Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

  • Kuidas vaenlast nimetatakse kujutatakse?
  • Mis epiteete kasutatakse?
  • Kui emotsionaalne on linnakujutus?
  • Kuidas suhtub allikasse?
  • Millega realismi iseloomustati?
  • Miks oli vaja kriitikat peita?
  • Mis olid rahutuste põhjused?
  • Kuidas viletsusest pääseda?
  • Miks mõisnikud soosisid talupoja harimist?
  • Kuidas Vilde uskumist kujutab?
  • Kuidas keha töökorras hoida võimalikult väikese kuluga?
  • Milline oli saksa romantismivaimus kirjutatud tekst?
  • Milles seisneb Noor-Eesti liikumise uuenduslikkus?
  • Kuigi ise kuulub sinna Kes jääb ellu?

Lõik failist

1.
Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus
„Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „ Liivimaa kroonika” jt)


Tacituse
“Germanias” (98
pKr) esineb nimetus Aestii,
mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi
rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland
ja Estonia,
mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka
hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti,
Aestland.
Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist
kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate
Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge.
Henriku
“Liivimaa kroonika” on
eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide
kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest
vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu
ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osutusi piiblile, piibli
metafoore. Henrik kirjeldab maastikku : pinnavorme, geograafilisi
nähtusi. Looduslik keskkond annab tekstile lisadimensiooni ja mängib
jutustavas tekstis olulist rolli. Loodusliku diskursuse esitamine on
seotud kristliku mõtteviisiga – jumal on maa looja, mh Liivimaa on
jumala loodud, loodud kristlaste maaks. Liivimaa kroonikast saavad
Vasakule Paremale
Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #1 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #2 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #3 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #4 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #5 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #6 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #7 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #8 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #9 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #10 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #11 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #12 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #13 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #14 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #15 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #16 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #17 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #18 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #19 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #20 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #21 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #22 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #23 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #24 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #25 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #26 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #27
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mirell Põlma Õppematerjali autor
Siin on kahe semestri materjal koos (kevad 2013). Kraavi küsis 3 asja:
2 teooria 1 kirjanduse kohta, nt 1. Mülleri jutlused, 2. Ernst Enno luule põhiteemad ja -kujundid, 3. "Popi ja Huhuu" tegelaste analüüs.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
pdf

Eesti kirjanduse ajalugu I

Põhitähelepanu Liivi sõjal, alamsaksa keeles. Kirjeldab talupoegade ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele jt kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Russowi kroonikast on inspiratsiooni saanud Jaan Kross ("Kolme katku vahel"), Aino Kallaste. (Jaan Kross arvas, et tegu on olnud eestlasega). Elas 16. sajandil. Selle kroonikaga saab alguse Eesti linna narratiiv. Ennist olid kirjutanud kõik eestlasest kui maarahvast ­ nüüd tuleb mängu linn ja selle olulisus siinses kultuuris. Huvipunktis on alamkiht, talupoeg, veidi kritiseerib ka aadlikke, mis oli tol aja väga tavatu. [[Kroonikas kaitseb eelkõige linnakodanike seisukohti. Huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana- Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti mitmesuguseid lõbustusi ­ pulmi, kirmaseid, jaanitule põletamist jne

Kirjandus
thumbnail
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv

Kirjandus
thumbnail
18
docx

EKA I

Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel ­Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik ­ Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu ­ kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu ­ tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu.

Kirjandus
thumbnail
38
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm

Kirjandus
thumbnail
18
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa

omane. Kuid nad otsivad läbi ka mere ja ainsana kõigi germaanlaste seast korjavad nad merest ja rannikult merevaiku. Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika

Kirjandus
thumbnail
10
docx

Eesti kirjanduse ajalugu

ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja kirjandus tekib tõlkimise alusel (mugavdamine ja adaptsioon, peale sõna ja lause tõlgitakse ka teist kultuuri ja maailmavaadet. Tõlkeline loovus). Hans Susi (sureb väga noorelt 1549 katku), õpilane 1546, pastor võttis enda juurde elama, tõlgib esimesed pikemad lõigud piiblist eesti keelde (see on LEGEND, kuid Ukus Masing uskus selle tõesse ja arvas et kõik teised tõlked lähtuvad sellest). Oli müstiline tegelane, loomingulise andega, oleks võinud saada esimeseks eesti luuletajaks. 3 alusteksti eesti kirjanduses: Piibel, katekismus, lauluraamat Tuglas 1912 ,,Kirjanduslik stiil" 7. Köide 1996. Toomas Liiv ,,Lauluraamatu tradistioon on aluseks laulupeo tekkele" lauluraamat aitas mõtestada iseend, teadvustada end. Georg Müller umbes 1570-1608

Kirjandus
thumbnail
5
doc

Eesti kirjanduse algus/ ärkamisaegne Eesti

L. Koidula looming. 17. Rahvusromantism. 18.Rahvusliku ärkamisaja hääbumise põhjused. Vastused 1. Eestiaineline kirjandus ­ teosed, mis ei ole eestikeelsed, kuid kirjutavad Eestist, eestlastest ja siinsetest kommetest. 2. ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika" ­ 1227. a. Autor: Henrik ­ Saksa Ordu kroonikakirjutaja/misjonär. 13. saj. alguses toimus Eestis ristiusustamine, mille eesotsas oli piiskop Albert, Henrik oli saatjaskonnas. Sealt sai Eesti nimeks Maarjamaa ­ maa, mis oli pühendatud Neitsi Maarjale. ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika" on kirjutatud saksa keeles ning räägib eestlaste kommetest, elust-olust, rahvaluulest, toitudest jne... Mõned kroonikast pärinevad eestikeelsed sõnad: odempe ­ Otepää, Sackala ­ Sakala, Tarbata ­ Tartu, Viliende ­ Viljandi, maleva ­ malev, wanem ­ vanem, kylekunda ­ kihelkond, Lembitus ­ Lembitu

Kirjandus
thumbnail
28
docx

Eesti kirjandus I, kordamine

Levima hakkas rahvusromantiline ajalookäsitlus. ,,Liivimaa noorem riimkroonika" 1348 Bartholomäus Hoeneke Käsitleb 14. Sajandi algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles 1343. Aasta Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Algtekst pole säilinud. Säilinud on hilisemad proosaümberjutustused. B. Teos valmis 14. Sajandil. Käsitleb 14. Sajandi I poole sündmusi. Kajastab sündmusi, millest põhiosa moodustab Jüriöö ülestõus 1343-45. Alamsaksa keeles. 1960- eesti keeles ilmunud. Sulev Vahtre kommentaaridega. Hiliskeskaeg Euroopas oli raske aeg nagu tollastest allikatest selgub. Inimene sõltus hetkel valitsevast kliimast. Kui mitu aastat järjest vili ikaldus, tuli näljahäda. Need kestsid ka siinmail peaaegu 19. Sajandini, kui hakati kasvatama kartulit. 14. sajandil tuleb sisse suur nälg. Algabki kroonika suure näljahäda kirjeldamisega. Nendest sündmustest on saanud inspiratsiooni Bornhöhe.

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun