väikese katekismuse kirikulaulud, katkendid evangeeliumidest, epistlitest jms); · 1637. a. andis välja I eesti keele õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde". Bengt Gottfried Forselius: · KOOSTAS lihtsustatud kirjaviisiga AABITSA; · lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele, peagi sai tema rakendatud kirjaviis üldkasutatavaks; · lõi Õpetajate Seminari. Reiner Brocmann: · sakslane, antiikkultuuri professor ja kirikuõpetaja; · kirjutas ladinakeelse pealkirjaga pulmalaulu, mis ilmus trükis I eestikeelse luuletusena 1637. a. Friedrich Willmann: · Saaremaa pastor; · Tema poolt kirj. üks esimesi ILMALIKKE JUTURAAMATUID avardas eesti lugeja maailmapilti ja teadmisi antiik-, kesk-, ja renessansiaja kirjandusest pärinevaga -> kasutusel ka LUGEMIKUNA; · Ühena esimestest tutvustas RAHVALUULET ILUKIRJANDUSE KAUDU.
Reiner Brocmann Oli pastro, juhuluuletaja ja tõlkija. 1637. Aastal avaldas ta esimese teada oleva eestikeelse pulmalaulu. Reiner Brocmanni elukäigu ainetel on Herbert Salu kirjutanud romaanid "Lasnamäe lamburid" (Lund 1978) ja "Siiditee serval" (Lund 1986), mõlemad romaanid koos ilmusid aastal 2000 (Eesti Raamat, Tallinn) Eesti romaanivara sarjas. Käsu Hans Käsu Hans oli eesti luuletaja ning günekoloog ja kooliõpetaja. Hans kirjutas arvatavasti umbes 1708. aastal Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise lõunaeestikeelse kaebelaulu "Oh! ma waene Tardo Liin..." (Käsu Hansu nutulaul). Oma aja kohta kunstiliselt mõjukas isiksustatud monoloog säilis rahvasuus. Varaseim üleskirjutus pärineb aastast 1714 pastor Johann Heinrich Grotjahnilt Tartu Jaani koguduse meetrikaraamatus. Trükis ilmus monoloog 1902. ...
laule. Teine, ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (,,Juhatus eesti keele õppimiseks" 1637), ei sisalda süstemaatilist grammatikat, vaid juhatuse eri vormide või konstruktsioonide moodustamiseks ning sõnastiku. 17.s ilmub veel eri autorite grammatikaid (Hornungi oma reeglistab vana kirjaviisi) ja J. Rossihniuse lõunaeestikeelsed evangeeliumid, epistlid, katekismus. 5. 1686 ,,Wastne Testament" 1739 Piibel 6. Eestikeelne juhuluule. Reiner Brocmann, Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor, kirjutas sakslastest linnakodanike pulmapidudeks frivoolsevõitu õnnitluslaule. Puhja köster ja koolmeister Käsu Hans kirjutas eestlastest lugejatele 32-stroofilise kaebelaulu Tartu põlemise ja inimeste küüditamise järel jeremiaadi "Oh, ma vaene Tarto liin". 7. Valgustusaja alguses 18. s Tartu ülikool ei töötanud ning õpetlasedki olid Eestist lahkunud. Alles 1802. a
(TÄHTUS: Piibel fikseeris ja ühtlustas eesi kirjakeele ja viisi, mis tugines põhjaeesti murdele) Kunstluule alglätted on kirikulaulus. Usupuhastus andis laulmisele koraali näol jumalateenistuses keskse koha. Ajapikku sugenes krikulaulu kõrvale ka eestikeelne ilmalik luule, mis sai alguse juhuluulest. Juhuluule on mingiks kindlaks sündmuseks kirjutatud luule Silmapaistvamaks värsisepaks sai Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor, Reiner Brocmann. Ta omandas barokkluule maneeri. Parim juhuluuletus on 1637 ,,Carmen Alexandrinum"- Peigmehe kiitusele järgneb pruudi ilu ülistus. Siis kirjeldatakse mõrsja isa rikkust. Laulik soovib noorpaarile jumala õnnistust ja palju lapsi. Lõpuks kujutatakse mõrsja saabumist oma mehe majja. Käsu Hansu Kaebelaul- eestlasest autor on kirjutanud eestlasest lugejale. Teos peegeldab Vene valitsusaja tumedat algust Eestis Põhjasõja päevil. Tegemis on Puhja
Tekstinäide Wanradti ja Koelli katekismusest: Nynda muysta se kolmandes palwe. Armas Issa erakeelda synu arman tachtman kaes/ medy lehasen kuryan tachtman/ ’Armas Isa, keela oma armuliku tahtmisega ära meie lihalik kuri tahtmine ..’ II Ebaühtlase kirjaviisiga kirikukirjanduse aeg 17. sajandil. Esimesed mahukamad ja laia levikuga kiriklikud trükised. Kirjaviis varieerub autoriti, on ülemsaksapärane. Sakslaste viljeldud eestikeelne juhuluule (Reiner Brocmann, Heinrich Göseken, Georg Salemann). Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: 1600–1606 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja Georg Mülleri 39 käsikirjalist jutlust. 1632–1638 Heinrich Stahli mõjuka kirikukäsiraamatu „Hand- vnd Haußbuch” neli osa. 1641–1649 Heinrich Stahli jutlustekogu „Leyen Spiegel” kaks osa. 1662–1667 Christoph Blume neli kiriklikku raamatut. Esimesed eesti keele grammatikad, mis olid mõeldud kirikuõpetajatele eesti keele tutvustamiseks:
Õigekirjareegöid ei olnud siis veel järjekindlad. Vana kirjaviis- e forseliuse kirjaviis. Praegune kirjaviis erineb vanagast häälikupikkuse märkimises. 17 saj loodud vana kirjaviis oli järjekindel, kuid ei märkinud häälikupikkuseid täpselt. Piibli tõlkimine eesti keelde- murdeerinevuste ületamisel ja ühtse kirjakeele kuj sai määravaks eesti keelse piibli ilmumine 1739a. pika tõlkimistöö põh olid sõjad, katkud ja tulekahjud. Töö juhiks oli brocmann. Pärast tema surma jäi tõlkimine soiku ja arvatakse ,et kohu käsikiri läks katku ajal kaotsi. Uue hoo sai tõlkimine 1678, kui Liivimaa uueks kirikujuhiks määrati J.Sischer. 1686a ilmus lõunaeestikeelne UT, mis trükivalgust nägi. Põhjassõda tõi piibli tõlkimisse uut hoogu, sest paljud tõlkijatest, kes muidu hajutamatult oma kogudustes eladisd, kogunesid tln'se sõjapakku. 1706.a valmis põhjaeestikeelne UT käsikiri.Ut ilmus 1715a
Aja jooksul muutus kiriku lauluraamat eesti talupoja elus üha tähtsamaks ja temast tuleb otsida ka eesti kunstluule algust. On andmeid, et Tallinna linnakooli eestlasest õpilane Hans Susi tõlkis kirikulaule juba 16. Saj keskel. Juhuluule Ajapikku sugenes kirikulaulu kõrvale ka eestikeelne ilmalik luule, mis sai alguse nn juhuluulest. Seoses gümnaasiumide ja trükikodade asutamisega kujunes rida haritlaskoondisi, kus luuleharrastus levinud omapäratsev barokne luule. Reiner Brocmann Silmapaistvam värsisepp Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor, P. Felmingi sõber Johann Heinrich Rosenplänter Silmapaistvam estofiil. Oma nime on ta jäädvustanud eesti vaimukultuuri kogumise, tundmaõppimise ja publitseerimise algatajana. Selleks asutas ta ajakirja ,,Beiträge". Ajakiri, kuigi saksakeelne, oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probleemidele. Avaldati suur valik rahvalaule ja jutte. ,,Beiträge" pani aluse ka eesti
· Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor Reiner Brockmann. · 1637. · Saksa rahvusest adressaat. · Pulmalaul. Lõpus eesti keele ülistus. · Trükiti pulmalehes. · Mis esteetilist voolu esindas Flemingi lamburiring (ehk mis otstarbel lamburiring eestikeelset luulet harrastas)? Kes sellesse kuulusid? · Barokk. Pulmalaulud. · Tallinna gümnaasiumi professorid Timotheus Polus, Heinrich Arnincj, Reiner Brocmann jt. · Kes on esimene teadaolev eestlasest (juhu)luuletaja? Mis tekst, mis aasta, millest räägib? Kuidas levis? · Käsu Hans. · ,,Oh! ma vaene Tardo liin!" · 1708. Säilis rahvasuus, esimene üleskirjutus 1714, trükis 1902. · Kaebelaul sõjas kannatanud Tartu linnast. · Levis laialt rahva seas. · Kas need kaks juhuluuletust paistavad maarahvale kättesaadavate olnud rahvalaulu ja kirikulaulu taustal Teie arvates erandlikud või mitte
Ka Eestis juurdus see traditsioon. Ennekõike oli see saksakeelne. Juhuluule materjali hulka kuulub ka nt ladina-, kreeka- ja rootsikeelseid tekste. Pulmaluule traditsioon oli 17.saj algul elav. Tekste on palju, aga 1760ndatest hakkab hääbuma, sest tsensuur keelab (ilmalikud teemad, nt seksuaalsus). Juhuluuletraditsioonis kirjutatakse ka esimene eesti kunstluuletus. Esiplaanil pole vaimulik idee, vaid üldisemad esteetilised põhimõtted. Tallinna gümnaasiumi kreeka k professor Brocmann kirjutas I kunstluuletuse, kes keeleõpetamise ja klassikaliste tekstide tutvustamise kõrvalt kirjutas ka palju juhuluulet. Ta kirjutas nii ladina-, saksa- kui ka eestikeelseid luuletusi. R. Brocmanni „Carmen Alexandrinum…“ on pulmalaul, mis õpetab noorpaari elama jumala nimel. Ladinakeelne pealkiri sisaldab nime Opitz – 17.saj oli saksa kirjanduses oluline Martin Opitzi luulekäsitlus, mille kaasaegse käsitluse keskmeks oli tungiv soovitus kasutusele võtta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
