kirikliku, vaimuliku maailmavaate mõjusid. Katekismuse, lauluraamatute jms diskursusele lisandub uus – mõtlemine. Ainuüksi jutluseraamat ei vii rahvast õnneliku eluni, vaid lisada tuleb mõtlemine – talupoeg tuleb õpetada mõtlema ja ta praktilist elujärge parandada. See on süntees moralistlik- didaktilise ja praktiliste nõuannete vahel, ilmalike ning vaimulike teemade vahel. Valgustuskirjandus pole Eesti kirjanduses kanooniliselt kinnistunud, seevastu Käsu Hansu kaebelaul on. Valgustustekstid on kanooniliselt vähetähtsad, sest pole kirjanduslikult kõrgel tasemel. Tekstide 6 eesmärk on olla pigem õpperaamat ja praktiliste elujuhiste käsiraamat kui kirjandus. Didaktilise valgustuskirjandusega saab alguse eestikeelne proosa, jutulooming. Eesti valgustuskirjanikud: 1. Friedrich Gustav Arvelius „Üks Kaunis Jutto ja Õppetuse Ramat“ (1782), 2
annaabi.ee 
