Pehme vesi looduslik vesi, mis sisaldav vaid vähesel määral (või ei sisalda üldse) Ca² ja Mg² - ioone Pöörduv reaktsioon kahes suunas (otse-ja vastassuunas) toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloomustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus Vee karedus lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees Vee pehmendaja nt naatriumfosfaat. Enim ioniitide abil. Need on võimelised siduma vees lahustunud ioone vahetades neid välja oma koostisse kuuluvate ioonide vastu.
Kakao ja kakaotooted Birgit, Hedi, Kärolin, Regina 11.B Kakao saadused on tooraineks nii toiduainete- kui ka kosmeetikatööstuses. Kõige suurem osa kakaosaaduseid läheb sokolaaditööstusesse. Kuid kakaoprodukte kasutavad ka kosmeetika- ja parfümeeriatööstus. Kakaooad Kakaopuu pärineb LõunaAmeerikast Amazonase vihmametsadest. Tänapäeval kasvatatakse kakaopuid peale LõunaAmeerika ka Kesk- Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Niiske ja soe keskkond Viljad valmivad 45 kuuga Kakaopuu viljad on paksu koorega- 1525 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. Viljaliha sees ridadena 2050 pruuni seemet ehk kakaouba. Nägus kakaopuu kannab lehti, õisi ja vilju samaaegselt ja aasta ringi. Kakaopuu kasvatus annab tänapäeval maailma vaesemates piirkondades tööd ja ülalpidamist kümnetele miljonitele inimestele Meie magusatootja Kalev saab oma tooraine Ghanast Kakaoubadest tehakse kakaod Sokolaad, kakaopulber, kakaojoogid, kakaovõi Kaka...
Fosfaadid Fosfaadid täidavad pesuvahendites mitmeid olulisi funktsioone, parandades väga efektiivselt pesemisomadusi, võimaldades seejuures madalaid pesemistemperatuure. Fosfaadid vähendavad ka vee karedust, mis on eriti oluline Eesti tingimustes, kus kraanivesi paljudes kohtades ülikare on ka suured looduse reostajad, eriti veekogudele. Tseoliidid Vee pehmendaja. On mineraalide rühm, mis koosnevad vett sisaldavaist alumosilikaatidest, kus katioonideks on peamiselt kaltsium ja naatrium, vahel kaalium, baarium ja strontsium ning mõnikord magneesium ja mangaan. Lõhnaained On iseloomuliku meeldiva lõhnaga looduslikud või sünteetilised orgaanilised ühendid, mida
o Meeldiva lõaga o Rummiessents, puuviljaessentsid(banaan, pirn) o Atsetaadid etüületanaat ehk etüülatsetaat o Lahustid värvid, lakid o Vahad (hästi pika ahelaga) o Mesilasvaha kärjed, küünlad; toiduks, ravimid o Taime lehed, viljad kaitseks kuivamise, mustuse, ärasöömise, külmumise eest o Vaalavaha parfümeeria o Ftalaadid ehk dihapete estrid o Plastmassi pehmendaja o Sääsetõrjevahend o PVC linoleum, mänguasjad (mürgised), torud (meditsiinis) 7. Mineraalhapete estrid Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). o Nitraadid (HNO3 estrid) R OH + HNO3 R NO2 + H2O o Nitroglütseriin plahvatab põrutusel Südamerohi Dünamiit (n.g. + puusüsi); leiutas A. Nobel
o Rummiessents, puuviljaessentsid(banaan, pirn) o Atsetaadid – etüületanaat ehk etüülatsetaat o Lahustid värvid, lakid o Vahad (hästi pika ahelaga) o Mesilasvaha – kärjed, küünlad; toiduks, ravimid o Taime lehed, viljad – kaitseks kuivamise, mustuse, ärasöömise, külmumise eest o Vaalavaha – parfümeeria o Ftalaadid ehk dihapete estrid o Plastmassi pehmendaja o Sääsetõrjevahend o PVC – linoleum, mänguasjad (mürgised), torud (meditsiinis) 7. Mineraalhapete estrid Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). o Nitraadid (HNO3 estrid) R – OH + HNO3 → R – NO2 + H2O o Nitroglütseriin – plahvatab põrutusel Südamerohi Dünamiit (n.g. + puusüsi); leiutas A. Nobel
kergendavad puhastamist puhastusprotsessi seisukohalt on oluline abrasiivi ja puhastatava pinna kõvaduse suhe pinna kahjustamine toimub vaid siis kui abrasiiv on tugevam kui puhastatav pind Talk 1 Kips 2 Marmor 3, 4 Klaas 5, 6 Kvarts 7-9 Teemant 10 Ettevaatust! Kriimustused on alles hiljem nähtavad! !!Keskkonnale väga kahjulikud ained: fosfaadid (vee pehmendaja) toimivad väetisena 8 klooril põhinevad valgendid (valgendaja) võivad moodustada raskesti lagunevaid klooriühendeid EDTA (metallide siduja, vee pehmendaja, stabilisaator)- vabastavad raskemetalle, raskesti lagunevad NTA (metallide siduja, vee pehmendaja) võivad vabastada raskemetalle, raskesti lagunevad ! Keskkonnale kahjulikud ained:
......................................................... 20 2.7. Seebi tahendaja.................................................................................21 2.7.1. Naatriumkloriid............................................................................ 21 2.8. Säilitusained....................................................................................... 21 2.8.1. BHT ehk butüülhüdroksütolueen..................................................21 2.9. Vee pehmendaja................................................................................ 22 2.9.1. Tetranaatrium EDTA.....................................................................22 2.10. Värvained......................................................................................... 23 2.10.1. CI 12490..................................................................................... 23 2.10.2. CI 51319...................................................................
valmistamine, sisaldub ka toiduäädikas. Veevaba äädikhape külmub +16C juures ning moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle, sellepärast nimetatakse kontsentreeritud äädikhapet (üle 99,5%) ka jää-äädikhappeks. Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsiniku aatomi. Tavaliselt on nende süsivesinikahel hargnemata. Neid toodetakse peamiselt taimeõlidest ja loomse rasva jääkidest. Kosmeetikatööstus, seebid, kangaste pehmendaja, plastide lisand. Dihapetest lihtsaim on etaandihape ehk oblikhape. Mürgine aine, mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris. Oblikhapperikaste toitude tarvitamine vähendab organismi kaltsiumivarusid ning soodustab neerukivide tekkimist (sest kaltsiumetaandiaat ehk kaltsiumoksalaat on vees lahustumatu). Benseenkarboksüülhape ehk bensoehape (anioon: bensoaat) on lihtsaim aromaatne hape. Molekulis sisaldub aromaatne benseenitsükkel. Valge kristalne aine, mida kasutatakse
35. Seda saab teha erineva pehmusega ja paindlikkusega, lisades plastifikaatoreid, kõige laialdasemalt on kasutatud ftalaate. Sellisel kujul on see kasutatav rõivatööstuses ja polsterdusmaterjalina. Teha paindlikke voolikuid ja torusid, põrandakatteid, jne. Kandikud, kile, purgikaaned. 36. PVC on madala termilise stabiilsusega, laguneb ca 70 kraadi juures, kus hakkab eralduma ,a? tervisele ohtlikku ainet Kuid sisaldab ka ftalaate (plastiku pehmendaja), mis kahjustavad hormonaalsüsteemi talitust. Tootmisel vabaneb dioksiine, mis on kantserogeense iseloomuga. 37. PS- polüstüreen Valmistatakse ühekordseid plastklaase, topse toiduainete säilitamiseks. EPS- vahtpolüstüreen Valmistatakse ühekordseid kohvitopse, aluseid, millele pakendatakse liha, kala jne. 38. polüstüreeni tootmisel moodustuvad mürgised kemikaalid, mille tõttu oleks parem vältida PS-il põhinevate esemete kasutamist. 39
bakterite sissepääsu, hoiab organismi veekao eest, tõkestab ka vee sissepääsu 2. on meeleelund s.t. temas paiknevad tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. valmistab meile D- vitamiini, mis on vajalik normaalseks luustumiseks 4. paiknevad pigmenti,mis melaniin kaitseb liigse ultraviolettkiirguse eest. 5. on erituselund s.t tema kaudu antakse ära vedelaid jääkaineid higi ja rasuna 6. Nahaalune rasvkude on tähtis mehaaniliste löökide ja põrutuste pehmendaja 7. oluline temperatuuri regulatsioonis Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta. · Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TSOON · Alumine kriitiline temperatuur-organism ei suuda püsivat temperatuur hoida . Kui
nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Ülesanne Organid Katteelund- 1. Katab ja kaitseb inimkeha keskkonnast Juuksed, nahk, küüned kond 2. Tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. Valmistab D- vitamiini (luustumine) 4. Melaniin (kaitse UV-kiirguse eest). 5. On erituselund 6. Nahaalune rasvkude on tähtis pehmendaja 7. Temperatuuri regulatsioonis Tugielundkond 1. Võimaldab liikuda Kõõlused, liigesed, luud, 2. Tagab püstise asendi lihased 3. Toetab keha 4. Kaitseb organeid Seedeelund- 1. Organismi varustamine toitainetega Maks, kõhunääre, suuava, kond 2. Toidu lõhustamine söögitoru, magu, peensool, 3
põhjus.Paksendajate põhiliseks funktsiooniks on parandada kõrgetel temperatuuridel stabiilsust, kuid muude funktsioonide hulka kuulub ka paksendamine, teatud koostisainete tegevuse aeglustamine ning levituse parandamine. Paksendajana kohtab kõige sagedamini polükrülaate, ksantaankummi, tselluloosikumme, guarkummi, magneesium-alumiinium silikaate, karbomeere ja bentoniite. Nende liigne koostisesse lisamine muudab toote kleepuvaks. 3.2.7 Pehmendaja Pehmendajatel on mitmeid erinevaid funktsioone, näiteks annavad nad nahale siledust ja libedust ning aitavad lahustada hooldavaid aktiivaineid. Pehmendajateks võivad olla estrid, rasvalkoholid, süsivesinikud või silikoonid. Neid kombineeritakse tihti, et saavutada turul nõutud ainulaadset tunnet nahal. Pehmendajate valikul tuleb hoolikalt kontrollida, et nad tootesse ka sobiksid. 3.2.8 ,,Whiffle dust"ehk ,,Mummy Dust"
Kõneakt on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Tüüpilised kõneaktid on näiteks palve või ettepanek. Kõneaktiteooria keskne idee seisneb selles, et inimene kõneldes mitte lihtsalt ei edasta mingisugust informatsiooni, vaid pigem sooritab mitmesuguseid tegusid. Selleks, et neid tegusid sooritada, on keeles olemas kindlad vahendid, mis võivad olla morfoloogilised (näiteks eesti keeles tingiv kõneviis kui palve pehmendaja), sõnalised (palun kui palve ja äkki kui ettepaneku märkija) või ka intonatsioonilised (küllap teab igaüks, missugune on näiteks nuruv intonatsioon). Kooperatiivsusprintsiip on üks klassikalise pragmaatika olulisimaid alustalasid. Nimelt eeldavad kõnelejad vastastikku, et partner annab vestlusesse igal kõnehetkel vajaliku panuse, st ütleb just nii palju ja just seda, mida on vaja, et teda mõistetaks ja et tema suhtluseesmärgid saaksid
1. Loeng Peamised heaolurežiimid Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras) 2
Aktiivne valik: 1)avalik valik emased valvavad isaste turniiriplatside ümber ja pärast saab võitjaga paaruda; sellepuhul isased teavad ise ka, kes võitjaks tuli. 2)varjatud valik spermakonkurentsi mõttes enim kasutatud; emased varuvad isaste spermat kuskile ja pärast viljastavad end selle isase spermaga, kes talle enim meeldib. Rõve! · Kas needusest on pääsu? Isaste needus. Isahool kui sugupoolte konflikti pehmendaja. Selle hind emaste jaoks. Jah ja ei! Ei sellesmõttes, et bioloogiline sugu on nii defineeritud, et emased toodavad munarakke ja isased seemnerakke, ja kuni neid ümber ei nimetata, seni ei muutu midagi. Jah sellesmõttes, et isastel on omal needus, mis on samalaadne. Isaste needus emas sugupool ei pea väga muretsema, et kas tema munarakud jäävad viljastamata, sest seemnerakke on sedavõrd palju rohkem
kattuvus. Paljud lehed on karvased, vahased ja lahus ei jääb tilgana peale. Selleks, et tekiks ühtlane kile taimele ja see lahus tungiks võimalikult kiiresti taimesse, selleks kasutatakse kleepaineid. 94. Herbitsiidid ja vee kvaliteet (temperatuur, kare vesi, soolade sisaldus, pH tase), reguleerimise võimalused. Reguleeri vee pH vajalikule tasemele, lisades vee pehmendajat Spray Plus. (ka äädikas) Vee pehmendaja kogus sõltub vee pH tasemest ja vabade karbonaatide sisaldusest. Paagisegudeks kasutatava vee optimaalne pH on vahemikus 5-6. See tagab paagisegu komponentide parema lahustuvuse ja parandab pritsimise efektiivsust. Veetemperatuur soovitavalt üle 10 kraadi. Kerge öökülm soodustab preparaadi taimesse tungimist nii umbrohtudel kui ka kultuurtaimedel. Tuul – lubatud kuni 4 m/sek. 95. Herbitsiidide järelmõju, seda mõjutavad tegurid. Pehme talv muudab ained inaktiivseks
Nii happed kui alused võivad olla nii oksüdeerijad kui redutseerijad taandajad. Sõltub, milline on teine reageeriv aine. Aineid klassifitseeritakse ka nende kasutamise eesmärkide põhjal: 1. Pleegitajad. 2. Pehmendajad, 3. Tihkestid, 4. Adhesiivid, 5. Leegi tõkesti, 6. Pindaktiivsed ained. Kindlasti tuleb arvestada, et erinevates olukordades võib üks ja sama keemiline ühend olla erinevas rollis (funktsioonis). Näiteks võib aine olla nii määrdeaine kui ka pehmendaja, olla dispergent, abiaine värvimisel jne. Paljud keemilises tekstiilitehnoloogias kasutatavad ained on tegelikult segud erinevatesse aineklassidesse kuuluvatest ainetest, mille on kokku pannud tootja.Tööstuses kasutatav pehmendi võib olla kokku pandud mitmest 12 komponendist, mille koosmõju on suurem kui üksikutel komponentidel. Tekib nn. sünergiline efekt.
1) energeetiline : 1g rasva lagundamisel saame 9kcal energiat. ööpäevasest energiavajadusest peaks see moodustama 25-30%. 1a) erilist energeetilist funktsiooni täidab PRUUN RASVKUDE. Selle ainsaks ülesandeks on sooja tootmine. Kogu vabanev energia hajub soojusena. Seda vajavad talveunest ärkavad loomad. Talisuplejatel tekib see ka. 2) kaitsefunktsioon : a)kaitse madalate temperatuuride eest. b) amortisaatorina põrutuste pehmendaja (neerud) 3) Varuaineline : Loomadel viletsate eluperioodide üleelamiseks (talveuni). Taimedel on õlid koondunud seemnetesse(raps, kanep) või viljadesse (oliivid, pähklid) 4) Ainevahetusliku vee teke rasvadest. 1kg rasvast saab organism 1,1kg vett(ülejäänu võetakse hapnikust). Oluline kõrbeloomade jaoks(kaamel) ja organismidele, kes vett üldse ei joo (koi) 5) Lahusti : a) rasvlahustuvate vitamiinide jaoks(teatav kogus rasva on vajalik).
annaabi.ee 
