Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

  • Kuidas vaenlast nimetatakse kujutatakse?
  • Mis epiteete kasutatakse?
  • Kui emotsionaalne on linnakujutus?
  • Kuidas suhtub allikasse?
  • Millega realismi iseloomustati?
  • Miks oli vaja kriitikat peita?
  • Mis olid rahutuste põhjused?
  • Kuidas viletsusest pääseda?
  • Miks mõisnikud soosisid talupoja harimist?
  • Kuidas Vilde uskumist kujutab?
  • Kuidas keha töökorras hoida võimalikult väikese kuluga?
  • Milline oli saksa romantismivaimus kirjutatud tekst?
  • Milles seisneb Noor-Eesti liikumise uuenduslikkus?
  • Kuigi ise kuulub sinna Kes jääb ellu?
Vasakule Paremale
Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #1 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #2 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #3 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #4 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #5 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #6 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #7 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #8 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #9 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #10 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #11 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #12 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #13 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #14 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #15 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #16 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #17 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #18 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #19 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #20 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #21 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #22 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #23 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #24 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #25 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #26 Eesti kirjanduse ajalugu I eksam #27
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mirell Põlma Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID ­ EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik

Kirjandus
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe

Kirjandus
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pü

Kirjandus
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule)

Eesti kirjandus
9
pdf

Eesti kirjanduse ajalugu I

Eesti kirjanduse ajalugu I Eksamiküsimused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinake

Kirjandus
18
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa

Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa. Tema maapind on keskmiselt viljakas, niisutatud veekogude ja järvedega, ta on rikas mere- ja järv

Kirjandus
58
doc

Kirjanduse eksam

Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................

Kirjandus
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus



Lisainfo

Siin on kahe semestri materjal koos (kevad 2013). Kraavi küsis 3 asja:
2 teooria 1 kirjanduse kohta, nt 1. Mülleri jutlused, 2. Ernst Enno luule põhiteemad ja -kujundid, 3. "Popi ja Huhuu" tegelaste analüüs.

Märksõnad

Mõisted

keskne tegelane, kusjuures keskne, riimisõnu, keskne tegelane, kirjeldab talu, kroonikas, kroonika põhiteema, kolmnurk riia, eesitmaa kirik, kroonikas, valesid, protestantlik filosoofia, russowi kroonika, müüdistumises, motiiv, piibel, piibli kooli, masing, kogumikus, mülleri kogumik, esitust, mülleri toon, puudutatud teema, mülleri meelest, mülleri originaaltekst, tekste, silbilis, brocmann, pulmavoodis, laulu autor, stroofid 1, stroofides 10, stroof 24, vaatepunktid, autori hoiak, valgustuse keskmes, kirjandustraditsioonis, valgustustekstid, kirjasõna, euroopa sentimentaalsus, enam tundsid, tekstidel, oldaks vaesed, willmann, esitusviis, väärtuslikem, masing, teoloogilis, wahhe, ilukirjanduses, võõrvõimu all, mütoloogiaraamatust, alates ärkamisajast, kangelaste tasand, vanemuise atribuut, muistendite jutustamisel, faehlmann, schultz, mõõgamotiivi ideed, traditsioon, rahvalaulu süžeed, klassitsistlikus eeposes, laulik, toimub 2, faehlmannil, sõlmitus, eeposel, kõnede toon, jakobsonil, kõnedes, alustekstideks, romaniline ajalookujutus, eessõna, naabrite teema, katkendis, algupära, schenkenbergi kuju, bornhöhe tekst, film, filmist, murrangulist sündmust, ootamatuste määr, ajalookujutus, lugude taust, minevikust, kreeka või, realismile, kujutluslaadi põhitonaalsus, vildel, maad venestamine, vilde, tagasihoidlik, vildel, kompromiss, tõsielu tase, tolleaegne külaparadigma, mõisale teopäevi, osa romantismist, realismi esindab, realistlik kirjandus, kontrastiprintsiip, samal territooriumil, mimikri, unduski järgi, idealistlik, valgustuskirjanduses, kristlus, protestantlus, palju maltsveti, 1860ndatest, eesti probleemlood, silmakirjalik suhtumine, koloniaalrežiimile, kõrts, eesti kirjanduses, kõrts, orjus, kepi sünonüüm, peab 1882, rahvused, jakob hurt, kogemus alpidest, isamaajuured, kirjutatud luulest, muutuja, osa tekste, esimest albumit, baudelaire, kunstimaailm, janno, kevadetüdruk, suitsule, skisofreenia puhul, isamaaluule, liivile, liivi vaimuhaigus, liivi stiil, liivi luulet, kirjutab kodu, tuglase müüt, tuglase novellides, tuglase novellides, vägivaldne surm, tuglase novellimaailm, põhiprintsiip, oks

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun