Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sahhara" - 12 õppematerjali

thumbnail
2
odt

Kordamisküsimused looduslike vööndite kohta 8.kl

OAAS- ala kõrbes , kus põhjavesi on maapinna lähedal NOMAAD-rändkarjakasvataja STEPP- euroopa & aasia rohtla FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ÄNN-lind RANTSO-mõis Vahemerelised metsad ja niisked lähistroopilised metsad TAIFUUN- vaikse ookeani troopiline tsüklon

Geograafia → Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Ökoloogilised globaalprobleemid.

Ökoloogilised globaalprobleemid.Toidupuudus Mulla hävimine.Maavarade kasutamine. Ökoloogilised globaalprobleemid Hapestumise probleemi põhjused: Kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärit saaste. Probleemi tagajärjed: Kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ning orgaanilise aine lagundamine aeglustub Probleemi lahendus: Vähendada atmosfääri saastamist väävli-ja lämmastikoksiididega, Eestis tasakaalustab happesust paene aluskivim. Kasvuhooneefekt: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn."kasvuhoonegaasid" , mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Olulisteks kasvuhoonegaasideks on : Veeaur, süsinikdioksiidide süsihappegaas, lämmastikoksiid, osoon ja metaan. Õhusaaste Toidupuudus ...

Bioloogia → Bioloogia
44 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Hüdrosfääri mõisteid

,Väljapumpamine. Vee temperatuur-Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid. Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal. Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi. Põhpoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus on põhjuseks. Aafrika, Sahhara. Manner soojeneb rohkem ja seal tuleb soojem õhku ookenaidele. Polaaraladel liustike sulamine. Antarktika sulamisel tekib palju külm vett,mis liigub ekvaatori poole. Arktikas tekib seda vähem. Soolsus-keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli. Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (1­2 promilli lahe idaosas). auramine,sademete hulk,jõgede

Geograafia → Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Toidupuudus maailmas

Toidupuudus maailmas Nälg - inimese füsioloogiline vajadus süüa Alatoitumus - õigete toitainete ehk normaalseks elutegevuseks vajalike toitainete puudumine organismis Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on pidevalt alatoitunud 192 miljonit last. Neist 798 miljonit kannatab kroonilise alatoitumise all ­ saadav päevane kalorite vähesus ei luba neil elada aktiivset ja tervislikku elu. Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest. Iga viies inimene kannatab alatoitluse all Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sealhulgas UNICEF-i raporti järgi põhjustab toidunappus aastas 5,6 miljoni lapse surma. Näljahäda piirkonnad 40 riiki maailmas Aafrikas 20 riiki (Sahhara lähistel, eriti Etioopia, So...

Bioloogia → Bioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Toidupuudus maailmas

Nii on juhtunud Sudaanis Darfuris. Toitu on kasutatud ka relvana: sõdurid hävitavad tahtlikult vastaspoole toiduvarud ja kariloomad, 4 samuti mineerivad ning saastavad põllud ja kaevud. Näljahäda piirkonnad ja tagajärjed Kuigi tundub, et Maailmas on keskmiselt piisavalt toiduvarusid, tegelikkus pole nii hea. Näljahädast kannatab umbes 40 riiki. 20 nendest on Aafrika riigid Sahhara lähistel, eriti Etioopia ja Somaalia. Teine suur hulk on Aasia piirkonnas, täpsemalt – India ja Indoneesia. Pool kõigist maailma alatoidetud lastest elab Lõuna-Aasias. Kolmas piirkond on Ladina- Ameerika ja Kariibi meri. Millised on näljähäda tagajärjed organismile ja ökoloogiale? Nälgimise korral vältavad kõik kehatalitused edasi; aine- ja energiavahetus, mis kahaneb võrdlemisi piiratud määral, toimub organismi enda ainete arvel

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Inimtegevuse mõju keskkonnale

liigid surevad välja, kooslused vahetuvad, toiduahelad häiruvad, metsad hävivad – vabaneb omakorda CO2.  • Temperatuur tõuseb – kuumad päevad sagenevad - südame-, kopsu- ning teiste haiguste avaldumine, suureneb suremus (just vanemaealiste). Soojemas kliimas levivad moskiitod, puugid ning närilised, kes levitavad erinevaid haigusi (malaaria, entsefaliit, borellioos jm).  • Keskmine temperatuur tõuseb - hoogustub kõrbestumine (nt Sahhara levib lõunasse u 6 km aastas). Pinnasse saastumine Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub

Bioloogia → Üldbioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Must-toonekure kaitsekava

Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Must-toonekurg Ciconia nigra Liigi tegevuskava Liigi levik, arvukus (nii Eestis kui ka mujal) ja bioloogia Must-toonekurg on lind, kellel on metalse läikega sulestik, valge kõhupool ning erkpunased nokk ja jalad. Erinevalt valge-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi ning kasvult on ta veidi väiksem. Must-toonekurg eelistab elada vanades metsamassiivides ja raskesti ligipääsavates soodes või järvekallastel. Nad toituvad kaladest, konnadest, veeputukatest ning harvem roomajatest, keda käivad otsimas pikkadel rännakutel oma pesapaigast eemal. Need linnud moodustavad püsivaid paare ning elavad teistest liigikaaslastest eraldi. Pesa on harilikult ehitatud kõrge puu suurtele külgokstele ja on kasutatav hulka aastaid järjest. Sellesse muneb ta enamasti neli muna, milledest mõni on viljastamata ja ei hakka arenema. Haudumine võib kesta kuni poolteist kuud...

Loodus → Looduskaitse
3 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

Kihistatus. Kiri. Kõrgkultuur. Muistne Egiptus Looduslikud tingimused, eelised: Niilus kui toitja. Loodusliku tasakaalu säilitamine. Vältisid liigniisutamist, ökoloogiline rahvas. Kasvatati palme, sibulat, kauntaimi, vilja,lina. Kõike seal, kus parasjagu olid vastava taime jaoks head tingimused. Et kasvatada niiskust vajavat kultuuri kuivas kohas, ei hakkatud seda niisutama. Ümbritsetud kõrbetega : Nuubia, Sahhara, Siinia. Kaitstus vaenlaste eest. Tänu selle oli tsivilisatsioon teiste eest suletud. Põhietapid : 1. Varadünastiline aeg : · 5000 ­ 2700 eKr. · 3000 eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad kogu riigi ühtseks. · Kuningas Menes, pealinn Memphis. · Kuninga piiramatu võim. · Hieroglüüfkiri.. 2. Vana riik : · 2700 ­ 2200 eKr.

Ajalugu → Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

Lisaks malaariale hakkavad sagenema ka puukborrelioos ning arboviiruse põhjustatud entsefaliit. (Eestis on borrelioos viimase aja nähtus!)N.Ka Austria sattuda õige pea maade hulka, kus levivad malaaria ja muud troopilised haigused, arvavad Austria teadlased. (1 haigusjuhtum Viinist). Malaariat levitava malaariasääse laiemaks levikuks piisab sealjuures ilmastiku mitte kuigi olulisest soojenemisest. · Hoogustub kõrbestumine: Sahhara levib lõunasse ca 6km aastas. Ohud Eestile · Soome teadlaste hinnangul keskmine õhutemperatuur tõuseb lähema 50 100 aasta jooksul Soomes talvel üle viie kraadi ning suvel umbes kolm kraadi. Viimaste uurimuste põhjal soojeneb ilmastik Põhjamaades kiiremini kui ülejäänud maailmas, ja ilmastiku soojenemise tõttu võib tulevikus LõunaSoomes ainult unistada valgetest jõuludest ning kogu Läänemeri võib püsida aastaringselt jäävabana

Geograafia → Geograafia
482 allalaadimist
thumbnail
18
doc

GLOBAALPROBLEEMID

Lisaks malaariale hakkavad sagenema ka puukborrelioos ning arboviiruse põhjustatud entsefaliit. (Eestis on borrelioos viimase aja nähtus!)N.Ka Austria sattuda õige pea maade hulka, kus levivad malaaria ja muud troopilised haigused, arvavad Austria teadlased. (1 haigusjuhtum Viinist). Malaariat levitava malaariasääse laiemaks levikuks piisab sealjuures ilmastiku mitte kuigi olulisest soojenemisest. Hoogustub kõrbestumine: Sahhara levib lõunasse ca 6km aastas. Ohud Eestile Soome teadlaste hinnangul keskmine õhutemperatuur tõuseb lähema 50-100 aasta jooksul Soomes talvel üle viie kraadi ning suvel umbes kolm kraadi. Viimaste uurimuste põhjal soojeneb ilmastik Põhjamaades kiiremini kui ülejäänud maailmas, ja ilmastiku soojenemise tõttu võib tulevikus Lõuna-Soomes ainult unistada valgetest jõuludest ning kogu Läänemeri võib püsida aastaringselt jäävabana

Geograafia → Globaliseeruv maailm
5 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Etoloogia täiendmooduli konspekt

Etoloogia täiendmooduli konspekt ÜRGEMA NEEDUS. SUGUPOOLTE ERINEVUSEST JA KONFLIKTIST (R. Mänd) · Sugulise sigimise ja sugude tekkimine eluslooduses. Alguses olid neitsid (esimesed 3-4miljardit aastat). Rakk kasvas ­ geneetiline materjal kahekordistus ­ rakk jagunes ­ siis hakati seksima ­ kaks erineva DNAga rakku liitusid (sügoot=viljastatud munarakk, ­ tekkis uus olend nt taim, inimene, seen), suurenesid, jagunesid ­ toimus veelkord raku jagunemine (toimus vanemate geneetilise materjali rekombineerumine) ­ ja algas jälle otsast peale. Täiskasvanud organism on ajutine ,,elumasin" geenide paljundamiseks. Esimesed elusolendid harrastasid homoseksualismi (st rakud, mis omavahel ühinesid, olid sarnased). Enamik tänapäeva organisme on aga heteroseksuaalid. Miks sugu tekkis? Tekkis üsnapea ...

Bioloogia → Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

Kiri. Kõrgkultuur. Muistne Egiptus Looduslikud tingimused, eelised: Niilus kui toitja. Loodusliku tasakaalu säilitamine. Vältisid liigniisutamist, ökoloogiline rahvas. Kasvatati palme, sibulat, kauntaimi, vilja,lina. Kõike seal, kus parasjagu olid vastava taime jaoks head tingimused. Et kasvatada niiskust vajavat kultuuri kuivas kohas, ei hakkatud seda niisutama. Ümbritsetud kõrbetega : Nuubia, Sahhara, Siinia. Kaitstus vaenlaste eest. Tänu selle oli tsivilisatsioon teiste eest suletud. Põhietapid : 1. Varadünastiline aeg : · 5000 ­ 2700 eKr. · 3000 eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad kogu riigi ühtseks. · Kuningas Menes, pealinn Memphis. · Kuninga piiramatu võim. · Hieroglüüfkiri.. 2. Vana riik : · 2700 ­ 2200 eKr.

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun