kohta;
7) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise aruande heakski tmisest ning 
keskkonnanõuete määramisest;
8) keskkonnamõju hindamise järelhindamine.
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(1) Arendaja esitab otsustajale õigusaktis sätestatud juhul ja korras tegevusloa taotluse.
(2) Otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse 
keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud 
tegevusloa taotluse  menetlemise  aja jooksul.
(3) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse 
keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata.
(4) Kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise 
otsus tuleneb käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2–4 nimetatud asjaoludest, lisab otsustaja otsusele 
sel e aluseks olnud põhjenduse.
(5) Kui arendaja taotleb luba, mille taotlemisel peab muu hulgas esitama ehitusprojekti ning 
kavandatava tegevuse keskkonnamõju on hinnatud nimetatud ehitusprojekti koostamise käigus, 
jätab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata, kui tal on 
tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.
(6) Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, võib otsustaja jätta 
kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata sel es osas, mil e keskkonnamõju 
on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi el uvi misega 
kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise 
tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ning 
kavandatava tegevuse keskkonnamõju aruande heakski tmisest ei ole möödunud rohkem kui neli 
aastat.
(7) Kui ühele otsustajale esitatakse kavandatavaks tegevuseks vajaliku kahe või enama 
tegevusloa  taotlus , võib otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlused 
arendaja nõusolekul liita, kui see ei kahjusta kolmandate isikute õigusi.
(8) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuses 
peavad olema:
1) otsustaja nimi ja  kontaktandmed ;
2) kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk;
3) kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise 
põhjendus;
4) pi riülese keskkonnamõju hindamise algatamise korral teave pi riülese keskkonnamõju 
hindamise algatamise kohta;
5) teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste li tmise kohta;
6) teave vajalike keskkonnauuringute kohta.
(9) Otsustaja võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse 
esitada tegevusloa andmise või andmata jätmise otsuse ühe  osana .
(10) Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala,  kaitseala , 
hoiuala, püsielupaika, kaitstava li gi elupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab 
otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu 
nimetatud kaitstava  loodusobjekti  valitsejaga.
(11) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral peatub tegevusloa 
taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni.
§ 12. Keskkonnamõju hindamise algatamisest ja algatamata jätmisest teatamine
(1) Otsustaja  teatab  kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise:
1) algatamisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes 
Ametlikud  Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse 
tegemisest arvates;
2) algatamata jätmisest arendaja kulul koos tegevusloa andmise või sel est keeldumise 
avalikustamisega;
3) algatamata jätmisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus 
väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata 
jätmise otsuse tegemisest arvates, kui tegevusloa andmisest või sel e andmisest keeldumisest 
avalikult ei teatata.
(2) Ehitusloa või ehitise kasutusloa andmise korral teatatakse keskkonnamõju hindamise 
algatamata jätmisest riikliku ehitisregistri kaudu.
(3) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise teade 
peab sisaldama vähemalt:
1) otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid;
2) kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärke;
3) teavet kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise 
kohta;
4) teavet käesoleva seaduse § 11 lõike 8 punktide 4–6 alusel;
5) kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega 
tutvumise  aega ja kohta.
§ 13. Keskkonnamõju hindamise programm
Pärast kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemist koostab 
ekspert või eksperdirühm eksperdi juhtimisel koos arendajaga keskkonnamõju hindamise 
programmi, mil es esitatakse:
1) kavandatava tegevuse eesmärk;
2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternati vsete võimaluste  lühikirjeldus ;
3) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternati vsete võimaluste keskkonnamõju 
hindamise sisu kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja sel e reaalsete alternati vsete 
võimaluste eeldatavate mõjual ikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide 
kohta;
4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus;
5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternati vsete võimaluste keskkonnamõju hindamise 
ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;
6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või eksperdirühma koosseis.
§ 14. Ekspert
(1) Keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kel el on keskkonnamõju hindamise 
litsents , või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi ekspert).
(2) Kui keskkonnamõju hindab või hindamist juhib juri diline isik asjakohase litsentsiga töötaja 
kaudu, vastutab keskkonnamõju hindamise nõuete täitmise ja keskkonnamõju hindamise 
tulemuste eest juri diline isik.
(3) Eksperdil on õigus keskkonnamõju hindamiseks moodustada eksperdirühm, mil e koosseisu 
võivad  kuuluda  asjakohase litsentsita pädevad isikud.
(4) Ekspert peab keskkonnamõju hindamisse kaasama eriala spetsialiste, kui tema  kvalifikatsioon  
ei ole keskkonnamõju hindamiseks pi sav.
§ 15. Keskkonnamõju hindamise litsents
(1) Keskkonnaminister annab keskkonnamõju hindamise litsentsi (edaspidi litsents) füüsilisele 
isikule, kes:
1) on  omandanud  riiklikult tunnustatud kõrghariduse või sel ele vastava välisriigi kvalifikatsiooni 
keskkonnakaitse, bioteaduste, füüsikaliste  loodusteaduste , põl umajanduse, metsanduse, 
kalanduse, tervise, tehnikaalade või ehituse õppesuuna õppekava järgi;
2) omab vähemalt kaheaastast töökogemust loodusteaduste või keskkonnakaitsega seotud 
tegevusalal;
3) on läbinud keskkonnamõju hindamise alase koolituse vähemalt 40 tunni mahus ja sooritanud 
positiivse tulemusega vastava eksami;
4) vähemalt  neljal  korral on osalenud eksperdirühma töös;
5) on tasunud riigilõivu.
(2) Litsentsi saamiseks esitab litsentsi  taotleja  keskkonnaministrile:
1) litsentsi taotluse;
2) haridust tõendavad  dokumendid ;
3) eelnevat töökogemust tõendavad dokumendid;
4) kinnituse keskkonnamõju hindamise alase koolituse läbimise ja eksami sooritamise ning 
eksperdirühma töös osalemise kohta.
(3) Litsentsi taotluses peavad olema:
1) taotleja ees- ja  perekonnanimi ,  isikukood , alalise elukoha aadress ja kontaktandmed;
2) töökoht ja töökoha aadress ning kontaktandmed;
3) andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud kvalifikatsiooni kohta;
4) tegevus- ja mõjuvaldkonnad, mille keskkonnamõju soovib taotleja hinnata;
5) taotleja  allkiri  sel e kohta, et taotluses esitatud andmed on tõesed;
6) kuupäev.
(4) Keskkonnaminister annab taotlejale litsentsi vi eks aastaks, määrates taotluses olevate 
andmete ning taotleja kvalifikatsiooni alusel tegevus- ja mõjuvaldkonnad, mil e keskkonnamõju 
litsentsi omanikul on õigus hinnata. Litsentsi kehtivusaeg algab litsentsi andmise kuupäeval.
(5) Litsentsi taotleja peab enne litsentsi taotlemist või sel e kehtivuse pikendamise taotlemist 
tasuma  riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2004, 76, 526; 75, 521; 84, 572; 86, 
583; 87, 593; 89, 611; 2005, 1, 1; 2, 4) sätestatud määrade järgi.
(6) Litsentsile kantakse:
1) dokumendi nimetus – «Keskkonnamõju hindamise litsents»;
2) litsentsi  registreerimisnumber , andmise kuupäev ja kehtivusaeg;
3) litsentsi  omaja  ees- ja perekonnanimi, isikukood, alalise elukoha aadress ja kontaktandmed;
4) tegevus- ja mõjuvaldkonnad, mille keskkonnamõju on litsentsi omanikul õigus hinnata;
5) litsentsi andja nimi ja al kiri;
6) Keskkonnaministeeriumi väikese  riigivapi  kujutisega  pitsati  jäljend.
(7) Litsentsi andmisest keeldutakse, kui taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 
1–4 nimetatud kvalifikatsiooninõuetele või ei ole tasunud riigilõivu.
(8) Litsentsi kehtivuse pikendamiseks esitab isik kirjaliku taotluse vabas vormis. Litsentsi 
kehtivust pikendatakse, kui taotleja on kogu litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt neljal korral 
eksperdina osalenud keskkonnamõju hindamises.
(9) Keskkonnaminister võib peatada litsentsi kehtivuse üheks aastaks või tunnistada litsentsi 
kehtetuks, sel est litsentsi omajat eelnevalt kirjalikult teavitades, kui:
1) taotleja on  esitanud  andmeid, mis ei vasta tegelikkusele;
2) litsentsi omaja ei täida keskkonnamõju hindamise nõudeid;
3) litsentsi omaja on esitanud keskkonnamõju hindamise aruandes valeandmeid;
4) litsentsi omaja on andnud keskkonnamõju hindamise aruandes vale hinnangu.
(10) Enne litsentsi kehtivuse  peatamise  või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist kuulatakse 
ära litsentsi omaja või tema esindaja. Selleks määratud ajast ja kohast teatatakse talle vähemalt 
seitse  päeva ette. Kui litsentsi omaja või tema volitatud esindaja kohale ei  ilmu , võib otsuse teha 
tagaselja.
(11) Litsentsi kehtivuse peatamise korral peab isik läbima keskkonnamõju hindamise 
täienduskoolituse vähemalt 40 tunni mahus ning  sooritama  vastava eksami. Isik võib litsentsi 
alusel tegevust jätkata, kui keskkonnaminister on oma otsuse litsentsi kehtivuse peatamise kohta 
tühistanud. Keskkonnaminister tühistab oma otsuse litsentsi kehtivuse peatamise kohta, kui isik 
on läbinud keskkonnamõju hindamise täienduskoolituse ja sooritanud vastava eksami ning 
esitanud seda tõendava dokumendi.
(12) Kui isik ei ole litsentsi kehtivuse peatamise aja jooksul keskkonnamõju hindamise 
täienduskoolitust läbinud ja vastavat  eksamit  sooritanud või kui litsentsi kehtivuse peatamise 
aluseks olevad  asjaolud  ilmnevad kolme aasta jooksul litsentsi kehtivuse peatamise otsuse 
tühistamisest arvates või kolmandat korda,  tunnistab  keskkonnaminister litsentsi kehtetuks.
(13) Litsentsi kehtetuks tunnistamise korral määrab keskkonnaminister tähtaja litsentsiga lubatud 
tegevuse lõpetamiseks.
(14) Litsentsi vormi ja sel e taotluse vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega .
Kemikaaliseadus1
Vastu võetud 06.05.1998
RT I 1998, 47, 697
jõustumine 07.06.1998
M
  uudetud järgmiste aktidega  (n
  äita) 
1. peatükk ÜLDSÄTTED 
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks ja kemikaali 
käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised 
ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra.
(2) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka muu seadusega reguleeritud kemikaali käitlemise 
valdkondades niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud muu seadusega.
(21) Nõuded kemikaali käitlemise seadme valmistamisele, kasutamisele ja tehnilisele kontrol ile 
tulenevad surveseadme ohutuse seadusest, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse 
sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]
§ 2. Kemikaali mõiste
(1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või 
saadud tootmismenetluse teel.
(2) Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend 
koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud 
lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata sel e koostist.
(3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu.
[RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]
§ 3. Kemikaali identifitseerimine
[RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]
(1)  Kemikaal  identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike keemiliste 
ainete loetelu (European  Inventory  of Existing Commercial Chemical Substances, 
edaspidi  EINECS ), Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (European List of Notified Chemical  
Substances, edaspidi ELINCS) või Chemical Abstracts Service’i (edaspidi CAS) numbriga.
(2) Aine nimetus peab iseloomustama sel e koostist ja struktuuri.
(3) Valmistisele annab nimetuse selle valmistaja või importija.
(4) Eestis käideldava kemikaali nimetus peab olema ladinatähestikulises kirjapildis.
(5) [Kehtetu – RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]
§ 4. Kemikaali käitlemine
Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine,  vedamine , 
turustamine, kasutamine ja kemikaaliga  seonduv  muu tegevus.
[RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]
§ 41. Kemikaali turustamine
(1) Kemikaali turustamine on tegevus, mil ega kemikaal tehakse tasu eest või tasuta 
kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutusele võtmiseks kolmandate isikute poolt. Kemikaali 
turustamiseks loetakse ka kemikaali  importi  Euroopa Li du territooriumile.
(2) Kemikaali turustamise eest  vastutav  isik on kemikaali valmistaja, valmistaja esindaja, importija 
või  levitaja  toote ohutuse seaduse tähenduses.
(3) Kemikaali turustamise eest vastutav isik tohib kemikaali turustada, kui:
1) kemikaali ohtlikud omadused on kindlaks määratud;
2) on hinnatud kemikaali kasutamisest tulenev risk tervisele, keskkonnale või varale;
3) kemikaal on identifitseeritud, klassifitseeritud, pakendatud ja märgistatud;
4) on järgitud teavitamise ning muid käesolevast seadusest ja asjakohastest Euroopa Liidu 
õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
(4) Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise 
nõuded ning kord kehtestatakse sotsiaalministri määrusega .
(5) Turustatavad detergendid peavad vastama Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 
648/2004/EÜ detergentide kohta (ELT L 104, 08.04.2004, lk 1–35) nõuetele.  Detergendi  
turustamiseks määruse kohaselt  erandit  taotlev isik peab enne asjakohase taotluse esitamist 
tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses kehtestatud määra järgi.
[RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006]
§ 5. Ohtlik kemikaal
(1) Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.
(2) [Kehtetu – RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]
(3) Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib 
kahjustada tervist, keskkonda või vara.
(4) Ohtliku kemikaali künniskogus on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal ruumiliselt 
pi ritletud alal võib käitlemisel põhjustada inimese tervisekahjustuse, surma või muu raske 
tagajärjega suurõnnetuse.
(5) Ohtlike kemikaalide arvestuse kord kehtestatakse sotsiaalministri määrusega .
[RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]
§ 6. Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte
(1) Ohtlik on ettevõte, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses.
(2) [Kehtetu – RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]
(3) Suurõnnetuse ohuga on ettevõte, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest 
suuremas koguses.
(4) Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria 
ettevõteteks, lähtudes ettevõttes käideldavale kemikaalile kehtestatud künniskogusest.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]
§ 7. Pädev  riigiasutus
(1) [Kehtetu – RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
(2)  Terviseamet  on pädev riigiasutus, kel e ülesanded käesoleva seaduse kohaselt on:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] 
1) koguda ja hal ata käesoleva seaduse alusel esitatud teavet Eestisse sissetoodud või Eestis 
toodetud kemikaalide kohta;
2) täita haldusfunktsioone ja teha haldustoiminguid keelustatud ja  rangelt  pi ratud käitlemisega 
kemikaale käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 304/2003 ohtlike 
kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 63, 6.03.2003, lk 1–26) alusel;
3) tagada mürgistusalase teabe  edastamine  elanikkonnale ja meditsi nipersonalile ning koguda 
sel eesmärgil teavet turul olevate kemikaalide füüsikalis-keemiliste omaduste, terviseohtlikkuse 
ning mürgistuste esmaabi ja ravimeetodite kohta;
4) täita haldusfunktsioone ja teha haldustoiminguid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 
(EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta (ELT L 104, 8.04.2004, lk 1–35) alusel;
5) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide 
registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja pi  ramist  ( REACH ) ja mil ega asutatakse Euroopa 
Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu 
määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94, nõukogu direkti v 76/769/EMÜ ja 
komisjoni  direktiivid  91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, 
lk 1–850) (edaspidi REACH-määrus), li kmesriigi pädevale asutusele pandud ülesandeid ainete 
hindamise, REACH-määruse XV  lisale  vastavate toimikute koostamise ja muude asjakohaste 
haldusülesannete täitmise alal;
6) aidata kaasa REACH-määruse kohaselt asutatud komiteede,  foorumi  ja nende töörühmade 
tegevusele ning teha koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kemikaaliametiga;
7) täita riikliku kasutajatoe ülesandeid REACH-määruse artikli 124 kohaselt ja anda tootjatele, 
importijatele, al kasutajatele ja kõikidele teistele huvitatud isikutele nõu määrusest tulenevate 
ülesannete ja kohustuste täitmise kohta, eelkõige seoses ainete  registreerimisega ;
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]
(3) Pädevateks asutusteks suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohutuse alal on Päästeamet ja 
Päästeameti kohalikud päästeasutused ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
(4) Päästeameti ülesanded suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohutuse alal on:
1) hinnata suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud nõuete täitmist ettevõtte 
hädaolukorra lahendamise plaani osas;
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009] 
2) hinnata koostöös Tehnilise Järelevalve Ametiga ohutusaruande vastavust kehtestatud 
nõuetele;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] 
3) koguda teavet suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud nõuete täitmise kohta 
ning vahetada teavet teiste riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
4) pidada suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu.
(5) Tehnilise Järelevalve Ameti ülesanded suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohutuse alal on:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] 
1) hinnata suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud ohutusnõuete täitmist;
2) hinnata koostöös Päästeametiga ohutusaruande vastavust kehtestatud nõuetele;
3) teha koostööd teiste riikide pädevate asutustega.
[RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006]
§ 8. Kemikaaliohutuse  Komisjon
(1) Vabari gi Valitsus moodustab valitsusasutuste esindajatest ja teistest asjatundjatest 
Kemikaaliohutuse Komisjoni.
(2) Kemikaaliohutuse Komisjoni ülesanded on:
1) analüüsida kemikaaliohutuse aktuaalseid probleeme Eesti Vabariigis ja Euroopa Li dus;
2) anda hinnanguid ning avaldada arvamust kemikaaliohutuse poliitika ja strateegiate kohta Eesti 
Vabariigis ja Euroopa Li dus;
3) teha valitsusasutustele ettepanekuid kemikaaliohutuse strateegiate väljatöötamiseks ja 
rakendamiseks;
4) anda hinnanguid kemikaaliohutust reguleerivate õigusaktide ja nende eelnõude kohta;
5) teha sotsiaalministrile ettepanekuid kemikaaliohutuse uuringute läbivi miseks, trükiste 
väljaandmiseks, koolituse korraldamiseks ning  terminoloogia  ühtlustamiseks;
6) vahetada teavet ja teha ettepanekuid erinevate institutsioonide tegevuse koordineerimiseks 
kemikaaliohutuse valdkonnas.
[RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]
2. peatükk KEMIKAALIKÄITLUSE KORRALDUS 
§ 9. [Kehtetu – RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]
§ 91. Hea laboritava
(1) Head laboritava rakendatakse kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, 
kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu  lisaaine  ja söödalisandi koostisse kuuluva aine tervise- ja 
keskkonnaohutuse mittekli nilisel  uuringul  eesmärgiga tagada head laboritava järgivates laborites 
saadud andmete usaldusväärsus ja võrreldavus ning vastastikune tunnustamine.
(2) Hea laboritava on kvaliteedisüsteem, mis käsitleb mittekli niliste tervise- ja keskkonnaohutuse 
uuringute planeerimist, tegemist, kontrol i, dokumenteerimist, aruandlust ning dokumentatsiooni 
ja materjalide säilitamist.
(3) Mittekli niline tervise- ja keskkonnaohutuse uuring (edaspidi uuring) on katse või katsete sari, 
mille käigus uuritakse ainet laboritingimustes või keskkonnas, et saada selle füüsikaliste ja 
keemiliste omaduste ning tervise- ja keskkonnaohtlikkuse kohta andmeid, mis on ette nähtud 
esitada asjaomastele asutustele kemikaalist johtuva riski hindamiseks ja juhtimiseks ning 
õigusaktide kehtestamiseks.
(4) Laborid, kel el on õigus teha uuringuid, peavad vastama hea laboritava nõuetele ning järgima 
uuringute tegemisel hea laboritava nõudeid ja korda, mis kehtestatakse sotsiaalministri 
määrusega .
(5) Sotsiaalminister volitab halduskoostöö seaduse alusel sõlmitud halduslepinguga 
kvaliteedijuhtimise  süsteemide hindamise alal rahvusvaheliselt tunnustatud asutuse tegutsema 
tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisi uuringuid tegevate  laborite  hea laboritava nõuetele 
vastavuse hindamise ja tõendamise asutusena (edaspidi hea laboritava kontrol asutus).
(6) Hea laboritava kontrol asutus peab oma tegevuses järgima hea laboritava nõuetele vastavuse 
hindamise ja tõendamise nõudeid ning korda, mis kehtestatakse sotsiaalministri määrusega .
(7) Hea laboritava kontrol asutus täidab järgmisi ülesandeid:
1) valmistab ette Eesti Vabariigis asuvate head laboritava järgivate laborite nõuetele vastavuse 
hindamise ja kontrollimise tegevuskava, mil e kinnitab sotsiaalminister;
2) hindab head laboritava järgivate laborite hea laboritava nõuetele vastavust ja annab hea 
laboritava järgimise kohta hea laboritava nõuetele vastavust tõendava kirjaliku tunnistuse 
(edaspidi tunnistus);
3) pärast laborile hea laboritava nõuetele vastavuse kohta tunnistuse andmist kontrol ib vähemalt 
üks kord kahe  kalendriaasta  jooksul tunnistuse väljaandmisele järgnevast päevast arvates labori 
jätkuvat vastavust hea laboritava nõuetele;
4)  teostab  lisaks käesoleva lõike punktis 3 sätestatud korralisele kontrol ile vajaduse korral head 
laboritava järgiva labori erakorralist kontrolli;
5) teavitab Sotsiaalministeeriumi kontrol imisel avastatud puudustest;
6) peatab tunnistuse kehtivuse või tunnistab tunnistuse kehtetuks, kui ta on kindlaks teinud, et 
labor  rikub hea laboritava nõudeid;
7) esitab Sotsiaalministeeriumile aruande oma eelmise aasta tegevuse kohta hea laboritava 
valdkonnas  jooksva  aasta teise kuu lõpuks;
8) tagab hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamisega seonduva 
dokumentatsiooni säilimise arhi viseaduses sätestatud nõuete kohaselt;
9) tagab kontrol imisel saadud ärisaladuse kaitse.
(8) Kui  haldusleping  lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva 
paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrol asutusel jätkata haldusülesande täitmist, korraldab 
haldusülesande edasise täitmise Sotsiaalministeerium.
(9) Haldusülesannete täitmisega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi 
kaudu, välja arvatud need kulud, mis kaasnevad uuringuid läbivi vate laborite hea laboritava 
nõuetele vastavuse vahetu hindamise ja tõendamisega. Need hea laboritava kontrollasutuse 
kulud tasub see labor, kel e vastavust hea laboritava nõuetele hinnatakse ja tõendatakse.
[RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006]
§ 10. Kemikaali ohtlikkuse määramine, riski hindamine ja klassifitseerimine
(1) Kemikaali ohtlikkust määratakse ja riski hinnatakse kemikaali füüsikaliste ja keemiliste 
omaduste ning sel e tervise- ja keskkonnaohtlikkuse alusel.
(2) Kemikaali ohtlike omaduste määramiseks vajalikud katsed tehakse REACH-määruse artikli 13 
nõuete ja komisjoni määruse (EÜ) nr 440/2008, mil ega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt 
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide 
registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja pi ramist (REACH) (ELT 142, 31.05.2008, lk 1–739), 
kohaselt. Valmistise tervise- ja keskkonnaohtlikkust määratakse ka konventsionaalse meetodiga.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]
(3) [Kehtetu – RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]
(4) Kemikaale klassifitseeritakse neid  iseloomustavate  ohtlike omaduste järgi, hinnates nende 
kasutamisega kaasnevat riski.
(5) Euroopa Li dus ühtlustatud korras klassifitseeritud ohtlike keemiliste ainete loetelu koos 
vastavate klassifitseerimisandmetega ja märgistusega on esitatud EMÜ Nõukogu direkti vi 
67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, 
määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta esimeses  lisas  (edaspidi lisa I).
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lisas I loetlemata ained klassifitseeritakse käesoleva 
seaduse § 41 lõikes 4 nimetatud sotsiaalministri määruse kohaselt.
(7) [Kehtetu – RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]
(8) Turustamise eest vastutav isik peab niisuguse EINECSis loetletud ohtliku keemilise aine, mida 
ei ole nimetatud lisas I, omadused kindlaks määrama olemasolevate asjakohaste ja 
kättesaadavate andmete alusel ning kuni aine kandmiseni lisasse I pakendama ja märgistama 
aine saadud teabe alusel.
(9) [Kehtetu – RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]
§ 11. Ohtlike kemikaalide käitlemise korraldus
(1) Sotsiaalministri määrusega kehtestatakse:
1) [Kehtetu – RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 
2) [Kehtetu – RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] 
3) [Kehtetu – RT I 2009, 12, 74 - jõust. 01.06.2009] 
4) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006]
(2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatakse:
1) [Kehtetu – RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 
2) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali 
käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning 
erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele;
3) lähtudes kemikaali ohtlikkusest, nõuded veovahendile ;
4) kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga 
ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord ;
5) ohutusnõuniku koolituse õppekava, kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vorm .
(3) [Kehtetu – RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]
(4) Siseministri määrusega kehtestatakse ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, 
ohutusaruande ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise ja esitamise kord 
ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu pidamine.
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]
(5) [Kehtetu – RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]
(6) Suurõnnetuse ohuga ettevõttes kasutatava ohtliku kemikaali koguse ja li gi, kemikaali 
käitlemise seadme,  tehnoloogia  või hoiukoha muutmise kavandamisel arvestatakse  muudatuse  
mõjudega suurõnnetuse ohule.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud muudatusega kaasneb suurõnnetuse ohu oluline 
suurenemine, uuendab ettevõtja enne muudatuse tegemist ohutusaruande riskianalüüsi osa ning 
esitab riskianalüüsi Päästeameti kohalikule päästeasutusele.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]
(8) Päästeameti kohalik päästeasutus vaatab ohutusaruande riskianalüüsi läbi 30 päeva jooksul 
riskianalüüsi esitamise päevast arvates ja esitab pärast seda ettevõtjale ning kohaliku 
omavalitsuse üksusele kirjaliku vastuse, mil es antakse hinnang, kas muudatusega kaasneb 
suurõnnetuse ohu oluline suurenemine.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]
(9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud muudatusega kaasneb suurõnnetuse ohu oluline 
suurenemine, avaldab ettevõtja kohalikus ajalehes teate, mil es märgitakse:
1) kavandatava muudatuse sisu;
2) muudatusega kaasneva suurõnnetuse ohu suurenemise ja muude mõjude kirjeldus;
3) kontaktandmed arvamuse avaldamiseks;
4) arvamuste avaldamise tähtaeg, mis on vähemalt kaks nädalat teate avaldamisest arvates.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud muudatuse tegemisel arvestatakse avalikkuse ja 
kohaliku omavalitsuse üksuse arvamusega ning Päästeameti kohaliku päästeasutuse 
hinnanguga. Ettevõtja annab isikutele vastuse nende esitatud arvamuste arvestamise või 
arvestamata jätmise kohta koos asjakohaste põhjendustega.».
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]
§ 111. Piirang kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraadi transiidile
(1) Eesti tolliterritooriumile on lubatud transi dina tuua kõrge lämmastikusisaldusega 
ammooniumnitraati üksnes juhul, kui see vastab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.
(2) Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat on tahke ammooniumnitraat ni  ainena kui 
ka valmistise koostises, mis sisaldab rohkem kui 28 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist 
lämmastikku.
(3) Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkematerjalina 
kasutatavale ammooniumnitraadile.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ammooniumnitraat peab olema läbinud 
detonatsioonikindluse katse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 
väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1–194) (edaspidi väetisemäärus) kohaselt.
(5) Detonatsioonikindluse katse peab olema tehtud ja katse läbimine hinnatud väetisemääruse III 
lisa asjakohaste sätete kohaselt ning sellisteks katseteks väetisemääruse kohaselt heakski detud 
laboratooriumis. Kui katse tehakse väljaspool Euroopa Ühendust, võib katse teha ja asjakohase 
dokumendi väljastada rahvusvaheliselt tunnustatud  laboratoorium , mis on akrediteeritud 
väetisemääruses nimetatud nõuetega samaväärsete nõuete kohaselt.
(6) Detonatsioonikindlust tõendava dokumendi kehtivus on 180 kalendripäeva katse tegemise 
päevast arvates.
(7) Kauba valdaja peab esitama Maksu- ja Tolliametile detonatsioonikindluse katse läbimise kohta 
katse teinud laboratooriumi väljastatud asjakohase dokumendi või sel e tõendatud koopia koos 
tollideklaratsiooniga pi ripunktis.
(8) Koos detonatsioonikindlust tõendava dokumendiga peab kauba valdaja esitama Maksu- ja 
Tol iametile tooteparti  identifitseerimist võimaldava dokumendi, milles on märgitud 
ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus  tootes , tooteparti  kogus ja tootmise kuupäev 
ning muud  asjakohased  andmed tooteparti  tuvastamiseks.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 01.10.2009]
§ 12. Ohtlike ainete sisalduse  piirnormid  pinnases, põhjavees, pinna- ja  merevees ,  setetes  
ning organismides
Ohtlike ainete sisalduse piirnormid pinnases, põhjavees, pinna- ja merevees, setetes ning 
organismides kehtestab keskkonnaminister määrusega .
[RT I 2003, 75, 499 - jõust. 13.12.2003]
§ 13. Ohtlike kemikaalide käitlemise kitsendused ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga 
ettevõttes
(1) Ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes käideldavate ohtlike kemikaalide kogus ei tohi 
ületada:
1) ohtlikus ettevõttes B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele kehtestatud künniskogust;
2) B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttes A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele 
kehtestatud künniskogust.
(2) Vabari gi Valitsus võib keelustada, pi  rata  või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku 
ettevõtte tegevust järgmistel asjaoludel:
1) ettevõtte tegevus tekitab võimaliku suurõnnetuse ohu;
2) järelevalvevolitusi omavad valitsusasutused on esitanud põhjendatud taotluse;
3) val a- või linnavolikogu, mille haldusterritooriumil ettevõte asub, on esitanud Siseministeeriumi 
kaudu põhjendatud taotluse;
4) ettevõttes on toimunud ohtliku kemikaaliga seotud suurõnnetus;
5) ettevõtja on esitanud järelevalveasutusele valeandmeid;
6) ettevõtja on esitanud Terviseametile valeandmeid käideldavate kemikaalide omaduste või 
koguse kohta;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] 
7) ettevõtja ei ole esitanud siseministri kehtestatud korra alusel teabelehte, ohutusaruannet või 
ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani;
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009] 
8) ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud 
kahju hüvitamiseks.
(3) Kui suurõnnetuse ärahoidmine nõuab ki ret tegutsemist, on päästeasutusel õigus ajutiselt 
peatada ettevõtte tegevus või kehtestada keelde või piiranguid.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]
§ 14. Erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus arvestab suurõnnetuse ohuga ettevõttest lähtuvate riskidega 
üld- ja detailplaneeringute koostamisel ja kehtestamisel ning ehituslubade väljastamisel. 
Seejuures tuleb:
1) kindlaks teha ettevõtted, kus suurõnnetuste tõenäosus või nende tagajärgede raskus võib 
suureneda nende ettevõtete asukoha läheduse tõttu teistele ohtlikele või suurõnnetuse ohuga 
ettevõtetele;
2) arvestada olemasolevate ettevõtete läheduses paiknevaid hooneid ja rajatisi, nagu 
li klusmagistraalid, rahvarohked  paigad  ja elamurajoonid, kui nende paigutus võib suurendada 
suurõnnetuse riski või nende tagajärgede raskust;
3) suurõnnetuse riski või sel e tagajärgede raskuse  suurenemisel  tagada avalikkuse teavitamine.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Päästeameti kohalikule päästeasutusele 
kooskõlastamiseks üldplaneeringu ja detailplaneeringu ning ehitusprojekti heakski tmiseks:
1) uue suurõnnetuse ohuga ettevõtte asukoha  valikul ;
2) olemasoleva suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevuse laiendamisel või tootmise suurendamisel;
3) suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise 
kavandamisel.
(3) Päästeameti kohalik asutus toob käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtude hindamisel 
oma vastuses kohaliku omavalitsuse üksusele välja järgmised asjaolud:
1) kas kavandatav planeering või ehitus suurendab suurõnnetuse riski või sel e tagajärgede 
raskust;
2) suurõnnetuse riski või sel e tagajärgede raskuse suurenemisel tuuakse välja ohualasse jääv 
pi rkond;
3) kas ettevõtte õnnetuste ennetamiseks kavandatud meetmed on pi savad;
4) kas enne planeeringu kinnitamist või ehitusloa väljastamist peab ettevõtja kohalikule 
omavalitsusele ja päästeasutusele esitama lisainformatsiooni;
5) päästeasutuse soovitused suurõnnetuse riskide maandamise ja muude asjaolude kohta.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]
§ 15. Tingimused kemikaali käitlemiseks
(1) Kemikaali käitleja on kohustatud:
1) kemikaali käitlemisel rakendama vajalikke abinõusid kemikaalidest tuleneda võiva kahju 
vältimiseks, arvestades kemikaali kogust ja ohtlikkust;
2)  pidama  käideldavate ohtlike kemikaalide  arvestust , säilitama arvestusdokumente 10 aastat;
3) teavitama Terviseametit teavitamisele kuuluvatest kemikaalidest;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] 
4) teavitama oma tegevusest Tehnilise Järelevalve Ameti ja asukohajärgset päästeasutust juhul, 
kui ettevõte kuulub ohtlike või suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] 
5) vi vitamatult teavitama asukohajärgset päästeasutust, Tehnilise Järelevalve Ameti ja val a või 
linna omavalitsust reostusest või õnnetusest;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] 
6) tagama ohtlikule ja suurõnnetuse ohuga ettevõttele ja sel e tegevusele kehtestatud nõuete või 
pi rangute täitmise.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kemikaalide arvestus peab näitama iga 
kemikaali koguse li kumist ettevõttes sel e soetamisest kuni töötlemiseni, väljastamiseni või 
kahjutustamiseni.
(3) Teavitamisele kuuluva kemikaali importimis- või käitlemisõigus tekib, kui Terviseamet on:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] 
1) andnud importijale üle teabe importimise lubatavuse kohta;
2) kinnitanud esitatud teabe nõuetekohasust.
(31) Kui kemikaali käitleja tegevuse hulka kuulub ohtliku kemikaali autovedu,  raudteevedu , 
siseveeteede vedu või sel ega seotud ohtlike kemikaalide pakkimine,  laadimine , täitmine või 
mahalaadimine, peab käitleja määrama ohutusnõuniku, kes vastutab sellise tegevusega 
inimestele, varale või keskkonnale kaasnevate ohtude ärahoidmise eest ja tunneb ohutust 
tagavaid tegevusi ja protseduure. Ohutusnõunik peab läbima ohutusnõuniku koolituskursuse ja 
sooritama vastava eksami.
(4) Ettevõtja koostab teabelehe, ohutusaruande ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani, 
lähtudes käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktist, ning esitab need 
kohalikule omavalitsusele ja päästeasutusele. Teabeleht ja ohutusaruanne tuleb esitada ka 
Tehnilise Järelevalve Ametile.
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]
(41) Kemikaali turustamise eest vastutav isik peab 30 päeva jooksul pärast Eesti Vabariigis 
kemikaali turustamise alustamist esitama Terviseametile tervisele ohtlike valmististe füüsikaliste 
ja keemiliste omaduste ning terviseohtlikkuse kohta kirjaliku teabe, mida kasutatakse 
mürgistusjuhtumite ennetus- ja ravimeetmete väljatöötamise ning  rakendamise  eesmärgil. Samal 
eesmärgil esitab detergentide turule laskmise eest vastutav isik Terviseametile Euroopa 
Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 648/2004/EÜ detergentide kohta artikli 9 punktis 3 nimetatud 
teabe.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
(5) [Kehtetu – RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]
(6) Võimaliku kahju hüvitamiseks peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik kindlustama oma 
vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest.
(7) Tegevuse lõpetamise korral vastutab ettevõtja tema valduses oleva kemikaali ohutuse eest 
kuni sel e üleandmiseni uuele valdajale, kel ele  laienevad  käesoleva seaduse nõuded kemikaali 
vastuvõtmise hetkest.
[RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006]
§ 16. Kemikaali hoidmise ja omandamise piirang
(1) Kui füüsiline isik ei ole registreeritud äriregistrisse ettevõtjana, tohib ta omandada ja hoida 
vaid jaemüügis olevaid kemikaale.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kemikaalide hoidmine ja käitlemine ei tohi 
põhjustada ohtu hoidjale ja käitlejale, kaasinimestele, varale või keskkonnale.
(3) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006]
Eesti Vabariigi  julgeolekupoliitika  alused (2004)
Vastu võetud 16.06.2004
Vastavalt  rahuaja  riigikaitse seaduse (RT I 2002, 57, 354; 2003, 13, 69; 88, 594; 2004, 45, 318) § 
26 lõikele 2 Ri gikogu otsustab:
1. Kiita heaks juurdelisatud «Eesti Vabariigi julgeolekupoli tika alused (2004)».
2. Tunnistada kehtetuks Ri gikogu 1996. aasta 7. mai otsus «Eesti riigi  kaitsepoliitika  
põhisuundade heakski tmine» (RT I 1996, 33, 684).
3. Tunnistada kehtetuks Ri gikogu 2001. aasta 6. märtsi otsus «Eesti Vabariigi julgeolekupoli tika 
aluste heakski tmine» (RT I 2001, 24, 134).
Riigikogu esimees Ene  ERGMA
Projekt kinnitatud
Vabari gi Valitsuse istungil 27.05.2004
EESTI VABARIIGI JULGEOLEKUPOLIITIKA ALUSED (2004)
SISSEJUHATUS
«Eesti Vabariigi julgeolekupoli tika alused (2004)» on  koostanud  Vabariigi Valitsus ning see 
sisaldab Eesti julgeolekupoli tika eesmärki, põhisuundi ja julgeolekuolukorra üldhinnangut. 
Käesolev dokument koostatakse ja võetakse vastu kooskõlas rahuaja riigikaitse seadusega.
2001. aastal heaks ki detud «Eesti Vabariigi julgeolekupoli tika alused» käsitles perioodi, mil riik 
oli teel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO ) ja Euroopa Liidu liikmeks. Nende 
eesmärkide saavutamine tingib riigi tegevuse ümberkorraldamise julgeolekupoli tika val as, 
säilitades samas järjepidevuse.
«Eesti Vabariigi julgeolekupoli tika alused» on keskpikka perspektiivi käsitlev dokument ning seda 
täiendatakse vastavalt sel ele, kuidas muutub julgeolekukeskkond ja täpsustuvad Eesti 
turvalisuse tagamise võimalused.
1. JULGEOLEKUPOLIITIKA EESMÄRK JA PÕHISUUNAD. JULGEOLEKUOHUD
1.1. Julgeolekupoliitika eesmärk ja põhisuunad
Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne 
terviklikkus , põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.
Eesti julgeolek tagatakse seaduse alusel kõigi välis- ja sisepoli tiliste vahenditega.
Li kmesus  NATOs , Euroopa Li dus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ning  edukad  
kahe- ja mitmepoolsed suhted võimaldavad kaitsta Eesti huve ja saavutada riigi 
julgeolekupoli tika eesmärgi.
Eesti julgeolekupoliitika lähtub julgeoleku jagamatuse põhimõttest, rahvusvahelise 
julgeolekukoostöö vajadusest ja demokraatlike väärtuste ühisest kaitsest. NATO ja Euroopa Li du 
li kmena soovib Eesti kindlustada oma julgeolekut ning seeläbi ühtlasi tugevdada rahvusvahelist 
julgeolekukeskkonda .  Kuulumine  ühtsete demokraatlike põhimõtete ja eesmärkidega li tudesse 
on Eesti julgeoleku peamine alus ja  tagatis .
Eesti lähtub põhimõttest, et igal riigil on õigus ja vabadus valida oma julgeolekulahendid ning igal 
riigil on kohustus mitte ohustada teiste riikide julgeolekut. Eesti julgeolekupoli tika ja sel e 
teostamine ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu.
Tulenevalt riiklikest huvidest ning liikmesusest NATOs ja Euroopa Liidus tegutseb Eesti oma 
julgeolekupoli tikas järgmistes põhisuundades:
• akti vne osalemine NATO ja Euroopa Liidu struktuuride töös ning koostöö tõhustamine teiste 
li kmesriikidega;
• osalemine oma kohustuste ja võimaluste pi res rahvusvahelises julgeolekusüsteemis ja 
-koostöös, sealhulgas rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides;
• koostöös  liitlastega  sõjalise riigikaitse arendamine Eesti kaitsevõime tagamiseks;
• ühiskonna demokraatliku arengu tagamine ja riigi sisejulgeoleku tugevdamine;
• ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase turvalisuse tugevdamine.
Julgeolekupoli tika eesmärgi saavutamiseks tagab riik välispoli  tilise  tegevuse, sõjalise riigikaitse 
ning põhiseadusliku korra, rahva turvalisuse ja elutähtsate valdkondade kaitse vahendite 
rakendamise omavahelises kooskõlas. Julgeolekupoli tika kujundamise oluline alus on 
ministeeriumite ja julgeolekuasutuste koostatavad riskianalüüsid ning ohuhinnangud, mis aitavad 
Vabariigi Valitsusel määrata julgeolekupoli tika põhisuunad lühemas perspekti vis ja ametkondade 
olulisemad koostöövaldkonnad.
1.2. Julgeolekupoliitilised arengud maailmas ja Eesti asend rahvusvahelises 
julgeolekukeskkonnas
Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro-atlandi 
julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on 
vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas. Majanduslikud ja sotsiaalsed 
protsessid ja kommunikatsioon üleilmastuvad ki relt,  luues   tihedad  seosed riikide vahel ning 
mõjutades seega oluliselt julgeolekukeskkonda. Positi vsele arengule vaatamata ei ole 
rahvusvaheline julgeolekukeskkond saavutanud stabi lsust.
Eesti jaoks kõige olulisem rahvusvahelise julgeolekukeskkonna suundumus on Euro-atlandi 
koostöö areng: NATO ja Euroopa Liit on  laienenud , uute li kmete vastuvõtmine jätkub. Loomisest 
saadik on need  struktuurid  taganud Euroopas rahu, ühiskonna stabiilse arengu ja 
majanduskasvu. Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu annab Eestile ajalooliselt ainulaadse 
võimaluse oma julgeoleku kindlustamiseks. Kõrvuti mitmepoolse julgeolekukoostööga NATOs on 
partnerlus  Ameerika Ühendriikidega ja teiste li tlastega Eesti jaoks oluline julgeolekutegur.
NATO ja Euroopa Liidu laienemisega on oluliselt suurenenud Euro-atlandi regiooni julgeolek ja 
stabi lsus. NATO ja Euroopa Li du laienemine on mõjutanud positi vselt ka Läänemere pi rkonna 
julgeolekukeskkonda – valdav enamik piirkonna riike kuulub Euroopa Liitu ja suur osa NATOsse. 
Sel e protsessi loogiline jätkumine võimaldab süvendada Põhjala ja Balti riikide 
julgeolekukoostööd rahu ja stabi lsuse huvides nii Euro-atlandi koostöö raames kui ka 
regionaalselt.
Muutunud rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas on suurenenud kohalike ja regionaalsete 
kriiside  sageli  ettearvamatu  tekke ja arengu oht. Julgeolekukeskkonna muutused ning kuulumine 
NATOsse ja Euroopa Li tu on oluliselt laiendanud Eesti julgeolekupoliitilisi huve regioonidesse, 
kus Eestil seni  otsesed  huvid puudusid. Need pi rkonnad mõjutavad Eesti ja li tlaste julgeolekut, 
rahvusvahelist julgeolekukeskkonda ja selle stabi lsust ning nõuavad akti vsemat tähelepanu ja 
tegevust.
Maailma julgeolekupoli tilisi muutusi on  käsitletud  NATO strateegilises kontseptsioonis (1999) ja 
teistes dokumentides ning Euroopa Li du julgeolekustrateegias (2003).
Rahvusvahelise julgeolekukeskkonna muutused on kaasa  toonud  uusi mittekonventsionaalseid 
julgeolekuohte nagu rahvusvaheline  terrorism , massihävitusrelvade kontrol  imatu  levik, 
organiseeritud  kuritegevus , relva-, narko-, inim- ja salakaubandus ning hädaolukordade tekitatud 
põgenike  tulv . Sellises olukorras ei ole ükski maailma riik ega pi rkond väljaspool ohtu. Ka Eesti 
jaoks on muutunud aktuaalseks mitmed varem väheolulised ohud.
Terrorismi ning sel ega seotud kuritegelike organisatsioonide tegevuse ulatus ja koordineeritus 
kasvavad. See nõuab NATO ja Euroopa Li du li kmesriikidelt tõhusaid vastumeetmeid, sh võimet 
ja valmisolekut lahendada terrorismiga kaasnevaid kriise.
Pidevalt kasvab vajadus ni  kahe- ja mitmepoolse kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides 
tehtava riikidevahelise koostöö järele. Samas ei ole  paranenud  rahvusvaheliste organisatsioonide 
võime lahendada mõningaid julgeolekuprobleeme.
Kiiresti arenevad rahvusvahelised kontaktid suurendavad erinevate sotsiaalsete ja 
keskkonnaprobleemide edasist rahvusvahelistumist ning vastavalt on kasvanud ka võimalus, et 
Eestit ohustavad kaugemal alguse saanud probleemid.
Ri gi väiksuse ja avatuse tõttu on Eesti majandus tugevas sõltuvuses maailmamajanduse 
arengust. Ri gi julgeoleku seisukohalt on oluline majandussidemete tasakaalustatud areng ja 
läbipaistvus ning välisinvesteeringute stabiilne juurdevool. Vajakajäämised neis valdkondades 
võivad suurendada maailmamajanduse arenguga kaasnevaid mitmesuguseid  ohte .
1.3. Julgeolekuohud
Kontrollimatud arengud maailmas ja rahvusvahelised  kriisid
Uute mitmetahuliste ja sageli ettenägematute ohtude realiseerumise suurem tõenäosus esitab 
julgeoleku tagamisele uusi väljakutseid. Kõige tõsisem oht Eesti julgeolekule on võimalik 
ebastabiilsus ja kontrol imatud arengud maailmas ning rahvusvahelised kriisid.
Eesti ja tema li tlaste julgeolek on  jagamatu : rahvusvaheline julgeolekukeskkond mõjutab Eesti 
julgeolekut ja vastupidi. Julgeolekukeskkonda mõjutavad negati vselt ni  rahvusvahelised kriisid 
kui ka nende tagajärjed. Osalemine rahvusvahelistes jõupingutustes kriiside ärahoidmiseks ja 
lahendamiseks võimaldab Eestil panustada rahvusvahelise julgeoleku tagamisse.
NATO ja Euroopa Liidu laienemisega on julgeoleku- ja stabi lsusvöönd Euroopas oluliselt 
avardunud. Samas ei ole nende liitude teatud naaberri  kide  demokratiseerumisprotsessi ja 
välispoli tika vastuolulisuse tõttu endiselt võimalik välistada ohte Eesti julgeolekule.
Sõjalise konflikti oht
Kogu Euroopat puudutava sõjalise konflikti puhkemise võimalus ning ka konfliktioht Läänemere 
regioonis on vähenenud minimaalseks. NATO ja Euroopa Liidu liikmesus vähendab sõjalist ohtu 
Eestile veelgi.
Eesti julgeolekule ei ole praegu ega ka lähitulevikus otsest sõjalist ohtu. Ka keskmises ja pikemas 
perspektiivis on sõjaline rünnak ükskõik millise NATO li kmesriigi vastu vähetõenäoline. Sel ise 
ohu taastekkimise eelduseks oleks rahvusvahelises julgeolekukorralduses toimuv 
jõuvahekordade märgatav muutus koos julgeolekukeskkonna olulise ja pikaajalise 
halvenemisega, mida ei ole ette näha. Pikemas perspekti vis ei saa sel ise ohu taastekkimise 
võimalust si ski täielikult välistada.
Kõige tõenäolisem sõjalise ohu al ikas Eesti julgeolekule on mitmesugused sõjalist laadi kriisid. 
Eestit otseselt mõjutavaks sõjalist laadi kriisiks võib olla sõjalist laadi tegevus eesmärgiga 
avaldada Eestile või mõnele teisele NATO li kmele  survet  sobimatute poli tiliste otsuste või 
järeleandmiste tegemiseks.
Eestit otseselt mõjutava sõjalise  iseloomuga  kriisi võib esile kutsuda:
• Eesti riigipi  ride  läheduses paiknevate vägede  ootamatu   suurendamine  või ümberpaigutamine;
• rahvusvahelistele relvastuskontrolli lepingutele mittevastavad ulatuslikud õppused Eesti piiride 
vahetus läheduses;
• sihipärane Eesti õhuruumi, maismaapi ri või territoriaalvete puutumatuse  rikkumine .
Samuti võib Eestit otseselt mõjutava sõjalist laadi kriisini vi a poli  tilise  sihiga terrorirünnak Eesti, 
tema li tlaste või naaberriikide vastu.
Relvaintsidentide ja muu sõjalise ohu edasine vähenemine sõltub rahvusvaheliste suhete 
arengust ning NATO, Euroopa Liidu ja Eesti kaitsevõimest.
Välise surve oht
Eesti sise- või välispoli tika põhivalikute muutmisele suunatud otsese välise poli tilise või muu 
surve oht on minimaalne. Samas võib sel ine surve olla seotud ka muude riikide eriteenistuste 
tegevusega ning poli tiliselt motiveeritud majanduslike või muude meetmetega Eesti suhtes. 
Integreerumine  Euroopa Li du ja NATOga, Eesti edukas poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne 
areng ning ühiskonna  konsolideerumine  demokraatlike väärtuste alusel ja õiguskaitsesüsteemi 
tõhus tegevus tagavad Eesti suutlikkuse niisugust survet vältida ja vajaduse korral sel ele 
efektiivselt vastu seista.
Rahvusvaheline terrorismioht
Otsese sõjalise ohu vähenemise taustal seavad mittekonventsionaalsed ohud ja  esmajoones  
rahvusvahelise terrorismi globaalne laad ning keemia-, bio-, radioakti vse või tuumarelva võimalik 
kontrol imatu levik rahvusvahelise koostöö ette uued tõsised ülesanded.
Rahvusvaheline terrorism ja sel ele kasvupinnast loov organiseeritud kuritegevus levivad aladel, 
kus puudub või on nõrgenenud riiklik julgeolek,  korrakaitse  ja õigusriik. Terrorismiohu 
likvideerimine nõuab ki ret ja tõhusat rahvusvahelist koostööd, mil es Eesti osaleb oma 
kohustuste ja võimaluste piires. Lisaks rahvusvahelisele koostööle rakendab Eesti ka siseriiklikke 
terrorismivastaseid meetmeid.
Organiseeritud kuritegevusest tulenev oht
Rahvusvaheliselt tegutsev organiseeritud kuritegevus võib sageli ol a tihedalt läbi põimunud 
terroristlike organisatsioonide tegevusega ja seotud massihävitusrelvade  levikuga  ning on seega 
oluline ohutegur rahvusvahelisele stabiilsusele ja Eesti julgeolekule.
Märgatav oht Eesti õigusriigi toimimisele ja seeläbi julgeolekule on rahvusvaheliselt tegutseva 
organiseeritud kuritegevuse võimalik mõjuvõimu kasv ühiskonnas, sellega kaasnev  korruptsioon  
ning imbumine poli tikasse, riigiametitesse ja majandusse.
Inimtegevusest ja loodusjõududest tingitud ohud
Eesti julgeolekut mõjutavad inimtegevusest tingitud ohud on tulekahjud ja plahvatused, 
transpordi-, ki rgus- ja keemiaõnnetused ning nende õnnetuste pi riülesed mõjud.
Läänemere pi rkonnas on eriti ohtlikud vanemat tüüpi tuumajaamad, katastroofioht seostub 
eelkõige suurte ohtlikke kemikaale käitlevate ettevõtetega ning tankerite üha intensi vsema 
li klusega Läänemerel ja esmajoones Soome lahes.
Keskkonnaseisundi halvenemine tuleneb keskkonnaohtude ülemaailmsest ulatusest ning see 
võib ol a seotud kli mamuutustega, osoonikihi hõrenemisega ja loodusvarade vähenemisega. 
Loodusõnnetustest ohustavad Eestit põhiliselt  tormid  ja üleujutused, mis võivad põhjustada 
hädaolukordi.
Sotsiaalsed ohud
Narkomaania, alkoholismi ning HIV/AIDSi ja teiste ohtlike nakkushaiguste levik seavad ohtu riigi 
majandusliku heaolu ning sotsiaalse ja poliitilise stabi lsuse. Hädaolukorrad Eesti lähipi rkonnas 
võivad kaasa tuua põgenikevooge ja ulatuslikku  migratsiooni .
Majanduslikud ohud
Eesti majandus on tugevalt integreeritud maailmamajandusse ning seetõttu on Eesti mõjutatav 
võimalikest ülemaailmsetest majanduskriisidest või Eesti jaoks oluliste välisturgude 
ebastabiilsusest. Oluline ohutegur on Eesti gaasi- ja elektrisüsteemide tugev  sõltuvus  Eesti-
välistest monopoolsetest energiasüsteemidest ning energiatarnijatest.
Infotehnoloogilised ohud
Infosüsteemide ebastabi lsuse või  rikete  tõttu võivad tekkida tõsised ohud. Üha ki renev 
elektrooniliste infosüsteemide kasutuselevõtt Eestis ning nende  seotus  ülemaailmsete 
infosüsteemidega suurendavad arvutikuritegevuse ohtu ja infosüsteemide haavatavust, 
sealhulgas riigi julgeolekule esmatähtsates valdkondades. Viimastel aastatel on kasvanud sel iste 
isikute arv, kes võivad võrgukeskkonnas  riiklikke  andmebaase ja registreid ohustada.
2. VÄLISPOLIITILINE TEGEVUS JULGEOLEKU TAGAMISEL
2.1. NATO
Li kmesus NATOs kindlustab sõjalise julgeoleku ja võimaldab tulemuslikult osaleda 
rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse.
Eesti julgeolekupoliitika on vastavuses Põhja-Atlandi lepingust tulenevate NATO li kme 
kohustuste ja õigustega ning toetab nende ja NATO ühiste eesmärkide täitmist. Eesti 
julgeolekukäsitus on täielikus kooskõlas NATO strateegilise  kontseptsiooni  põhimõtetega.
NATO li kme staatusest tulenevalt eraldab Eesti sel e töös osalemiseks ja kohustuste täitmiseks 
vajalikud rahalised vahendid ja muud  ressursid , osaleb NATO sõjalises struktuuris ja ühises 
kaitseplaneerimises. Eesti täidab Põhja-Atlandi lepingu  artiklist  5 tulenevaid kohustusi NATO 
li kmesriigi vastu suunatud sõjalise rünnaku ärahoidmiseks ja tagasitõrjumiseks.
NATO peamiseks ülesandeks on ja jääb oma li kmete ühine kaitse ning rahvusvahelise 
stabi lsuse tagamine. NATO on taganud Euroopa julgeoleku. Ainsa efekti vse rahvusvahelise 
kaitse- ja julgeolekuorganisatsioonina on NATO suutnud otsustavalt tegutseda kriiside 
lahendamisel Euroopas ja mujal maailmas. NATO peab olema võimeline vastama ohtudele 
ükskõik kus nad maailmas ka ei ilmneks, sealhulgas ka sellistele mittekonventsionaalsetele 
ohtudele nagu terrorism. Eesti peab oluliseks NATO põhiülesande – ühise kaitse tagamise – 
jätkuvat täitmist ja toetab täielikult NATO valmisolekut tegeleda uute ohtudega ning osaleda 
rahvusvaheliste konfliktide ärahoidmisel ja rahvusvahelises kriisireguleerimises.
NATO li kmena vi akse Eesti sõjalise riigikaitse ja valmisoleku ning sõjaliste võimete  planeerimine  
lõplikult vastavusse NATO kaitseplaneerimise ja ülesannetega. Eesti panustab NATO ühistesse 
jõududesse oma kokkulepitud vahendid ja jõud. Eesti panuse kindlaksmääramisel on aluseks 
Eesti ning NATO eesmärgid, vajadused ja võimalused. Eesti julgeolekupoli tika oluline ja 
lahutamatu osa on osalemine NATO operatsioonides. Eesti jätkab asjakohaste võimete 
väljaarendamist.
NATO li kmesriigid on  võtnud  endale kohustuse parandada oma sõjalisi võimeid eesmärgiga 
arendada kaasaegseid mitmeotstarbelisi, ümberpaigutatavaid, mobi lseid, jätkusuutlikke ja ki re 
reageerimisega üksusi. Julgeolekupoli tika el uvi misel lähtub Eesti oma kaitsepoliitikas nendest 
NATO raames võetud kohustustest ja osaleb ühiste eesmärkide täitmises.
Eesti osaleb NATO koostöös partnerriikidega. Erinevate julgeolekuvalikutega riikide koostöö ning 
NATO akti vne roll sel es suurendavad rahvusvahelist julgeolekut ja stabi lsust.
2.2. Euroopa Liit
Euroopa Liiduga ühinemine on kõrvuti liikmesusega NATOs kindlustanud Eesti julgeolekut. 
Euroopa Liidu laienemine on suurendanud Läänemere regiooni ja kogu Euroopa turvalisust ning 
stabi lsust. Euroopa Li du tegevus maailma julgeolekuohtudega võitlemisel on tõhustunud. Eesti 
suurendab võimet osaleda Euroopa Liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (ÜVJP) ning 
Euroopa Liidu otsustusprotsessides üldiselt.
Euroopa turvalisuse kindlustamiseks panustab Eesti ÜVJP  arengusse  ning ühise julgeoleku- ja 
kaitsepoli tika (ÜJKP) sõjalistesse ja tsiviilsetesse kriisireguleerimise meetmetesse. Euroopa Liidu 
julgeoleku- ja kaitsekoostöö arenedes on li kmesriigid võtnud endale kohustuse parandada oma 
sõjalisi ja tsivi lvõimeid. Eesti jätkab sõjaliste ja tsivi lvõimete vastavat väljaarendamist. 
Julgeolekupoli tika el uviimisel lähtub Eesti nende Euroopa Li du eesmärkide alusel püstitatud 
ülesannetest ning osaleb ühiste eesmärkide täitmises. Eesti toetab akti vset infovahetust ja 
koordineerimist Euroopa Li du li kmesriikide vahelises terrorismivastases koostöös.
Osalemine Euroopa Liidu ÜVJP ning julgeoleku- ja kaitsepoli tika operatsioonides on Eesti 
julgeolekupoli tika oluline osa. Euroopa Liidu julgeolekustrateegia kohaselt osaleb Eesti akti vselt 
Euroopa Liidu tegevuses maailma julgeolekuohtude vähendamisel ning stabi lsusvööndi 
laiendamisel ja kindlustamisel Euroopa Li  duga  pi rnevatel aladel ja kaugemal.
Euroopa Liidu ÜVJP ja ÜJKP raames tehtav koostöö ning sel e edasine kujundamine Euroopa 
tasandil peab toimuma vi sil, mis välistab NATO raames tehtava kaitsekoostöö dubleerimise ja 
toetab transatlantilist koostööd. Eesti toetab samme Euroopa Li du tegevuse sidususe 
suurendamiseks  erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides julgeoleku- ja 
kaubanduspoli tika ning arengukoostöö osas.
Euroopa julgeolekupoli tika alus on NATO ja Euroopa Li du toimiv partnerlus. Euroopa Li du ja 
NATO vahel kaitsekoostöö korraldamiseks saavutatud kokkulepped on loonud kindla aluse 
strateegilise partnerluse  arendamiseks . Euroopa kaitse- ja kriisireguleerimisalaste võimete 
suurendamiseks on oluline kooskõlastada Euroopa Li du ja NATO sõjalise planeerimise 
protsessid.
2.3. Teised rahvusvahelised organisatsioonid
Rahvusvaheliste organisatsioonide raames tegeleb Eesti poli tiliste, majanduslike, sõjaliste ning 
inimõigusi ja demokraatlikke vabadusi käsitlevate probleemidega. Aktiivne osalemine 
rahvusvahelistes organisatsioonides pakub võimalusi globaalse ja regionaalse 
julgeolekukeskkonna tugevdamiseks ning seeläbi Eesti julgeoleku kindlustamiseks. Eesti huvides 
on demokraatlike väärtuste levik ning isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse.
Eesti lähtub oma välispoliitilises tegevuses ÜRO põhikirjast ning inimõiguste kaitse ja 
rahvusvahelise julgeoleku ja demokraatia leviku tagamise põhimõtetest. Eesti osalemine ÜRO 
rahuoperatsioonides aitab nimetatud põhimõtteid el u vi a.
Eesti osaleb  OSCE  normide ja põhimõtete väljatöötamises ja elluvi mises ning konfliktide 
ärahoidmise ja kriiside lahendamise praktilises tegevuses. Samuti võtab Eesti osa OSCE 
missioonidest ning relvastuskontrol i ja usaldusmeetmete alasest koostööst.
Eesti osaleb Euroopa Nõukogu töös inimõiguste kaitse ja seadusandlike reformide toetamisel, et 
aidata kaasa demokraatliku stabi lsuse tugevnemisele ja Euroopa kultuuri dentiteedi arengule.
Osalemine regionaalkoostöös Läänemeremaade Nõukogu raames lisab võimalusi saavutada 
Eesti julgeolekupoliitika eesmärk.
Eesti julgeoleku tagamisele aitab  kaudselt  kaasa ka osalemine rahvusvahelises arengukoostöös. 
Eesti osalus on suunatud rahu, demokraatia ja inimõiguste järgimise kindlustamisele. Eesti aitab 
kaasa majandusliku ja sotsiaalse stabi lsuse tagamisele ning vaesuse vähendamisele kooskõlas 
säästva arengu põhimõtetega. Eesti teeb arengukoostööd vastavalt Ri gikogu poolt kinnitatud 
põhisuundadele ja rahvusvahelistele tavadele partnerluses sihtriikidega.
2.4. Kahe- ja mitmepoolsed julgeolekupoliitilised suhted
2.4.1. Transatlantilised suhted
Eesti julgeoleku tagamise seisukohalt on esmatähtis li tlassuhe Ameerika Ühendriikidega. Eesti 
arendab  USAga  ulatuslikku ja tihedat koostööd kõigis olulistes valdkondades. Euroopa julgeoleku 
nurgakivi on USA sõjaline kohalolek ja pidev osalemine maailmajao julgeoleku tagamises.
Tugev transatlantiline suhe on Euro-atlandi pi rkonna stabi lsuse, majanduskasvu ja kestva 
arengu alus. Eesti taotleb transatlantilistes suhetes ühistele väärtustele tuginevat rahu ning 
demokraatia ja julgeoleku kindlustamisele suunatud koostööd, sealhulgas võitlust terrorismi ja 
massihävitusrelvade  kontrollimatu  levikuga.
Transatlantilise sideme tugevdamine väljendub eelkõige NATO raames tehtavas koostöös. Eesti 
aitab kaasa tugevama transatlantilise koostöösuhte kujundamisele USA ja Euroopa Li du vahel. 
NATO ja Euroopa Liidu liikmesuse läbipõimumine tugevdab Euroopa ja USA koostööd ning 
partnerlust.
Eesti jaoks on oluline USA akti vne huvi ning osalemine Põhja-Euroopa ja Läänemere pi rkonna 
julgeoleku tagamises.
2.4.2. Julgeolekupoliitilised suhted Läänemere regioonis
Stabi lsus, demokraatlike väärtuste kindlustumine ja rahvusvahelise koostöö areng Läänemere 
pi rkonnas mõjutavad otseselt Eesti julgeolekupoli tika eesmärgi saavutamist. Läänemere 
regioonis tehakse julgeolekukoostööd eri institutsioonide raames ning bilateraalselt. NATO ja 
Euroopa Liidu olulisus Läänemere regiooni julgeolekukoostöös on pärast  laienemist  kasvanud 
ning kasvab veelgi.
Eestil on head koostöösuhted Põhjamaade – Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taaniga, kes on 
üha tihedama koostöö raames Balti riikidega kaasa aidanud Eesti kaitsevõime tugevdamisele ja 
majanduse edendamisele. Läti ja Leeduga ühendavad Eestit head koostöösuhted kõigis 
valdkondades, seda nii kahepoolsel alusel kui ka Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu 
raames. Omavahel on sõlmitud kolmepoolne kaitsekoostööleping. Eesti on huvitatud Põhja- ja 
Baltimaade tihenevast julgeolekukoostööst nii Läänemere pi rkonnas kui ka laiemalt.
Eesti suhted Saksamaa ja Poolaga on paljutahulised ning ki resti arenevad, seda ni  
kahepoolsetes küsimustes ja Läänemere piirkonna arengu teemadel kui ka Euroopa julgeoleku ja 
koostöö edendamisel.
Eesti ja Venemaa kahepoolsed suhted kattuvad NATO ja Euroopa Li du mitmepoolsete 
jõupingutustega luua Venemaaga vastastikku kasulikud partnerlussuhted.
NATO ja Euroopa Liidu suhted Venemaaga on rajatud partnerlust ja koostööd kajastavatele 
alusdokumentidele ja üha laiemat küsimuste ringi käsitlevatele institutsioonidele. Venemaaga 
heanaaberlikke suhteid taotledes panustab Eesti koos muude riikidega NATO ja Euroopa Li du 
julgeolekustrateegiates sätestatud põhimõtete el uvi misse ning osaleb aktiivselt koostöö 
edasises täiustamises.
Demokraatia areng ja heaolu kasv Venemaal on oluline Läänemere pi rkonna kui terviku 
turvalisuse  seisukohast . Eesti rakendab jõupingutusi koostöövõimaluste ärakasutamiseks 
Venemaa ja tema pi riregioonidega, sealhulgas võitluses selliste ühiste ohtudega nagu 
organiseeritud kuritegevus, terrorism ja keskkonnakatastroofid.
2.5. Osalemine rahvusvahelistes jõupingutustes rahu ja julgeoleku tagamiseks
2.5.1. Rahvusvaheline kriisireguleerimine
Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on rahvusvaheline julgeolekukoostöö, mil e üks elemente on 
osalemine kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides. Eesti rahvusvaheline maine 
julgeolekukoostöö partnerina sõltub otseselt riigi valmisolekust ning võimest panustada NATO ja 
Euroopa Liidu operatsioonidesse. Eesti on valmis osalema rahvusvahelistes operatsioonides 
rahu ja julgeoleku tagamiseks ning kriiside lahendamiseks nii NATO ja Euroopa Li du kui ka ÜRO 
ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide raames, samuti muudes operatsioonides koos 
NATO ja Euroopa Liidu liitlastega.
Rahvusvaheliste kriiside lahendamisel osalemiseks töötatakse välja kriisireguleerimissüsteem, 
mis hõlmab sõjalisi, õiguslikke ja rahalisi  aspekte . Asjakohaste võimete väljaarendamise 
vajadusega  arvestatakse kriisireguleerimises osalevate ametkondade arengukavades.
2.5.2. Rahvusvaheline terrorismivastane võitlus
Eesti mõistab hukka terrorismi kõik võimalikud vormid ning peab poli tilist vägivalda ja 
rahvusvahelist terrorismi oluliseks  ohuks  rahvusvahelisele julgeolekule ja rahule. Eesti toetab 
kõiki rahvusvaheliselt tunnustatud terrorismivastaseid meetmeid.
Eesti osaleb järjekindlalt rahvusvahelise terrorismi vastu suunatud jõupingutustes ning toetab 
kõikide rahvusvaheliste organisatsioonide tegevust terrorismi ärahoidmiseks ja selle leviku 
tõkestamiseks. Seetõttu arendab Eesti sihikindlalt asjakohast rahvusvahelist kahe- ja 
mitmepoolset koostööd ning infovahetust.
Eesti täidab terrorismi vastu suunatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning on kõigi 
esmatähtsate rahvusvaheliste terrorismivastaste konventsioonide osaline.
Eesti teeb kõik, et vältida massihävitusrelvade sattumist terroristide valdusse ning selgitada välja 
ja  likvideerida  rahvusvahelise terrorismi võimalikud rahastamisal ikad.
2.5.3. Relvastuskontrolli- ja usaldusmeetmed
Eesti toetab kõiki Euro-atlandi pi rkonnas rakendatavaid julgeolekut ja usaldust tugevdavaid 
meetmeid. Samuti järgib Eesti rahvusvahelise relvastuskontrol i ja usaldust ning julgeolekut 
tugevdavate meetmete norme. Eesti osaleb ni  rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka 
kahepoolses rahvusvahelises koostöös, mille eesmärk on süvendada julgeolekut, usaldust ja 
infovahetust.
Euroopa julgeoleku tagamisel on oluline Euroopa tavarelvastuse leping, mil e eesmärk on 
suurendada riikide sõjalise tegevuse läbipaistvust tavarelvastuspiirangute, infovahetuse ja 
põhjaliku järelvalvesüsteemi kaudu. Eesti jälgib lepingu arengut ja lepingujärgsete kohustuste 
täitmist ning on valmis alustama läbirääkimisi Euroopa tavarelvastuse lepinguga li tumise üle 
pärast 1999. aastal muudetud lepingu jõustumist. Eesti ühineb lepinguga ainult vastuvõetavatel 
tingimustel ja kooskõlas Eesti muude rahvusvaheliste kohustustega.
Eestil ei ole massihävitusrelvi ja ta on ühinenud peamiste nende levikut tõkestavate 
rahvusvaheliste lepingutega. Eesti eesmärk on ära hoida massihävitusrelvade valmistamiseks 
kasutatavate komponentide ebaseaduslik läbivedu oma  territooriumilt  ja võimalik salakaubandus. 
Samuti on oluline tõkestada massihävitusrelvade valmistamiseks kasutatavate komponentide või 
nende tootmisvahendite tootmine Eestis ning asjakohase oskusteabe levik. Sel eks on 
seadusega rakendatud riiklik strateegilise kauba kontrol i süsteem, ametkondade kooskõlastatud 
tegutsemine ning laialdane rahvusvaheline koostöö, sh andmevahetus. Eesti tegevus on 
vastavuses rahvusvaheliste ekspordikontrol i põhimõtete ja Euroopa Li du eeskirjadega.
3. EESTI SÕJALINE KAITSMINE
3.1. Sõjalise riigikaitse osa julgeoleku tagamisel
Eesti sõjalise riigikaitse eesmärk on tagada julgeolekupoli tika eesmärgid sõjaliste vahenditega. 
Eesti kaitseb end igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu.
Eesti kaitsevõime peamine alus on li kmesus NATOs, mis loob agressiooni ärahoidmiseks pi sava 
heidutuse ja ohjelduse. Eesti sõjaline kaitse on kavandatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 
ettenähtud operatsioonina.
Eesti sõjaline kaitse tagatakse koostöös liitlasvägedega. NATO li kmena juhindub Eesti oma 
sõjalist riigikaitset üles ehitades NATO kol ekti vse kaitse põhimõtetest. Sõjalise riigikaitse 
arendamise alus on koostegutsemisvõimelisus NATO-ga ja NATO li kmesriikidega ning koostöö 
Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoli tika raames. Sõjalise riigikaitse ülesehitamisel 
lähtutakse riiklikest prioriteetidest ja  vajadustest , mil est põhilised esitatakse sõjalise kaitse 
strateegilises kavas. Seejuures arvestatakse Eesti NATO, Euroopa Li du ja teiste rahvusvaheliste 
organisatsioonide liikmesusest tulenevaid kohustusi.
Totaalkaitse  põhimõte on oluline Eesti riigikaitse ühtsuse säilitamisel. Totaalkaitse on riigi 
tsivi lstruktuuride, omavalitsuste, kaitseväe ja Kaitseli du ning kogu rahva vaimse, füüsilise, 
majandusliku ja muu potentsiaali alaline valmidus kriiside lahendamiseks ning kooskõlastatud ja 
ühendatud tegevus ohu või kal aletungi ärahoidmisel ja tõrjumisel ning rahvuse el ujäämisel.
Eesti tagab kaitseväe ja Kaitseli du ning nende tegevust toetavate asutuste ja organisatsioonide 
ajakohase väljaõppe ja nende alalise valmisoleku riigi kaitseks ning kindlustab kõigi ressursside 
otstarbeka kasutamise. Ajateenistuse kaks põhiülesannet on luua eeldused kaadrikaitseväelaste 
värbamiseks prioriteetsete üksuste komplekteerimiseks ja tagada reservüksuste 
komplekteerimine.
Eesti hoiab  senist  kaitsekulutuste taset 2% SKTst.
Eesti kaitsepoli tika põhimõtted on järgmised:
• julgeoleku jagamatus, mille kohaselt julgeolekukeskkonna muutused väljaspool Eestit 
mõjutavad rohkem või vähem Eesti julgeolekut ja vastupidi;
•  solidaarsus  ning kahe- ja mitmepoolne ning regionaalkoostöö liitlastega ühisväärtuste  kaitsel  
ning usaldust ja julgeolekut suurendavate meetmete rakendamisel;
• usutav sõjaline heidutus, mil e järgi on riigikaitsetegevus eelkõige suunatud sõjalise ohu 
tekkimise ja suurenemise ärahoidmisele. Eesti sõjalise kaitse  usutavus  tekib kol ekti vse kaitse 
kaudu, mil es osalemiseks tagatakse ohuhinnangule vastav esmane iseseisev kaitsevõime, 
kaitsevõime suurendamise valmidus ja vastuvõtva riigi toetus;
• riigikaitse ühtsus ja totaalkaitse, mis tugineb kodanike põhiseaduslikul kohustusel osaleda riigi 
kaitsel, ühiskonna toetusel riigikaitsele ning tsivi l- ja sõjaliste struktuuride koordineeritud 
koostööl. Sõjalise riigikaitse ühiskondliku baasi laiendamisel on oluline rol  Kaitseli dul ja sel e 
al organisatsioonidel;
• kol ektiivne kaitsetegevus NATO li kmesriikide kaitsmisel ja sõjalise rünnaku ärahoidmisel ning 
vajaduse korral tagasitõrjumisel. Põhja-Atlandi lepingu kohaselt on sõjaline rünnak ühe NATO 
li kmesriigi vastu rünnak NATO kui terviku vastu. Iga sõjaline tegevus Eesti vastu suunatud 
sõjalise rünnaku tõrjumiseks on oma  sisult  kol ekti vse kaitse operatsioon. Eesti on valmis täitma 
oma liitlaskohustust teiste NATO li kmesriikide suhtes;
• toetus Euroopa Liidu sõjaliste võimete väljaarendamisele ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika 
raames ja sel es osalemine;
• tsivi ljuhtimine, mil e alused on: sõjaväelaste al utatus riigi põhiseaduslikule juhtkonnale; 
kutseliste sõjaväelaste professionaalsuse kõrge tase ühes oma pädevuse piiride tunnustamisega; 
ning riigi poli tilise juhtkonna ja ametkondade vajalik pädevus sõjalistes küsimustes.
3.2. Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevus riigi kaitsepoliitika elluviimisel
Kaitsevägi on Vabari gi Valitsuse al uvuses Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev sõjaväeliselt 
korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus.  Kaitseliit  on Kaitseministeeriumi valitsemisalas 
tegutsev vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon.
Kaitseväe ja Kaitseli du arendamise  prioriteet  on kaasaegsete mitmeotstarbeliste, 
ümberpaigutatavate, mobi lsete, jätkusuutlike ning ki re reageerimisega üksuste arendamine. 
Sel ised üksused tagavad parimal moel riigi huvide kaitse ning võimaldavad Eestil ol a aktiivne ja 
usaldatav NATO ning Euroopa Li du li ge. NATO kol ektiivses kaitses osalejana ei ole Eestil vajalik 
kõiki kaitsevõimeid iseseisvalt välja arendada.
Kaitsevägi ja Kaitseliit koos Kaitseministeeriumiga tagavad valmisoleku järgmiste sõjalise 
riigikaitse põhirol ide täitmiseks:
• kol ektiivne kaitse ning Eesti ja/või teiste NATO li kmesriikide julgeolekut otseselt ohustavate 
rahvusvaheliste kriiside reguleerimine;
• riigi suveräänsuse  demonstratsioon  eesmärgiga tagada kontroll Eesti maismaaterritooriumi, 
territoriaalvete ja õhuruumi üle;
• osalemine rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides, sh Euroopa Li du 
operatsioonides;
• rahvusvaheline kaitsekoostöö;
• abi osutamine tsivi lstruktuuridele hädaolukordade lahendamisel.
Eesti sõjaline kaitselahendus ja kaitseväe koosseis määratakse sõjalise kaitse strateegilise 
kavaga.
4. PÕHISEADUSLIKU KORRA, RAHVA TURVALISUSE JA ELUTÄHTSATE VALDKONDADE 
KAITSMINE
4.1. Õigusriigi tugevdamine
Eesti julgeoleku seisukohalt on oluline tagada demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi 
toimimine  ning isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Seaduste ülimuslikkusel põhineva 
õigusriigi toimimiseks tugevdatakse ning korrastatakse haldus-, õiguskaitse- ja kohtusüsteemi.
Demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi toimimiseks on oluline kodanikuühiskonna pidev 
areng. Kodanikuühiskonna arengu eeldused on ühiskonna  avatus , kodanikualgatuse 
soodustamine ja kvaliteetse hariduse kättesaadavus.
Tasakaalustatud ja demokraatliku ühiskonna kindlustumisele aitab kaasa integratsioonipoli tika 
el uvi mine. Ri k tagab vähemustesse kuuluvate isikute õigused ning aitab kaasa erinevate 
etniliste  ja sotsiaalsete gruppide integreerumisele ühiskonda. Eesti ühiskonna integratsiooni alus 
on kaks paral eelset protsessi: ühiskonna ühtlustumine eesti keele oskuse ja Eesti kodakondsuse 
omandamise alusel ning isikute rahvuskultuuriliste eripärade säilimise toetamine. Eesti riigi eduka 
toimimise seisukohalt on oluline vi a el u rahvastikupoli tikat, mille eesmärgid on  pidurdada  
rahvastiku vähenemise ja vananemise protsessi ning saavutada tulevikus positi vne i ve.
4.2. Sisejulgeoleku tugevdamine
Eesti sisejulgeolekupoli tika hõlmab riigi sisejulgeolekustruktuuride ülesandeid ja süsteemi üldist 
korraldust ning see sisaldab osavõttu rahvusvahelist julgeolekut tagavast tegevusest. 
Julgeolekupoli tika eesmärgi saavutamiseks on sisejulgeolekupoli tika põhiülesanded Eesti 
sisemise stabi lsuse kindlustamine ning inimelude päästmine ja kaitsmine.
4.2.1. Julgeolekuasutuste tegevus
Julgeolekuasutuste (Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti) tegevuse eesmärk on tagada riigi 
julgeolek ja põhiseadusliku korra püsimine, kasutades selleks mittesõjalisi ennetavaid vahendeid. 
Nimetatud ülesande täitmiseks ja riigi julgeolekupoli tika kujundamiseks koguvad ja töötlevad 
julgeolekuasutused informatsiooni, mil e alusel töötatakse välja riigi julgeolekupoli tika 
põhiseisukohad. Julgeolekuasutuste tegevust koordineeritakse Vabari gi Valitsuse 
julgeolekukomisjoni kaudu.
Kaitsepolitseiamet  kogub  ja töötleb teavet tegevuse kohta, mil e eesmärk on riigi põhiseadusliku 
korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldne muutmine. Kaitsepolitseiameti ülesanded on riigi 
vastu suunatud luuretegevuse tõkestamine, riigisaladuse kaitse ning võitlus terrorismi ja 
korruptsiooniga. Seaduses ettenähtud juhtudel menetletakse kriminaalasju.
Teabeamet kogub riigile välis-, majandus- ja kaitsepoli tika kujundamiseks vajalikku teavet, mis 
käsitleb välisriike, välistegureid ja -tegevust. Teabeamet teostab vastuluuret riigi välisesinduste 
kaitseks ja väljaspool riigi territooriumi asuvate kaitseväeüksuste kaitseks. Samuti korraldab ja 
kontrol ib Teabeamet elektrooniliseks teabeturbeks kehtestatud nõuete täitmist.
Teabeamet ja Kaitsepolitseiamet osalevad asjakohaste institutsioonide töös, täites olulisi 
ülesandeid vastuluures ning elektroonilisel teel edastatava teabe kaitsmisel. Seoses NATO ja 
Euroopa Liidu salastatud dokumentide käitlemisega arendatakse jätkuvalt riigisaladuse kaitse 
süsteemi.
Järjest olulisem on saada õigeaegselt infot riigi julgeolekule ohtlikest arengutest. 
Julgeolekuohtudele vastuseismiseks arendavad julgeolekuasutused riigisisest ja rahvusvahelist 
koostööd. Eesti osaluse laienedes rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides 
kasvab julgeolekuasutuste poolt rahvusvaheliste kriiside kohta kogutava informatsiooni olulisus.
Terrorismi tõkestamisel arendavad julgeolekuasutused kõrvuti siseriikliku tegevusega ka 
rahvusvahelist koostööd, esmajoones massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks ning 
rahvusvahelise terrorismi võimalike rahastamisallikate väljaselgitamiseks ja likvideerimiseks.
Kaitsepolitseiamet koos õiguskaitseorganitega takistab organiseeritud kuritegevuse imbumist 
poli tikasse, riigiametitesse ja omavalitsustesse. Korruptsioonivastaseks võitluseks loodud tõhusa 
õigusliku baasi kõrval on olulisel kohal valitsuse kinnitatud korruptsioonivastane strateegia.
4.2.2. Õiguskaitsealane tegevus
Organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse keskasutus on Keskkriminaalpolitsei. Sel es 
valdkonnas tehakse tihedat koostööd teiste politseiasutuste, Kaitsepolitseiameti, Piirivalveameti, 
Maksu- ja Tol iameti ning prokuratuuriga. Organiseeritud kuritegevuse vastane sihipärane võitlus 
peab keskenduma suurt ebaseaduslikku tulu võimaldavate kuritegude ärahoidmisele ja 
tõkestamisele.
Senisest  enam panustatakse Interpoli ja Europoli võimaluste efektiivsemale rakendamisele ning 
koostöö tõhustamisele naaberriikidega. Samuti tuleb rahvusvahelistes 
tunnistajakaitseprogrammides osalemiseks luua tunnistajakaitse süsteem.
Arvestades üleilmastumise protsessi ning üha sagedamini Eestis aset leidvaid rahvusvahelisi 
sündmusi, on oluline edendada riigi võimet tagada julgeolek avalikel üritustel.
4.2.3. Piirijulgeoleku tagamine ja migratsioonikontroll
Eesti turvalisuse tagamiseks on olulised piiride  valve  ning kvalifitseeritud pi rikontroll. Eesti piiri 
kui Euroopa Li du välispi ri tõhus valve aitab kindlustada kogu Euroopa turvalisust ja toimub 
täielikus vastavuses Euroopa Liidu nõuetega.
Piirivalveamet tõkestab riigipiiri ebaseadusliku ületamise, tagab pi ripunktides sujuva piiriületuse 
ja pi rikontrol i kõrge kvaliteedi. Piirijulgeoleku tagamiseks ning võitluses ebaseadusliku 
migratsiooni, organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude kuritegevusliikide vastu on oluline 
juurutada piirivalve integreeritud mudel, mil ega hõlmatakse kõik pi rivalve aspektid: meetmed 
välispi ril ja riigi sees, tegevus päritolu- ja transi dimaades ning  riigisisene  ja rahvusvaheline 
pi rivalvekoostöö.
Ri k töötab välja integreeritud migratsioonikontrollisüsteemi. Selle erinevate meetmete kaudu ning 
rakendades kaasaegseid biomeetrilisi isikutuvastamise  meetodeid , tuleb tõkestada nende 
välismaalaste Eestisse sisenemine ja si n vi bimine, kes võivad ohustada Eesti julgeolekut.
Schengeni  pi rkonnaga ühinemisel ning sisepi ride kadumisel Eesti ja teiste Euroopa Li du 
li kmesriikide vahel ilmneda võivate negati vsete arengute tõkestamiseks tugevdatakse 
jälitustegevuse ja migratsioonikontrol i alast koostööd teiste li kmesriikidega.
4.2.4. Kriisireguleerimine ja päästetegevus
Ri gi sisejulgeoleku huvides on oluline valmis ol a ja õigeaegselt reageerida hädaolukordadele. 
Sel eks on loodud riiklik kriisireguleerimise meetmete süsteem, mis põhineb hädaolukorraks 
valmisoleku seadusel ning mil e eesmärk on tagada ühiskonna turvalisus ja elanikkonna kaitse 
hädaolukorras. Hädaolukordades tuleb tagada ka elutähtsate valdkondade toimimine, olulise 
infrastruktuuri kaitse ning elanikkonna teavitamine. Elutähtsate valdkondade toimimiseks 
hädaolukorras tuleb ümber korraldada riigireservisüsteem ja vi a see vastavusse riigi 
vajadustega. Tähtis on saavutada pääste-, korrakaitse-, energeetika-, transpordi-, elektronside-, 
keskkonna-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuste tõhus ettevalmistus ja varustatus. Ri gi sisejulgeoleku 
huvides ning hädaolukordade lahendamiseks ehitatakse välja üleriigiline operati v- raadioside  
süsteem.
Kriisireguleerimise oluline osa on riskianalüüs, mil e käigus hinnatakse hädaolukordade tekkimise 
tõenäosust ja võimalikke tagajärgi ning kavandatakse ennetavad meetmed.
Päästeametil ja päästeteenust osutavatel asutustel on koostöös Piirivalveametiga  keskne  rol  
inimeste elu ja vara päästmisel ja keskkonna kaitseks tehtavate vältimatute tööde korraldamisel. 
Rahvusvahelise võimekuse suurendamiseks on päästealas loodud Eesti Päästemeeskond.
4.3. Majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase julgeoleku tugevdamine
4.3.1. Majandusliku turvalisuse tugevdamine
Eesti julgeolekupoliitika eesmärgi saavutamiseks on tähtis majanduse ki re, tasakaalustatud ja 
jätkusuutlik kasv. Majandusliku julgeoleku nimel on riigi huvides soodustada rahvusvaheliste 
majandussidemete mitmekesistamist. Selle saavutamiseks on oluline stabi lse 
majanduskeskkonna püsimine, mis muu hulgas tagab Eesti atrakti vsuse usaldusväärse 
väliskapitali jaoks.
Eesti tagab riigi finantssüsteemi usaldusväärsuse. Rahvusvaheliste kriiside ja nende 
majanduslike tagajärgede leevendamiseks tuleb tagada vajalikud stabilisatsiooni- ja 
reservvahendid riigi finantssüsteemi raames.
Ida-Lääne suunalise transiitkaubanduse arendamisel on võimalik edukalt tegutseda ka kasvanud 
konkurentsi ja majandusprotsesside poli tilise mõjutamise tingimustes.
Elektrituru  regulatsioon  ja asjakohase infrastruktuuri arendamine peavad tarbijatele tagama 
elektri varustuskindluse taseme, mis ei sea ohtu riigi oluliste funktsioonide täitmist. Gaasiturul 
tuleb tagada tõhus järelevalve gaasitarnijate tegevuse üle ning leida võimalusi gaasivarustuse 
ühenduste mitmekesistamiseks. Soojuse turul  luuakse  tingimused, mis tagavad elanike 
soojusega  varustamise ka juhul, kui katkeb põhikütusega varustamine. Vedelkütuste turul 
luuakse vedelkütuse mi nimumvaru vähemalt Euroopa Liidu poolt ette nähtud mahus ning 
tagatakse sel e varu efekti vne kasutamine vedelkütuse varustusraskuste korral. Teatud osa kogu 
hoitavast vedelkütuse varust võidakse hoiustada mõnes teises Euroopa Li du li kmesriigis.
Rahvusvaheliste standardite kohaselt rakendab Eesti sadamate, laevade, lennujaamade ning 
õhusõidukite julgeoleku- ja turvanõudeid.
Arvutikuritegevuse tõkestamiseks, infosüsteemide haavatavusest sisejulgeolekule tekkivate 
ohtude vältimiseks ja riiklike andmebaaside ja registrite turvalisuse tagamiseks rakendatakse 
organisatsioonilisi, infotehnoloogilisi ja füüsilisi meetmeid. Vastasel korral võib arvutikuritegevus 
kujuneda relva- ja narkokaubandusega võrdselt ohtlikuks organiseeritud kuritegevuseks.
4.3.2. Sotsiaalse turvalisuse tugevdamine
Ri gi sotsiaalse stabi lsuse tagamiseks on oluline lahendada tööturu probleemid, rakendada 
riskigruppe hõlmav jätkusuutlik sotsiaalkindlustussüsteem ning valmistada ette kvalifitseeritud 
tööjõudu mahus, mis kindlustaks majanduskasvu jätkumise.
Tervishoiualaste hädaolukordade korral võib tekkida suur hulk meditsi niabi vajajaid 
nakkushaiguste puhangute, mürgistuste või ki rguskahjustuste tõttu. Eesti kujundab riiklikku 
valmisolekut tervishoiualasteks hädaolukordadeks, tuginedes tihedale koostööle Euroopa Liidu 
li kmesriikidega.
Ri gi ülesanne on võitlus nakkushaiguste, sealhulgas HIVi/AIDSi ja tuberkuloosi leviku vastu. 
Eestis rakendatakse eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise meetmeid kooskõlas 
rahvusvaheliste meditsi nieeskirjadega. HIVi/AIDSi ja tuberkuloosi leviku pi ramiseks ja 
narkomaania vähendamiseks rakendatakse riiklikke programme.
4.3.3. Keskkonnaalase turvalisuse tugevdamine
Eesti täidab Läänemere pi rkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist tulenevaid kohustusi ja 
rakendab meetmeid kahjulike ainete leviku tõkestamiseks ning maal ja merel paiknevate 
reostusallikate suhtes. Eesti jätkab tegevust, et tõhustada valmisolekut võitluseks 
merereostusega.
Eesti eesmärk on koostöös teiste riikidega ohutuma laevaliikluse korraldamine Läänemerel ja 
esmajoones Soome  lahel . Eesti toetab raskeid naftasaadusi vedavatele ühekerelistele tankeritele 
kohaldatavaid piiranguid ning kohustust kasutada talveperioodil vaid jääklassiga tankereid.
Läänemere pi rkonna tuumajaamade turvalisuse tagamiseks osaletakse aktiivselt rahvusvaheliste 
organisatsioonide juurde loodud töögruppides. Valmisoleku loomiseks hädaolukorras keemilise ja 
radioloogilise saastuse tõrjeks täiendatakse asjaomaste ametkondade spetsi filiste tehniliste 
vahendite ja materjalide varu ning korraldatakse regulaarseid õppusi.
Vältimaks geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kontrol imatut keskkonda sattumist on 
Eestis sätestatud  ranged  nõuded GMO-de  impordile , riskianalüüsile, märgistamisele, seirele ja 
kontrol ile.
Eesti sõjalise kaitse strateegia kinnitamine
Vastu võetud 28.02.2001 nr 156
«Rahuaja riigikaitse seaduse» (RT I 1995, 18, 240; 1996, 25, 519; 49, 953; 1999, 16, 271; 2000, 
28, 167) § 14 lõike 1 punktide 8, 9 ja 13 alusel kinnitada «Eesti sõjalise kaitse strateegia» (juurde 
lisatud).
Peaminister Mart LAAR
Riigisekretär Aino LEPIK von 
WIRÉN
Kinnitatud
Vabari gi Valitsuse 28. veebruari 2001. 
a korraldusega nr 156-k
EESTI SÕJALISE KAITSE STRATEEGIA
I. SISSEJUHATUS: DOKUMENDI EESMÄRK
Eesti riigikaitse väljaarendamist suunavad põhidokumendid on «Eesti Vabariigi julgeolekupoli tika 
alused», «Ri gi kaitsepoliitika põhisuunad» ja «Eesti sõjalise kaitse strateegia».
Käesoleva dokumendi põhieesmärk on anda selged juhised ja kehtestada  prioriteedid  Eesti 
kaitsejõudude sõjalise võimekuse arendamisel. Määratletakse geopoliitilist olukorda ja sõjalisi 
ohte arvesse võttes Eesti kaitsejõudude ülesanded ja antakse kaitsealased juhised vägede 
arendamiseks ning rakendamiseks. Eesti kaitsejõud on Eesti Vabari gi totaalkaitsel põhineva 
riigikaitsesüsteemi üks tugisammas. NATO riikide relvajõududega koostegutsemisvõimelisuse ja 
ühitatavuse nõuete täitmisel on Eesti kaitsejõud Euro-Atlandi ühise julgeolekusüsteemi aktiivne 
li ge ning on valmis tulevikus osalema kol ekti vse julgeoleku tagamises NATO liikmena. Vajaduse 
korral ajakohastatakse käesolevat strateegiat vastavalt Euro-Atlandilises julgeolekusituatsioonis 
ja Eesti julgeolekupoliitikas asetleidvatele muutustele.
II. JULGEOLEKUSITUATSIOON
1. Iseloomustus
Eesti sõjalis-poliitilist julgeolekuseisundit määravateks teguriteks on Eesti geograafiline kuulumine 
Põhja-Euroopa regiooni ja naabrus Vene Föderatsiooniga, julgeolekupoliitika peasuund 
ühinemiseks Euroopa Liidu ja NATO-ga ning üha aktiviseeruv rahvusvaheline kaitsealane 
koostöö.
Tänapäeva maailma iseloomustab rahvusvaheliste suhete ki re areng. Suurem osa Euroopast on 
haaratud üleatlandilisse koostöösse, mis põhineb ühistel demokraatlikel väärtustel. Eesti jaoks 
kõige olulisem rahvusvahelise keskkonna areng on euro-atlandiline integratsiooniprotsess: 
Euroopa Liidu ja NATO laienemise jätkumine. Eesti  jagab  täielikult Euroopa Li du ja NATO 
loomise demokraatlikke põhimõtteid ja sihte ning on seadnud endale eesmärgiks nii Euroopa 
Li du kui ka NATO täisli kmeks saamise. Loomisest saadik on need struktuurid taganud oma 
pi rkonnas rahu, stabi lse ühiskonnaarengu ja majanduskasvu. Põhimõttekindlalt laienedes need 
li dud tugevnevad ning  neisse  kuulumine loob Eesti jaoks reaalse ja ajalooliselt ainulaadse 
võimaluse demokraatia ja suveräänsuse kindlustamiseks.
Vaatamata julgeolekusituatsiooni paranemisele ei ole sõjalise konflikti oht Euroopas ega 
maailmas  tervikuna  kadunud. Ilmnenud on lokaalsete ja regionaalsete kriiside sageli 
ettearvamatu teke ja dünaamika, millel võib olla laiem mõju. Julgeolekupoli tilised muudatused 
maailmas on kaasa toonud ka nn uued  julgeolekuriskid , nagu need on määratletud NATO 
strateegilises kontseptsioonis: massihävitusrelvade kontrol imatu levik, organiseeritud 
kuritegevus, kriiside ja katastroofide tekitatud põgeniketulv jt. Kasvanud on vajadus kõige 
tihedamaks koostööks eri tasanditel.
Eesti riiklikes huvides on osaleda rahvusvahelises, sh sõjalises koostöös, et veelgi kindlustada 
julgeolekukeskkonna stabiilsust. Sel est tulenevalt on Eesti valmis end  sõjaliselt  kaitsma, samuti 
selgesõnaliselt  toetama  demokraatlikke väärtusi nii kodus kui ka välismaal. Eesti peamine panus 
on tema enda stabi lsus, valmisolek astuda vastu julgeolekuriskidele ja riikide-mõttekaaslastega 
koostöövõimeliste relvajõudude ning kaitsevõime arendamine. Eesti jätkab riigikaitsekulutuste 
hoidmist 2% tasemel rahvuslikust koguproduktist ka pärast sel e eesmärgi saavutamist 
2002. aastal.
2.  Sõjalised  julgeolekuriskid
Praegusel hetkel ja lähitulevikus ei eksisteeri Eesti julgeolekule otsest sõjalist ohtu. Samas on 
võimalikud ootamatud negatiivsed muutused rahvusvahelises julgeolekukliimas ning seetõttu ei 
saa pikemas perspektiivis välistada sõjalise ohu tekkimist. Eesti kaitseplaneerimisel lähtutakse 
sõjalisest rünnakust kui kõige tõsisemast julgeolekuriskist, mille tõrjumine on Eesti kaitsejõudude 
peamine ülesanne. Sõjalised  riskid  võivad esineda alljärgnevate põhistsenaariumide või nende 
kombinatsioonidena:
Sõjaline surve ( Intimidation ) – vastane kasutab laiaulatuslikke manöövreid, osalist mereblokaadi, 
ebaseaduslikke ülelende, terrorismiakte Eesti valitsuse tegevuse al utamiseks oma tahtele. See 
stsenaarium  võib areneda täieulatuslikuks õhu- ja meresõjaks maavägede sekkumiseta.
– Kukutamisrünnak (Coup Attack) – eriväeosade äkkrünnak strateegiliste objektide hõivamiseks 
ja riiklike institutsioonide tegevuse halvamiseks. Ni sugusele rünnakule on iseloomulik lühike 
eelhoiatusaeg või eelhoiatusaja puudumine. Tal inn kui Eesti Vabariigi pealinn on tõenäoliselt 
sel ise rünnaku esmane sihtmärk.
– Laiaulatuslik sõjaline rünnak (Ful   Military  Attack) – vi akse läbi vastase vägede  kombineeritud  
õhu-, mere- ja maismaaoperatsioonidega suure ülekaaluga elavjõus ja tehnikas. Vastase tegevus 
keskendub maismaaoperatsioonidele, mida toetatakse mere- ja õhujõududega.
Kahe vi mase rünnakumudeli põhiskeem on sarnane: mõlemal juhul tehakse katse val utada 
ki resti kõik võtmepi rkonnad ning nii Eesti kui rahvusvaheline üldsus asetatakse juba sündinud 
fakti (fait accompli) ette.
Tuleb eeldada, et agressori eesmärgiks on ki re edu saavutamine. See tõstaks ründavate vägede 
moraali, alandades samas  kaitsjate  oma, vähendaks ressursside kulutamise vajadust ning aitaks 
ohjeldada  rahvusvahelise üldsuse reageeringuid. Teiste sõnadega, aeg on edu saavutamisel 
oluline  kriteerium . Kiire edu saavutamise võimaluste suurendamiseks võidakse rünnak seetõttu 
korraldada samaaegselt õhust,  merelt  ja maalt.
Agressiooni korral tuleb tõenäoliselt osutada vastupanu vägedele, kes on ülekaalus ni  maal, 
merel kui õhus. Seetõttu ehitatakse Eesti kaitse üles ni , et edu saavutamise kriteerium – 
ajafaktor  – põrkuks võimalikult suurtele takistustele ning agressorile lõpptulemusena tekitatav 
kahju oleks tema jaoks vastuvõetamatult suur.
III. KAITSEPOLIITIKA
1. Eesmärgid ja vahendid
Eesti Vabari gi kaitsepoli tika peab:
– tagama riigi suutlikkuse tõrjuda sõjaliste vahenditega julgeolekuriske tänapäeva 
julgeolekukeskkonnas;
– toetama Eesti euro-atlandilise integratsiooni  alaste  eesmärkide saavutamist;
– tagama valmisoleku rahvusvaheliseks koostööks rahuoperatsioonide ja ühise kaitse raames;
– tagama osalemise riigi kriisihaldussüsteemis.
Kaitsepoli tikat teostatakse läbi:
– kogu ühiskonda haarava totaalkaitsesüsteemi, mis loob võimalused oletatava agressori 
usutavaks heidutamiseks ning seeläbi agressiooni ärahoidmiseks ja tõrjumiseks;
– üldise kaitseväeteenistuse kohustuse;
– territoriaalkaitse põhimõtte;
– koostöövõimeliste kaitsejõudude ülesehitamise ning nende hoidmise nõutavas valmiduses, 
sealhulgas valmistudes võimalikuks ühiseks kaitseks koostöös NATO-ga või NATO li kmena ja 
sõjaliseks tegevuseks rahuoperatsioonide läbivi misel;
– osalemise rahvusvahelises kahe- ja mitmepoolses kaitsealases koostöös.
2. Põhimõtted
Ri gi kaitsmiseks rakendatakse seaduses ettenähtud korras kogu rahvas ja rahva jõual ikad. Eesti 
teostab riigi sõjalist kaitset igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu. Eesti suveräänsus 
on võõrandamatu, seetõttu Eesti ei alistu.
Eesti kaitsejõud al uvad demokraatlikule tsivi lkontrollile. Eesti põhiseadus sätestab demokraatliku 
tsivi lkontrol i teostamise alused, lähtudes võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttest. 
Põhiseadus määratleb Ri gikogu, Vabari gi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigused, kohustused 
ja ülesanded riigikaitse korraldamisel. See loob aluse demokraatliku tsivi lkontrol i põhimõtte 
el urakendamist toetavate vajalike riigikaitset reguleerivate õigusaktide kehtestamiseks.
Ri gi totaalkaitsesüsteemi tähtsaim osa võimalike sõjaliste ohtude tõrjumisel on Eesti kaitsejõud. 
Usutava sõjalise heidutuse aluseks on Eesti kaitsejõudude igakülgne väljaarendamine 
tänapäevasteks, nõutavat valmisolekut ja sõjalisi oskusi ning ni  sisemist kui rahvusvahelist 
koostöövõimet omavateks vägedeks. Totaalkaitse sõjaline osa on üles ehitatud territoriaalse 
kaitse ja mobiilse kaitse printsi  pide  kombineeritud kasutamisele, mis on Eesti võimaluste 
seisukohalt efekti vseim riigikaitseviis. Ühiskondlikud ressursid sel eks tagatakse 
kaitseväeteenistussüsteemi ning ülesehitatava totaalkaitse süsteemi kui terviku kaudu.
Eesti kaitsejõudude väljaarendamise esimene ülesanne on vajalikul tasemel iseseisva 
kaitsevõime loomine, mis muu hulgas tähendab koostöövõimelisust NATO ja/või NATO riikide 
vägedega ni   tulevases  ühises kaitses kui rahuoperatsioonides.
Eesti kaitsejõudude koostegutsemisvõimelisuse väljaarendamine ja NATO-ga li tumise 
ettevalmistamine toimub vastavalt NATO liikmelisuse saavutamise aastaprogrammile (ANP). 
Programmi sõjaliste ja riigikaitseliste põhiülesannete täitmisel tuginetakse muu hulgas NATO-ga 
PfP planeerimis- ja aruandlusprotsessi (PARP) raames kokku lepitud partnerluseesmärkidele 
(PG) ning rahupartnerlusprogrammi elementidele.
3. Totaalkaitse  kontseptsioon
Eesti riigikaitse aluseks on kogu ühiskonda  haarav  totaalkaitse, mis rahvusvaheliste 
struktuuridega integreerudes toetab ka Euro-Atlandi ruumi ühist kaitset.
Totaalkaitse kujutab endast riigistruktuuride, omavalitsuste, kaitsejõudude ning kogu rahva 
vaimse, füüsilise, majandusliku ja muu potentsiaali alalist valmidust kriiside lahendamiseks ja 
kooskõlastatud ning ühendatud tegevust ohu või kal aletungi ärahoidmisel ja tõrjumisel ning 
rahvuse el ujäämisel.
Ri gikaitse ettevalmistamises ja läbivi mises osalevad kõik ministeeriumid ja  omavalitsused . Sel e 
raames arendatakse välja vi s üldist komponenti: sõjaline kaitse, tsivi lkaitse, majanduslik kaitse, 
psühholoogilise kaitse ja tsivi lvalmidus.
3.1. Riigi sõjalise kaitse süsteem on totaalkaitse aluseks ja ehitatakse üles territoriaalkaitse 
põhimõtete alusel. Sõjalise kaitse süsteemi eesmärkideks on:
preventi vsus: toetades valitsuse poli tilisi meetmeid hoida ära kallaletung, demonstreerides 
võimalikule agressorile Eesti valmidust osutada otsustavat vastupanu, samuti sundides teda 
arvestama kal aletungiga kaasnevate suurte inim- ja materiaalsete kaotustega;
vastupanu pi savus: kaitsejõud ehitatakse üles võimelistena osutama organiseeritud ja edukat 
vastupanu, loomaks olukorda, mis on vajalik rahvusvahelise julgeoleku süsteemi käivitumiseks 
ning poli tilise, majandusliku ja ka sõjalise abi saabumiseks;
koostöövõimelisus Lääne-Euroopa kaitsesüsteemidega – NATO ja Euroopa Li du sõjaliste 
struktuuridega.
3.2. Tsiviilkaitse kujutab endast kriisi- ja sõjaolukorras rakendatavat tegevust ja abinõusid, mille 
eesmärkideks on:
riiklike ja valitsusfunktsioonide säilitamine;
elanikkonna ja tema ning riigi vara kaitsmine;
elanike elutähtsate teenuste ning tarbekaupadega varustamise tagamine;
vaenlase rünnakute mõju  minimeerimine  ühiskonnale ja nende tulemusena tekkinud 
hädaolukordade lahendamine.
Tsivi lkaitset ettevalmistavaks ja koordineerivaks riiklikuks institutsiooniks on  Siseministeerium , 
kes rakendab selleks oma valitsemisalas olevad ametid, maavalitsused ja kohalikud 
omavalitsused.
3.3. Majandusliku kaitse eesmärgiks on riigi majanduse teovõime säilitamine ja ühiskonna ning 
kaitsejõudude kaitsevõime materiaalne tagamine. Selle raames valmistab Majandusministeerium 
koostöös Põl umajandusministeeriumi ja Siseministeeriumiga riigikaitseks ette riigi tööstuse, 
põllumajanduse, energeetika, ehitus- ja elamumajanduse ning vajalikud kriisivarud ja 
koordineerib nende käsutamist riigikaitse ülesannete täitmisel ning elanikkonna varustamisel 
esmatarbevahenditega.
3.4. Haridusministeeriumi üldisel koordineerimisel teostatava psühholoogilise 
kaitse ülesanneteks on iseseisva demokraatliku riigi kodaniku mentaliteedi kujundamine, 
kodanike kaitsetahte edendamine ja alalhoidmine kriisi- või sõjaajal.
3.5. Tsiviilvalmidus sisaldab ühiskonna elutegevuse eri valdkondades läbivi davaid 
ettevalmistusmeetmeid ning tegevust, mis tagavad ühiskonna ja kaitsejõudude pikaajalise 
funktsioneerimise kriisi või sõja olukorras. Eesmärgiks on kindlustada, et kõiki riigis olevaid 
ressursse kasutataks kõige otstarbekohasemalt ja täielikumalt totaalkaitse edukaks teostamiseks. 
Tsivi lvalmiduse raames valmistab kriisi ja sõjaajaks ette ning rakendab:
– vajalikud meditsi ni- ja sotsiaalabisüsteemid – Sotsiaalministeerium;
– riigi transpordi ja teedevõrgu ning kommunikatsioonisüsteemid – Teede- ja Sideministeerium;
– riigikaitse ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud finantsvahendid – 
Rahandusministeerium .
Ri gi, tema majanduse ja kaitsejõudude üleminek rahuaja seisukorrast sõjaaja seisukorda toimub 
üldise või  osalise  mobilisatsiooni teel, mis valmistatakse ette territoriaalselt.
4. Territoriaalkaitse kontseptsioon
Ri gi sõjaline kaitse tugineb territoriaalkaitse  kontseptsioonile , mille kohaselt hõlmatakse 
kaitsetegevusega kogu riigi territoorium, alustades sõjalise vastupanuga piirialadel. Kindlalt 
kaitstakse strateegiliselt tähtsaid piirkondi, aeglustades vastase edasiliikumist kõrvalsuundadel, 
andmaks aega rahvusvaheliste agressioonivastaste meetmete ja sanktsioonide süsteemi 
käivitamiseks. Võitlus vaenlasega jätkub ka pi rkondades, mis on ajutiselt tema kontrol i all.
Tuleb eeldada, et ootamatu agressiooni algperioodil omab vastane sõjalist ülekaalu. Seetõttu 
peab tegema kõik sel eks, et oma kaitsetegevusega kil ustada vaenlase väekoondisi, mis 
võimaldab parandada jõudude vahekorda, koondades Eesti üksusi eesmärgiga saavutada 
vastase peatamine ja läbimurded olulistes pi rkondades. Suurt tähelepanu pööratakse 
strateegiliselt oluliste objektide kaitsele. Sellist kaitset nimetatakse territoriaalkaitseks. Eesti 
territoriaalkaitse on aktiivne.
Kaitsejõudude üksused valmistatakse ette, varustatakse ja organiseeritakse sel iselt, et nad 
oleksid võimelised täitma ründe-, vi vitus- ja kaitseülesandeid. Lisaks valmistatakse üksused ette 
tegutsemiseks vaenlase tagalas.
5. Integreerumine NATO-ga ja rahvusvaheline kaitsealane koostöö
Eesti kaitsejõudude arendamisel luuakse  suutlikkus  koostööks ja võimalikuks integreerumiseks 
NATO-ga. Kaitsejõud struktureeritakse ja õpetatakse välja olemaks koostegutsemisvõimelised 
NATO ja tema li kmesriikide jõududega. Sel e käigus antakse kaitsejõududele ettevalmistus 
osalemiseks NATO ja muudel rahvusvahelistel operatsioonidel ning kol ekti vse kaitse ülesannete 
täitmiseks.
Kasvava tähtsusega on Eesti kaitsejõudude  integreerimine  Euroopa Li du kriisijuhtimisjõududega 
Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames.
Koostegutsemisvõimeliste Eesti kaitsejõudude kogu arendamine ja valmistumine NATO-ga 
li tumiseks toimub kooskõlas Eesti riikliku aastaprogrammiga NATO-liikmelisuse saavutamiseks 
(MAP/ANP).
Ri klikus aastaprogrammis ära toodud sõjaliste ja riigikaitseülesannete täitmisel tugineb Eesti 
muu hulgas NATO rahupartnerluse planeerimis- ja aruandlusprotsessi (PfP PARP) raames 
kokkulepitud partnerluseesmärkidele ja teistele PfP programmi elementidele. Eesti osaleb 
akti vselt NATO rahupartnerlusprogrammis.
Eesti ehitab riigikaitse üles vi sil, mis võimaldab ja abistab vajadusel teisi riike Eestile sõjalist 
toetust osutama. Eesti arendab suutlikkust ja töötab välja protseduurid kriisi korral Eesti 
territooriumil tegutsevatele sõbralikele välisvägedele vastuvõtjariigi toetuse andmiseks. Sellealast 
suutlikkust tõstab veelgi totaal- ja territoriaalkaitsestruktuuri väljaarendamine.
Eesti sõjalise valmisoleku väljaarendamine  toetub  sõjalisele koostööle NATO ja sel e 
li kmesriikidega, samuti rahupartnerlusprogrammis osalevate NATO-sse mittekuuluvate riikidega.
IV. EESTI KAITSEJÕUDUDE ÜLESANDED
Eesti kaitsejõudude peamiseks ülesandeks on tagada oma rahuaegse tegevusega valmisolek 
riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsejõud planeerivad ja teostavad operatsioone, kaasates 
kõigi väeliikide üksusi, s.t  Joint  Operations.
1. Eesti kaitsejõudude ülesanded
1.1. Rahuaja ülesanded:
Rahuajal peavad kaitsejõud looma agressiooni ärahoidmiseks pi sava heidutuse ja ohjelduse. 
Põhiülesanneteks on:
– tagada kõigi üksuste ettenähtud valmisoleku tase ja valmidus täita rahuaja funktsioone;
– tagada üksuste sõjaline võimekus ja koostegutsemisvõime NATO-ga;
– osaleda rahvusvahelistes kriisihaldamise operatsioonides;
– valmistada üksusi ja elanikkonda ette riigi territooriumi sõjaliseks kaitseks ja rahvusvaheliste 
operatsioonide  toetamiseks;
– koostöö rahupartnerlusprogrammi ja teiste kaitsealaste  kokkulepete  raames;
– osaleda loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel asetleidnud katastroofide tagajärgede 
likvideerimisel.
1.2. Kriiside korral:
– intensi vistada Eesti ja sel e lähiümbruse õhuruumi seiret ning Eesti õhuruumi kontrolli;
– tõhustada järelevalvet ja kontrol i riigi territoriaalvete üle;
– valmistuda üleminekuks rahuajal ettevalmistatud sõjaaegsele juhtimisstruktuurile ning alustada 
osalist või täielikku mobilisatsiooni, integreerida rahuajal teiste ministeeriumide valitsemisalas 
olevad üksused;
– tõsta üksuste valmisolekutaset vastavalt kujunenud olukorrale;
– valmistuda välisabi ja välisvägede vastuvõtuks ning koostööks nendega.
1.3. Sõjaajal:
– kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitsekavale ja seaduslike võimude 
ettekirjutustele;
– korraldada teiste riikide üksuste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida 
võimaluse pi res kontrol i all mereühendusteed ja kaitsta juurdepääse kindlaksmääratud 
sadamatele ja lennuväljadele;
– tagada koostöös teiste riikide üksustega võimaluse pi res kontrol  riigi õhuruumi üle ja teostada 
strateegiliste objektide õhukaitset.
2. Eesti kaitsejõudude organisatsiooniline struktuur
Eesti kaitsejõud koosnevad kaitseväest, vabatahtlikkusel rajanevast  Kaitseliidust  ning sõjaajal 
kaitseväe ülemjuhataja al uvusse antavatest Siseministeeriumi valitsemisalas olevatest 
sõjaväeliselt korraldatud asutustest ja üksustest. Kaitseväe isikkoosseis koosneb kolmest osast: 
ajateenijad, kaadrikaitseväelased ning teenistusse kutsutud reservväelased. Põhiosa kaitseväe 
isikkoosseisust moodustavad mobilisatsiooni korral tegevteenistusse kutsutavad reservväelased. 
Kaitseväes on kolm väeli ki: maa-, mere- ja õhuvägi.
Funktsionaalsusest ja võimekusest lähtuvalt koosnevad kaitsejõud üldotstarbelistest üksustest 
(reageerimisüksused ja peajõud) ning territoriaalkaitseüksustest.
Maaväel kui kaitsejõudude suurimal väeliigil, on  kandev  rol  Eesti territooriumi kaitsmisel. Valdav 
osa maaväest põhineb mobiliseeritaval reservil. Rahuajal on regulaarväe  koosseisus  
reageerimisüksused, territoriaalkaitseüksused, õppeüksused ja toetusüksused. Peale 
mobilisatsiooni on maaväe koosseisus üldotstarbelised, territoriaalkaitse- ja toetusüksused. 
Esimesel etapil arendatakse välja juhtimissüsteem, peajõudude brigaadid ja reageerimisüksus (-
pataljon ). Kriisi- ja sõjaaegsed ülesanded ning nende planeerimine on maaväe staabi ja praktiline 
ettevalmistamine kaitseringkondade ülesanne.
Õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis. Õhuväe struktuur on rahu-, kriisi- ja 
sõjaajal suures osas muutumatu. Operatiivülesannete ja võimekuse järgi jagunevad õhuväe 
üksused lahinguvalve- (õhuseire), ki rreageerimis- (õhuturve) ja tõrjeüksusteks (õhukaitse).
Merevägi vastutab kõigi mereoperatsioonide eest Eestis. Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja 
sõjaajal suures osas muutumatu ning tema koosseisus on mereväebaas ning mereväe- ja 
rannakaitseüksused.
Kaitseli t on territoriaalkaitsesüsteemi alustugi. Ta osaleb territoriaalkaitse- ja totaalkaitsesüsteemi 
ettevalmistamises, käivitamises ja el uvi mises. Mobilisatsiooni käigus moodustatakse Kaitseli du 
baasil territoriaalkaitse üksused.
Piirivalve on rahuajal Siseministeeriumi valitsemisalas olev  organisatsioon , mis  valvab  ja kaitseb 
riigipiiri seaduses ettenähtud alustel ja korras. Mobilisatsiooni käigus vi akse kindlaksmääratud 
üksused üle kaitseväe ülemjuhataja alluvusse.
2.1. Maavägi
2.1.1. Rahuaja ülesanded:
– kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
– korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase;
– juhtida rannakaitse ettevalmistamist;
– osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega;
– abistada õigusaktidega sätestatud korras vastavalt korraldustele tsivi lvõimu organeid 
loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel asetleidnud katastroofide korral.
2.1.2. Kriiside korral:
– valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile;
– tõsta väljaõppe intensi vistamise ja sõjaaja ülesannete harjutamise teel kindlaksmääratud 
üksuste valmisolekutaset;
– alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbivi mist;
– integreerida rahuajal teiste ministeeriumide valitsemisalas olevad maismaaüksused;
– valmistuda koostööks appitulevate välisvägedega.
2.1.3. Sõjaajal:
– kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude 
ettekirjutustele;
– korraldada teiste riikide üksuste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas kindlustada 
olulised  riigisisesed  kommunikatsioonid.
2.2. Õhuvägi
2.2.1. Rahuaja ülesanded:
– juhtida ja teostada läbi lahinguvalveteenistuse õhuruumi kontrolli, mis koosneb õhuseirest ja 
õhuturbest;
– osaleda riiklike otsingu- ja päästeoperatsioonide korraldamisel, teostada ja juhtida nende 
õhuoperatsioonide alast osa;
– osaleda NATO ja teiste partnerite koostegutsemisvõime standarditele vastavate lennuväljade 
väljaarendamisel;
– kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
– tagada kõigi üksuste ettenähtud valmisolekutase;
– toetada teiste väeli kide igapäevast väljaõppeprotsessi;
– osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega.
2.2.2. Kriiside korral:
– intensi vistada Eesti ja sel e lähiümbruse õhuruumi seiret ning Eesti õhuruumi kontrolli;
– integreerida rahuajal teiste ministeeriumide valitsemisalas olevad lennuüksused;
– tõsta õhukaitseüksuste valmisolekutaset, komplekteerides need täiskoosseisudeni ja alustades 
intensi vset väljaõpet;
– minna üle sõjaaja juhtimisstruktuurile;
– valmistuda koostööks appitulevate välisvägedega;
– valmistuda humanitaar- ja sõjalise abi vastuvõtmiseks.
2.2.3. Sõjaajal:
– toetada õhuväe vahenditega kaitsejõudude operatsioone;
– tagada humanitaar- ja sõjalise abi vastuvõtmine, korraldada teiste riikide vägede saabumist ja 
teha nendega koostööd;
– tagada ja võtta osa NATO ja teiste  partnerriikide  ühistest õhuoperatsioonidest:
– tagada koostöös partneritega ja nende abil kontrol  riigi õhuruumi üle;
– teostada koostöös partneritega ja nende abil strateegiliste objektide õhukaitset.
2.3. Merevägi
2.3.1. Rahuaja ülesanded:
– kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
– teostada mereseiret;
– osaleda Eesti rannakaitses;
– tagada kõigi üksuste ettenähtud valmisolekutase;
– korraldada rahuaegseid mereoperatsioone;
– osaleda NATO ja teiste partnerite koostegutsemisvõime standarditele vastavate sadamate 
väljaarendamisel;
– osaleda õppustel ja operatsioonidel koos NATO ja teiste partneritega;
– osaleda merepääste- ja -otsinguoperatsioonides.
2.3.2. Kriiside korral:
– juhtida ja intensi vistada kogu Eesti mereseiret;
– valmistada ette strateegiliselt tähtsate pi rkondade kaitse rünnakute vastu merelt;
– minna üle sõjaaja juhtimisstruktuurile;
– integreerida rahuajal teiste ministeeriumide valitsemisalas olevad asjakohased mereüksused;
– tõsta väljaõppe intensi vistamise ja sõjaaja ülesannete harjutamise teel kindlaksmääratud 
üksuste valmisolekutaset;
– valmistuda koostööks appitulevate välisvägedega.
2.3.3. Sõjaajal:
– toetada mereväe vahenditega kaitsejõudude operatsioone;
– korraldada teiste riikide vägede saabumist ja teha nendega koostööd;
– takistada  meritsi  juurdepääsu strateegilistele piirkondadele;
– turvata mereühendusteid territoriaalvetes.
2.4. Kaitseliit
2.4.1. Rahuaja ülesanded:
– kasvatada läbi oma struktuuriüksuste ja igapäevase tegevuse Eesti elanikkonna riigikaitsetahet;
– korraldada spetsialistiõpet vastavalt kindlaksmääratud ülesannetele, tingimustele ja 
standarditele;
– osaleda territoriaalkaitseüksuste loomises ja väljaõppes;
– osaleda mobilisatsiooni ettevalmistamises;
– abistada tsivi lvõimu organeid loodusõnnetuste ja inimtegevuse tagajärjel asetleidnud 
katastroofide korral.
2.4.2. Kriiside korral:
– tagada valmisolek territoriaalkaitsestruktuuri käivitamiseks;
– osaleda osalise või täieliku mobilisatsiooni läbivi mises.
2.4.3. Sõjaajal:
– osaleda kogu riiki hõlmavas totaalkaitsesüsteemis.
2.5. Piirivalve
2.5.1. Rahuaja ülesanded:
– korraldada kindlaksmääratud isikkoosseisu ja üksuste sõjalist väljaõpet vastavalt kaitseväe 
juhataja poolt kooskõlastatud programmidele;
– juhtida ja teostada mereseiret;
– tagada kindlaksmääratud üksuste sõjaline valmisolek;
– juhtida otsingu- ja päästeoperatsioonide korraldamist Eesti merepäästepi rkonnas;
– osaleda totaalkaitsestruktuuri ettevalmistamises.
2.5.2. Kriiside korral:
– tugevdada riigipi ri valvamist ja kontrol i;
– valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile ja sõjaliseks tegevuseks.
2.5.3. Sõjaajal:
– osaleda kogu riiki hõlmavas totaalkaitsesüsteemis;
– osutada vastupanu vastavalt kaitsekavadele.
2.6. Juhtimisstruktuurid
Strateegilisel tasandil võtavad riiklikku julgeolekut ja riigikaitset puudutavaid otsuseid vastu ja 
püstitavad kaitsejõududele vastavaid ülesandeid Vabariigi  President , Vabariigi Valitsus, 
kaitseminister  ja kaitseväe juhataja. Ri gi vastu toimepandud agressiooni korral kuulutab 
riigikaitse kõrgeima juhi ülesannetes Vabariigi  President  välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni 
ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja.
Rahuajal juhib Eesti kaitsejõude kaitseväe juhataja. Ühtlasi vastutab ta kaitsejõudude 
valmisoleku eest täita neile pandud ülesandeid. Kaitseväe juhataja tööorganiks on Peastaap, 
mille ülesandeks on strateegiline planeerimine, juhtivdokumentide väljatöötamine ja väeliikide 
vahelise koostöö koordineerimine. Kaitseväe juhataja, keda abistab Peastaap, vastutab ka 
väeliikide ühise planeerimise eest.
Väeli kide arengu, väljaõppe ja valmisoleku eest kannavad vastutust väeli kide ülemad, kel e 
tööorganiteks on väeli kide staabid. Väeli kide staabid teostavad planeerimist ja juhtimist 
operatiivtasandil. Väeli kide ülemad vastutavad väeli kide sisese operatiivplaneerimise eest.
Kaitseli du ja kaitseringkondade ülemad vastutavad operati vplaneerimise eest oma vastutusalas.
Taktikalise tasandi planeerimist ja juhtimist teostatakse üksuste tasandil.
Sõjaajal on kaitseväe ülemjuhatajal täielik juhtimisõigus Eesti kaitsejõude üle. Peastaabi ja 
Maaväe Staabi isikkoosseisu baasil formeeritakse kaitsejõudude juhtimispunktid (põhi-, varu-, 
tagala -). Eesti kaitsejõudude lahingutegevust juhib kaitsejõudude põhijuhtimispunkt, mil e 
eesotsas on operati vjuht.
Väeli kide ja Kaitseliidu ülemad juhivad rahuajal oma staapide abil vastavaid väeli ke ja 
vastutavad neile antud ülesannete täitmiseks vajaliku ettevalmistuse eest.
Sõjaajal al uvad mereväe ülem, õhuväe ülem ja kaitseringkondade ülemad operati vjuhile. 
Nimetatud ülematel on kindlaksmääratud juhtimisvolitused neile al uvate üksuste üle. Väeli gi 
ülema otsuse ettevalmistamiseks moodustatakse väeli gi staabi isikkoosseisu baasil väeli gi 
juhtimispunktid, mis teevad tihedat koostööd kaitsejõudude vastavate juhtimispunktidega.
2.7. Tagala
Tagalatoetuse eesmärk on tagada kaitsejõudude tegevuseks vajalikud tingimused nii rahu-, kriisi- 
kui ka sõjaolukorras, mil eks kasutatakse kaitsejõudude ja vastavalt mobilisatsioonikavale riigi 
tsivi lressursse. Kaitsejõudude tagalatoetuse korraldamise keskseks struktuuriks on 
tagalakeskus. Tagalakeskuse ülesandeks on tagada Eesti-poolne toetus välisabi vastuvõtmisel.
Kaitseministeerium koos tagalakeskusega vastutab kaitsejõudude tegevuse tagamiseks vajaliku 
infrastruktuuri ettevalmistamise eest.
Tagalatoetuse struktuuri ülesehitamise käigus juhindutakse järgmistest põhimõtetest:
– NATO-ga koostöösuutlike moodulstruktuuride kasutamine vastuvõtjari gi toetuse tagamiseks 
Eestis (Host  Nation  Support);
– tsivi lvõimaluste maksimaalne kasutamine kaitsejõudude tegevuse tagamiseks;
– tagalatoetuse tsentraliseeritud juhtimissüsteemi väljaarendamine, kasutades NATO 
andmebaasisüsteemidega ühituvaid andmebaasisüsteeme;
–  moodsa  tehnika ja relvastuse hooldussüsteemi väljaarendamine, kasutades ära rahvusvahelise 
sõjalise koostöö võimalusi.
V. SÕJALISE KAITSEVÕIME ARENDAMISE PRIORITEEDID
Eesti juhindub oma riigikaitse ülesehitamisel eesmärkidest, mis on lisaks «Eesti Vabariigi 
julgeolekupoli tika  alustele » ja käesolevale dokumendile sätestatud riiklikus aastaprogrammis 
NATO-li kmelisuse saavutamiseks (ANP 2000/2001). Kaitsejõudude arendamisel lähtutakse 
järgmistest prioriteetidest:
– luua kogu ühiskonda hõlmav totaalkaitsesüsteem;
– arendada üldvägedena esmajärjekorras välja kaks peajõudude brigaadi ja reageerimisüksus (-
pataljon);
– jätkata territoriaalkaitse kontseptsiooni elluvi mist, sealhulgas arendada üksuste ki re ja 
efektiivse kontsentreerimise võimet;
– ehitada üles NATO kol ekti vses kaitsetegevuses osalemisvõimelised kaitsejõud;
– tagada võimekus osalemiseks rahuoperatsioonidel;
– arendada välja õhuseiresüsteemist ja õhuturvevõimekusest koosnev õhuruumi kontrolli 
süsteem;
– jätkata humanitaar- ja sõjalise abi vastuvõtmiseks vajalike koostegutsemisvõimelise 
infrastruktuuri ja vahendite väljaarendamist;
– osaleda rahvusvahelises kahe- ja mitmepoolses kaitsealases koostöös.
Kaitseminister Jüri LUIK
Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhend
Vastu võetud 18.02.2010 nr 5
Määrus kehtestatakse «Hädaolukorra seaduse» § 6 lõike 7 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Hädaolukorra riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs)
(1) Riskianalüüs koosneb järgmistest osadest:
1) sisukorrast ja riskianalüüsi koostanud asutuste ja isikute loetelust;
2) analüütilisest osast;
3) analüüsi tegemiseks koostatud vajalikest tabelitest ja joonistest;
4) hädaolukorda iseloomustavatest skeemidest;
5) vajalikust kaardimaterjalist;
6) hädaolukorda ennetavate ja sel e tagajärgi leevendavate meetmete kirjeldusest;
7) riskimaatriksist;
8) riskianalüüsi ankeedist ehk riskianalüüsi kokkuvõttest.
(2) Iga hädaolukorra kohta koostatakse üks riskianalüüs.
(3) Riskianalüüsi koostab «Hädaolukorra seaduse» § 6 lõike 2 alusel Vabari gi Valitsuse poolt 
määratud pädev täidesaatev riigivõimu asutus (edaspidipädev asutus).
§ 2. Riskianalüüsi regionaalne ja kohaliku omavalitsuse tasand
(1) Kui riskianalüüsis kirjeldatakse hädaolukorra regionaalset  tasandit , koostatakse regionaalse 
kriisikomisjoni tegevuspi rkonnas hädaolukorra riskianalüüsi regionaalne osa vastavalt käesoleva 
määruse lisale 5.
(2) Hädaolukorrad, mille riskianalüüsis peab kajastuma regionaalne tasand, on:
1) ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju;
2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes;
3) tulekahju, plahvatus ja varing, mil e tagajärjel saab vigastada palju inimesi;
4)  torm ;
5) üleujutus tiheasutusalas;
6) ulatuslik merereostus;
7) ulatuslik rannikureostus;
8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee  reostus  sisemaal;
9) paljude kannatanutega õnnetus maanteel;
10) paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga;
11) paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid  vedava  
rongiga ;
12) paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus;
13) massirahutus;
14) epideemia;
15)  massiline  mürgistus;
16) erakordselt külm ilm;
17) erakordselt kuum ilm;
18) episootia;
19) riigisisese tekkepõhjusega ki rgusõnnetus.
(3) Hädaolukorra regionaalse osa koostamisel läbitakse käesoleva määruse §-s 4 nimetatud 
riskianalüüsi  analüütilise  osa koostamise etapid.
(4) Hädaolukorra riskianalüüsi regionaalse osa esitab pädev asutus arvamuse avaldamiseks 
regionaalsele kriisikomisjonile.
(5) Hädaolukorra seaduse § 6 lõike 2 alusel Vabari gi Valitsuse poolt määratud pädev asutus 
koostab riskianalüüsi arvestades regionaalseid osasid, toob eraldi välja kõige raskema 
hädaolukorra määratluse ning analüüsitud kõige tõenäolisemad ja raskemate tagajärgedega 
ohud.
(6) Kohaliku omavalitsuse tasandi  kajastamise  vajaduse riskianalüüsis otsustab pädev asutus.
§ 3. Riskianalüüsi töörühm
(1) Riskianalüüsi koostamisse kaasab pädev asutus muud asutused ja isikud, kel el on 
riskianalüüsi koostamiseks vajalikku teavet, moodustades vajadusel töörühma.
(2) Riskianalüüsi töörühma kaasatakse käesoleva määruse lisas 5 nimetatud asutusi kui ka teisi 
nimetamata asutusi ja isikuid, kel el on riskianalüüsi koostamiseks vajalikku teavet.
2. peatükk
RISKIANALÜÜSI KOOSTAMINE
§ 4. Riskianalüüsi analüütilise osa koostamise etapid
Riskianalüüsi analüütilise osa koostamise etapid on:
1) hädaolukorra määratlemine;
2) hädaolukorda põhjustavate ohtude väljaselgitamine ja kirjeldamine;
3) riskide analüüsimine;
4) riskiklassi määramine;
5) hädaolukorda ennetavate ja tagajärgi leevendavate meetmete kirjeldamine;
6) riskiankeedi täitmine.
§ 5. Hädaolukorra määratlemine
(1) Riskianalüüsi koostamisel määratlevad pädevad asutused hädaolukorra.
(2) Hädaolukorra määratlemisel tuuakse välja analüüsitava hädaolukorra ja sel e  ulatuse  kirjeldus 
ning tegurid, mis võivad kujundada hädaolukorra esinemise tõenäosust ja selle võimalikke 
tagajärgi.
§ 6. Hädaolukorda põhjustavate ohtude väljaselgitamine ja kirjeldamine
(1) Riskianalüüsi  koostaja  selgitab välja hädaolukorda põhjustavad ohud ja kirjeldab neid 
vastavalt hädaolukorra määratlusele ning kogemuste, uuringute või muu saadaoleva 
informatsiooni põhjal.
(2) Riskianalüüsi koostaja võib jätta kirjeldamata ohud, mille väljatoomine riskianalüüsis nende 
väikese tõenäosuse tõttu ei ole otstarbekas.
§ 7. Riskide analüüsimine
(1) Riskide analüüsimine koosneb:
1) hädaolukorra toimumise tõenäosuse analüüsist ja sel ele antavast hinnangust;
2) hädaolukorra tagajärgede analüüsist ja sel ele antavast hinnangust.
(2) Hädaolukorra toimumise tõenäosusele antakse hinnang käesoleva määruse § 6 alusel 
väljaselgitatud ja kirjeldatud ohtude esinemise tõenäosuse järgi.
(3) Hädaolukorra toimumise tõenäosusele antavas  hinnangus  lähtutakse statistilistest andmetest 
ja muudest dokumenteeritud arvestuslikest, analüütilistest või muul vi sil tõestatud andmetest.
(4) Hädaolukorra toimumise tõenäosuse hinnang antakse vi e järgneva aasta kohta vastavalt 
käesoleva määruse lisas 1 toodud tabelile. Kui hädaolukorra toimumise tõenäosust ei ole 
võimalik käesoleva määruse lisa 1 kohaselt hinnata, si s annab riskianalüüsi töörühm hinnangu 
hädaolukorra toimumise tõenäosusele, lähtudes muudest mõõdetavatest kriteeriumidest.
(5) Hädaolukorra tagajärgedele hinnangu andmiseks tuleb eraldi kirjeldada ja analüüsida 
hädaolukorra kõiki võimalikke tagajärgi.
(6) Hädaolukorra tagajärgi analüüsitakse järgmistest valdkondadest lähtuvalt:
1) inimeste elu ja tervis;
2) vara;
3)  looduskeskkond ;
4) elutähtsate teenuste  toimepidevus .
(7) Hädaolukorra tagajärgedele hinnangu andmisel võib arvestada ebasoovitavaid mõjusid ka 
muudele kvantitati vselt või kvalitati vselt mõõdetavatele valdkondadele, mis toovad lisaks 
käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud valdkondadele paremini välja hädaolukorra võimalikud 
tagajärjed.
(8) Tagajärjed elutähtsa teenuse toimimisele tuuakse eraldi välja «Hädaolukorra seaduse» § 34 
lõigetes 2–9 loetletud teenuste põhiselt, mida hädaolukord otseselt mõjutab.
(9) Hädaolukorra tagajärgedele antakse koondhinnang, mis seisneb hädaolukorra tagajärgede 
raskusastme määramises. Raskusastme määramisel lähtutakse käesoleva määruse lisast 2. 
Hinnangu andmisel võetakse arvesse, et kõige olulisem on inimeste elu ja tervis.
(10) Riskianalüüsis selgitatakse ja põhjendatakse tagajärgedele antud raskusastet.
§ 8. Riskiklassi määramine
(1) Hädaolukorrale määratakse  riskiklass  sõltuvalt sel e esinemise tõenäosusest ja tagajärje 
raskusastmest vastavalt käesoleva määruse lisale 3.
(2) Riskiklass väljendub kindlas numbri ja tähe kombinatsioonis.
§ 9. Hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi  leevendavad  meetmed
(1) Hädaolukorda ennetavad meetmed on suunatud hädaolukorra tekkimise vältimiseks.
(2) Hädaolukorra tagajärgi leevendavad meetmed on suunatud hädaolukorra võimalike 
negatiivsete mõjude vähendamiseks või vältimiseks.
(3) Riskianalüüsis tuuakse välja ettepanekud hädaolukorda ennetavate ja sel e tagajärgi 
leevendavate meetmete osas koos ligikaudse maksumusega ning nende rakendamise eest 
vastutajad.
(4) Hädaolukorda ennetavate ja sel e tagajärgi leevendavate meetmete kirjeldamisel tuleb 
lähtuda käesoleva määruse §-s 8 määratud riskiklassi prioriteetsusest ning käesoleva määruse 
lisas 3 nimetatud riskide määratlusest.
(5) Hädaolukorda ennetavate ja tagajärgi leevendavate meetmete raames tuleb kirjeldada:
1) olemasolevaid õiguslikke regulatsioone, tegevuskavasid ja ressursse;
2) vajaminevaid õiguslikke regulatsioone, tegevuskavasid ja ressursse;
3) muid olemasolevaid ja vajaminevaid meetmeid.
§ 10. Riskiankeedi täitmine
Riskianalüüsi kokkuvõttena täidetakse hädaolukorra kohta riskiankeet vastavalt käesoleva 
määruse lisale 4.
3. peatükk
RISKIANALÜÜSI KINNITAMINE, AVALDAMINE JA JÄRELHINDAMINE
§ 11. Riskianalüüsi kinnitamine
Hädaolukorra riskianalüüsi kinnitab pädeva asutuse juht käskkirjaga.
§ 12. Riskianalüüsi avaldamine
Pädev asutus avaldab riskianalüüsi oma veebilehel hiljemalt kahe nädala jooksul pärast sel e 
kinnitamist.
§ 13. Riskianalüüsi järelhindamine
(1) Pädev asutus ja riskianalüüsi töörühma li kmed teostavad järjepidevalt riskianalüüsis 
analüüsitud hädaolukordade, ohtude ja riskide järelhindamist. Kui järelhindamise tulemusena 
täheldatakse olulisi muutusi, si s riskianalüüsi töörühma kuuluv asutus teavitab koheselt teisi 
töörühma li kmeid ning pädev asutus algatab riskianalüüsi muutmise.
(2) Riskianalüüsi muudatused kinnitab pädeva asutuse juht käskkirjaga.
Toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhend
Vastu võetud 08.06.2010 nr 16
Määrus kehtestatakse «Hädaolukorra seaduse» § 38 lõike 5 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesolev määrus reguleerib elutähtsa teenuse  osutaja  poolt  osutatava  elutähtsa teenuse 
toimepidevuse riskianalüüsi (edaspidi riskianalüüs) koostamise korraldust.
§ 2. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses:
1) elutähtis teenus – teenus, mis on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, 
tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu 
korraldamiseks;
2) elutähtsa teenuse osutamise  kriitilised  tegevused – tegevused, mille  katkestused  ohustavad 
tõsiselt asutuse või ettevõtte võimekust osutada elutähtsat teenust ning takistab asutuse või 
ettevõtte sõnastatud eesmärkide saavutamist teenuse osutamisel;
3)  katkestus  – negatiivne kõrvalekal e teenuse eesmärgi- ning plaanipärasel osutamisel, mis on 
põhjustatud kas prognoositavast (nt streik) või ootamatust (elektrikatkestus, torm) sündmusest;
4) oht – sündmus või asjaolu, mis võib põhjustada katkestust;
5) risk – hinnang asjaoludele, mis võivad takistada asutuse või ettevõtte võimekust osutada 
elutähtsat teenust tähtajaliselt, ettenähtud kvaliteediga või planeeritud mahus;
6) riskianalüüsi juhend – rahvusvaheliselt tunnustust leidnud soovitused või standard, mil e alusel 
saab läbi vi a ettevõtte või asutuse teenuse osutamise riskide analüüsi;
7) riskimaatriks –  maatriks  elutähtsa teenuse  kriitilise  tegevuse katkemise tagajärgedest ning 
tõenäosusest, mil e alusel määratakse riskiklass;
8) riskiklass – elutähtsa teenuse katkestuse tähtsuse sõnaline kirjeldus, mis sõltub katkestuse 
tõenäosusest ja sel e raskusastmest ning mille abil järjestatakse riskid;
9) maksimaalne katkestuse lubatud kestus – kriitilise tegevuse katkemise periood, mil e 
möödumisel pole juri diline isik või asutus võimeline osutama elutähtsat teenust seadustes või 
nende alusel kehtestatud õigusaktides või lepingutes sätestatud tingimustel;
10) nõutav taasteaeg – teenuse osutaja poolt määratud aeg kriitilise tegevuse jätkamiseks ja 
taastamiseks.
§ 3. Riskianalüüsi koostamise korraldus
(1) Elutähtsa teenuse osutaja koostab riskianalüüsi tema poolt osutatavate elutähtsate teenuste 
toimepidevuse kohta, mis on nimetatud «Hädaolukorra seaduse» § 34 lõigetes 2–9.
(2) Riskianalüüsi koostanud asutus või isik esitab riskianalüüsi elutähtsa teenuse toimepidevust 
korraldavale asutusele või elutähtsat teenust korraldava asutuse määratud allasutusele iga aasta 
1. detsembriks. Kui riskianalüüsis pole aasta jooksul muudatusi toimunud, si s teavitab asutus või 
isik elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust muudatuste puudumisest.
§ 4. Riskianalüüsi koostamine
(1) Riskianalüüs koosneb järgmistest osadest:
1) sisukorrast ja riskianalüüsi koostanud isikute loetelust;
2) analüütilisest osast;
3) analüüsi tegemiseks koostatud vajalikest tabelitest ja joonistest;
4) riskimaatriksist;
5) riskianalüüsi kokkuvõttest.
(2) Riskianalüüsi koostamise etapid on:
1) elutähtsa teenuse kirjeldamine;
2) elutähtsa teenuse osutamise kriitiliste tegevuste väljaselgitamine;
3) kriitiliste tegevuste ressursside määratlemine;
4) kriitiliste tegevuste katkestuste tagajärgede hindamine;
5) kriitilisi tegevuste katkestusi põhjustavate ohtude kirjeldamine;
6) kriitilisi tegevuste katkestuste esinemise tõenäosuse hindamine;
7) riskimaatriksi koostamine.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja võib kooskõlastatult elutähtsa teenuse korraldajaga sõltuvalt 
teenuse osutamise eripäradest kasutada riskianalüüsi koostamise  etappide  läbimiseks 
käesolevast juhendist erinevat rahvusvaheliselt kasutusel olevat riskianalüüsi koostamise 
juhendit.
§ 5. Elutähtsa teenuse kirjeldamine
(1) Elutähtsa teenuse osutaja sõnastab elutähtsa teenuse osutamise eesmärgi ja toob välja 
seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides ning lepingutes sätestatud kohustused 
teenuse osutamisel.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja hindab elutähtsa teenuse kirjeldamisel, kui suur osa tema poolt 
osutatavast elutähtsa teenuse mahust osutatakse teiste elutähtsate teenuste osutajate poolt ja 
kui suur osa partnerite poolt, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad.
§ 6. Elutähtsa teenuse osutamise kriitiliste tegevuste väljaselgitamine
(1) Elutähtsa teenuse osutaja selgitab välja need kriitilised tegevused, mis on vajalikud elutähtsa 
teenuse toimepidevuseks.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja annab kõigile kriitilistele tegevustele hinnangu elutähtsa teenuse 
katkestuseni  kuluva  aja alusel vastavalt käesoleva määruse lisas 1 toodud tabelile 1 ja elutähtsa 
teenuse katkemise ulatuse alusel vastavalt käesoleva määruse lisas 1 toodud tabelile 2.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja hindab elutähtsa teenuse osutamise kriitilisi tegevusi vastavalt 
käesoleva määruse lisas 1 toodud tabelile 3.
(4) Iga kriitilise tegevuse suhtes määratakse võimalike katkestuste maksimaalne lubatud kestus.
(5) Iga kriitilise tegevuse katkemise suhtes määratakse nõutav taasteaeg, mil e jooksul tuleb 
katkestus kõrvaldada.
§ 7. Kriitiliste tegevuste ressursside määratlemine
(1) Elutähtsa teenuse osutaja määratleb ressursid, mis on vajalikud kriitiliste tegevuste 
toimimiseks.
(2) Kriitiliste tegevuste toimimiseks vajalikud ressursid on:
1) personal;
2) territoorium ja seal paiknevad hooned;
3) infotehnoloogilised süsteemid (määratlemisel lähtuda määruse lisast 5);
4) elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik informatsioon;
5) finantsvahendid, mis on vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks;
6) varustajad ning partnerid, kel est sõltub elutähtsa teenuse osutamine;
7) muud teenuse osutamise seisukohast olulised ressursid.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja lähtub ressursside määratlemisel käesoleva määruse lisas 2 
toodud küsimustest.
§ 8. Kriitiliste tegevuste katkestuste tagajärgede hindamine
(1) Elutähtsa teenuse osutaja hindab kriitiliste tegevuste katkestuste tagajärgi vastavalt 
käesoleva määruse lisas 3 toodud raskusastmele.
(2) Katkestuste tagajärgi analüüsitakse sõltuvalt sel est, kas katkestusest tingitud kahju on 
tekitatud:
1) inimeste elule või tervisele;
2) looduskeskkonnale;
3) elutähtsa teenuse osutaja mainele;
4) elutähtsa teenuse osutaja majanduslikule olukorrale;
5) elutähtsa teenuse osutamise kvaliteedile, kuna ei ole võimalik täita  seadustest  ja lepingutest 
tulenevaid nõudeid;
6) muudele valdkondadele.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja hindab, mil ises valdkonnas on osalise või täieliku katkestuse 
tagajärjed kõige  raskemad .
(4) Katkestuste tagajärgede määratlemise tulemusena antakse tagajärgedele koondhinnang 
raskeima tagajärje järgi.
(5) Katkestuste raskusastme kirjeldus on võimalusel kvantitatiivselt määratletav.
(6) Riskianalüüsis põhjendatakse tagajärgedele antud raskusastet.
(7) Kriitiliste tegevuste kohta täidetakse katkestuste tagajärgede hindamise tabel vastavalt 
käesoleva määruse lisale 4.
§ 9. Kriitiliste tegevuste katkestusi põhjustavate ohtude kirjeldamine
(1) Elutähtsa teenuse osutaja selgitab ning kirjeldab teenuse kriitiliste tegevuste katkestusi 
põhjustavaid ohtusid vastavalt statistikale, uuringutele ja eksperthinnangutele.
(2) Ohtude väljaselgitamiseks juhindutakse määruse lisas 8 toodud ohtude nimekirjast ja 
«Hädaolukorra seaduse» alusel kehtestatud hädaolukordade nimekirjast ning muudest teenuse 
osutamise eripäradest tulenevatest ohtudest.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja võib jätta kirjeldamata ohud, mil e väljatoomine riskianalüüsis ei ole 
nende väikese tõenäosuse tõttu otstarbekas.
§ 10. Katkestuste esinemise tõenäosuse hindamine
(1) Enne katkestuste esinemise tõenäosusele hinnangu andmist loetleb elutähtsa teenuse 
osutaja juba  olemasolevad  katkestusi ennetavad meetmed.
(2) Katkestuste esinemise tõenäosusele antakse hinnang vastavalt lisale 6
§ 11. Riskimaatriksi koostamine
(1) Katkestuste tagajärgede ja esinemise tõenäosuse hinnangute alusel määratakse katkestuste 
riskiklass vastavalt käesoleva määruse lisale 7.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja nimetab katkestusi ennetavad ja nende tagajärgi leevendavad 
meetmed koos ligikaudse maksumusega ning meetmete rakendamise eest vastutajad.
§ 12. Riskianalüüsi järelhindamine
(1) Elutähtsa teenuse osutaja jälgib süstemaatiliselt elutähtsa teenuse kriitilisi tegevusi, 
kasutatavaid ressursse, katkestusi põhjustavaid ohtusid ja tegevuskeskkonda ning oluliste 
muutuste  ilmnemisel  täiendab vastavalt riskianalüüsi.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja esitab täiendatud riskianalüüsi vi vitamatult elutähtsat teenust 
korraldavale asutusele.
§ 13. Määruse paragrahvi 3 lõike 2 rakendussätted
(1) Käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud asutus või isik ei esita riskianalüüsi elutähtsa 
teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või elutähtsat teenust korraldava asutuse 
määratud al asutusele 2010. aasta 1. detsembriks.
(2) Käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud asutus või isik esitab riskianalüüsi 2011. aastal 
elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või elutähtsat teenust korraldava asutuse 
määratud al asutusele 1. jaanuariks.
Minister Marko  POMERANTS
Kantsler Märt  KRAFT

Document Outline

• Hädaolukorra seadus
  • 1. peatükk ÜLDSÄTTED 
    • § 1. Seaduse reguleerimisala
    • § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine
    • § 3. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon
    • § 4. Regionaalne kriisikomisjon
    • § 5. Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon
  • 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS 
  • 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus 
    • § 6. Hädaolukorra riskianalüüs
  • 2. jagu Hädaolukorra lahendamise plaani koostamise korraldus 
    • § 7. Hädaolukorra lahendamise plaan
  • 3. jaguÕppused 
    • § 8. Õppused
  • 3. peatükk HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE KORRALDUS 
  • 1. jagu Hädaolukorrast teavitamine ja massiteabevahendi valdaja kohustused 
    • § 9. Hädaolukorrast teavitamine
    • § 10. Massiteabevahendi valdaja kohustused hädaolukorrast teavitamisel
    • § 11. Psühholoogilise kaitse korraldus
    • § 12. Hädaolukorra lahendamise juhtimine
  • 2. jagu Eriolukord 
  • 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine 
    • § 13. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused
    • § 14. Eriolukorra väljakuulutamise kord
    • § 15. Vabariigi Valitsuse korraldus eriolukorra väljakuulutamise kohta
    • § 16. Eriolukorra tingimuste muutmise kord
    • § 17. Eriolukorra lõpetamise kord
• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1
  • 1. peatükk ÜLDSÄTTED 
    • § 1. Seaduse reguleerimisala
    • § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk
  • 2. peatükk KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 
  • 1. jagu Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine 
    • § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
    • § 4. Keskkonnamõju
    • § 5. Oluline keskkonnamõju
    • § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
    • § 7. Tegevusluba
    • § 8. Arendaja
    • § 9. Otsustaja
    • § 10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja
    • § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
    • § 12. Keskkonnamõju hindamise algatamisest ja algatamata jätmisest teatamine
    • § 13. Keskkonnamõju hindamise programm
    • § 14. Ekspert
    • § 15. Keskkonnamõju hindamise litsents
• Kemikaaliseadus1
  • 1. peatükk ÜLDSÄTTED 
    • § 1. Seaduse reguleerimisala
    • § 2. Kemikaali mõiste
    • § 3. Kemikaali identifitseerimine [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]
    • § 4. Kemikaali käitlemine
    • § 41. Kemikaali turustamine
    • § 5. Ohtlik kemikaal
    • § 6. Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte
    • § 7. Pädev riigiasutus
    • § 8. Kemikaaliohutuse Komisjon
  • 2. peatükk KEMIKAALIKÄITLUSE KORRALDUS 
    • § 9. [Kehtetu – RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]
    • § 91. Hea laboritava
    • § 10. Kemikaali ohtlikkuse määramine, riski hindamine ja klassifitseerimine
    • § 11. Ohtlike kemikaalide käitlemise korraldus
    • § 111. Piirang kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraadi transiidile
    • § 12. Ohtlike ainete sisalduse piirnormid pinnases, põhjavees, pinna- ja merevees, setetes ning organismides
    • § 13. Ohtlike kemikaalide käitlemise kitsendused ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes
    • § 14. Erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel
    • § 15. Tingimused kemikaali käitlemiseks
    • § 16. Kemikaali hoidmise ja omandamise piirang
• Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhend