Tsitaat A.R.Kuuper 1774 a. ,,Peale maanteede ja teedel asuvate kõrtside,kohtab ka kiriku küla ja nurga kõrtse,kogemata kannustavad kõrtsid talurahva liigjoomisele,teisest küljest on see vajalik,et igapäeva raskest tööst lohutust leida,, . Enamasti arvestati miili pikkust 7,4 km- ga.See oli saksa miil,samal ajal oli ka kasutusel Rootsi miil ja veel ka verst.Arvati, et iga kiriku juurde võiks ehitada sooja ruumi, kus igaüks end soojendada saaks. (J. Chr. Brotze Viljandi lähedal asunud kõrtsi interjöör 1800-pilt) Teos Kalvi Aluve,, Maakõrtsid ja hobupostijaamad Eestis,, räägib hoonete arhitektuurist.Kõrtside andmed arvukuse kohta,üks vähestest olemasolevatest teostest maakõrtsidest ja hobupostijaamadest. On öeldud,et Eesti kubermangus 18. saj-i lõpus asus 1224 kõrtsi. 1283 aastal oli juba 1423 kõrtsi ja nendest maakõrtse oli 1112 , linna kõrtse 311.Tallinnas 282 kõrtsi,Rakveres 9, Paides 10,Paldiskis 10, lisaks kõrtsidele oli Eestimaa
Maardu järve tekkimine Vanal hallil ajal, ühel vihmasel päeval linnas nimega Maardu saabus üks Vanamees. Ta oli peale pikka reisi väga väsinud ja tahtis puhata. Siin märkas ta linnas olevat kõrtsi, kus ta otsustaski puhata. Kõrtsi saabudes tellis ta endale suppi ja hakkas seda tasakesi sööma. Samal ajal otsustas ta kuulata millest selle linna rahvas räägib. Kõik rääkisid peaaegu ühest ja samast asjast, nimelt linna uppumisest vihma pärast. Vanamehel tekkis tahe aidata linna elanike, muidugi koos sellega tahtis ta natuke kuulsust. Ta hakkas mõtlema, kuidas võiks neile aidata. Kuid pähe ei tulnud ühtegi mõtet, ta jätkas enda supi söömist. Äkki tekkis kõrtsi katuses väike pragu kust hakkas vesi tilkuma
Talupojalt, kes on oma talu korralikult majandanud, ei tohi seda ära võtta ning tal on õigus see pärandada oma lastele. b)Teokohustuse normeerimisel? Koormised viidi vastavusse maa suuruse ja väärtusega. Selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegade teokohus viidi vastavusse võimalustega. 4.Loe läbi ajalooallikas ja vasta küsimustele.(4p) Kõige ees kandsid Ravila või Ojasoo teomehed kaht vanadest särkidest tehtud lippu, mis olid enne seisnud Kuivajõe kõrtsi ees. Nende järel tulid muusikamehed. Ojasoo teomees Tõnu Toomas oli endale ühe vana ahjuukse nööriga kaela riputanud ja lõi sellele keppidega trummi. Mõlemal pool trummimeest käisid marssi mängides kaks viiuldajat. Enamus neist võttis needsamad teibad, mis juba laupäeval kõrtsi juurde hunnikusse olid pandud. Mõned võtsid Kuivajõe kõrtsi juurde tulles tee äärest aiateibaid kaasa, nii mõnigi läks paljaste kätega
Esimest korda on ajalooürikutes Altjat ja selle lähiümbrust mainitud 1465. aastal, kui Annikvere mõisale kuulus samas paigas olev kalapüügikoht. Altja oli kõrtsiderikas küla. Rannakõrtsid olid esmajoones mõeldud meresõitjatele ja teekäijatele. 19. sajandil oli Altjal 3 kõrtsikohta. Esimene oli Paarma ehk Kärpse kõrts (1875. a nimetatud Kerbasse-Krug). 1860. aastal nimetati ainult Paarmat kõrtsiks, teisi kahte aga kõrtsikohtadeks. Paarma kõrtsi tuntakse praegu Mäe- ehk Altja kõrtsi nime all. Eelmisel aastal leidis Altja kõrtsi hoone endale rentniku OÜ Berliini Trahter näol. Suurejooneline Altja kõrtsi avamine toimus juunis, jaanipäevapeoga. Vana rookatuse ja eheda sisekujundusega kõrts on hea paik keha kinnitamiseks kõigile möödasõitjaile, kel plaan selle kauni kandiga tutvuda. Läheduses asuvad mitmed korrastatud mõisad ja tähistatud matkarajad. Enne kõrtsis keha kinnitamist võiks jalutada mööda vana külateed võrgukuuride juurde neemel
Ettevõttest Väike-Maarja aleviku ajalugu on läbi põimunud Georg Lurichi nimega. Siin ta sündis ja alustas oma kuulsusrikast raskejõustikuteed. Praeguse "Georgi Maja" krundil asetses XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul "Kaarma kõrts". Kõrtsi pidasid Georg Lurichi vanemad ning samas nägi ilmavalgust maadluskuulsus Georg ise. Noormehe-eas oli "Kaarma kõrts" kohaks, kus juba tuntuse saavutanud Georg Lurich käis timpsaiu ja "vurtsuvett" maiustamas. XX-saj. 30-ndatel aastatel ehitas kõrtsi asemele härra Maidla maja, mis on praeguse algupärane variant. 1998.a
Muusikali esitasid Rene Soom, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Olari Viikholm, Kadri Kipper, Andres Köster, Märt Jakobson, Janne Ševtšenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Rasmus Puur, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler ja Jan Oja ning peaosatäitjate nimed olid Rene Soom, Tõnu Kark ja Hanna-Liina Võsa. Lavakujundus oli suhteliselt minimaalne. Alguses rippusid laval trellid,sest muusikali alguses oli kujutatud vangikongi. Hiljem kujutati seal lihtsat kõrtsi,mis nägi minuarust väga lahe välja. Veel kujutati laval kõrtsi sisehoovi ja Don Quijote(mängis:Rene Soom) kodu. Terve etenduse ajal olid laval kuubid,mille külgedel olid erinevad pildid. Näiteks sai nendega kujutada kiviseina, neid kasutati kõrtsis toolidena ning nendega sai veel mitmeid asju teha. Valgus oli enamjaolt kollakas, mõni kord oli natuke sinakat ja roosakat. Esinejatel oli alguses seljas musta-valge triibulised vangi kostüümid. Hiljem olid neil seljas
ning nii lõppes taas ühe naise elu. Pea kukkus maha ja oligi kõik. Nüütsks pole mul enam nii raske tappa. Algul tundus võõras, aga nüüd on see töö nagu iga teine. Edasi suundusin ma tänavaid üle vaatama kuna ma pidin hoolitsema ka tänaval olevate surnud loomade ees. Täna ei leidnud ma sealt midagi erilist. Mingi koera laip oli, aga see veel ei lehanud. Ma pistsin ta kotti ja toimetasin linnast välja. Siis pöördusin ma kõrtsi kus mekkida natuke keelemärjukest. Nii siis ma läksin kõrtsi kus oli mulle eraldi laud kus teised ei istunud, sest sellega oli seotud ebausk. Minuga ei tohtinud eriti keegi suhelda. Mul oli selline eraku elu. Mulle see üsna meeldis ja olen oma eluga rahul. Kõrtsis asi aetud pöördusin ma sepa poole kuna oli vaja üht mõõka välja vahetada. Sinna jõudes ma andsin oma tellimuse sisse ja ta lubas paari päeva jooksul midagi valmis meisterdada. Suht hea sepp oli ta. Ma olin
Ta ei suuda enam eristada, kus on unenägu, kus reaalsus. Ta aju hakkab sonima ja ta langeb apaatiasse, selle pärast on mõnikord raske aru saada, kas tegu on unenäoga, või reaalsusega. Kuid romaanis on ka väga selgeid unenägusid. Oma esimest unenägu näeb Raskolnikov pargi pingil, natuke enne mõrva. Uni on väga sümboolne, keeruline ja raske. Ta näeb, kuidas ta väikse poisina on oma teel kirikusse,mis on tema jaoks püha koht maal. Kuid tee viib teda mööda kõrtsi, mison tema jaoks kõik negativne maailmas. Kõrtsi näeb ta, kuidas purjus huligaanid tapavad hobuse. Väike poiss üritab seda takistada, ta karjub ja nutab. See unenägu näitab, et iseenesest pole Raskolnikov kuri ega julm. Peale seda unenägu ei näe ta tükk aega und, peale oma üht viirastus, kus ta näeb oaasi, puhta sinise veega, keset kõrbe.
juurde. Jälitajad lähenevad ning noored on sunnitud taas põgenema. Don Quijote püüab jälitajaid takistada ning saab viga. Toibudes leiab ta , et suurem haav on hoopis südames. Ilmub Amor, kes avab oma noolega Don Quijotele tee Dulcinea juurde tema kujutlusis. Don Quijote uinub ning talle kangastub Dulcinea õrnade õuedaamide keskel. Don Quijote jätkab armastust unistades teekonda. Samal ajal jõuavad Quiteria ning Basilio kõrtsi, kust leiavad eest oma sõbrad. Mercedesi ja Espada vahel areneb temperamentne ja kirglik dialoog. Kõrtsi saabuvad ka Lorenzo ja Camacho. Quiteria ja Basilio mõtlevad välja plaani ,kuidas keelitada isa neid paari panema. Sõlmitakse Quiteria ja Basilio kihlus ning kõiki valdab rõõm lähenevate pulmade üle. Saabuvad pulmakülalised ,kelle hulgas on ka Don Quijote ja Sancho Panza, Lorenzo ja Camacho. Espada ja Mercedesi suhe leiab väljenduse pidulikus boleros. Peo
Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid haavatud ja ei tahtnud, et keegi teada saaks sellest, miks nad peksa said ja seega saatsid Pauluse kõrtsi uhkustama ning nende heast elust pajatama. Mika pääses põgenema. Kõik kolm venda hakkasid teda taga ajama. Pärdik põgenes salus kase otsa. Kodust toodi redel, kuid ahv hüppas puu pealt puule. Ahvi püüdmisest tekkinud kisa meelitas rahvast kohale. Nipernaadi soovitas puud maha saagida. Kui viimane puu oli maha võetud, hüppas pärdik Joonatani õlale ja sealt edasi rukkipõldu. Piirati rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti piirati rukkinurm sisse
Krootisele. Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid haavatud ja ei tahtnud, et keegi teada saaks sellest, miks nad peksa said ja seega saatsid Pauluse kõrtsi uhkustama ning nende heast elust pajatama. Mika pääses põgenema. Kõik kolm venda hakkasid teda taga ajama. Pärdik põgenes salus kase otsa. Kodust toodi redel, kuid ahv hüppas puu pealt puule. Ahvi püüdmisest tekkinud kisa meelitas rahvast kohale. Nipernaadi soovitas puud maha saagida. Kui viimane puu oli maha võetud, hüppas pärdik Joonatani õlale ja sealt edasi rukkipõldu. Piirati rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti piirati rukkinurm sisse
Puuslik Krootisele. Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid haavatud ja ei tahtnud, et keegi teada saaks sellest, miks nad peksa said ja seega saatsid Pauluse kõrtsi uhkustama ning nende heast elust pajatama. Mika pääses põgenema. Kõik kolm venda hakkasid teda taga ajama. Pärdik põgenes salus kase otsa. Kodust toodi redel, kuid ahv hüppas puu pealt puule. Ahvi püüdmisest tekkinud kisa meelitas rahvast kohale. Nipernaadi soovitas puud maha saagida. Kui viimane puu oli maha võetud, hüppas pärdik Joonatani õlale ja sealt edasi rukkipõldu. Piirati rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti piirati rukkinurm sisse
tuli vana Puuslik Krootisele. Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid haavatud ja ei tahtnud, et keegi teada saaks sellest, miks nad peksa said ja seega saatsid Pauluse kõrtsi uhkustama ning nende heast elust pajatama. Mika pääses põgenema. Kõik kolm venda hakkasid teda taga ajama. Pärdik põgenes salus kase otsa. Kodust toodi redel, kuid ahv hüppas puu pealt puule. Ahvi püüdmisest tekkinud kisa meelitas rahvast kohale. Nipernaadi soovitas puud maha saagida. Kui viimane puu oli maha võetud, hüppas pärdik Joonatani õlale ja sealt edasi rukkipõldu. Piirati rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti piirati rukkinurm sisse
Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid haavatud ja ei tahtnud, et keegi teada saaks sellest, miks nad peksa said ja seega saatsid Pauluse kõrtsi uhkustama ning nende heast elust pajatama. Mika pääses põgenema. Kõik kolm venda hakkasid teda taga ajama. Pärdik põgenes salus kase otsa. Kodust toodi redel, kuid ahv hüppas puu pealt puule. Ahvi püüdmisest tekkinud kisa meelitas rahvast kohale. Nipernaadi soovitas puud maha saagida. Kui viimane puu oli maha võetud, hüppas pärdik Joonatani õlale ja sealt edasi rukkipõldu. Piirati rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti piirati rukkinurm sisse. Lõpuks
vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Vangis hakkavad kaaslased aga Cervantese ja tema kannupoisi üle kongisisest kohut pidama. Oma lõpukõnega jutustab Cervantes ümber lõpetamata käsikirja mehest nimega Alonso Quijana, kes tahab taaselustada rüütlikultuuri ja seepärast kutsub end Don Quijoteks. Käsikirja sisu räägibki Don Quijotest ja tema kannupoisist Sancho Panzast nende teel, ning sellest, kuidas Don Quijote armus kõrtsi lõbutüdrukusse Aldonzasse, keda ta kutsus Dulcineaks. Muusikali peaosades olid: Priit Volmer Cervantes/ Don Quijote Ago Anderson Sancho Panza/ kannupoiss Kelli Uustali Aldonza/ Dulcinea Oliver Kuusik Padre Mart Laur Isake/ kõrtsnik.
Aramis on vaikne, salapärane ja nägus. Tema unistus on minna kirikusse preestriks. Musketär olevat ta oma sõnul ainult lühikest aega. Väga usklik. 5. Nimeta kolm seiklust, mida sõbrad teose jooksul läbi elasid. 1.Nad tõid kaelakee Inglismaalt tagasi muidu oleks Prantsusmaa kuningas aru saanud, et kuninganna armastab kedagi teist. 2.Härra de Treville'i musketärid võitsid kardinali Tema Eminentsi kaardi-väelased D'Artagnan, Athos, Porthos jaAramis 3.Musketärid tulid maha kõrtsi ees, mille silt kujutas Püha Martinit, kes loovutab poole oma mantlist vaesele. Teenritel kästi hoida hobuseid saduldatuna ja nad pidid iga hetk edasisõiduks valmis olema. Sõbrad astusid kõrtsi ja istusid lauda. Keegi võõras Port-hosele ettepaneku juua kardinali terviseks. Porthos vastas, et teeb seda, kui võõras omakorda kuninga terviseks joob. Võõras kisendas, et ta ei tunne ühtegi teist kuningat peale Tema Eminentsi. Porthos sõimas teda joodikuks. Võõras
..." Ta oli me õnnelik, eton nüüd kuulus vms ja jooksis korterist välja, et ka teistele lehte näidata. Naela otsas Strutskovil oli nimepäev ja ta viis sõbrad enda juurde. Kohale jõudes ei saanud nad siseneda, et sööma minna, sest naela otsas rippus särava sirmi ja tärniga uus vormimüts. Kõik olid, et :o :o :o ja nimepäevalaps ütles, et oih.. ta on vist siin.. lähme niikauaks kõrtsi. Tagasitulles oli müts ikka seinal ja nad pidid uuesti kõrtsi minema. Ja nii veel 2x. Lõpuks, kui nad sinna said minna oli supp külm, sai kjuivanud jne. Tossike Oli 1 laste kasvatajanna Julia Vassiljevna. Oli arve pidamis aeg. Palk pidi olema. 40 rubla kuus. Peremees hakkas iga asjaga palka maha võtma ( nt tassi lõhkumine; läks üks päev varem; lapd haige jne). Lõpuks jäi palka alles ainult
Tartu Kommertsgümnaasium Kilingi-Nõmme Koostaja:Andre Kokk Klass:9c Juhendaja:Sirje Peterson Tartu 2008 Kilingi-Nõmme on oma nime saanud 1560. aastal rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi. Kilingi-Nõmme on vallasisene linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Linn on Saarde valla keskus. Linna kõrvalt möödub Uulu - Karksi-Nuia - Tõrva - Valga maantee, samuti läbib linna äärt ka Tallinn - Pärnu - Mõisaküla raudteeliin.
Lätimaalt omale pärdiku. Pärdiku nimeks panti Mika. Järveääres elas Milla,kes oli Krootuse talu kauge sugulane, kuid ei suhelnud nendega. Nipenaadi käis Millale rääkimas,et tema on nüüd talu peremees ja poisid läinud talust ära. Ta palus Millat perenaiseks tallu,kuid Milla keeldus esialgu. Mõne aja päras naasesid poisid tallu väga räämas olukorras. Peksa said laadal korralikult joomise tõttu. Kolm venda kartsid narriks jääda ja saatsid ühe venna kõrtsi, andes talle raha ja käskluse. Ta pidi kõigile rääkima, kui hästi neil läheb äriga. Mõne aja pärast põgenes pärdik. Mikat oli väga raske kätte saada. Selle pärdiku ja Nipernaadi tõttu pöördusid naabrid kohtusse, et kahjutasu nõuda. Vennad olid väga tigedad Nipernaadi peale ja tahtsid talle kerepeale anda. Seda kuuldes põgenes Nipernaadi ära, kui tuppa sisenes Milla nuttes. Pärlipüüdja
Kilingi-Nõmme on vallasisene linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Linn on Saarde valla keskus. Linna kõrvalt möödub UuluKarksi-NuiaTõrvaValga (ValgaUulu) maantee, samuti läbis linna äärt ka PärnuMõisaküla raudtee, mis 2008. aastal üles võeti. 4,3 ruutkilomeetril paiknevas väikelinnas elab praegu üle 2300 inimese. Kilingi- Nõmme on oma nime saanud 1560. aastal rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi. 1560. aastal rajatud Kilingi (Schillingite) mõisa ja Nõmme kõrtsi (1789) järgi nime saanud asundus sai alevi õigused 1919 ja linnaks 1938. aasta 19. aprillil. Ajalooliselt piki Pärnu-Valga maanteed kujunenud Kilingi-Nõmmele annab isikupära hästi säilinud peatänava-äärne puithoonestus. Osaliselt on säilinud sajandi algul ehitatud tuletõrjehoonete kompleks. 20. aprillil 1937 hukkus Kilingi-Nõmme algkoolis kinoseansil tuleõnnetuses 17
Ljadovi juures · Kogus rahvaviise Looming · Väljenduslaad emotsionaalne, lüüriline · kasvavad kõik kelikeele komponendid välja rahvaviisist · läbivad armastus, loodus ja surm · isakodu Hüpassaare oluline loometööks · ligi 400 koorilaulu · üle 140 soololaulu · 130 klaveriteost · Mõned orkestriteosed · Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb jaanitulele; Mardi laul; Läksin kõrtsi aega viitma; Latse hällütamise laul jt.) · Väga oluline koht loodusel(Kõver kuuseke; Miss a nutad, tammekene; Tere kuusi, tere petäj, Laanehaldjate laul) Varasemad teosed (paljud hävisid): · Rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke teoseid · Klaveripalad (prelüüdid, Skizze) · Soololaulud (Must lind) · Koorilaulud (Laula mulle unelaulu, Vana aasta öösel) · Orkestriteosed (Mazurka, Poeme symphonique)
sihtkohta kell 18:28. Sõita tuleb kahe kahe bussiga: liin number 225 ja liin 38. Reis algab Tallinna bussijaamast kell 16:00 liiniga 225 suunal Tallinn – Rakvere. Selle liiniga tuleb sõita kuni peatuseni Haljala tee. 7.2 Reisi käik Buss jõuab peatusese kell 17:10. Peatuses tuleb oodata 33min järgmist bussi suunal Rakvere - Vihula- Vergi - Võsu - Vergi – Võsu. Kell 17:44 Väljub see liin peatusest Haljala tee ja jõuab peatusesse Altja kell 18:28. Sealt on Altja kõrtsi kahe minutiline jalutuskäik ja peaks kõrtsi jõudma kell 18:30. 7.3 Piletite soetamine Piletid reisiks tuleb osta bussi astudes juhilt. Pilet peatuseni Haljala tee maksab 6,40 eurot, kuid sealt edasi mineva bussi pileti hinda ma ei leidnud. Kokku peaks reisi maksumus jääma 10 euro piiridesse. 9 10 Kasutatud kirjandus 1 Platvorm poolhaage. Schmitz Cargobull.[WWW]
5. Mida kujutas peamiselt Maurice Utrillo? Pariisi vaated (nt: Montmatre) 6. Kust oli pärit Ivan Generalic? Leia Generalici piltidelt kajastusi tema tegelikust elukutsest. Horvaatia talupoeg ,,Lehmad Eiffeli torni all" 7. Niko Pirosmanasvili maalis suure osa oma teostest vahariidele. Ta loovutas need kõhutäie eest söögimajade ja veinipoodide omanikele. Kuidas võis see mõjutada tema motiivivalikut? Mida näitab see tema kohta? Peamiselt pidude ja kõrtsi teemad, sest teosed anti söögikohtadele ja kõrtsidele.
Miliza Elizabeth Korjus 1909 1980 eesti päritolu koluratuursporan ja näitleja. Aastal 1938 kandideeris ta Carla Donneri rolliga filmis "Suur valss" Oscarile, kuid võidu pälvis Fay Bainter. Arhiiviandmed näitavad , et Korjuste perekond olid Eestis elanud läbi nelja sajandi, võib-olla veelgi kauem. Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, Viru hotelli vastas kuulsat "Korjuse kõrtsi". Isa Artur mängis klaverit ja viiulit. Artur õpetas oma tütart Milizat laulma viiuli järgi. Suguvõsas mäletatakse Arturi sagedasi sõnu Milizale: "Laula! Ära karju!". Karjäär Teismelisena reisis Korjus Nõukogude Liidu piires. Oma lauljakarjääri jätkas ta sopranina Saksamaal, kuni sai 1933. aastal töökoha Berliini riigiooperis. Tema edukad esinemised ka väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime "Berliini ööbik". Siis reisis Korjus Ameerikasse, Hollywoodi. Tema esimene film Hollywoodis oli "Suur valss" . Vhpl elas Mehhikos...
Atla mõis kuulus sel ajal Barlövenite aadliperekonnale. Eeru kõrts on tüüpiline 19. sajandi rehielamu paekivist rehealuse ja rõhtpalkidest kambriteosaga. Hoone katus, mis varem oli õlgedest, on tänapäeval roost. Nagu ehtsal suitsutarel kunagi, puudub ka Eeru kõrtsil korsten. Mahtra sõja päevil kujunes Eeru kõrts paigaks, kus toimusid mitmed määrava tähtsusega kogunemised. Siin uurisid Atla ja Mahtra talumehed peerutule valgel vastuhaku ajendiks saanud uut talurahvaseadust. Kõrtsi kogunesid 1858. aasta 2. juuni varahommikul arvukad talumeeste salgad, koos suunduti Mahtrasse. Siin anti pärast sõda haavatutele esimest abi. 1900. aasta paiku suleti maakõrtsid seoses viinamonopoli seadusega. 20. sajandi algul oli Eeru sulaseks Hans Panso, kuulsa teatrimehe Voldemar Panso isa. 1958. aastal osteti Eeru kõrts muuseumile. Külastajatele on hoone avatud 1970. aasta maikuust alates. Eeru kõrts on omanäoline vaatamisväärsus ning leiab aktiivset kasutust. Nii on siin
Nipernaadi rääkis, et teeb seda tööd enda lõbuks, kuid Joonale korrutas, et hea mõte oleks ehitada pigem sild, kuna siis ei peaks Joona enam igavat parvevahi ametit pidama ja maailma oleks tema ees valla. Ta saaks mööda ilma ringi rännata, laulda ja Anne-Maril külas käia. Kuid Joona oli tagasihoidlik, talle ei meeldinud laulda ja üleüldse ei pooldanud ta Nipernaadi ideid. Selle tõttu läksid Nipernaadi ja Joona tülli ning Nipernaadi lahkus parvevahi juurest. Ta läks kõrtsi, et Anne-Marile lõpuks armastust avaldada ja oma rasket elu kurta. Sinna jõudes kuulis ta heina krõbinat, millest ta järeldas, et Anne-Mari on seal ja ta alustas rääkimist. Kui ta lõpuks lõpetas, siis avastas, et Anne-Marit tegelikult polnudki seal ja ta rääkis jälle oma ilusaid sõnu hoopis lammastele, oinastele ja lehmadele. Selle peale Nipernaadi vihastas ja jooksis kõrtsist välja parve juurde. Küsimus: Miks Nipernaadi vihastas, kui avastas, et Anne-Marit kõrtsis polnudki?
peremeest. Üks kes tahtis rajada Vargamäele oma kodu ja tegi selleks kõvasti tööd ning teine, kes elas juba seal ning soovis saada ainu omanikuks. Kuigi mõlemal olid omad eesmärgid, olid nad sarnased. Nad mõlemad olid üksteise vastu kiuslikud ja tülitsesid tihti. Oru talu peremees Pearu Murakas oli kiuslikuma ja ägedama loomuga. Tema peamisteks miinusteks võibki välja tuua tihedad tülitsemised nii Andrese kui ka oma sulastega ning samas ka tiheda kõrtsi külastamise kombe. Peale viimast oli Pearu peaaegu alati tigedas meeleolus ja sellest tulenevalt sõimas ta ka tihti oma naist ning vahel ka peksis. Temale oli hästi iseloomulik omapärane mng ning kemplemised ning jõukatsumised. (midagi üldist juurde veel vaja kirjutada) Andres, Mäe talu peremees, oli aga rahulikum ja soovis enda perele headja rahulikku elu. Andres rabas terve elu Vargamäel, et temal ja ta perel oleks seal hea tulevik. Kahjuks ei osanud ta
Seltsiliikumine EESTLASTE SEISUKOHAST Selts on kindla põhikirjaga omaalgatuslik liikumine. Seltsidesse koondumine ja ajakirjandus avardasid eestlaste silmaringi ja tõstsid nende ühiskondlikku aktiivsust. Enamus seltsid olid seisuslikud, kuhu võeti liikmeteks vaid kindla sotsiaalse taustaga inimesi. Esimeseks seltsiks loetakse haritlaste koondumisel tekkinud Õpetatud Eesti Seltsi. Laiem eestlaste seltsiliikumine sai alguse lauluseltsidest. Esimesed laulukoorid asutati 18. sajandi lõpul ja 19. saj. alguses kirikute juurde, vennastekoguduse ringides ja külakoolides. 1865. aastal asustati Tallinnas Estonia selts ning Tartus Vanemuise selts, mille esimeseks juhiks oli J.V.Jannsen. Lauluseltside vorm pakkus avaramaid võimalusi ühiskondlikus elus kaasalöömiseks. See tõi kaasa ka politsei järelvalve . 19. saj. lõpuks tegutses Eestis 40-50 muusikaseltsi. 1880. aastast hakkasid eestlased liituma ka karskusseltsidega. Laulukooride ja se...
Inglise teater · Elisabethi aegne Inglismaa(1558-1603), Inglise renesanssi õitseaeg. 1588 ,,võitmatu armaada'' · Inglise renesanssikirjanduse põhijooned: * küllaltki hiline*lähteallikad*antiikkultuur · 16.saj hakkab inglise teater jõuliselt arenema. · Teater võis olla kujult erinevad, ovaalne kõige levinuim. Teater meenutas kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Põhitegevus toimus eeslaval. Eesriided puudusid. Eeslava ümbritses publik. Tagalava, mis oli katuse all ja varustatud liikuva eesriidega. Balkoni taoline lava. Dekoratsioone ei kasutatud, laval võisid olla ainult kõige vajalikumad mööbliesemed. Kasutati lavaefekte(lava taga tehti hääli, müristamine, kuke laul, koera haukumine). Teatrietendused olid tempokad. Näitlejateks olid professionaalid.
Ega "ole terve" obest toida (Tarvastu) Ega saapakandja tää, mis pastläkandjale vaja om (Tarvastu) Ega tõist enne kitta ega laita tää, kui vakk tuhka ja kolmandik söse üten ärä om süüd (Tarvastu) Igal seadusel on kaks otsa, kui ümberd ei saa, siis astutakse üle (Tarvastu) Jonn om jumalast lood, kiusamine keisrest säet (Tarvastu) Kannatus on rõemu võti (Tarvastu) Kelle henge nällän, selle põld põdur (Tarvastu) Kinkja olli Kiisa kõrtsi koldes ära koolu, järgi olli jäänu kaits poiga Osta ja Müü (Karksi) Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele (Tarvastu) Kui pada roostetatud, ega siis puudergi saa puhas olla (Tarvastu) Kui sa vanan lämmit tahad, sis tee nooren põlven ahi valmis (Tarvastu) Kurja ilma järgi paistab päev kige kenamine (Tarvastu) Raha peab taskun oleme, muidu ei lää siga tee päält kõrva (Karksi) Tahad latva ronida, hakka tüvest pääle (Helme)
Birgit Paiba 11 H ,,Tõde ja õigus" I osa 1.Teose tegevuse aeg hõlmab aastaid1870-1890 .Tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts.Mäe talu valdused on väga kesised ja nõuab kõvasti ülestöötamist.Oru talu maad on viljakad ja paremas seisuses ning maaharimine ei nõua nii suuresti tähelepanu ja ülestöötamist nagu Mäe talu. Kõrtsi on kujutatud kui külameeste kohtumispaika. 2.Andres on peremehena väga töökas ja valmis oma alustatu ka lõpule viima, samuti oli ta tugev mees.Pearu öeldud lause Andrese kohta ,,Aga kange vanamees on sul, hästi kange! Alla'i anna! Mitte'i anna! Kas või tükk küljest, aga ei anna!" Isana oli ta nõudlik, eriti poegade suhtes. Oli vaja pidevalt tööd teha.Lapse kasvatamine kuulus naise kohustuste hulka.Tsitaat mida Andres ütles ,,Tee tööd ja näe vaeva siis tuleb ka armastus".
1. Dq kutsuti teisiti Quijadaks ja quesadaks mõnikord ka Hidalgoks, Kurva Kuju rüütliks 2. Dq on pärit La Manca külast 3. Dq tähtsaim varandus oli tema sõber Sancho Panza 4. Dq ostis endale rüütliromaane põllumaade müügist saadud raha eest 5. Dq lõi rüütliks kõrtsimees. 6. Sanco Panza jaoks olid olulised asjad piik, mõõk ja kiiver 7. Dq lubas Sanchole teenistuse eest oma saare talle anda 8. Gallia Amadis oli Kreekamaa valitseja 9. Dq kujutas kõrtsi ette nii, et seal on neil lossi kabel, kus saab sõjariistu valvata. 10. Mambriino oli kiiver, mis läikis Analüüsi- ja tõlgendusküsimuste vastused 1. Selles romaanis esineb selliseid vastuolusi nagu vaidlemisi, sõnelusi. Jne 2. Dq väärtustab seda, et ta peab rüütliks saama ja et teda ka rüütliks lüüakse, et ta saaks maailma minna teiste rüütliega võitlema ja võitma.Dq ülistab endas enesekindlust, vastutulelikkust ja ka teotahtlikkust. 3
Rahvalaul 9.A 2014 Rahvalaulu mõiste Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks Rahvalaulu liigid Meestelaulud: Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud Sõjalaulud Meremehelaulud Jahimehelaulud Kõrtsi- nalja- ja pilkelaulud Naistelaulud: Külakroonikad Armastuslaulud Ringmängu- ja tantsulaulud Vanem rahvalaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul Tekkis kolmandal aastatuhandel Vanemat rahvalaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi Vanemat rahvalaulu lauldi ilma pillisaateta Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli Vanemad rahvalaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming Uuem rahvalaul 19. sajandil hakkas eesti rahvalaul muutuma. Valdavaks said lõppriimilised stroofi...
Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Nälja tõttu ei tööta mõte enam kohati korralikult. Ükskord kõrtsis kuulis ta pealt, kuidas üks mees rääkis idee: Kas poleks õige tappa liigkasuvõtja, kui temalt saadud rahaga saaks teha 1000 heategu. Need korvaks ühe halva teo. Raskolnikov otsusta mõtte teostada. Ta viib liigkasuvõtjale pandi, kuid ta ei hooli rahast, vaid tahab tulevast kuriteopaika uurida. Pandi eest saadud rahaga läheb ta kõrtsi, kus hakkab vestlema Marmelaadoviga, kes räägib, mis joomine on teinud tema perega. Nad on vaesed ja ei suuda üüri maksta, naine põeb tiisikust ja tütar on vaesuse pärast hakanud prostituudiks. Tema ise on endine ametnik. Raskolnikov viib ta koju. Järgmine päev saab ta emalt kirja. Ema kirjutab, kuidas Svidrigailov (Dunaj oli tema juures koduõpetaja) ahistas Dunjat. Svidrigailovi naine Marfa Petrovna sai asjast valesti aru, viskas Dunja välja ja levitas külas kuulujutte
Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus, pani plehku. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Järgmisel hommikul tahab Anne-Mari parvega üle jõe linna saada. Jairus olevat teda juba kolm korda sinna kutsunud. Nipernaadi läks Küübi kõrtsi ja hakkasid jooma. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima
õigus" algab sellega, et teose tegevuspaika Vargamäele saabud selle äsja ostnud uus omanik Andres Paas koos oma abikaasa Krõõdaga. Seal Vargamäe talus nad loodavad koos edukalt uut elu alustada. Kõik näib Vargamäel alguses sujuvat, kuid peagi tutvub Vargamäe andres oma üleaedsega Oru Pearuga, kes aga osutub üheks kiuslikuks naabriks ja hakkab tasapisi oma naabrile erinevat sorti häda kaela tooma, näiteks kui Andres kohtus esimest korda Oru Pearut kutsus pearu teda ja tema naist kõrtsi, olenevalt Andrese ja Krõõda suurest vastuolust kõrtsi minna. Seepeale algasid Andresel tülid naabriga. Tõe ja õiguse otsing romaanis kajastub selles, et Andreses hakkab naabriga võitlema oma õiguse eest, näiteks hakkab Andrese naabrimees Oru Pearu oma aeda lõhkuma ja ajab naabri sead ja hobused korduvalt oma kaera põllule, et naabrile sellega häda kaela tuua. Andres saab naabri halvasoovlikusest teada ja peale
Ernst Enno 1875-1934 Marve Kamm 2018 Kuusalu 10 fakti Sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas 1875.aasta 8.juunil. Isa oli Ennol endine Valguta mõisa kutsar,hiljem kõrtsi pidaja. Peres valitses sügavalt usklik õhkkond. Peres oli veel peale Ernsti kolma last:Leopold,Emilia ja Paul. Alustas haridusteed 8.aastaselt Lapetukme vallakoolis. 1886.aastal jätkas õpinguid Tartus,H.Treffneri eragümnaasiumis. Halb matemaatika oskus ei lasknud tal peale 6.klassi lõpetamist lõpuklassi edasipääseda. 1904.a.Aprillis,asus Enno tööle Postimehes 1909.a.abiellus Olga Elfride Sauliga(Ella) 1910.a.sündis tütar-Liki
*Põhikiri registreeriti 5 päeva hiljem 10. jaanuaril, selle võtsid vastu Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis. * Ugala teatri nimi viitab kahele muistsele Eesti maakonnale: Sakala ja Ugandi, sellise ettepaneku tegi asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. *Keegi toonastest ugalalastest polnud saanud teatriharidust. *Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja) *1949. aastal sai Ugala kunstiliseks juhiks Aleks Sats, kes kujunes kahe järgneva kümnendi jooksul ka Ugala produktiivseimaks lavastajaks (82 lavastust). Tema kõrval tõi Karl Ader välja 47 lavastust. *Järjest suuremaks muutus teatrialase ettevalmistuse saanud näitlejate osakaal trupis. Ugala trupiga liitusid 60-ndail Leonhard Merzin, Ines Aru, Leila Säälik, Arvo Raimo, Enn
lambad, hea piimaanniga mere ääres (Hispaanias), lehmad) firmariided, välisreisid, ilus noor naine jne vähemalt üks poeg linna laste haridustee era- ja eliitkoolid, tasuline kooli kõrgkooliõpe nii kodu- kui ka välismaal koht kõrtsi sakstekambris seltskondlik VIP-kohad, presidendi nn külaeliidiga positsioon ja vastuvõtt, tõsielusarjad, suhtlemine kollane ajakirjandus (eriti fotod), Facebook jt suhtlusportaalid söögilauas pere koos pere ühtehoidmine Igaüks sööb omaette, millal soovib.
Rohi oli kallis ja vanaisa lasi mitu luike maha, et nende müümise eest saadud raha eest emale rohtu osta. 8. Mis ametit pidas Leemet? Leemet oli kalur. 9. Miks sai Leemet Mihkliga hästi läbi? Leemet pakkus Mihklile alkoholi, mis linnule väga meeldis. 10. Mis juhtus jaanipäeval? Mihkel lendas ära. Poiss arvas , et äkki lendas lind koguni Roomassaarde ja sealt edasi Kuressaarde"Konna" kõrtsi. Poisil polnud tuju jaanitulele minna. Leemet läks meeste sekka õlut jooma ja Mardu läks veeäärde. Mardu sai teada, et varsti saab ta endale venna. Mardu päästis Leemeti põlemissurmast.
Pearu No on alles raske hommik. Eile sai ikka kõvasti viina võetud, küll nüüd kõik mehed seal kõrtsis teavad mis mees ma olen ja kui palju ma kannatan. Oi näe, magussai. Unustasin vist eile lastele anda. Kahju ainult, et Andrest eile kõrtsus polnud. Oleksin tahtnud temaga paar asja ära õiendada, aga nüüd pean jälle kohtusse minema. See mees ikka ei anna mulle rahu, on alles sitke vennike. Või tema otsib õigust, kuid mis õigust sa siin Vargamäel tahad. Minu arust võidab see, kes on kavalam. Ühes asjas oli siiski Andres õige valiku teinud, see oli tema kadunud naisuke Krõõt. Ma siiamaani mäletan tema heledat häält kui ta sigu minu maa pealt ära ajas. Küll Krõõt oli ikka väärt naisuke. Mina omast heast südamest ajasin isegi tee puhtaks Krõõda surma puhul, nii väärt oli Krõõt. Kahju, et teda enam pole. Oli teine vast sihvakas ja sale, minu naisega ei anna võrreldagi, puha tömpajalg teine. EI suuda...
peagi ka Liisu ja Kai. Liisu ei saanudki terveks ja suri. Mikk ja Mann paranesid, aga ema rohtudeks oli raha vaja. Jaan kutsus emale kirikuõpetaja, kuna Kai seda nõudis. Kuid Jaanil ei olnud rubla talle maksta, ja kirikuõpetaja pidas talle epistli. Peagi ilmus Kohi-Kaarel ja andis Jaanile ülesande viia laadale üks hobune ja maha müüa. Jaan läkski öösel teele, kartusest üle õla vahtides. Laadal müüs ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha. Ta kohtas Hansu, kellega koos kõrtsi mindi. Peagi ootas Jaani ees kodutee, kuid siis tuli selline julgus ja suur rahahimu, et kui raha oleks tema, sellest rahast kuulub talle vaid väike osa. Äärepealt oleks ta teepealt ühe hobuse varastanud, aga õnneks teda segati ja asi jäi katki. Selle eest varastas ta ühest saanist saapad. Ta jõudis peaaegu koju, kui nägi, et Virgu Anni kambris tuli põleb. Ta nägi neidu palvetamas ja nukrana oma toas. Jaan pani sauna pole jooksu ja viskas
Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud, kirjutab Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas. Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna - äraütlemine oli sealjuures üsna keelatud. Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid
9) Mida arvas imelik mahakirjutamisest ? 10) Kui palju olevat toots enda sõnul kiirega joonud ? Toots ütles et ta jõi kahe rublase veinipudeli ära. 11) Kuidas lõppes reesõit imelikule, kesamaale,tootsile ja toomingale ? 12) Mis tunni ajal läks toots kiirega sauna ? Toots läks Kiirega sauna geograafia tunni ajal. 13) Mida ütles toots selle kohta kes võttis saunas kiire riided ? et mingi harjuklane käis sealt mööda ja pärast äkki too võttis endale ja nüüd läks kõrtsi. 14) Mida rääkis vipper tootsile kooliskäimise kohta ? Vipper rääkis seda , et ise saab ka õppida ja raamatuid lugeda . 15) Mida arvas arno surnuaias teele ja imeliku kokkusaamise puhul ? 16) Kelle käest sai arno saia ostmiseks raha ? Sulase Mardi käest. 17) Mõistatus: mis sängis pole lutikaid ? Kalevipoja voodis. 18) Miks arno ei tahtnud enam õppida ?, sellepärast et teele imelikuga ringi käis ja see viis arno mõtted mujale. 19) Mida pidi toots kevadel pärast kooli lõppu tegema
Kilter aga läheb nöia juurde ja räägib, et Räägu Rein laamendas tema juures. Kilter läheb aga järgmine päev tuulispasana, ehk hingena Reinu juurde, aga Liina leiab Kilteri keha ja keerab jalad üles poole, et ta ei leiaks koduteed. Kiltri pere viib tema keha koju, aga Kilter sureb. Kaarel saadab sulase Jaani Rehepapi juurde, et teada saada kuidas haigustest hoiduda, Rehepapp käsib viina juua kuna haigustele viina hais ei meeldi. Jaan läheb kõrtsi ja ostab viina aga ei julge tagasi minna ja jääb koera kuuti magama. Kaarel läheb hommikul ise körtsi Jaani otsima.Kui Jaan ärkab kuuleb peremehe häält kõrtsist ning ei julge sinna minna ja läheb selle asemel marti Imbi ja Ärniga jooksma aga teda ei võeta kampa. Kiltri lesk jagab poegadega viimast vara, kui tuppa tormab kodukäia ja nõuab liha, seda ta ei saa ja läheb lauta hobust sõõma aga selle peale saab ta peksa ja põgeneb metsa rebenenud lõuaga. Järgmine
ja mehed, kes ta Tartust Wirkhausi kaubahoovist ostsid, läbi linna tulid, pikad piitsad käes, ja Riia mäkke üles läksid, kari pasatskeid tänava ääres matside kodukootud riiete ja tolmuste kalavinskite kohta põlastavaid märkusi tegemas. Kuidas need talumehed, rõõmsad, et nende raske töö läheb nüüd palju kergemaks, Valge kõrtsis hobuseid söötsid ja liiku tegid, ja siis jälle hoolega läksid, sest tee oli pikk ja aega polnud raisata; kuidas nad Kintsli kõrtsi ööseks jäid ja veel liiku tegid, järgmise päeva keskhommikul katlaga uhkelt koju jõudsid ja hakkasid kohe sobiva masinisti järele vaatama. Need mehed olid kõik unustatud, keegi ei mäleta nende nimesid, ja katel, millelt nad nii palju lootsid, on ka omadega läbi ega pane enam kedagi imestama. Mida on veel rääkida katlast, kui nüüd ei pane enam aatomipommgi kedagi imestama, kuigi selle ehitusest enamik midagi ei taipa. Kas noodki, kadunud mehed, tookord katla töö
a. ja kohtus vaarvanaisa Jakob Rääskiga, kes sündis 1873.a. Iisaku kirikus jumalateenistusel. Jakob teenis alates 1892.a. 1917.a-ni vene tsaari armees 25 aastat, kus ta oli ohvitser. Paar abiellus 1901.a. Elene käis Soomes meest vaatamas ja elas seal mingi aeg, kuid peale lapse sündi kolis 1906.a. Eestisse, täpsemalt Jõugale elama. Jakob teenis Soomes edasi ja peale vene revolutsiooni 1917.a. tuli Jakob Eestisse tagasi ja elas perega 1917-1929. aastani Jõugal, kus pidasid väikest kõrtsi, mille hoone on tänapäevani alles. Perel oli palju raha. Hiljem ostis Jakob teenitud raha eest 1930.a. Iisaku mäele Lompituse talu, mis on 22 hektarit ja mis on praeguste järeltulijate valduses siiani. Nende poeg Rinaldo, minu vanavanaisa, kohtus 1933.a. Iisaku küla simmanil Elmeriis Kodisega (hiljem Rääsk), kes sündis 1933 aastal ja suri 29. Septemberis 1989 a. Paar abiellus 1934.a. Perre sündis 12. detsember 1935.a. esimene tütar
Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft 31.10.1632 15.12.1675 Vermeeri elust Pärineb Delftist. Isa oli kangur, kes pidas kõrtsi ja tegutses ka kunstikaupmehena. 1653. aastal abiellus Catarina Bolnesiga Goudast. 1655.a astus täieõigusliku maalijana Püha Luuka gildi liikmeks. Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri juures. Vermeeri elust Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas.
Teatri juhatuselt nõudis omajagu laveerimisoskust ja julgust, et tulla toime võlausaldajatega; näitlejatelt aga tõelist fanatismi, et mängida kuude kaupa, teadmata, millal tuleb palgapäev. Lisaks veel võitlus külmaga alatasa kütmata prooviruumides ja sagedased väljasõidud maakohtadesse, kuna Viljandis nappis publikut... Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja). Repertuaaris said sõnalavastuste kõrval oma koha ka operetid ja laulumängud. Andres Tukk lavastas operetid "Geisa" ja "Lõbus talupoeg", Armin Hunt laulumängu "Viinamäe Liisi". Muusikalavastused kujunesid küll populaarseteks, ent ei aidanud siiski kuigivõrd parandada teatri majanduslikku olukorda, kuna nende väljatoomisega olid seotud suured kulutused.
oli jaagupipäevaks oodata äikest. *Kombed, tavad Sellel päeval oli rangelt keelatud ketramine Rituaalseteks toitudeks olid odratangu või odrajahupuder. Sealiha, pea, jalad või külg. Punane õlu ja viin, 20. sajandil ka vein, mahl ja punased marjad. Päev oli eelkõige naiste püha. Naised pidid siis ilmtingimata punast veini jooma, see andis hea tervise ja pani põsed punama. Mehed võtsid siis kodused toimetused enda kanda ning lubasid naistel ja tütardel kõrtsi tantsu lööma minna. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Asteekidel( Mehiko pinnal elav rahvas) algab sel päeval pidustustega uus aasta. Inglased tähistavad jõulude lõppu nagu ka sakslased ja paljud teised rahvad. Küünlapäevast algas teenistuslepingute sõlmimine. Palgati aastasulaseid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
