Pehme vesi looduslik vesi, mis sisaldav vaid vähesel määral (või ei sisalda üldse) Ca² ja Mg² - ioone Pöörduv reaktsioon kahes suunas (otse-ja vastassuunas) toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloomustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus Vee karedus lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees Vee pehmendaja nt naatriumfosfaat. Enim ioniitide abil. Need on võimelised siduma vees lahustunud ioone vahetades neid välja oma koostisse kuuluvate ioonide vastu.
Kakao ja kakaotooted Birgit, Hedi, Kärolin, Regina 11.B Kakao saadused on tooraineks nii toiduainete- kui ka kosmeetikatööstuses. Kõige suurem osa kakaosaaduseid läheb sokolaaditööstusesse. Kuid kakaoprodukte kasutavad ka kosmeetika- ja parfümeeriatööstus. Kakaooad Kakaopuu pärineb LõunaAmeerikast Amazonase vihmametsadest. Tänapäeval kasvatatakse kakaopuid peale LõunaAmeerika ka Kesk- Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Niiske ja soe keskkond Viljad valmivad 45 kuuga Kakaopuu viljad on paksu koorega- 1525 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. Viljaliha sees ridadena 2050 pruuni seemet ehk kakaouba. Nägus kakaopuu kannab lehti, õisi ja vilju samaaegselt ja aasta ringi. Kakaopuu kasvatus annab tänapäeval maailma vaesemates piirkondades tööd ja ülalpidamist kümnetele miljonitele inimestele Meie magusatootja Kalev saab oma tooraine Ghanast Kakaoubadest tehakse kakaod Sokolaad, kakaopulber, kakaojoogid, kakaovõi Kaka...
Fosfaadid Fosfaadid täidavad pesuvahendites mitmeid olulisi funktsioone, parandades väga efektiivselt pesemisomadusi, võimaldades seejuures madalaid pesemistemperatuure. Fosfaadid vähendavad ka vee karedust, mis on eriti oluline Eesti tingimustes, kus kraanivesi paljudes kohtades ülikare on ka suured looduse reostajad, eriti veekogudele. Tseoliidid Vee pehmendaja. On mineraalide rühm, mis koosnevad vett sisaldavaist alumosilikaatidest, kus katioonideks on peamiselt kaltsium ja naatrium, vahel kaalium, baarium ja strontsium ning mõnikord magneesium ja mangaan. Lõhnaained On iseloomuliku meeldiva lõhnaga looduslikud või sünteetilised orgaanilised ühendid, mida
o Meeldiva lõaga o Rummiessents, puuviljaessentsid(banaan, pirn) o Atsetaadid etüületanaat ehk etüülatsetaat o Lahustid värvid, lakid o Vahad (hästi pika ahelaga) o Mesilasvaha kärjed, küünlad; toiduks, ravimid o Taime lehed, viljad kaitseks kuivamise, mustuse, ärasöömise, külmumise eest o Vaalavaha parfümeeria o Ftalaadid ehk dihapete estrid o Plastmassi pehmendaja o Sääsetõrjevahend o PVC linoleum, mänguasjad (mürgised), torud (meditsiinis) 7. Mineraalhapete estrid Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). o Nitraadid (HNO3 estrid) R OH + HNO3 R NO2 + H2O o Nitroglütseriin plahvatab põrutusel Südamerohi Dünamiit (n.g. + puusüsi); leiutas A. Nobel
o Rummiessents, puuviljaessentsid(banaan, pirn) o Atsetaadid – etüületanaat ehk etüülatsetaat o Lahustid värvid, lakid o Vahad (hästi pika ahelaga) o Mesilasvaha – kärjed, küünlad; toiduks, ravimid o Taime lehed, viljad – kaitseks kuivamise, mustuse, ärasöömise, külmumise eest o Vaalavaha – parfümeeria o Ftalaadid ehk dihapete estrid o Plastmassi pehmendaja o Sääsetõrjevahend o PVC – linoleum, mänguasjad (mürgised), torud (meditsiinis) 7. Mineraalhapete estrid Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). o Nitraadid (HNO3 estrid) R – OH + HNO3 → R – NO2 + H2O o Nitroglütseriin – plahvatab põrutusel Südamerohi Dünamiit (n.g. + puusüsi); leiutas A. Nobel
Talk 1 Kips 2 Marmor 3, 4 Klaas 5, 6 Kvarts 7-9 Teemant 10 Ettevaatust! Kriimustused on alles hiljem nähtavad! !!Keskkonnale väga kahjulikud ained: fosfaadid (vee pehmendaja) toimivad väetisena 8 klooril põhinevad valgendid (valgendaja) võivad moodustada raskesti lagunevaid klooriühendeid EDTA (metallide siduja, vee pehmendaja, stabilisaator)- vabastavad raskemetalle, raskesti lagunevad NTA (metallide siduja, vee pehmendaja) võivad vabastada raskemetalle, raskesti lagunevad ! Keskkonnale kahjulikud ained: anioonsed tensiidid enamasti kergelt lagunevad katioonsed tensiidid teistest tensiididest elusorganismidele mürgisem mitteionogeensed tensiidid eri ühenditel lagunemine erinev amfoteersed tensiidid
.......................................................... 20 2.7. Seebi tahendaja.................................................................................21 2.7.1. Naatriumkloriid............................................................................ 21 2.8. Säilitusained....................................................................................... 21 2.8.1. BHT ehk butüülhüdroksütolueen..................................................21 2.9. Vee pehmendaja................................................................................ 22 2.9.1. Tetranaatrium EDTA.....................................................................22 2.10. Värvained......................................................................................... 23 2.10.1. CI 12490..................................................................................... 23 2.10.2. CI 51319....................................................................
KEEMIA KT o Karboksüülhappe (KH) struktuur KH funktsionaalrühm on karboksüülrühm. Karboksüülrühmas on kaks hapniku aatomit. Mõlemal on nukleofiilne (-) tsenter, kuid nende omavaheline vastastikmõju nihutab elektronid suuresti karbonüülsele hapnikule ning seetõttu on see tsenter nukleofiilsem ja aluselisem. Vt. elektrofiilide ja nukleofiilide paiknemist õpik lk 19 o KH keemilised omadused Kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus. Kuigi nad on nõrgemad happed kui tuntumad mineraalhapped, nagu soolhape, lämmastikhape, väävelhape, ent nad on siiski tugevamad süsihappest ning palju tugevamad happed kui alkoholid. Nende tugevuse põhjuseks on karboksülaatiooni stabiliseerimine laengu delokalisatsiooni teel. Karboksülaatioon on nõrk nukleofiil. KHte üldisteks omadusteks: reageerimine metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Vt. happe tugevuse kasv õpik lk 21 o KH füüsikalised omadused Füüsikalise...
Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed (TKM) 1. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele. 2. Hõlmavad endas kõiki materjale ja esemeid, mis on mõeldud toiduga kokkupuutumiseks: Mis juba puutuvad toiduga kokku ja on selleks ette nähtud; Mille puhul võib eeldada, et need puutuvad toiduga kokku; Või eraldavad toitu oma koostisosi. Sisuliselt on TKM mistahes toiduga vahetusse kontakti minev/olev materjal ja ese. 3. TKM on näiteks kõik toidu vahetud pakkematerjalid: Söögiriistad, Nõud (sh ühekordsed nõud) Töötlemisseadmed, Vahetud säilitamisanumad, Lõikelauad jne. 4. TKM liigitatakse ka inimtarbimiseks mõeldud veega kokkupuutuvad ...
bakterite sissepääsu, hoiab organismi veekao eest, tõkestab ka vee sissepääsu 2. on meeleelund s.t. temas paiknevad tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. valmistab meile D- vitamiini, mis on vajalik normaalseks luustumiseks 4. paiknevad pigmenti,mis melaniin kaitseb liigse ultraviolettkiirguse eest. 5. on erituselund s.t tema kaudu antakse ära vedelaid jääkaineid higi ja rasuna 6. Nahaalune rasvkude on tähtis mehaaniliste löökide ja põrutuste pehmendaja 7. oluline temperatuuri regulatsioonis Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta. · Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TSOON · Alumine kriitiline temperatuur-organism ei suuda püsivat temperatuur hoida . Kui
nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Ülesanne Organid Katteelund- 1. Katab ja kaitseb inimkeha keskkonnast Juuksed, nahk, küüned kond 2. Tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. Valmistab D- vitamiini (luustumine) 4. Melaniin (kaitse UV-kiirguse eest). 5. On erituselund 6. Nahaalune rasvkude on tähtis pehmendaja 7. Temperatuuri regulatsioonis Tugielundkond 1. Võimaldab liikuda Kõõlused, liigesed, luud, 2. Tagab püstise asendi lihased 3. Toetab keha 4. Kaitseb organeid Seedeelund- 1. Organismi varustamine toitainetega Maks, kõhunääre, suuava, kond 2. Toidu lõhustamine söögitoru, magu, peensool, 3
põhjus.Paksendajate põhiliseks funktsiooniks on parandada kõrgetel temperatuuridel stabiilsust, kuid muude funktsioonide hulka kuulub ka paksendamine, teatud koostisainete tegevuse aeglustamine ning levituse parandamine. Paksendajana kohtab kõige sagedamini polükrülaate, ksantaankummi, tselluloosikumme, guarkummi, magneesium-alumiinium silikaate, karbomeere ja bentoniite. Nende liigne koostisesse lisamine muudab toote kleepuvaks. 3.2.7 Pehmendaja Pehmendajatel on mitmeid erinevaid funktsioone, näiteks annavad nad nahale siledust ja libedust ning aitavad lahustada hooldavaid aktiivaineid. Pehmendajateks võivad olla estrid, rasvalkoholid, süsivesinikud või silikoonid. Neid kombineeritakse tihti, et saavutada turul nõutud ainulaadset tunnet nahal. Pehmendajate valikul tuleb hoolikalt kontrollida, et nad tootesse ka sobiksid. 3.2.8 ,,Whiffle dust"ehk ,,Mummy Dust"
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveeri...
1990ndate comparative turn eristab eelmist, nn marginaalse mõju aega ja nüüdset, nn mõjukat perioodi goverance by comparison (GbyC) and rankings and ratings (R&R) nn vastastikku liikuma panevad mehhanismid, mis panevad osalejad (peers) surve alla. Peamised tööriistad:1) indikaatorite projekt. 2) Peer-review practices. HEAOLURIIGI MAJANDAMINE 18 HR kui turutõrgete pehmendaja: Nicholas Barr “HR aitab kaasa majandusliku efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt”. Gösta Esping- Andersen: de-commodification e.lahtikaubastamine. Kuidas jõukus ja HR seotud on? 1960-70dd industrialismi tees (lineaarne kasv) Euroopa muster: Mõõdukas aga pidev kasv (1962- 15%, 1995- 27%, 2005- 27%; 2008- 29%, 2011- 30,6%)
Aktiivne valik: 1)avalik valik emased valvavad isaste turniiriplatside ümber ja pärast saab võitjaga paaruda; sellepuhul isased teavad ise ka, kes võitjaks tuli. 2)varjatud valik spermakonkurentsi mõttes enim kasutatud; emased varuvad isaste spermat kuskile ja pärast viljastavad end selle isase spermaga, kes talle enim meeldib. Rõve! · Kas needusest on pääsu? Isaste needus. Isahool kui sugupoolte konflikti pehmendaja. Selle hind emaste jaoks. Jah ja ei! Ei sellesmõttes, et bioloogiline sugu on nii defineeritud, et emased toodavad munarakke ja isased seemnerakke, ja kuni neid ümber ei nimetata, seni ei muutu midagi. Jah sellesmõttes, et isastel on omal needus, mis on samalaadne. Isaste needus emas sugupool ei pea väga muretsema, et kas tema munarakud jäävad viljastamata, sest seemnerakke on sedavõrd palju rohkem
1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede sa...
Nii happed kui alused võivad olla nii oksüdeerijad kui redutseerijad taandajad. Sõltub, milline on teine reageeriv aine. Aineid klassifitseeritakse ka nende kasutamise eesmärkide põhjal: 1. Pleegitajad. 2. Pehmendajad, 3. Tihkestid, 4. Adhesiivid, 5. Leegi tõkesti, 6. Pindaktiivsed ained. Kindlasti tuleb arvestada, et erinevates olukordades võib üks ja sama keemiline ühend olla erinevas rollis (funktsioonis). Näiteks võib aine olla nii määrdeaine kui ka pehmendaja, olla dispergent, abiaine värvimisel jne. Paljud keemilises tekstiilitehnoloogias kasutatavad ained on tegelikult segud erinevatesse aineklassidesse kuuluvatest ainetest, mille on kokku pannud tootja.Tööstuses kasutatav pehmendi võib olla kokku pandud mitmest 12 komponendist, mille koosmõju on suurem kui üksikutel komponentidel. Tekib nn. sünergiline efekt.
1) energeetiline : 1g rasva lagundamisel saame 9kcal energiat. ööpäevasest energiavajadusest peaks see moodustama 25-30%. 1a) erilist energeetilist funktsiooni täidab PRUUN RASVKUDE. Selle ainsaks ülesandeks on sooja tootmine. Kogu vabanev energia hajub soojusena. Seda vajavad talveunest ärkavad loomad. Talisuplejatel tekib see ka. 2) kaitsefunktsioon : a)kaitse madalate temperatuuride eest. b) amortisaatorina põrutuste pehmendaja (neerud) 3) Varuaineline : Loomadel viletsate eluperioodide üleelamiseks (talveuni). Taimedel on õlid koondunud seemnetesse(raps, kanep) või viljadesse (oliivid, pähklid) 4) Ainevahetusliku vee teke rasvadest. 1kg rasvast saab organism 1,1kg vett(ülejäänu võetakse hapnikust). Oluline kõrbeloomade jaoks(kaamel) ja organismidele, kes vett üldse ei joo (koi) 5) Lahusti : a) rasvlahustuvate vitamiinide jaoks(teatav kogus rasva on vajalik).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
