Eesti kirjanduse ajalugu (0)

Sissejuhatavalt
Keskaja maailmas näitas viljakas maa jumala õnnistust, sp hinnati võõraste maade maa viljakust ja sp on need maa-alad kristlastele olulised ja sobivad.
Etnotsentrism - otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus – ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast.
Vastand metsik (naeruvääristatakse)  tsiviliseeritud (idealiseeritakse)
Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) – need rahvad vajavad abi ja järele aitamist – eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine.
Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj).
Borealism – Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks).
Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739.
-Eesti kirjakeel ja kirjandus tekib tõlkimise alusel (mugavdamine ja adaptsioon , peale sõna ja lause tõlgitakse ka teist kultuuri ja maailmavaadet . Tõlkeline loovus ).
Hans Susi ( sureb väga noorelt 1549 katku), õpilane 1546, pastor võttis enda juurde elama, tõlgib esimesed pikemad lõigud piiblist eesti keelde (see on LEGEND, kuid Ukus Masing uskus selle tõesse ja arvas et kõik teised tõlked lähtuvad sellest). Oli müstiline tegelane, loomingulise andega, oleks võinud saada esimeseks eesti luuletajaks.
3 alusteksti eesti kirjanduses: Piibel, katekismus, lauluraamat
Tuglas 1912 „ Kirjanduslik stiil“ 7. Köide 1996.
Toomas Liiv „Lauluraamatu tradistioon on aluseks laulupeo tekkele“ lauluraamat aitas mõtestada iseend, teadvustada end.
Georg Müller umbes 1570- 1608
Esimestes jutustustes domineerib kibedus ja pessimism. Pärast seda tekib filosoofiline selginemine (sõnastab inimelu põhilised filosoofilised küsimused. Lõpp masendusmeeleolus, hääbuv – ümbritsev maailm konfliktne ja traagiline.
Käsu Hansu (18. Saj) kaebelaul „Oh mo vaene Tardo linn“(lõuna-eesti keelne) tartu linna hävitamine põhjasõja ajal. Forseliuse seminari õpilane, hiljem Puhjas köster.
Suuri sündmusi eestis tähistati juhuluulega (kooli lõpetamine jne).

Eesti keelne valgustuskirjandus (18. Saj lõpp 19. Saj algus)
18. Saj euroopas levinud mõtteviis-ratsionaalsem maailmakirjeldus, teoloogilise asemel (Rousseau, Voltaire , Locke, Kant ). Pimedast Keskajast väljumine valgustatuse, teadmiste ja hariduse kaudu.
Arvelius , Friedrich Gustav, 1753-1806 Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse- Ramat : Söbbra polest , meie maa-laste heaks, ja nendele röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsaste öppiwad luggema.
Ludvig von Luce „Sarema Juttu Raamat“ 1807,1812
Otto Reinhold von Holtz „Luggemised Tallorahwa mõistuse ja südame juhhatamiseks 1817
Friedrich Wilhelm von Willmann „Juttud ja Teggud“ 1782
Neis saksa soost kirikuõpetajate ja haritlaste ramatutes praktilised näpunäited, vooruse kiitmine .
Poeetika:
Enamasti tõlkeline ja mugandatud
eesti külanarratiivi sünd, harimatu/rumal talupoeg vs „talurahva õnn“. Idealistliku kuvandi konstrueerimise katsed.
Loo tuumaks on moraal .
Tegelased lihtsad, naiivsed, mitte karakterid vaid märgid – sõnakuulelik laps, kõrtsmik. Hea vs halb
Stiililt lihtne , kujundivaene, vanatestamentlik, hüplev katkendlik.
Teemad: alkoholi liigtarvitamine, truudus mõisahärrale, töökus , tervishoid , majapidamise õp, tugevad sentimentaalsed mõjud. Allutamise funktsioon, võimu-kõne.
Kristjan Jaak Peterson 1801-1822, 22+3 luuletust
esimene luuletaja(kunstluule), avaldatakse alles 20. Saj. 1905 esimene „tõsine artikkel“temast-Gustav Suits. 1. Eesti keelele tähenduse andja, kõrgkirjanduse kontekstis, mitte lihtrahvast lähtudes. Eesti keele eluõigus. 2. Mütoloogia rajaja tõlkis soome mütoloogia alase teose saksa keelde. Pidas päevaraamatut (arutles kirjanduse üle, 3sokraatilist dialoogi, filosoofilised arutlused, küsimused jne). 4. Esseistika – ka riietusega väljendas rahvusmeelsust ja eraldumist saksast. Pikad juuksed – väljakutse märk, ebatavaline . Arutlus, kas oli tahtlik valik mulgi kuub , vb laenatud vaesuse tõttu sõbralt. Kasutab tekstis palju mina-kuju (kergelt enesekeskne ja nartsissistlik loomus), tugev isiksus.
Fr. R. Faehlmann 1798-1850
ennekõike arst
Pseudomütoloogia, müütiliste muistendite tsükkel.
Rahvaraamat -populaarkirjandus 18-19 saj (karskusteema, kõlbelised ideed, kannatava naise narratiiv
Jenowewa lood 19. Saj eestis loetuim (ka Kreutzwald kirjutas, oli populaarsem , kui Kalevipoeg). 1 aadlik keskajal läheb sõtta, jätab naise koju, Jenowewat püütakse võrgutada, ei nõustu. Mees mõtleb välja vale et naine pettis kokaga. Mõistetakse surma, viiakse metsa. Tapjatel pole südand tappa, jätavad metsa elama lapsega, nende tervis halveneb kannatavad, kitseke aitab last imetada, 7 aastat metsas, krahv satub nendega metsas kokku ja viib naise ja lapse koju tagasi. Ülekohus  karistus  õiglus ( psühholoogiline )
Lugejal vabanemine, eetiline. 20. Saj massikultuuris sama põhimõte, halvad saavad karistada rõhutab, kinnitab lugeja usku oma maailmavaatesse, samastumine. Jäädes vooruslikuks, andumata ihadele jõuad rahu ja õnneni.
Jenowewa esimene naispeategelane , naise temaatika esindaja . Kristlikult ju keha patu allikas, keha ei tohi tähele panna. Nendes tekstides räägitakse aga ihadest , füüsilisest tõmbest. Kreutzwald toonitab arstina looduslikku-loomulikku, osutab kehale (esimene keha teadvustamine ).

Unenäod= metatasand 19 saj kirjanduses, peegeldavad tundeid, mõtteid, seletavad elu, on tänapäevane viis kasutada mina-vormi ja läbi selle kirj mõtteid, 19. Saj nii ei kirjutata .
Robinsonaadid – Dafoe R Crusoe, eesti versioon –looduse ülistamine, üksi hakkama saamine, õnnetuse kogemuseks keeramine , jumala poolne heategu, loeti palju indiaanilugusid ( Toots kevades).
Eesti romaani algus
(NB:1860. 70. eesti luule esimene kõrgaeg).
Romanssilt, armastusloolt liigutakse üle romaani suunas.
Jaak Järv „Vallimäe neitsi“ (1.romaanina määrati alles 1960). Ei käsitle eesti asja tegelikkuses, sest peategelased sakslased . Jenowewa mõjutused, algsel romaanil hübriidsus vs algupära(ehk eestiline originaalne materjal).
(NB„Luigemäe Olli“ Jakob Kõrv (pealkirjaga vaeva ei nähta...) – plagiaat pr romaani järgi.)
-Ajaloo esitamist ei suudeta teha usutavaks, räägitakse nagu ajaloo õpik, fakte teksti kuivalt pistes.
Peaks olema sidus, kõik peaks vastama ajale (lauanõud, riietus jne). Vaja kirjeldusia ajastust, räägitav aeg peaks olema ära tuntav. Seda on vallimäe neitsi.
Vallimäe neitsi – juhtumuste romaan, melodramaatiline seiklusromaan mõnede ajalooliste aksessuaaridega. Kirjeldab Põhjasõja aegset Tallinna 18. Saj algus. Eellugu Marta vanemate armastusest 17. Saj lõpus ( Albert , Hilda).
Vilde (Külmale maale, Mahtra sõda, Prohvet Maltsvet, kuidas Anija mehed linnas käisid)1865-1933
-fiktsionaalse ja tegeliku vahekord selgelt esil (tuttavas ruumis ebatõenäoline tegeane, koht vms).
-armastus dramaatiline võitlus, milles peategelased kasvavad ja arenevad.
-romantism põimus realismiga
-eksiteerib neutraalne Euroopalik pilk nemad vs meie + neutraalne vaatleja(=Vilde enda vaade)
-prohvet Maltsvet(tuntuim mees külades 1860ndatel ! Karismaatiline, Juhan Leinberg) algab lindude dialoogiga kuuseladvas (neut. Vaatleja).
Tegelased: ajaloolised- õige nimega. Muudetud nimega, sündmustega vabalt seotud. Väljamõeldud tegelased („luulelt laenatud“-Vilde) – väljamõeldud esindavad tüüpilist käsitöölist, talupoega, külaelu, kuid ei oma peategelase rolli, loovad koondpildi.
Realistlik kirjandus eeldab ajaloo tundmist, eri allikate läbitöötamist (oli romantismis ebaoluline), Mahtra Sõja jaoks töötas läbi ajaloolised tekstid, viibis arhiivides, kasutas reaalsete inimeste mälestusi, kohtus nendega. Mittefiktsionaalsete ideede toomine romaani, reaalsuse efekt! Ajaloolised tagasivaated romaanides, miks said Mahtra rahutused üldse alguse, eellugu. Vene valitsuse majandussüsteemid, talupojad allutatud mõisnikele. Talupoeg oma maa ori – maa oluline talupojale, pärisorjus, teoorjus e töö tegemine maa eest, et teenida ära oma väike kehv maake. Ük kriitiline!!
Küla kujutamine 19. Saj II pooles
Eesti küla ük pärast Põhjasõda (vene võit rootsi üle), talupoeg kuulub mõisnikule, aadelkonnale, pärisorjus kuni 1816, edasi teoorjus. Küla teema kaudu tegelemine oma teemaga .(vastupidiselt jenowewa ja robonsonaadidele võimalus end otseselt samastada) Külakirjandus kui mõiste – levinud kogu euroopas, ei olnud eripärane Eestile. Kitzberg „Külajutud“ kogumik 1915.
Küla – 1. Romanitiline 2. Realistlik 3. Sümbolistlik(20. Saj algus), ekspressionistlik (Tuglas, Jaan Oks).
Esimesena kasutas külatemaatikat Jannsen (ei tohiks liialdada religiossusega, propageeris edasipüüdlikkust ja korralikkust).
(NB: Tõnu Õnnepalu Klaasveranda – baltisaksa vaade 20. Saj I pooles „Kõik me oleme pärit sakstest, mõisast“ sakslased oluline osa meie identiteedi vormimisest, geenid ja vaated segunevad)
Külapildi loomise viise (enamasti paralleelsed) : 1)vastandus (mõis vs küla, pimedus vs valgus, kehv põld vs vohav loodus, kultuur vs loodus) 2)hübriidus
-ressentiment ehk vimm indiviidi tasandil, eraldatakse mõisast, ollakse vastu (Võllamäe Päärn Mahtra Sõjas, kulmineerub rahutustega, vastuhakuga. Kirjanikud võimendavad väga hõõrdumist ja maailmade erinevust.
-hübriidsus, kaks maailma lootusetult kokku kasvanud, valitsev julgustab alluvat jäljendama enda moraali (hariduse kaudu talupoja suhtumise muutmine mõistvaks jne
Mõis=kultuur, aed, valgus
Küla=loodus, kehv põld, pimedus
Ühine=mõisarahvas –toapoisid, teenijad, vallakirjutajad, käsitöölised, haritlased e õpetajad, mõisasundijad (reeturi aspekt, olnud talupoeg, nüüd reedab)
Kitzberg „ Veli Henn“- eestlane on uhke olla, kadakasakslasi naeruvääristatakse. (keelte segunemine hübriiduse puhul), tüdruk õppis Tallinnas juuksuriks, tagasi tulles oli võtnud üle uusi kultuurilisi hoiakuid(valimatult), kokkuvõttes mõjub koomiliselt (K naeruvääristab, kujutab tüdrukut karikatuurina). Kadakasakslane (kate = hurtsik ), sakslase jäljendaja kommetes, keeles, välimuses jne.
Johanson kirjeldab alaväärsustunnet 20. 30l aastatel , idee et haridus kuulub sakslastele, seega haridus ka kadakasakslase tunnus, päritolu varjaine (nt arhiividest oma päritolu viidete kustutamine).
Raamat – kirjandus on näide sellest mis hübriiduse avab (Bornhöhe Tasuja „Eks sa ikka ogaraks lähed nende raamatutega“ külanaine Jaanusele). Kirjanduse-hariduse kaudu segunevad eestlased ja sakslased (lugemine seotud sakslastega, eestlastega külaidentiteet).
Alkoholi narratiiv
Kõrts – avalik ruum, kus kohtub mõis ja küla. Probleemikesksus (hirmutav, ametlik kirjeldus, toit ja jook lahus, see saab alguse reformatsioonijärgsest ajastust, katekismuse ja piibli mõjul) VS naudingukesksus (L-Euroopa, Vahemere regioon – igapäevane, meeldiv, toidukultuuri element).
Rahvameditsiinis viin ravib. Piiblis Jeesus muutis vee veiniks, alkohol nagu kõik muu on jumala, sobib ka talle ohverdamiseks. Kuid rõhutatakse ka alkoholi keeluideid. Liivi sõja puhkemine on alkoholi ja muude pattude tagajärg( Balthasar russow) eestis joovad kõik seisused jne.
(NB: 1890 koguneti Brüsselis et arutada alkoholi probleemi tema koloniaalmaades, eestit ei puuduta, kuid alkohol koloniaalmaade ük probleem.
Alkoholist rääkimine 1) moraliseeriv, patudiskursus 2) meditsiiniilne, kahjulikkus kasulikkus 3) sotsiaalne, kinnisuse vastu, rõõmu otsimine, kuid enamasti ei toimi.
Baer – eestlaste endeemilistest haigustest (doktoridissertatsioon)
klimaatilised tingimused (külm niiske) nõuavad organismilt palju, sp vaja ergutada keha alkoholiga. Põhjama rahvas püüdleb rõõmu ja avatuse poole, toores vaim saab aga osa vaid negatiivsest ja metsikust, möllavast rõõmust, ei suudeta piiri pidada, haritult juua. (sotsiaalne paradigma ).
„ Alutaguse elanikud väikest kasvu kuid täiskasvanud, emad hakkavad varakult lastele raviks viina jootma , mis kasvu kinni pannud “ – kirj võte, hirmutamine , shokiesteetika, väliste muutuste kaudu hirmutamine (keha deformeerumine alkoh tõttu).
Alkoholi diskursus lähtub suuresti kehast(alates 19 saj keskpaigast), ka psühholoogiline aspekt (meeltesegadus, deliirne seisund, kujutlused, karvased elukad) Nt Kreutzwaldi“Viina Katk“, metafoor viinakurat – äärmuseks hullus, inimene kaotab ratsionaalse sideme tegelikkusega. Vilde „Kondivalu kõrtsirahvas“, kondivalu pole neutraalne nimi.. abielupaar hakkab kõrtsi pidama , suhted purunevad, omanikud joovad, kõrts läheb põlema, naine läheb hulluks..
Alkohol kui haigus. Moraal =tervis, puhas keha, puhas vaim.
Sotsiaalne diskursus – viina tootmine, mõisa oluline tuluallikas, pika korstnaga viinaköök, kõrtsid, mis kuulusid mõisale, mõis rentis need kõrtsmikele, kelle palkasid.
Probleem – talupoegadele muutub alkohol kättesaadavaks, kuritarvitavad, joomisharjumused omakorda ohustavad mõisa majandust, kehv tervis, probleemid peredes , viimased rahad juuakse maha, mille arvelt sots olukord halveneb, tööjõud nõrgeneb. 18. Saj alguses euroopas levib karskusliikumine (levitavad pastorid, nt Põlva pastor), Mõis ei vaadanud sellele hästi, kirik sõltus mõisast, mõisnikud keelasid pastorile karskusvande levitamise.
Nt: Peter Manteuffel „ Villem Navi elupäevad“.
1839-40 Kreutzwald Viina Katk- 1. Eestikeelne teos, meditsiiniline aspekt (mugandused), viimase kahe teose keskmes eestlane, kes sakslaste teenrina käinud Euroopas(hübriidsus..) (Oluline – euroopa kontekst!), ühendatakse kõrts ja kuritegevus .
Kirjanduslik võte, kirjeldada midagi lagunevat, kehva (kõrtsihoone) vs ilusat ja viisakat (taluhoone kus alkoholi ei tarbita). Viinakatkus kõrtsmiku nimi laikõri, pakutakse välja pidada pulmad ilma akoholita (vau, uudne! utoopia).
19. Saj kirjanduses ei puudu kõrtsmiku kujutamine, enamasti negatiivses tähenduses: kriminaal, petis , valetaja. (NB nt soomes ei kujunenudki kõrtsivõrgustikku, viin valmistati kodus ja joodi ka kodus).
Kirik- õpetus keelu kaudu, mõisa teenistuses õige elu, võimu kõne (NB: algupäraselt on religioon mõeldud lohutamaks vaeseid, haigeid, alles pärast kaugeneti sellest ideest ja religioon sai oluliseks ka rikaste seas positiivse suunanäitajana).
Ratsionalism – uuendusmeelsed kirikuõpetajad, proovisid talupoegi harida, andsid nõu (Nt Põltsamaa kirikuõpetaja A. W Hupel raamatukogu seltsi eestvedaja , seltsielu elavdaja, aktiivne mees). Ka Kreutzwaldi vaated kirikule olid mõjutatud ratsionalistlikust teoloogiast.
Positiivne on see õpetus 19 saj kirjalikes tekstides – oli filosoofilise maailmavaate alus, selle kaudu otsiti vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele nagu surm, haigused, saatus. Ei olnud väga eristust ilmaliku ja sakraalse vahel, olid läbipõimunud ja seotud, ilmalikke probleeme selgitati läbi teoloogia.
Nt Kreutzwaldi „Mihkel Põllupapp“ – edukas talupoeg, majapidamine korrasja tulus. Rikas vs vaene (jumal rikka poolel), edukuse taga kirikus käimine. Protestantlik õpetus = töö = kapitalism. Jumal annab märku äravalitusest läbi su tegude õnnestumise (hea viljasaak jms), see vabastab inimese psühholoogiliset pingest ebaõnnestuda, motiveerib äravalituid veel suuremaid tegusid tegema (KAPITALISMI MOOTOR).
Max Weber „ Kapitalismi vaim ja protestantlik eetika “ .
Katolikes maades (hispaania, iirimaa , itaalia jne) teisiti, kuni 20. Saj lõpuni  pole nii praktiline.
Realism Realistlikus kirjanduses kirik sotsiaalne institutsioon . Kirik ja mõis esindavad ühte ja sama.
Vilde „Külmale maale“  lõpus lööb äike kirikutorni = kriitiline metafoor. Kirikuõpetaja kuju silmakirjalik , hoolimatu koguduse liikmete murede suhtes, ei ole abiks neile kes puuduses. Paks  kriitiline märk, jõukus, rahva teenitud rikkuse kaudu heale elule saanud.
Jutustus „Nende poeg“ 1904 . Eit ja taat sõidavad kodust kaugemale kirikusse, kus nende poeg jutlust peab. Kuulavad, kritiseerivad kui keegi jutluse ajal naerab või segab . Ootavad päev läbi, et saaks pärast jutlust poega näha, poeg ei leia aega ja vanemad lahkuvad õhtul. Idee et lapsed peaksid vanematele tänulikud olema. Kriitika pastori vastu, silmakirjalik, ei ela jutlusel lausutud õilsate sõnade järgi. Mõjuv jutt! (NB: Kirikuõpetaja muutunud seisuses).
E. Peterson Särgava „Paised“ kogumik kriitilisi jutte , nimes vihje külaelu paisetele. II jutustus „ Marjad silmas“ ehk 50% rumalust, 25% laiskust jne.. tegelane pastor(kuulsaim pastorikuju selle aja kirjanduses), eesmärk kuj kirikuõpetajat kellenagi, kes ei saa aru talupoja muredest, raskustest, elust (pastor ennekõike mõisniku teenistuses!). Pastor jõuab järelduseni, et eesti talupoeg on ise süüdi oma kannatustes, rumaluse ja laiskuse pärast.
-Eesti kirikuõpetaja praktiseerinud ja õppinud saksamaal, keeleprobleem.
-patronaazi õigus (eestkoste õigus), kirikuõpetaja valitakse mõisniku poolt.
Eesti soost üliõpilased õpisid põhiliselt arstiks või kirikuõpetajaks, kuid patronaazi õiguse tõttu ei saanud siin tööd, paljud läksid venemaale. (hübriidsus-eestlane jäljendas sakslast minnes pastoriks õppima)
Vilde „Prohvet Maltsvet“ e Juhan Leinberg. Tervikuna pühendatud usuelule, kirjeldas usuelu tingimusi ja arengut eelnevatel sajanditel (olukord hetkel, kui rahva usk kirikusse hakkab hajuma , otsitakse alternatiive nagu nt vennaste kogudus.) Maltsvetlased vs vennaste koguduse liikmed. Raamatu II pool pühendatud emigratsioonile (Krimmi tõotatud maale). Vilde suhe religiooni on kriitiline, tugevalt ateistlik , ei pea religiooni eriti oluliseks oma elus. Usu kirjeldused teadlikult kallutatud ja äärmuslikud (usk ei aita talupoegi, pidev ekstaatiline palvetamine ei jäta aega tööle). (NB: Uku Masing kritiseeris Vildet, et tal pole empaatiat usu vastu, et ta ei mõista pastorit ja on seega pime inimesena).
Orjus
kõrgem seisus peab alamat tahtmiste ja hääleta olendiks. Kujund: orjaahel, löög=vabaduse piiramine, liikumise piiratus.
- sunnismaisus , ei tohi mõisa maa piiridest lahkuda
-esimesed orjuse teemalised kujundid on rahvaluules, näiteks orjuslaul.
Kriitiline, neg suhtumine mõisnikku kui orjastajasse. Põhivõte on vastandus(poeetilisel tasandil keskne motiiv ). Mõisnik vs talupoeg, rikas vs vaene. Varanduslik ebavõrdus suunab suhtumist ja käitumist. Orjusega käib kaasas vägivald, karistus, peks . (Nt „Mahtra sõda“ „Vari“ „Tasuja“).
Märksõnu orjuse diskursuses: ahel, töö, vastandus, peks, karjed, nuut , kepp, keha, trauma , naine ja seksuaalne ärakasutamine, vägivallast lähtuv seksuaalne nauding , vastupanu, hääl, mäss.
Vägivalda ei pea näitama otse ja detailselt, piisab viitamisest, nt karjumine, piits . Paneb lugeja kujutlusvõime tööle. (Huvitav, sest tavaliselt ei ole orjal häält,õigusi, need saab ta siis nt karistamise situatsioonis, mitteverbaalses väljenduses..). Lugejale näidatakse tavaliselt alles vägivalla tulemit – katkist keha. Vägivalla tase olenes mõisnikust, oli leebemaid ja karmimaid. Vastandati veel vitsakimpu, karjumist, verd ilusale hommikule, päiksele.
Soospetsiifilisus – naine topeltallutatud, lisaks seksuaalne ärakasutamine. (Mahtra sõda - Opmann vaatab pealt, kuidas naist pekstakse, naudib), vägivallast saadav seksuaalne nauding.
Esimese öö õigus, mõisnik sai naise enne „ära proovida“ , kui talupojast abikaasa. Prohvet Maltsvetis kutsutakse naised mõisa (nii-öelda orgiatele)  ilmselt võimendus, ei pruukinud olla nii laialt levinud seksuaalne ärakasutamine.
Orjatöö kaudu näidatakse ühiskonnakriitikat. Koormiste täitmine, reeglid. Vastupanu orjusele ja mõisnikule oli nt varastamine, sabotaaz, sõnad, tööd tehes mitte pingutamine jne. Ülestõus ja mäss toonitab herolist tasandit e. Kangelaslikkust, kuid ka traagilisust, kritiseerib, annab teostele üleva, tähenduslikuma mõõtme.
NB! Kirjanduses on ka talupoegade seas hierarhia – sulased teopoisid, vaim e naisabitöölised, peremees.
Rahvus ja isamaa (indiviidide grupp ja territoorium )
E. Renan 1882 Sorbonnes peab etekande „Mis on rahvas?“, tema hoiakud: rahvas =ühine minevik , kokkukuuluvustunne olevikus, soov ja tahe ühisele tulevikule. (rahvuslik, vaimne hoiak).
-keel
-seadused
- etonüüm (rahvanimetus) „eestlane“
Jannsen pöördus esimese Pärnu Postimehe kaanel „Tere, armas eesti rahvas..“.
-rahvuslust levitab eliit , haritlased ja majandusega tegelevad isikud. Levitamise aluseks hariduse levitamine, suhtluse kasv, seltside tekkimine (laulu-raamatu-teatriseltsid). Seltsielu haripunkt – laulupidu .
On üks haritlaste, eliidi rühm (vähemus), madalamal astmel on koolmeistrid, koorijuhid, kelle kaudu saavad haritlased rahvuslust levitada, viia lihtrahvani. Oluline on koostöö eri rühmade vahel (koolmeistrid õpetavad Kalevipoega, ajalehed levitavad mõtteid jne..). Oluline ka mobiilsuse kasv, rongiliiklus jne.
Meie vs nemad vastandus jätkuvalt.
J. Hurt vaimu olulisus, kehtestamine, aluseks haritlaskond.
Jakobson – kultuuritegevusel peab olema poliitiline raam. Oluline on majanduslik areng.
Kirjanduses kujundite süsteem, mille pinnal luuakse rahvuslust. (rahvusliku mineviku idealiseerimine – Kalevipoeg, isamaa kõnede tsükkel).
Jannsen luuletus „Kus on mo armas isamaa“ tõlge saksa keelest, eestistatud  saksa romantismi kogemus. Eestlus kujuneb tugevate saksa rahvuslike liikumiste mõjul.
(NB:U. Masing – eestlaste õnnetus on tema ärkamisaeg – laenud konstrueerimine , dekonstrueerimine, jne .. eestluse rajamine võõrastele ideedele!).
Rahvus – maa-ala (minevik – fantastiline, olevik – reaalsus ). Oma vs võõras (võõrsilolek, süvendab isamaa ilu, tagasituleku tahe, isamaa igatsus – nt Koidula Kroonlinnas).
Kodukoht . Loodus (idüllilisus, vertikaalsuse rõhutamine, laulik kuskil kõrgel ja vaatab alla, all on idüll, ülevad vaated, kujundid, eepiline visioon ). Nt: Mihkel Veske luuletus : „Kodumaa“ 1880 (..Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt..).
(Võrdluseks Henrik Visnapuu „Päike ja jõgi “ 1951. Rootsis kirjutatud mälestused eestist ja kodust. Kritiseerib võltsi jäljendamist saksa mägiluulest, et eesti maastikule lisatakse talle mitteomased mäed..).
Mäe kuju peaks lisama eepilisust, suursugusust.
Eliit – välismaa kogemus, võõrsilolek, mille pinnalt luuakse luule, mille kaudu kantakse oma kogemus üle kogu Eesti rahvale (enamus ei reisinud ju kunagi). Kodu meenutuses: vanemate, tavade, lapsepõlve meenutamine , nostalgiline. Sotsiaalne (rahva)luule tuleb hiljem realismiga, klassi ja rahvuse võtmes.
Koidula 1843-1886. Ärkamisaja olulisim isamaa-luule. Motiveerib teisi luuletajaid . („Emajõe ööbik“-anonüümselt avaldatud). Eesti naiskirjanduse algus.
-armastusest rääkimine (18.19 saj ainult mehe vaatest, kui naised üldse kirjutasid, siis proosat ). Koidula armastus läbi sisemiste kirjelduste.
Koidula III temaatilist ideed:
1) priiuseluule (vastandub orjaaeg ja priius)- matmise motiiv ..mu isamaa nad olid matnud..varjusurmas olek(toob sellega sisse pimeduse, traagika , varasema idüllilisuse kõrval). Mulla-kujund, samuti uus lähenemine varasema realismi kõrval, kus muld oli see mis pani higi valama , tööd tegema. Muld=maa, mullast tulevad õitsvad lilled, kuid ka inimese keha saab mullaks .
2) isamaa seotuse lüürika 3) päevapoliitiline/publitsistlikum isamaa luule.
20.sajand
Intelligents, kes tunnetab uue vajadust (uus poliitika, kultuur jne). NOOR EESTI (aktiivne tegutsemine 1905- 1915) tõi pöörde senistesse põhimõtetesse, panid aluse moodsale kultuurile . Noor eesti avaldas 5 albumit liikmete teostega (1. Oli 1905). (NB: kättesaadavad kirjandusmuuseumi lehel). 1. albumi 1. pilt Kreutzwaldist, pealkiri tema teosest (..kaugelt näen kodu kasvamas ..). Prinditi soomes, sest eestis polnud piisavalt häid pildipiltnike (Gustav Suitsu maiste järgi).
-Rühmitus sai alguse õpilasseltsidest. 1. albumi nime järgi said ka nemad nime. Oli põhikoosseis + laiem ring kunstnike ja teatritegelasi. (põhi: Tuglas, Suits, Aavik, Grünthal-Ridala) väga noored asutades!
- Murrand kultuuritraditsioonis, sisuks teadlik lahkulöömine senisest baltisaksa traditsioonist ja seega ka seda immiteerivast romantismist . Panid rõhku ka Prantsuse, Inglise, Vene, Soome ideedele (saksa visoonile lisandus uus, euroopalik mõõde). Lugesid Nietzschet, Karl Marxi , Darwinit, Ibsenit, Tolstoid, Gorkit, vene sümboliste jne..). Aavik loeb ja tõlgib Baudelaire’i, Poe’d . ( Moto ju neil Olgem estlased, aga saagem ka eurooplasteks!).
- Nooruse ideaal, kui edasiviiv jõud, eristasid end konservatiivsusest, pessimistlikust maailmavaatest (noorus kohustab..üksmeelt ja ühistunnet on meil nii väga tarvis.. selle puudus on meie rahva needus..).
-Eesti kultuuriavalikkus oli killustunud
-noorus jõu ja energia ülistamine, ühiskonnas see seisukoht oli erakordne, sest vanemaid inimesi üldiselt austati ja peeti oluliseks.
- tekkis kirjaniku ja kunstniku amet (tänapäevases mõistes), enne oli kirjanikul teine amet, alles siis oli ta kirjanik. (Kreutzwald-arst).
-Suits tutvustab K.J Petersoni luulet ja olemust, tõstab nr 1 luuletajaks.
-Proffesionaalne kultuur = linnakultuur (samuti erinevus varasemast).
-Euroopa suurlinna kogemus (õpingud Pariisis, Münchenis).
(PS: Noor-eestilik hiljem nt Emil Tode „Piiririik“) (NB: Lutsu „Soo“ peategelase Toomas Haava kuju väljendab väga Noor Eesti kunstniku ideaali – noor kosmopoliidne. VS Janno-maamees, vanamoodne rahvusromantiline kunstiinimene).
-Noor Eestiga tekib eliidikultuur, mille eelduseks on haridus, mille kaudu saab suhestuda eri tüüpi esteetikaga (kultuuriline kirjaoskus ). Mõtestasid end eliiti kuuluvana.
-oluline vormi ja keele küsimus ja teadlikkus.
-esteetika ja erootika (Nt: Tuglas „Maailma lõpus“ „Felix Ormusson“). Keha tunnetus, muutunud suhe sellesse, huvitusid ka moodsast tantsust, korraldasid selle üritusi.
-olulisim siiski keel, uus kunst vajab uut keelt. (Johannes Aaviku keeletegevused). Eesti keelest vaja luua kultuurkeel, mis võimaldab ennast väljendada teiste tasemel. (NB: Aaviku keele kujutamisest loovad hea pildi tema tõlked Edgar Allan Poe õudusjuttudest).
-Aavik pooldas uue keele loomist, Tuglas keele traditsioone teataval määral rohkem.
- Noor Eestil oluline panus eesti filosoofilise keele kujundamisel
- raamat ka kunstiobjekt, tõusis raamatukujunduse tase (Nt Laikmaa pildid)
-lai huvi kultuuri eri ilmingute vastu (teater, tants, kujuav kunst).
-vanemat põlve häiris nende kosmopoliidne idee, ülbe ja arogantne hoiak. Samas olid nad üliolulised, eriti Tuglas, kes toimetas kirjandusseltside kallal
- 30.l hakati kirjandusest ootama rohkem rahvuslikkust ja realismi ( Noor Eesti kunagised ideed enam ei sobinud).
- Eesti Kirjanike Liidu kõrvale tekkis Eesti Rahvuslikkude Kirjanike Liit....
-40. 50.tel NSV alguse pool, noor eesti ideedesse suhtuti negatiivselt (peeti mandunud esteetikaks – Tuglas represseeriti, ei avaldatud, võeti ära aunimed, tõlkis varjunime all jne).
( hea raamat Noor Eesti kirjanduse juurde Ilmar Talve „Maapagu“1988). 2005 tähistati Noor-Eesti juubelit!
Tuglas
-oluline kriitiku ja kirjandusteadlasena, isegi rohkem kui kirjanikuna, kuigi oli viljakas kirjanik, seda eriti nooruses
- Jaan Undust on uurinud teda kõige rohkem
-Novellides maailma nägemise ühtsus, läbivad kujundid, motiivid
- Sümbol(tõde)tajuprotsess reaalsus
„Popi ja Huhuu “ isand istub ja liigutab käes nööri otsas olevaid helmeid, koer Popi tunneb nende lõhna ( koera olemuses lõhnataju ju oluline..). Palju meeltetaju – värvid (punane pihik, must kuub, valgus), lõhnad, hääled. Tihendatud maailm tuleb esile sümbolite kaudu. Isandal pole pärisnime, sest pärisnimi on märk reaalsusest, mis pole novelli perspektiivis oluline.
-Tuglase loominguline printsiip – „omapäraselt mõistetud sümbolism“ lõi oma viisi olemasolevatest vooludest .
-Arvas : Müüt kui uus ilukirjanduslik zanr, arvas et müüdi loomine aitab inimkonda , manifesteeris müüti.
-Minatunnetuse põhjas mingi arhetüüpne kogemus (kollektiive ühtsus) ja seda väljendavad müüdid, need kõnetavad iga aja inimesi!
(vahemärkus: Nipernaadi on eesti versioon Ibseni „Per Gynt “ist). Ehk universaalsed teemad, tõed, ideed, mis on üleajased, omavad alati tähendust.
-Tuglas kirjutas üleajaseid novelle, kasutas ja tõlgendas erinevaid müüdi osi (tegelased, olukorrad jne).
-eeskuju oli Nietzsche , eriti „Nõnda kõneles Zarathustra“ – iraani müüdi järgi, luges saksa keeles
Nietzsche filosoofia idee – võimutahe e. Kogu elav loodus tahab võimu, ka murulible, kui ta ksvab maast välja. Jumalata maa mõte – inimene peab elama kogu elu nii nagu selle kõige intensiivsemal hetkel.Peab koguaeg andma endast maksimumi ! Elu on vaid hetk. Ahv –inimene, kui inimene arenes ahvist , peab ta ka edasi arenema – üliinimeseks! Saama selleks, kes asendab jumala, astuma jumala asemele. (jumal on surnud!).
Tuglast paelus ka N idee inimese ja jumala/isanda/saatuse vahekorrast.
-ta teostes ka N-likke elemente. Nt vaade ülevalt mäelt, mis ka Zarathustras, (sarnane motiiv rahvusromantismile, aga N ja Tuglase idee teine, ei näita ühtekuuluvust, vaid vastupidi, kõrgem tunnetustasand, eraldatus, see milleni mass ei küündi).
PS: Kaplinski „Ma olen madalal sündinud, kuid madal pole minu kodu..“.
- kuradi, saatana idee (nt novell „Poeet ja idioot “- esseistlik, vähe tegevust, kuid sisaldab Tuglase ideid, et jumala usk on nõrgem. Üliõpilane proovib Ormussonile müüa ahvi skeletti, mida too ei taha, aga kobras ta kõrval palub osta, sest tal on krutsifiks, aga jumalt pole. Ostab ja kaob.), seostub müütilise kuradiga .). Ahv ehk jumal (Kristus kui inimese eellane, madalamal tasemel).
Popi ja Huhuu – isand kui jumal, ahv võtab tema koha üle, Huhuu valitseb kurjuse ja vägivallaga, kuid see viib hukatuseni, maailm variseb kokku (viide: hävingumüüt, I MS puhkemise allegooria nt..).