Itaalia ja Vatikan Vaatamisväärsused Colosseum · Rooma amfiteater Colosseum · Konstruktsioon Ovaalne 188 korda 156 m 48 m kõrge Colosseum · Ehitusmaterjal betoon tellis lubjakivi marmor Pisa torn · La Torre di Pisa · Pisa linnas Pisa torn · Kellatorn · Pisa Katedraali väljakul Pisa torn · Ehitus 9. august 1173 1178 vajus viltu 1272 jätkati töid 1284 seiskusid tööd 1319 valmis viimane korrus 1372 valmis torn täielikult Pisa torn · Kellad 7 nimelist kella Iga heliredeli noodi jaoks üks kell Pisa torn · Kõrgus madalaim: 55,86m Kõrgeim 56,70 m 296 astet. Santa Croce kirik · Ehitus 1294 a 1443 pühitses paast Eugene IV Santa Croce kirik · Märkimisväärne 16 kabelit Matusemonumendid · Kuulsat...
hoopis ta tiigi juurde jooksmas helesinises kleidis , ta jooksis suure puu alla ( samas kirjeldab sügavalt loodust) seal seisis ka Sasa kes oli ,,minu" vanem vend nad said kokku ja suudlesid , mõlemad olid õnnelikud. Jahimees läks tuppa tagasi ise oli õnnelik et ta sai olla kellegi saladuse teadja , mõtles kas vaikida või tekitada ebamugavus tunnet. Kui oli aeg magama minna tuli Ziinake lastetuppa.(jahimehe nimi oli Petja).Ta ütles Ziinale et teab kõike, suudlusest paju all , naine oli väga ehmatunud näoga , palus sügavalt mitte emale sellest rääkida. Petja oli õnnelik et Ziinake nii endast välja läks ja arvas et too ei maganud raudselt terveöö kuna hommikul olid tal silmade all sinised rõngad , siis nägi ta hommikul Sasat ja ütles ka temale et teab kõikeaga too ei teinud teist nägugi ja see õhutas Jahimeest veel rohkem tagant. Ta sai teha tundide ajal mida tahes kuna
· Debussy ja Raveli loomind oli rangelt keelatud. · S.Prokofjev ja D.Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891-1953) · Kirjutas kõigis zanrites, kõige enam lavamuusikat. · Olulisim instrument oli klaver. · /K/: ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu", marss · /K/: ballett ,,Romeo ja Julia", ,,Rüütlite tants", sümfooniline muinasjutt ,,Petja ja hunt". Oliver Messiaen (1908-1992) · Tihedalt seotud kristluse ja panteismiga. · ,,Kvartett aegade lõpust" kirjutatud kammeransamblile maailmakuulsus. Teose muusikas on väga oluline roll rütmi- ja akordikorduste süsteemil. Kuna nende piirid ei lange täpselt kokku, tekib muusika katkematult arenedes ,,avatud vorm" (puudub konkreetne lõpp) · Oma loomingumeetodi tutvustamiseks kirjutas muusikateoreetilise traktaadi ,,Minu
*Tegelaste ja tüüpsituatsioonide iseloomustamiseks kasutab helilooja tervet juhtteemade kompleksi.* Ekspressionisltikke jooni,meloodilisust,eepikat ja lüürilisust.*Klassikalise helikeele stiliseerimise. Looming- 7 sümfooniat. 10 ooperit ("Kihlus kloostris", "Sõda ja rahu",Jutustus tõelisest inimesest","armastus kolme apelsini vastu"). 9 balletti ("Tuhkatriinu",Romeo ja Julia"). 5 klaverikontserti,2 viiulikintserti ja 3 tellokontserti. Näidendi-ja filmimuusikat("Petja ja hunt"). Klaveriteoseid Kantaate ja oratooriumeid.
ei suutnud teda maha suruda isegi Kremli võimuladvik. Suri samal päeval Staliniga. 5. märts 1953 a. Lavamuusika Kirjutas 8 ooperit. Koomiline ooper "Armastus kolme apelsini vastu" ( 1919; libreto aluseks Carlo Gozzi samanimeline muinasjuttkomöödia). Lugu räägib kuningapojast, kes on suremas kurvameelsuse kätte. Shakespeareaineline ballett"Romeo ja Julia" (1938). Sümfooniline muinasjutt "Petja ja hunt" (1936). Siin iseloomustab iga tegelasat kindel teema, mida alati esitab üks ja seesama pill. Dmitri Sostakovits (19061975) Teda peetakse 20. sajandi suurimaks sümfonistiks ( kokku 15 tk.). Sarnaselt G. Mahlerile, kasutas ka tema oma sümfooniates vokaalsoliste ja koori.
Prantsusmaale tagasi. Lopahhin ostis mõisa läbi mingi pettuse ära ning ise kuulutas, et läheb talveks minema. Sel hetkel oli November vms. Peamiselt teose lõpus tõmbasid kõik sealt mõisast minema. Gajev oli seal teoses kuskil 60 aastane, ajas lolli juttu pidevalt suust mängu ning ta armastas kaarte mängida. Kaotas ning sai suured võlad kaela. arlotta oli siin teoses positiivne kuju, üritas pidevalt inimeste tuju tõsta läbi mingite imelike trikkide. Trofimov ehk Petja oli läbikukkunud üliõpilane ning teda noriti veidi seetõttu, ent naistele läks ta siiski peale. Firss oli kurdistunud vanaätt ning keegi teda seal väga ei sallinud. Teose lõpus sõidavad kõik ära rongijaama. Firss unustatakse maha.
ei söandanud keelata isegi Kremli võimuliidrid. Prokovjev on kirjutanud 8 ooperit, kuid edu saatis vaid koomilist ooperit "Armastus kolme apelsini vastu" (1919). Prokovjevi ballettidest on menukaimaks osutunud "Romeo ja Julia" (1938). Helilooja on teinud balleti muusikast ka kaks samanimelist süiti ja kümnest klaveripalast koosneva tsükli. 1936. aastal kirjutas Prokovjev lastele mõeldud sümfoonilise muinasjutu "Petja ja hunt" lugejale ja sümfooniaorkestrile. Selles teoses iseloomustab iga tegelast kindel teema, mida alati esitab ka üks ja seesama pill. Prokovjevi muusikas on jälgitavad eri muusikastiilide tunnused. Üldkarakterilt on tema loomingut paigutatud enim neoklassitsismi alla, kuid 1920. aastatel kirjutatud teostes aga väljenduvad ka ekspressionistlikud jooned ning hilise perioodi loomingut iseloomustavad meloodilisus ning eepika. Prokovjev suri samal päeval Jossif Staliniga, 5
· Muusikaga pidi väljendama kommunistliku propaganda · Isolatsiion takistas muusika arengut · Muusika pidi olema lihtne, meloodiline, · Tekitama kuulajas optimistlike emotsioone · SERIALISM-muusika kirjutamise meetod, kus seeriaks on organiseeritud peale helikõrguse ka rütm · Sergei Prokofjev ,,Marss" ooperist ,,Armastus kolome apelsini vastu" · Sergei Prokofjev ,,Rüütlite tants" balletist ,,Romeo ja Julia" · Sergei Prokofjev ,,Petja ja hunt" · Minimalism · Tekkis 60ndatel USA-s · Algmaterjali nappus · Muusikalised kujundid on lühikesed ja lihtsad · Kõik on viidus minimumini · Muusikas puudub areng · Toimub ühe kujundi/fraasi pidev kordamine · Rajaja Steve Reich · Steve Reich ,,Violin Phase" · Steve Reich ,,Music for 18 Musicains · Steve Reich ,,Different Trains" · Steve Reich ,,City Life" · Steve Reivh ,,The Cave" AVAGARDISM · Elektroonilised vahendid
• Prokofjev õppis Peterburi Konservatooriumis komponeerimist, klaverit ja orkestrijuhtimist. 1918 emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kuid tuli Nõukogude Liitu tagasi 1936. aastal. • Tuntuimate teoste seas on ooperid "Sõda ja rahu", "Armastus kolme apelsini vastu", ballett "Romeo ja Julia" ning sümfooniline jutustus "Petja ja hunt". Ta on kirjutanud 7 sümfooniat. • Prokofjev suri samal päeval kui Jossif Stalin. Ta on maetud Novodevitšje kalmistule. • Ta oli viie Stalini preemia laureaat. Igor Stravinski • -- ( 17. juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) – 6. aprill 1971 Los Angeles) oli vene, Prantsusmaa (kodanik aastast 1934) ja Ameerika Ühendriikide
2006 Pietro Toomas Hussari / Gabriel García Márquezi "Sajas aastas..." 2006 Prints, Poiss, Röövel Olav Ehala / Leelo Tungla "Lumekuningannas" 2006 Roger Edward Albee "Kõik aias" 2007 Felix Humble Charlotte Jonesi "Mesimehes" 2007 Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppardi "Hüppajates" 2007 Peter C. S. Lewise "Lõvis, nõias ja riidekapis" 2007 Kirill Aleksandrovitš, Ksenja, Petja Viktoria Nikiforova "Jooksvates kuludes" 2008 Juhan Liiv, keiser Aleksander II Loone Otsa "Koidula veres" 2008 Hareton Earnshaw Emily Brontë "Vihurimäes" 2008 Bob Robin Hawdoni "Sviidis" 2009 Havlitcheck Ödön von Horváthi "Lugudes Viini metsadest" 2009 Robert Brakenbury, James Tyrrel William Shakespeare'i "Kuningas Richard Kolmandas" 2009 Don Juan Rein Paku "Don Juanis"
· Altermann Andrus Kivirähk "Teatriparadiis" (2006) · Pietro Toomas Hussar, Gabriel Garcia Marquez "Sada aastat..." (2006) · Prints, Poiss, Röövel Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) · Felix Humble Charlotte Jones "Mesimees" (2007) · Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppard "Hüppajad" (2007) · Peter C.S. Lewis "Lõvi, nõid ja riidekapp" (2007) · Roger Edward Albee "Kõik aias" (2006) · Kirill Aleksandrovits, Ksenja, Petja Viktoria Nikiforova "Jooksvad kulud" (2007) · Juhan Liiv, keiser Aleksander II Loone Ots "Koidula veri" (2008) · Havlitcheck Ödön von Horvath ,,Lood Viini metsadest" (2009) · Hareton Earnshaw Emily jane Bronte "Vihurimäe" (2008) · Robert Brakenbury, James Tyrrel William Shakespeare ,,Kuningas Richard Kolmas" (2009) · Don Juan Rein Pakk ,,Don Juan" (2009) · Kirjanik Kõrend - Eduard Vilde "Tabamata ime" (2011) · Bob Robin Hawdon "Sviit" (2008)
I.S. TURGENEV ,,RUDIN"sisu kokkuvõtte Tegelased: Rudin Aleksandra Pavlovna Sergei Pavlõts Volõntsev (Pavlovna vend) Mihhailo Mihhailõts Darja Mihhailovna Lassunskaja Darja Mihhailovna lased Vanja ja Petja, tütar Natalja Koduõpetaja Bassistov Pandalevski (Darja Mihhailovna nuhk) Afrikan Semjonõts Pigassov m-lle Boncourt Pandalevski Leznjov Rudin oli aasta kolmekümne viiene mees, pikakasvuline, piust vimmas, käharpäine, tõmmu, ebakorrapärase, kuid ilmeka ja targa näoga. Riided olid tal vanavõitu ja pisut kitsad, ta oleks neist justkui välja kasvanud. Rudin läks Darja Mihhailovna mõisa ja ütles, et ta sõber parun oli väga kahetsenud, et ei saanud tulla isiklikult hüvasti jätma.
Arvo Pärt 1935-... Sünd Paides, muusikaine algharidus Rakvere Lastemuusikakoolis. Õpingud jätkuvad G. Otsa nim muusikakoolis, H.Otsa ja V.Tormise kompos klassis. 1957-63 Tallinna konserv.s. Looming jaguneb 3 perioodi. 1per: neoklassikaline, õpingute aeg- 1963. "Solfedzo", kantaat "Meie aed", kaks sonatiini. 2 per:neoklassitsistlik ja dodekafooniline 1963-68. tuntuimad teosed: tsellokonts "Pro et contra", kollaaz teemale BACH, sümf nr1 "Polüfooniline", "Perpetum mobile", "Pari intervallo", "Credo". Sellel perioodil kasutas võtteid, mis omased barokk ajale. 3per: ülemineku periood 68-76. uurib põhjalikumalt varasemat muusikat, uurib Gruusia rahvamuusikat. Nüüd hakkab uurima orientaalmuusikat. Otsingute ja avastuste ajajärk, küpsuse saabumise aeg. 4per:Tintinnabuli ja modernism. Per algas hortus musicuse kontserdiga, mil kanti ette "Tintinnabuli".sõna tähendab üksteisega ühendatud hääles kellukesi, millega kutsutakse munki palvusle.P.-le t...
,,Iluasjake" Kerttu Rakke 1. Peategelased Selle raamatu peategelaseks on Marilyn ja Jan. Marilyn on sirgete juustega, endine modell kes peab endast väga lugu ning on hoolitsetud välimusega. Ta töötab pangas administraatorina ning on alandlik, töökas, tolerantne oma mehe suhtes. Ta armastab väga palju külastada ilusalonge ning kauneid ehteid. Janile jäi ta silma just oma välimuse poolest. Marilyn ei ole petja iseloomuga, ta armastab väga oma meest ja ei käi eriti kuskil pidutsemas ega väljas. Marilynil ei ole eriti huve ning oma vabaega sisustab ta pigem shoppamisega. Ta on iseloomult üpriski rahulik ning ei kisu enamasti ise tülisid üles. Tal on ainult üks pahe, talle meeldib vahel napsutada. Raamatus mängib veel suurt rolli Jan, kes on Marilyni mees ja elukaaslane. Jan on väga töökas ning on väga armastav, ta soovib, et tal ja Marilynil köik olemas oleks
kompleksi. o Ekspressionisltikke jooni,meloodilisust,eepikat ja lüürilisust. o Klassikalise helikeele stiliseerimise. looming On kirjutanud: o 7 sümfooniat. o 10 ooperit("Kihlus kloostris","Sõda ja rahu",Jutustus tõelisest inimesest","armastus kolme apelsini vastu"). o 9 balletti("Tuhkatriinu",Romeo ja Julia"). o 5 klaverikontserti,2 viiulikintserti ja 3 tsellokontserti. o Näidendi-ja filmimuusikat("Petja ja hunt"). o Klaveriteoseid. o Kantaate ja oratooriumeid. Pildid to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan tähelepanu eest! Koostasid:Elis Metsar ja Kadi Vildersen 2009
Kuna oli saavutanud juba maailmakuulsuse, siis ei suutnud teda maha suruda isegi Kremli võimuladvik. · Suri samal päeval Staliniga. 5. märts 1953 a. · Kirjutas 8 ooperit. · Koomiline ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" (1919; libreto aluseks Carlo Gozzi samanimeline muinasjuttkomöödia). Lugu räägib kuningapojast, kes on suremas kurvameelsuse kätte. · Shakespeare-aineline ballett ,,Romeo ja Julia" (1938) · Sümfooniline muinasjutt ,,Petja ja hunt" (1936) · Siin iseloomustab iga tegelast kindel teema, mida alati esitab üks ja seesama pill. Dmitri Sostakovits (1906-1975) · Teda peetakse 20. sajandi suurimaks sümfonistiks (kokku 15 tk) · Sarnaselt G. Mahlerile, kasutas ka tema oma sümfooniates vokaalsoliste ja koori. Arengusuunad Euroopa muusikaelus 20. sajandi keskpaiku Benjamin Britten (1913-1976) · Inglise helilooja
„Mandragora“ puhul võib arvata, et seda lavastati samuti nagu commedia erudita muidki teoseid, kuna tegemist on sel ajastul kirjutatud näidendiga. 8 3. „Mandragora“ Niccolò Machiavelli üks tähtsamatest näidenditest, mis on seotud tema teose „Valitsejaga“. See on komöödia rikutud inimestest ja nende tegemistest ning kogu lugu areneb vaid läbi tegelaste paheliste tahete. Lugu sellest, kuidas petja petta saab ning kõik lõpuks tema teadmata paika loksub. Näidend on arvatavasti kirjutatud 1518. aastal (Schutting, 2006: 34, 65). 3.1. Sisu Noor firentselane Callimaco on 20 aastat Pariisis elanud ja seal õppinud. Ühel päeval kuuleb ta ühe teise firentselase käest, et tema kodulinnas Toskaanas on keegi naine, kes on erakordselt ilus. Seepeale otsustab mees koju tagasi sõita, et seda oma silmaga näha. Pärast naise nägemist ei suuda ta vastu panna soovile temaga koos olla
,,Mandragora" puhul võib arvata, et seda lavastati samuti nagu commedia erudita muidki teoseid, kuna tegemist on sel ajastul kirjutatud näidendiga. 8 3. ,,Mandragora" Niccolò Machiavelli üks tähtsamatest näidenditest, mis on seotud tema teose ,,Valitsejaga". See on komöödia rikutud inimestest ja nende tegemistest ning kogu lugu areneb vaid läbi tegelaste paheliste tahete. Lugu sellest, kuidas petja petta saab ning kõik lõpuks tema teadmata paika loksub. Näidend on arvatavasti kirjutatud 1518. aastal (Schutting, 2006: 34, 65). 3.1. Sisu Noor firentselane Callimaco on 20 aastat Pariisis elanud ja seal õppinud. Ühel päeval kuuleb ta ühe teise firentselase käest, et tema kodulinnas Toskaanas on keegi naine, kes on erakordselt ilus. Seepeale otsustab mees koju tagasi sõita, et seda oma silmaga näha. Pärast naise nägemist ei suuda ta vastu panna soovile temaga koos olla
Suri samal päeval Staliniga. 5. märts 1953 a. Lavamuusika: 1938 naaseb tagasi Nõikogude Liitu. Esmalt võeti avasüli vastu, kuid varsti süüdistati teda ideloogia vastu eksimises. Kuna oli saavutanud juba maailmakuulsuse, siis ei suutnud teda maha suruda isegi Kremli võimuladvik. Suri samal päeval Staliniga. 5. märts 1953 a. Shakespeare-aineline ballett"Romeo ja Julia" (1938). Sümfooniline muinasjutt "Petja ja hunt" (1936). Siin iseloomustab iga tegelasat kindel teema, mida alati esitab üks ja seesama pill. Dmitri Sostakovits (1906-1975): Teda peetakse 20. sajandi suurimaks sümfonistiks ( kokku 15 tk.). Sarnaselt G. Mahlerile, kasutas ka tema oma sümfooniates vokaalsoliste ja koori. Benjamin Britten 1913 1976 Inglise helilooja Väga mitmekülgne: komponist, silmapaistev dirigent, erakordselt hea mängutehnikaga pianist.
· Missuguseid omadusi hinnatakse lähedaste (va lähisugulased) juures olulisimateks? 2008. a. uurimus nr 1. · Kumb sugupool kaldub inimesel rohkem partnerit alt vedama ja miks? Mees kaldub rohkem partnerit alt vedama. Pole kindel miks, kuid äkki sellepärast, et on rohkem valmis riske võtma, lootuses et saab suurema võidu (kui üks petab ja teine teeb koostööd, siis petja saab suurema tasu). · Miks on naise jaoks koostöö oma soost partneriga harilikult tasuvam kui vastassoost partneriga, kuid mehe jaoks vastupidi? Üldiselt teeb naine koostööd ja mees petab. Seega: Naisele on N+N tasuvam kui N+M, sest kui mõlemad teevad koostööd, saavad mõlemad võrdselt tasu, kuid kui naine teeb koostööd ja mees petab, siis naine saab mehest vähem kasu.
Sümfooniate helikeel on üldiselt keerukas ja terav. K: II sümfoonia on võrreldav Stravinski Kevadpühitsuse slaavipärase müstikaga. Erandiks I sümfoonia, alapealkirjaga Klassikaline, mille Prokofjev olevat kirjutanud konservatooriumipäevil õppejõududele meelepäraselt. Sümfoonia on neoklassitsistlik, omades klassikalist vormi ja rakendades barokseid muusikalisi võtteid. K: III osa Gavott (pr õukonnatants). Suure populaarsuse võitis lastele kirjutatud teos Petja ja hunt, mis oli mõeldud orkestripillide tutvustamiseks. Prokofjevi peateoseks on ballet Romeo ja Julia. Prokofjev mõtestas omal viisil lahti Shakespeare'i kangelased. Õnnestunud on muusikalised portreed poeetiline unistaja Romeo ja õrn, graatsiline, lapsemeelne Julia. Algul vallatu tütarlaps, pärast kirglik armastav naine, traagiliselt ülev. K: Tütarlaps Julia. Balletis ei seisa esikohal puhttantsuline muusika, vähe on lihtsa rütmikaga tantsupalasid
Töötas välja uue muusikaõpetuse süsteemi, seisnes rütmipillide rohkel kasutamisel Kordamine „Boolero“- Maurice Ravel „Fauni pärastlõuna“- Claude Debussy „Romeo ja Julia“- Sergei Prokofjev „Porgy ja Bess“- Georg Gershwin „4’33“- Jhon Gage „Tunnistaja (ellujäänu) Varssavist“- Arnold Schönberg „Nõnda kõneles Zarathustra“- Richard Strauss „Tuhandete sümfoonia“ 8.sümfoonia- Gustav Mahler Don Juan- Richard Strauss Meri- Claude Debussy Petja ja hunt- Sergei Porkofjev Tulilind- Igor Stravinski Petrushka- Igor Stravinski Kuu-Pierrot- Arnold Schönberg Rhapsody in Blue-George Gershwin Armastus kolme apelsini vastu- Sergei Prokofjev „Leningradi sümfoonia“ 7.sümfoonia-Dmitri Šostakovitš Gesang der Jünglinge-Karlheinz Stockhausen Carmina Burana- Carl Orf City Life-Steve Reich
asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Pettus – isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Riigikohtu lahenditest eksimuse ja pettuse erisused Eksimus - Tahte kujunemine ebaõigete asjaolude alusel Pettus - Petja tahe teine pool eksimusse viia või teda eksimuses hoida ning seeläbi kallutada teist poolt tehingut tegema Erinevus seisneb intensiivsuses ja tahtes Ähvardus ja vägivald - Isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut.
juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Pettus – isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Riigikohtu lahenditest eksimuse ja pettuse erisused Eksimus - Tahte kujunemine ebaõigete asjaolude alusel Pettus - Petja tahe teine pool eksimusse viia või teda eksimuses hoida ning seeläbi kallutada teist poolt tehingut tegema Erinevus seisneb intensiivsuses ja tahtes Ähvardus ja vägivald - Isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või
1. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub? Descartes leiab, et „mina“ olemasolu tõestab juba see asjaolu ise, kui millestki mõeldakse, olgu need mõtted siis iseenda või kellegi teise omad. Kui seda saab tõdeda või väljendada, on see järelikult olemas. Kui katkeb mõtlemine, katkeb ka „mina“ olemasolu. 2. Millist rolli mängib selles tõestuses keha? Miks? Selles tõestuses on kehal petja roll, kelle vajadused lähtuvad meelelistest impulssidest, mis võivad olla illusoorse päritoluga, kuna kõik meelelised teadmised on kahtlased ja suure tõenäosusega väärad. 3. Kas inimese "mina" on Descartes'i arvates ühtne ja jagamatu tervik või mitte? Miks? Descartes’i arvates on vaim ja keha piisavalt eraldiseisvad ega sõltu täielikult teineteisest. Kui inimkeha eksisteerib nii ruumis kui ajas, olles jagatav, siis hing saab olla vaid ajas, olles üksikosadeks jagamatu
seltsinguis. Ometi esineb ka seltsingute mittesugulastest liikmete vahel sageli koostööd ja üksteise abistamist. Kuna seda ei saa seletada hõimuvaliku ega Hamiltoni reegli abil, peavad leiduma teised seletused. Mittesugulaste koostöö jaguneb seda alal hoidvate tegurite alusel erinevateks tüüpideks: • Mutualism on selline koostöövorm, kus iga üksiku isendi panus koostöösse suurendab kõigi isendite kohasust, petmine aga vähendab ka petja enda kohasust. Seega - petmine ei tasu ära. • retsiprookne altruism – Selle koostöövormi puhul abistab üks isend kõigepealt teist ja kunagi hiljem vastab teine esimesele samaga. Seega igal üksikul korral saab üksnes abistatav kasu ja üksnes abistaja maksab hinda. Selline abistaja ja abistatava rolli ajaline lahutatus loob paratamatult olukorra, kus petmine tasub ära. Kui see, keda eelmisel korral abistati, jätab oma