EKA I (0)

Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.)
Keel –Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS.
Maiskondlik – Jaan Undusk , Liina Lukas .
90ndatel algas vaidlus kaanoni üle
1996 traditsioon ja pluralism
1997 Tiit Hennoste
98/00 Epp Annus
1999 muutuste mehhanismid
2007 Linda Kaljundi
2008 Rahvuskultuur ja tema teised
Kirjanduslugu – kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv .
Kirjandusajalugu – tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike.
Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid .
Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks.
Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast , teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu.
Kirjanduslugu kui žanr peab paratamatult oma ülesandeks seadma kirjanduskaanonite loomise – Annus.
Nn traditsioonilise lähenemise kriitika: keelekeskne, baltisaksa kirjanduse väljajätt, ärakasutamine. Baltisaksa kirjandus just kui kaoks niipea, kui tekib eestikeelne kirjandus.
Mis on kaanon ?

• Eeskiri, reeglid, norm.
  
• Religioonis: pühaks tunnistatud teoste kogum.
  
• Muusikas: laul, milles kõik hääled laulavad üksteise järel sama viisi.
  

Tiit Hennoste:

• Teadlike valikute tulemus.
  
• Kaanon ei ole objektiivne – lähub ideoloogiast.
  
• Kaanonit püütakse säilitada.
  
• Kaanon on võrk suhteid.
  
• Laiem mõiste kui kirjandus.
  
• Seotud pedagoogika muutumisega.
  
• Kesksed ja marginaalsed teosed/autorid/ voolud .
  

Eesti kirjanduskaanon hakkas kujunema ajaloo tugevas mõjuväljas, olles tugevasti seotud rahvusliku identiteediga.
Kirjeldada eestlaste ja Eestimaa kuvandit vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemisest“, Bartholomaeus Anglicuse „De proprietatibus rerum “, Henriku Liivimaa kroonika).
Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt .

• Roomlasest ajaloolane Tacitus nimetas Läänemere piirkonnas elanud hõime aestii või aestui. Ilmselt pidas ta silmas siiski muinaspreisi hõime.
  
• Germaanlaste päritolust ja paiknemisest.
  
• Soosiv suhtumine eestlastesse, põlglik soomlastesse.
  
• Skandinaavlaste saagad. Nt Guta saaga: Eistlanz, Eistland.
  
• Vene kroonikad Peipsi järve järgi (Tšuskoje ozero): tšuudid
  
• Araabia reisimees ja geograaf Idrisi 1154 – Astlanda .
  
• Saxo Grammaticuse kroonika „ Gesta Danorum“ – eestlased olla Ölandil enne lahingusse minekut laulnud. 1170 – varsaeim teade eestlaste rahvaluulest ja selle esitamisest.
  
• Henriku „Liivimaa kroonika“ – eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. sajandi algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm.
  

Keeleajaloo seisukohalt olulised isiku- ja kohenimed ning laused .

• „ Liber Census Danae “ (u1240) – umbes 500 Põhja-Eesti kohanime.
  
• ??? Bartholomaeus Anglicus „De propretatibus rerum“ 1240–1245.
  
• Liivlastest, varasemast usundist (tulekultus, päikesekultus, elu pärast surma). Sakslased vabastasid eestlased deemonite väärusust.
  
• Reval on väike kehv provints, Virumaa – rohumaa...
  
• Rahvas varem metsik ja toores, nüüd taanlased ja sakslased.
  
• Vrd: Jakobsoni „Kolm isamaa kõnet“
  
• Enne õitsev rahuaeg , kolonisatsioon hävitas kultuuri. Valguse-, pimeduse - ja koiduaeg .
  
• „Liivimaa vanem riimkroonika“ 13. sajandi lõpust – läbilõige sajandi sündmustest, keskseks läti hõimude alistamine.
  
• Bartholomeus Hoeneke „Liivimaa noorem riimkroonika“ ( 1348 ) käsitleb 14. sajandi algupoole sündmusi. Eriti kaalukas Jüriöö ülestõusu kirjeldus.
  
• Balthasar Russowi „Chronica der Prouintz Lyfflandt“ ( 1578 , täiendustega 1584) pakub teavet 12. sajandist alates, kuid käsitleb rohkem oma kaasaega.
  
• Meri „Hõbevalge“ ja „Hõbevalgem“ – alternatiivne eestlaste euroopalikkuse müüt.
  
• Johannes Reineri „Liflendischer historien negen boken“ on teatud mõttes paralleel B. Russowi kroonikale, kuid jäi käsikirja. Edastab Liivimaa noorema riimkroonika kadunud algteksti põhisisu.
  
• Thomas Hjärne „Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte“ 17. sajandist. Selle kaudu selgub mõndagi toonaste eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest.
  
• Christian Kelchi „Liefländische Historia “ (1695). Arvestab varasemaid kroonikaid, linnaarhiividest leitud materjale ning esitab oma tähelepanekud eestlaste lootusetust olukorrast. Tema kroonika kaudu pääseb esmakordselt trükki eesti rahvalaul.
  

Läti Hendriku ja Balthasar Russowi kroonikad:

• Idee.
  
• Sakraalsus – mõlemad Jumala auks.
  
• Mis on võim?
  
• Kolonisaator? – Sakslased.
  
• Suhtumine türklastesse kui ristiusu pärisvaenlastesse – BR.
  
• Mis on sõda, mis on vägivald?
  
• Hendrik lihtsalt kirjeldab.
  
• BR taunib seda, sest on ise selle sees.
  
• Tekstide muutumine hilisemates interpretatsioonides? – Mõlemaist saavad 19. sajandil tüvitekstid.
  

Kolonialism :

• Kõrgaeg 15.–19. sajandil. Seostub ennekõike Euroopa renessansiaegse ekspansiooniga.
  
• Koloniaalmudel euro-tsentristlik: binaarne suhe Euroopa vs muu maailm. Tsiviliseeritud ala ja teda ümbritseva perifeeria suhe.
  
• Koloniseeritud subjekti iseloomustatakse kui teist.
  
• Kolonialismi mimikri - koloniseeritavad vastandavad end kolonisaatoritele, kuid võtavad neilt mudeli üle.
  
• Ambivalents – pidev pinge mingi asja ja tema vastandaja vahel. Koloniseeritava suhe kolonisaatoriga ei ole kunagi puhas opositsioon , vaid ambivalentne ja keerukas: põhineb vastasseisul ja külgetõmbel.
  
• Hübriidsus – Komi K, Bhabha „Third Space of Enunciation“. Kolonisaatori ja koloniseeritava suhted on vastastikuses sõltuvuses, mistõttu kultuuri puhtusest või hierarhiast rääkimine on mõttetu.
  
• Mimikri – kolonaalpoliitika eesmärgiks on üldiselt koloniseeritava ergutamine matkimaks kolonisaatorit. See loob ka sarnasust, karikatuuri ja ähvardust. Pigem vahend kuidas lihtsamaks teha olude sunnil tekkinud tava.
  
• Õigustatud rünnak ristimiseks.
  
• Kroonikad on alati kellegi huvides kirjutatud.
  

Primo Levi
Liivimaa Henriku kroonika ja Balthasar Russowi „Liivimaa kroonika“. Vastata lühidalt kolmele küsimusele:
a) Mille poolest need omavahel sarnanevad ja mille poolest erinevad? (Kirjutamise aeg ja sündmuste kontekst. Kelle huvides on kirjutatud? Autori hoiak, sh kohalike suhtes.)
- 1180ndad–1227; 1578, täiendustega 1584.
- Eestlaste alistamine ja ristimine ; eestlaste ajalugu alates 12. sajandist, kaasaeg .
- Matsid ; veidi rahvalähedasem.
b) Missugusele 19. sajandi eesti rahvust loovale tekstile saab Henriku kroonika üheks oluliseks aluseks? Kuidas selles algteksti kasutatakse?
- Jakobsoni „Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg“.
- Algteksti kasutatakse valikuliselt oma ideoloogiat toetavana.
c) Missugusele 19. sajandi lõpu ajaloolisele romaanile saab aluseks Russowi kroonika?
„Vürst Gabriel“
Esimesed eestikeelsed tekstid. Lühidalt: mis aastatest pärinevad, miks kirjutati ja mida sisaldavad

• Kullamaa käsikiri:
  
• 1524 –1534.
  
• Luterlus -: rahvakeelsed jutlused .
  
• Üksikud eestikeelsed palved ( Pater Noster, Ave Maria, Credo) ja fraas Whamkayra nynck yotoraa Wayack monnest to(nz)ull pastust.
  
• esimene eestikeelne raamat:
  
• 1525 .
  
• Jutluste pidamiseks.
  
• Eesti-, läti- ja liivikeelsed missatekstid.
  
• Wanradt - Koelli katekismus :
  
• 1535.
  
• Kirikumeestele jutluste pidamise hõlbustamiseks.
  
• Usuõpetuse käsiraamat. Sisus kõrvalekalded ortodoksest luterlusest. Alamsaksakeelne järelsõna murrete kohta.
  
• Georg Mülleri jutlused
  
• 1575– 1608 .
  
• Jutustused, ms on ümber kirjutatud selleks, et visitaatorid saaksid anda hinnanguid tema panusele kirikutöös.
  
• Võtavad ainese piiblitsitaatidest aga lisavad märkmeid ka kohalikust elust ja enda mõtetest.
  

Eesti kirjakeele kujunemine. Lühidalt:

• Kelle kirjaviisianarhiat korrastavale grammatikale tugineb varane, saksapärane kirjaviis ? Millal see grammatika ilmus, kellele oli suunatud?
  
• Ladina ja saksa.
  
• 1637.
  
• Sakslastest kirikuõpetajatele.
  

Kes ja mis perioodil lõid vana kirjaviisi? Kelle tarbeks?

• 16.–17. sajandil. Stahl, Forselius, Hornung.
  
• Baltisaksa kirikuõpetajad jutluste pidamiseks rahvakeeles.
  

Kelle juhtimisel valmib täielik eestikeelne piiblitõlge? Mis aastal? Mis kirjaviisis? Kummas põhimurdes?

• Hornung, Gutsleff, Helle.
  
• 1739.
  
• Vanas kirjaviisis.
  
• Põhjaeestikeelne.
  
• Millal kujuneb nn uus kirjaviis, kelle juhtimisel, mis eeskujul?
  
• 19. sajandi keskel - 1843.
  
• Eduard Ahrens .
  
• Soome kirjakeele eeskujul.
  

17. sajandi ja 18. sajandi alguse ( juhu )luule

• Mis on juhuluule?
  

Autori poolt kindlale adressaadile mingiks tähtpäevaks kirjutatud luuletused. Salongi- ehk tarbeluule, perekondlike ning seltskondlike sündmuste puhuks kirjutatud värsid, pühendusluule.
Lääne-Euroopas levisid eriti 14.–18. sajandil. Eestikeelsele juhuluule harrastusele andis tõuke saksa poeedi Paul Flemingi korduv viibimine Tallinnas.

• Mis on esimene teadaolev eestikeelne (juhu) luuletus , kes kirjutas, mis aastal? Mis rahvusest adressaadile? Millest räägib? Kas levis?
  
• „Opitzi poeetikareeglite järgi loodud eestikeelne laul aleksandriinis“.
  
• Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor Reiner Brockmann .
  
• 1637.
  
• Saksa rahvusest adressaat.
  
• Pulmalaul. Lõpus eesti keele ülistus.
  
• Trükiti pulmalehes.
  
• Mis esteetilist voolu esindas Flemingi lamburiring (ehk mis otstarbel lamburiring eestikeelset luulet harrastas)? Kes sellesse kuulusid?
  
• Barokk . Pulmalaulud.
  
• Tallinna gümnaasiumi professorid Timotheus Polus, Heinrich Arnincj, Reiner Brocmann jt.
  
• Kes on esimene teadaolev eestlasest (juhu)luuletaja? Mis tekst, mis aasta, millest räägib? Kuidas levis?
  
• Käsu Hans.
  
• „Oh! ma vaene Tardo liin !“
  
• 1708. Säilis rahvasuus, esimene üleskirjutus 1714, trükis 1902 .
  
• Kaebelaul sõjas kannatanud Tartu linnast.
  
• Levis laialt rahva seas.
  
• Kas need kaks juhuluuletust paistavad maarahvale kättesaadavate olnud rahvalaulu ja kirikulaulu taustal Teie arvates erandlikud või mitte? Aga baltisaksa mitmekeelse juhuluule traditsioonis?
  

Käsu Hansu luuletusel ei ole midagi ühist ei kenitlevate või frivoorsete pulmasalmikutega, koraaliliste matuselauludega ega õpetatud luule traditsioonide järgi loodud dedikatsioonilauludega. Nii ei ole ka alust käsitleda seda teost koos muulastest autorite juhuluulega (JL)
Laulu autor on tundnud rahvakeelt, toetunud rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormile. Laul levis laialdaselt ka rahvasuus (variandid).
Käsu Hansu „nutulaulu“ teemad ja moraal

• Tema laul käsitleb Põhjasõja sündmusi 1704–1708 Tartu linnas. Autori hoiak on Rootsi poolt toetav ja Vene vägede rüüstetegevust tauniv.
  
• Vene väed on karistus Jumala käest. Vrdl BR suhtumist , mis oli suht sama.
  

18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad F. W. von Willmanni „Juttud ja Teggud“ näitel.
Ratsionalistliku mõttelaadiga.
Küllaltki kriitiline kõrgemate seisuste suhtes, kuid jääb siiski feodalistliku süsteemi raamidesse. Sõnastusstiililt lihtsakoeliste lugudega püüab ta eeskujuks seada jumalakartlikku, usinat, kainelt kaalutlevat ja sõnakuulelikku inimest, taunides samas kadedust, salakavalust, tigedust, ükskõiksust jumalasõna suhtes, alkoholi pruukimist jms.
Pea iga jutu lõpus on õpetus, mis toob välja selle loo moraali.. Nt jutus ’Koer lihha tükkiga’ on juttu sellest, kuidas koer näeb vees liha peegeldust ja pillab liha vette, püüdes suuremana näivat liha peegeldust püüda. Õpetus manitseb rahul olema olemasolevaga, mitte lollakaid varjusid taga ajama.
Paljudes lugudes inimeste asemel loomad, kellele omistatud arhetüüpsed tegelaskujud kannavad loos vastavat rolli.
’ Konnad ’ manitseb oma mõisaisandaga rahul olema.
Jumalakartlikkus samamoodi.
Kattuvad lood Manteuffeliga: ’Koer ja lihatükk’, ’ Rebane ja kaaren’.
„Inkle ning Jariko“, „Jürri ja Elts “
Mõistatused ja õpetused.
Valgustuslik kirjandus

• Mis on valgustus ja valgustuskirjandus?
  

Valgustus – ratsionalistlik uusaja filosoofia, mille põhiideeks on mõistus. Usk, et teadmiste levitamise kaudu on võimalik ühiskonda muuta, selle korraldust parandada.
Kirjandus peab levitama vaimuvalgust. Humanistlikud ideed. Vormilt nõutakse selgust, reeglipära, harmooniat.

• Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus?
  

18. sajandi II poolel.

• Nimetage olulisemaid eesti valgustusliku kirjanduse esindajaid ja nende teoseid.
  

O. W. Masing, F. R. Faehlmann , F. R. Kreutzwald , J. V. Jannsen …
Palun kirjeldage lühidalt mõnd loetud valgustuslikku teost: mida sisaldab, missugune
on autori hoiak lugeja suhtes jne.
Willmanni „Juttud ja teggud“

• Õpetlikud ja moraliseerivad lühijutud, õpetused mesilaste pidamiseks, sentimentaalne cräp „Jüri ja Elts“.
  
• Autori hoiak on isalik. Ta manitseb ja õpetab, ometi jääb ta ise feodaalsüsteemi piiresse ja ei hakka teoses talupoegade iseolemist jms välja tooma . St manitseb olema alandlik ja kuulekas oma heale isandale.
  

Estofiilid – mida see sõna tähendab?
Kuidas on estofiile mõjutanud G. H. Merkel ja J. G. Herder?
Merkel ja Herder andsid aluse väärtustada eestlasi. Andsid eestlastele ajalooõiguse.
Merkel:
Kirjeldage esimeste silmapaistvate estofiilide J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tegevust.
Rosenplänter:

• „Beiträge zur genauern Kentniss der ehstnische Sprache“ 1813 – 1832 .
  
• Keelealased artiklid, rahvaluule, luuletused, kirjanduskäsitlused jms.
  
• Kogus eestikeelseid käsikirju (säilitas ka Oldekopi luuletused, Petersoni tekstid, Maringu kirjad).
  
• Koostas eesti kirjanduse bibliograafia – aluseks hiljem esimesele eesti kirjandusloole (Jürgensoni).
  
• Eesti ilmaliku tõlkeluule antoloogua „Lillikessed“ 1814 .
  
• 1814 oma korteris eesti koolmeistrite kool.
  
• Kirjanäidiseks "Kirjutusse-lehhed" 1820, aabits 1823, kombeõpetuslik "Kolilaste seädus" 1845.
  

Masing:

• Ratsionalistlikud tõekspidamised, mõistis hukka pietismi, haridus , kõnekeelt arvestava kirjakeele loomist toetas, õ, laen- ja uudissõnad (nt pikksilm ).
  
• 1795 „ABD ehk Luggemise-Ramat lastele“ – esimene ilmalik aabits, jutud argiolude ainetel , moraliseeriv.
  
• „Luggemise lehhed“ 1821 koolidele.
  
• „Matemaatikaraamat“ 1823 koolidele.
  
• „Ehstnische o...“
  
• „Pühhapäeva Wahhe -luggemine“ 1818 – eestikeelse aimekirjanduse rajaja.
  
• 1819 tõlkis talurahvaseaduse.
  
• „Marahwa Näddala-Leht“ (1821–1823, 1825) – talupoja entsüklopeedia. Väldib poliitilisi küsimusi.
  
• „Marahwa kalender“ (1823– 1826 ), valgustuslikud lisad.
  
• Toimetas 1824–1826 „Tallorahwa kuulutajat“, kuhu tõlkis ametlikke teadaandeid. Kaastööd saksakeelsetele ajalehtedele.
  
• Avaldas „Beiträges“ arvustusi, keelenäiteid jms.
  
• „Päts“ 1821
  
• Mõistis hukka Petersoni luule – luulevorm polnud esteetiline . Peterson kas ajast ees või taga (baroki juhuluule).
  

Millal luuakse Õpetatud Eesti Selts, millega tegeleb, kes on sealsed silmapaistvamad estofiilid?

• 1838.
  
• 1839. aasta jaanuaris kinnitatud põhikirja järgi oli Tartu ülikooli juures asuva seltsi põhiülesandeks eesti rahva mineviku ja oleviku , keele ja kirjanduse ning eestlaste poolt asustatud maa uurimine . Ühtlasi nähti ette seltsi toimetiste väljaandmine, eesti rahva ajaloo ja kultuuri esemeliste ning kirjalike mälestusmärkide kogumine, muuseumi rajamine. ÕES-i tegevuse algaastail pöörati suurt tähelepanu rahvavalgustuslikule tegevusele.
  

F. R. Faehlmann, D. H. Jürgenson, G. M.- Knüpfel, F. Kruse, F. F. Meyer.
K. J. Peterson :

• mida kirjutas ja mis on tema loomingu tuum
  

Kirjutas luulet, proosat.

• mis on olnud K. J. Petersoni roll eesti kirjanduses (tema kaasajal ja hiljem),
  

KJP elu jooksul tema luulelooming trükki ei jõudnud. Esimesed näited ilmusid 1901. a ja kogu eestikeelne looming alles sajand hiljem – „ Kristjan Jaak Peterson. Laulud ja päevaraamat“ (1922), mis on mõjurikas teos uuemas eesti kultuuriloos . Lõi sisuliselt aluse meie rahvuslikule ilukirjandusele.

• iseloomustage lähemalt K. J. Petersoni luulet.
  

Tema 21 eestikeelset luuletust on kunstiväärtuselt kaugelt ees oma ajastust, seda nii esteetilise taseme kui keele ja stiili, sõnavara kasutuse, kujundileidlikkuse poolest.
Oodides ülistab ta inimese vaimset jõudu ja mõistust, armastust ja elurõõmu, igavest sõprust. Poeetiliste looduspiltide sümboolika abil avab ta oodis „Kuu“ emakeele ilu ja on veendunud eesti keele elujõus ning rahva tulevikus. Oodis „Laulja“ on luuletaja ülistanud laulu ilu ja sõudu, võrrelnud neid loodusjõududega ning lauljat valgusallika ja käratseva piksega.
Pastoraalides arvestab KJP klassikalisi karjuste idülle, kuid on neist konkreetsem ja maisem, järgides teatud määral eesti rahvalaulu keelt ja stiili.
Luuletuses „Mardi Luteruse päeval“ nimetab KJP end maarahva laulikuks ja kinnitab, et temast jäävad rahvale mõeldud laulud.
19. sajandi eesti luule: välja tuua sajandi olulisemad autorid, tähtsamad teosed ja enim käsitletavad teemad.
Faehlmann:

• „Järva-,a wanna -mehhe õppetussed“ („Üks kui mõnigi teine“), „Piibo jut“
  
• Tema luuletused omamoodi tõestuseks, et eesti keel allub klassikalistele värsivormidele. PJ-s mõtisklusi sõprusest, armastusest, õnne kiirest kadumisest jm.Poeetiseeris uudsemalt elutunnetuse ja maailmanägemise olemust.
  

Kreutzwald:

• „Vana aeg oli vaenuga“ (kaebelaulu imitatsioon ), „Eesti lauluanne“, „Sõda“, kogumikud „Viru lauliku laulud“ („Priiusele“, „Laul“), „Angervaksad“, „Rahunurme lilled“.
  
• Didaktilised värsivormilised ütlemised, filosoofilised arutlused , looduspildid jm. Saksa romantikute laenud.
  

Jannsen:

• „Sioni-Laulo- Kannel “ (tõlgit’ pietistlikud värsid), „Eesti Laulik“, „ Eestima käib ülle keige“, „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“.
  
• Romantikute luule rahvuslike ideaalide väljendamiseks.
  

Jakobson :

• Patriootilisi tundeid väljendav „Veel pole kadunud kõik“, „Lauliku C. R. Linnutaja laulud“.
  
• Vemmalvärsid oma seisukohtade ilmestamiseks, luuletusi lastele, katsetused rahvalaulude eeskujul, romantikute tõlked.
  

Koidula: hiljem
Friedrich Kuhlbars :

• „Wastse laulo ja kannel“, meeskoorilaulude kogu „Wanemuine ehk Neljakordne Laulu-Lõng“, „Kui Kungla rahvas“, „Teele, teele, kurekesed“.
  
• Süvendab oma loominguga eestlaste mineviku pseudomütoloogilist pilti.
  

Mihkel Veske:

• „Laulud viisidega“ („Kodumaa“ – „Kas tunned maad“, „Ilus oled, isamaa“ – „Minge üles mägedele“)
  
• Priius- ja isamaalaulud . Kodukohalaulud saksa luule mõjuväljas, kuid talupoeglikult mõjuvad. Looduslaulud. Armastuslaulud.
  

Ado Reinvald :

• Kogumikud „Villandi laulik“, „Öitsi Ööpik“
  
• Süüdistas eestlaste orjastajaid, kurdab isamaa saatuse üle. Emakeel , kodukant.
  

Jakob Liiv:

• kogumikud „Viru kannel“, „Leina-lilled“. Lugulaulud „Kõrbelõvi“, „Püha kuju“, „ Revolutsioon “.
  
• Kaine aja kaine luuletaja. Väga allegooriline , vormikindel, „eesti soneti isa“.
  

Jakob Tamm:

• Luulekogu „Ärganud hääled“.
  
• Rahvaluulele tuginevad lugulaulud.
  

Karl Eduard Sööt:

• Kogud „ Aasa õied“, „Rõõm ja mure“, „Saatus“, „Mälestused ja lootused“, „Kodu“, „Kuusirbi õsu“, „Kogutud luuletused“, „Lapsepõlve Kungla“.
  
• Romantismile omased ideaalid, ärkamisaja järelkaja, kuid põhihoiak juba realistlik . Ballaadides kasutab rahvaluule ja ajaloo ainest.
  

Anna Haava:

• Kogud „Koidulale“, „Luuletused“, „Lained“, „Ristlained“, „Põhjamaa lapsed“, „Siiski on elu ilus“, „Laulan oma eesti laulu“.
  
• Armastuslüürika.
  

Kuidas avaldub ärkamisaegses luules romantiline esteetika?

• Sellised kodumaad ja rahvust ja värki ülistavad, selle eeskujuks on kusjuures saksa romantikud .
  
• Palju tõlkeluulet.
  
• Ka vorm sakslastelt: lõppriimiline silbilis-rõhuline luule.
  

F. R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid

• Toetusid 1822 „Beiträges“ ilmunud KJP soome mütoloogiatöötlustele, antiikmütoloogiate eeskujul.
  
• Folkloorse taustaga rahvusromantilise vaimu töötluses.
  
• Said peagi tuntuiks võõrkeeltes ning kujundasid positiivse suhtumiseeesti kirjandusse-rahvaluulesse.
  
• Eestikeelsena hakkas Faehlmanni muistandivara eestlasteni jõudma rahvusliku liikumise kõrgperioodi künnisel. Oluline on, et eesti lugejale tutvustati müüte rahvaehtsatena, ning sellistena sobisid need suurepäraselt toetama eestlaste tõusvat rahvuslikku iseteadvust
  
• Olulise osa oma muistenditest seob autor Tartuga ja selle ümbrusega, andes nii idealiseeritud pildi eestlaste ürgsest asumisest. Tartu kõige olulise ja kauni sümboliks.
  
• Faehlmanni müüdid on oluliselt mõjutanud eesti kirjandusel laiemalt kogu meie kunstiloomingu arengut.
  

„Kalevipoeg“:
a) „Kalevipoja“ genees
1821/1822 KJP.
(1835–1836 Lönnroti „Kalevala“.)
1839 F ettekanne „ Sagen “ ÕES-is – tulevase eepose visand.
GSB kõne ÕES-is – „Anname rahvale eepose ja ajaloo – ja kõik on võidetud!“
1840 F-i „ Estnische sagen“ – panteon ÕES-i toimetistes.
1853 K-l valmib „Alg-Kalevipoeg“ – probleemid tsensuuriga.
1857–1861 „Kalewipoeg, eine Estnische Sage“ esmatrükk, rahapuudusel avaldab ÕES seda osade kaupa. Eesti ja saksa keeles, teaduslik kommenteeritud väljaanne.
1861 „Kalevipoja“ saksakeelne rahvaväljaanne, aluseks teadusliku väljaande saksakeelne tekst, ÕES-i toimetistes.
1862 Ilmub eestikeelse „Kalevipoja“ teine trükk, rahvaväljaanne, ainult eesti keeles ja eestlastele. K nimetab seda „üheks ennemuistseks eesti jutuks “, mitte eeposeks. Tsensori vältimiseks trükiti Soomes, 1000 eksemplari.
1869 Ilmub „Lühike seletus Kalevipoja laulude sisust“
1975 Kolmas trükk. Eestikeelne (K redigeeritud)
b) ilmumisaastad (alg-„Kalevipoeg“, akadeemiline, rahvaväljaanne),
1853, 1857–1861, 1862
Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg

• Kuidas on romantism selle (nagu teistegi euroopa rahvuslike liikumiste ) sündi mõjutanud?
  

Herder ja väikerahvaste väärtustamine.

• Millal algab eestlaste ärkamisaeg? Palun välja tuua ärkamisaja juhtivad nimed, tähtsündmused, -teosed, -seltsid jm.
  

Noh. Oleneb, millisest rahvusliku liikumise määratlusest lähtuda. Miroslav Hroch eristab näiteks kolme rl faasi. Esimene ehk nn eelärkamisaeg algab siis, kui baltisakslased mõtlevad, et eesti keel ja eestlased on marunummid ja hakkavad nende eluolu parandama ja eestilkeelseid värke kirjutama. Et kui eelärkamisaega ka sellesse rl-protsessi kaasata, siis kunagi 18. sajandist, kui valgustus ja romantism ja värgid tulevad.
Üldiselt aga tundub, et siin on mõeldud teise faasi algust ehk „päris-ärkamisaega“. Algas 1860. aastatel, sest siis läks rl nö massidesse („Perno Postimees “, seltsitegevus, jms).
Nimed: Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt .
Sündmused: „Pärno Postimehe“ loomine, I ülp, Aleksandrikooli komitee loomine, EKmS loomine, „Sakala“, Jannsen vs Hurt ja Jakobson, Hurt vs Jakobson, esimene näidend „Saaremaa onupoeg “, esimene algupärane näidend „Säärane mulk “. „Kalevipoja“ ilmumine .
Teosed: Jakobsoni „Kolm isamaa kõnet“, Hurda „Pildid isamaa sündinud asjust“, Jakobsoni kooliõpikud, Koidula asjad, „Kalevipoeg“, Kr „Eestirahva Ennemuistsed jutud“, Pärna „Oma tuba, oma luba“, Suburgi „Liina“,
Seltsid: EKmS, Eesti Põllumeeste Selts, Karskusseltsid , Tuletõrjeseltsid, Näiteringid üle kogu maa, Kanepi puhkpilliorkester oli väga pro, „Vanemuise“ selts, Aleksandrikooli komitee…
Eestlaste esiaja kontseptsiooni kujunemine ( konstrueerimine ):

• baltisaksa kontseptsioon
  

Pimedast patuelust kristliku puhastustule kaudu kirkama tuleviku poole. Baltisaksa kristlikul ettehooldusel rajaneva ajaloo tunnuseks saab tema põhimõtteline ühesuunalisus ja lineaarsus .
Loomuldasa ja vaikimisi oli see esmajoones saksa või ajutiselt mõne teise kristliku kolonisatsioonirahva edusammude ajalugu, kus eestlaste positiivne roll sai olla vaid pöördvõrdelises sõltuvuses nende niigi üha nõrgenevate iseolemispüüetega.
Teisisõnu, eestlane osales ajaloos sel määral, mil määral ta osales saksa koloniaalajaloos ning oma isiklikud ajalootaotlused hülgas. Ehkki juba ammu ristirahvas, sai ta „oma“ ajaloo kätte võidelda vaid konventsionaalsest kristlikust ajalooideoloogiast ajutiselt distantseerudes.“ – Seda hakkab teostama Merkel.

• G. H. Merkeli kontseptsioon
  

Ajaloo võrdsustav tsüklilisus.
Ta oli historiograafilise kirjutusviisi looja ning Baltikumi kõigi aegade olulisimaid ajalooideolooge.
„Die Letten vorzüglich in Leifland am Ende des philosophischen Jahrhunderts“ (1796)

• „Teisenevus ja taastulek“
  

„Die Vorzeit Lieflands“ ( 1798 –1799)
„Die Freien Letten und Esthen“ (1820)

• Hoopis objektiveeriv, rangelt empiiriline, seda on nimetatud Balti pärisorjuse esimeseks teaduslikuks ajalooks.
  

• Käsitles eestlaste ajalugu kui siinsete põlisrahvaste ajalugu.
  

• Herderi mõju: inimkultuuride vahelduva tõusu ja languse natuurfilosoofiline loogika .
  
• Rousseau mõju: aadlike jaotus õilsateks, optimaatideks ja tegelikus despooti teenivaks aadliks. Õilsaid leidub ka pärisorjade seas ja mitte sugugi nii harva. Inimese aadellikkust ei määra mitte tema päritolu, vaid isiklik üllameelsus.
  
• Tsükliline ajalookäsitlus andis Baltimail hoobi saksa kristlikule messianismile.
  
• Merkel lõi pinna ajaloolise tõe suhtelisusele, alternatiivsele ajaloole. Asendab kristliku sirgjoone paganliku ringliikumisega. Paneb aluse balti multikultuursuse tunnustamisele.
  
• eestlaste jaoks tähenduslik 1857. aasta (kuidas?)
  
• „Kalevipoja esimene osa.
  
• Alguse saab järjepidev eesti ajakirjandus , seejuures populaarne ja masse liigutav „Perno Postimees“
  
• Jaannsen annab maarahvale nime.
  
• „Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!“
  
• C. R. Jakobsoni kontseptsioon
  

„Eesti rahva valgus-, pimeduse- ja koiduaeg“.

• Ja meie tsaarihärra arm on see koit .
  
• Võitlus valguse- ja pimeduseriigi vahel.
  

• Kahe leeri jõukatsumised ka „Võitlemistes eesti vaimupõllul“ ja „Nõia-usk ja nõia-protsessid“
  
• Esimest korda esitatakse heroiseeritud esiaja kontseptsioon eesti keeles ja politiseeritud kujul – eesmärgiks tõsta rahvuslikku eneseteadvust.
  
• Merkeliga: barbaarsed sakslased arenenud eestlaste kõrval.
  
• Andis omamüüdile rahvusliku kõlapinna.
  
• Eestklaste ajalootus ei tulene mitte võimatusest, vaid kahe kosmilise jõu eestlastele ikka veel ebasoodsast seisust.
  
• J. Hurda kontseptsioon
  
• Välise ja seesmise ajaloo vastandlikkus.
  

„Pildid isamaa sündinud asjust“

• Rahvas saab oma õige ajaloo kätte alles siis, kui on kirja pandud tema „seesmiste sündmuste“, tema hinge ja vaimu lugu. Ainsaks allikaks sel juhul on rahvaluule, mälestused, keel.
  
• Eestlaste väline ajalugu on võõrastele igav paistnud, seesmist ei ole aga hinnata osatud.
  
• Rahvaluule kui „salamälestused“.
  
• Väikesel rahval võib olla suur ajalugu.
  

C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus
Ajalugu kui võitlus pimeduse ja valguse vahel.
Maalides idealiseeritud pilte minevikust, kasutas Jakobson neid stiimulitena majandusliku edu saavutamiseks olevikus.
Tema huvi ajaloofaktide vastu pole teaduslik, vaid publitsistlik: ta virgutab rahvast enesest lugu pidama ja oma õiguste ning majandusliku edu eest võitlema.
Romantiline ajalookujutus E. Bornhöhe ja A. Saali teoste näitel
Bornhöhe
Tasuja – Salumäe võrdleb Dumas ’ Wilhelm Telliga.
- Romantiline, järelromantiline.
- Lühikesed, lihtsad, rahvapärased, kompaktsed.
- Enne tegevuse algust ajalooline ülevaade.
o Eestlaste olukord 13. sajandil.
o Mässumeelne olukord Šveitsis.
- Armastuslugude käsitlused – võitlused pole dominantsed.
- Erilist tählepanu saavad isikliku vastuolu kirjeldamine peategelase ja võimu vahel,
- Vabadusvõitlus, mida peetakse kunagi vaba olnud väikerahva eest.
- Peateglane saanud hariduse erakõpetlase juures.
o Ajlugu – peategelased tipavad ajaloo loogikast.
- Peateglase välimus: suled kübara peal (kullisuled WT-l, kukesuled T-l).
- Põhimotiivina tahe kätte maksta oma isa eest.
Intertekstuaalne lähenemine: kasutab sarnast märgisüsteemi ja paigutub hästi teiste samalaadsete tekstide hulka.
- Algus eesti ajaloolisele proosale.
- Menu põhjuseks oli see, et 1880. aasatel ilmus palju ajaloolisi värke, ka žanrialgataja.
- Tsensuuri nõrgenemine soosis sedalaadi kirjandue tekkimist ja väljaarendamist.
- Tsensuuri omapära: kontrollitakse just minevikku .
- Vene võimule mõneti meeldib oma võimu seisukohast, et eestlaste kirjandus halvustab sakslasi (kui teist võimu).
Andres Saal
- Teostes kirjeldab euroopaliku kolonialismi põhimõtteid. Tal endal olid kolonialismivastased hoiakud.
- Teoste populaarsu 1890ndatel.
- „Vambola“ (1889), „Aita“ ( 1891 ), „Leili“ (1892).
Erinevused Bornhöhest:
- Kaugemas minevikus toimunud.
- 13. sajandi Eesti ja Liivi vabadusvõitlus.
- Põhiliseks allikaks Liivimaa kroonika.
o Miljöö kirjeldamiseks, ajaloolise loogika loomiseks.
- Kirjutamise põhiimpulsiks jällegi Merkeli ajalooteooria – eneseväärikuse tootmine tekstide kaudu.
- Rahva raamatu formaat + romantilisest ajaloolisest proosast mõned motiivid.
- Kaupo – tuntud ristiusku pöördumise pärast – see tõuseb sümboolseks sümboliks, mis allegooriliselt kujutab kogu rahva seesuguse saatuse otsustamist.
- Naistegelased ja suhted.
- Taustaks ülimalt naiivne ja romantiline looduskujutus. Epiteetide kerge ülekasutus.
- Liiga tundelised ja seikluslikult liialdatud lood.
- Hoopis vähemal määral võimeline karakterite loomiseks.
- Erinevate tegelaste, sündmuste, tegevuskohtade kuhjumine, palju paralleelseoseid, seoseid , juhuseid.
- Tekst areneb kiiresti.
- Sensatsiooniromaan (algne nimi põnevus- või kriminaalromaanile).
o Juhuse väga suur osakaal tegevustikus.
o Kausaalsusel väike tähtsus.
o Loogika on puudu – kirjanik lihtsalt asetab tegelasi erinevatesse situatsioonidesse.
o Ootamatuse määr suur =: karakterid kannatavad.
- Omas ajas väga populaarne.
- Ilmus enne ajalehes – see määras teksti stiili: pidi kirjutama juppide kaupa. Pidi lõppema põneval kohal – seda dikteeris ajalehe formaat.
- Ühenduslüli juttude vahel ei pruukinud olla tugev.
Realistlik ajalookäsitlus Vilde ajaloolise triloogia näitel
1890. aastate algul langes eelnev žanr tsensuuri suhtes ebasoosingusse.
Vilde algatab mitmeid erinevaid žanre.
- 1880. aastatel humoristkaga – nagu Kivirähk.
- Kriminaaljuttude algataja „Musta mantliga mees“.
- Sajandi lõpul kriitiline realism „Külmale maale“.
- 20. sajandi alguses ajalooline triloogia (realistlik, psühholoogiline) „ Mahtra sõda“, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“, „ Prohvet Maltsvet“.
o 50.–60. aastate talurahvaliikumised.
o „Mahtra sõda“ talurahvarahutustest panoraamne pilt. Vaadeldakse mitmeid tegelasi jne. Vilde ei idealiseeri siin kedagi.
o „Anija Mehed“ – talupoegade karistamine , kõrvalteemana linnaelanike ja aadlike vastuolud ja konfliktid.
o „Prohvet Maltsvet“ – maltsvetlus ja väljarändamine Venemaale.
- Asjalik , analüütiline, faktidele toetuv lähenemne.
- Tol ajal kindlasti kirjanduslikku avangardi kuuluv.
- Toonane Eesti esieurooplane – ta oli teadlik, mis toimus euroopa kirjanduses ja kunstis – ta püüdis samu meetodeid jms rakendada siinses kontekstis.
- Realism, naturalism – proovib kujutada elu tõepäraselt – kujutamislaadist kaob senisele kunstile omane tinglikkus või abstraktsus.
- Eksperimentaalne, teaduslik, fotograafiline.
- Keskseks: miljöö ja pärilikkus. Sotsiaalne taust karakteris kesksel koha. Kujutada tuli ühiskonnaelu varjukülgi, püstitada probleeme, kritiseerida ühiskondlikku olukorda, ennekõike oleviku kajastamine. Realistlik ajalooline romaan käsitleb lähiminevikku, kirjutades peetakse silmas olevikumomenti. Mõisnike omavoli kritiseerimine.
- Kaasaeg mineviku taustal ja minevik see ekraan , kus olevik laiali valgub.
- Lähtub faktilisest materjalist või positiivsetest tõsiasjadest.
- Positivism filosoofias paralleelne realismiga kunstis.
- Läbivaks teemaks rahutuste põhjused – selleks tagasivaated kaugemasse minevikku – Vilde vaatleb seda kui klassikaline ajaloolane. Läheb tagasi Vene aja algusesse .
- Tedlik kausaalsuse esitamine minevikust.
- Materjali teistsugune suhtumine – ajajärgu tundmaõppimine – sh rahvamälestused. Teksti realiseerija.
- Toob sisse tekste (refereerib seadusi, kirju, ajaleheartikleid) =: jutustaja annab endast märku kui ajaloolise tõe väljaselgitaja.
- Keele roll – mõjutatuna rahvamälestustest. Väga palju kõnekäände mingite väidete formuleerimiseks. Nendes antakse tegelik hinnang sellele, mis toimus baltimaadel pärast Põhjasõda. Panoraamne pilt ajastust edasiantuna realismi esteetika kaudu.
- Esimene, kes hakkas avaldama ajaloolisi romaane tsüklite kaupa,
Mõisa ja küla kujutamine vanemas eesti kirjanduses: mõisa - küla binaarsus ; tsenter ja marginaalia
- Küla teema on alati domineerinud linnateema üle mõttelaadis ja kirjanduses – seda on toetanud lisaks kriitikale ka poliitiline rekurss.
- Maas nähakse eestlase ideaali jms.
- „Hiljem saab sellest sysiphose müüdi absurd aga see neid ei peata“.
- Romantiline ja idealistlik liin.
o Rõhk külaelu idealiseerimisel: Kreutzwald, Koidula, Jakobson.
o Narratiivi loogika, ideoloogiline struktuur.
o Valitsejal on lihtsam valitseda , kui külas elavad õndsat tiinad.
o Valgustuslik ideoloogia – käitumisjuhendid.
o Moraliseeriv ja õpetav.
o Jannsen propageerib oma tekstide kaudu korralikku külaelu.
o Pärna „Oma tuba, oma luba“ ratsionalistlik idealism . Rentniku piibel . Harudus ja majanduslik leidlikkus.
- Kriitiline ja realistlik gooti romaan u õudusromaan.
o Romantismi gootika – muinasjutud? (Nt Kreutzwald)
o Küla kujutamine muinasjutulises või ebareaalses kontekstis.
o Nt Kunderi omades mingi ahvardav ja tundmatu ligidalviibija.
o „Mingi taime- ja loomariigi vahel eksisteerimine“.
Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses
1739
Pietism
Hernhuutlus.
Vennastekogudused – keelati 18. sajandi keskel, kuid kogusid siiski palju populaarsust. Luterlikust institutsioonist eraldi. Omaette tekstikorpused (didaktilised, usulised, õpetavad, moraliseerivad, ei kõrtsile!).
19. sajandi esimesel poolel kirik positiivsena, 19. sajandi teisel poolel negatiivsena.
o Õpetaja ja religiooni positiivsus antakse edasi positiivse kirjanduse kaudu, näidates, et see on kasulik talupojale – kui sa järgid õpetust, läheb sul elus hästi.
o Eelärkamisajal ja ärkamisajal tajutakse kirikut kui institutsiooni küla ja inimeste heaolu eest seisjana.
o 19. sajandi ratsionalism ja darvinism: inimene ei ole enam Jumala loodud olend , see paneb kiriku põhitõed kahtluse alla.
o Negatiivses valguses näidatakse kirikut kui institustsiooni (kristlik filosoofia jääb suuresti puutumata), Kirik ei kanna enam oma põhifunktsiooni, vaid kirikust on saanud majanduslik ettevõte, kelle eesmärgiks on rikastuda talupoegade töö ja vaeva arvelt.
o Heal järjel uskilk tegelane, kes üritab sulast kirikusse meelitada.
o Negatiivselt kujutatud kirikuõpetaja.
o Ei saa rahvaga kontakti.
o Üks osa talupoja rõhumismehhanismist.
o E. Särgava „Marjad silmas“
o Vilde „Nende poeg“
Haiguse kujutamise erijooned vanemas eesti kirjanduses: teaduslik (K. E. von Baer , Fr. R. Faehlmann, Fr. R. Kreutzwald) ja ilukirjanduslik (Kreutzwald, Vilde jt)
Talupoegade haigused – arstiabi ei saada kommunikatsioonihirmus: tuleks suhelda kõrgemast klassist inimestega. Talurahvameditsiin – kogukondlik identiteet ja selle korras välja kujunenud põhimõtted. Peened salvid kui reetmine , pugemine kõrgematele. Topeltvõimu teema.
Baer: Madal vaimne kultuur ei lase eestlastel oma olukorda täpselt kirjeldada. (Sa pead olema loomaarst).
diagnoosimine juba iseenesest seotud paljude raskustega.
o Arst formuleerib oma teadmised saksa või erialakeeles ja loomulikult ei saa talupoeg sellest aru või ei suuda oma seisukorda kirjeldada.
o Hirm institutsiooni ees.
Igaüks, kes tunneb provintsiarsti rõhuvaid muresid ja on teadlik peaaegu ületamatutest raskustest, mida põhjustavad harimatus , eelarvamused, arstiabi täielik umbusaldamine ja selle tagajärjel arsti korralduste täitmata jätmine, mis kõik takistavad maaelanike sihikindlat ravimist…
Eestlastest veel: kõik kuni viimseni on nad sakslaste pärisorjad, - vaesed ja paljude asjade kasutamises nõmedad.
Faehlmann: retseptiraamatus üks eesti nimi – eestlased arstiabi saamisel tagasihoidlikud. Abi piir piki rahvuse ja klassi piire
o Rahvameditsiin ja teaduslik meditsiin. Eriti selgelt tuleb ette apteegis (Lutsu „Ladina köök“).
Kreutzwald:
o Sümbolväljaanded – seletavad talupojale meditsiinist.
o „Kodutohter“
o Kunstkeel ehk arsti keel.
o Sissejuhatus inimkeha grammatikasse.
o Siiski läbivaks kõrgema positsiooni tunnetamine.
§ Kergeusklik ja ebausklik patsient , kes ei usu ratsionalstlikku meditsiini.
Vilde:
o „Issanda tahe“
o „On kahte liiki haigused: surmahaigused ja teised haigused“.
o Religioon – kristlik eksistentsifilosoofia – haigus kui taevaste jõudude ettemääratus
Haige kui metafoor – haigus on ühiskondliku surve tulem, haigus tuleneb ühiskonnast.
o Särgava „Paised“
Haigus või tõbi oluline loo või narratiivi loomisel, üldise atmosfääri loomisel. Tegelase võitlus iseendaga jms.
o „Bob Ellerhein “
o Isa jäi haigeks ja alles siis, kui asi väga hulluks läks, tuli tohter tema juurde ja isa arvamus arstidestkohe parans.
o Juhtum kannab narratiivi loogikat: sellega suunatakse tegelase mõtted ratsionalistliku maailmavaate poole.
o Kasutatakse raskeid aga läbipõetavaid haigusi, et tegelane hindaks ümber oma senise elu.
Enne realismi või naturalismi haigusi kirjanduses ei kirjeldata.
Mingid haigused ka koomika loomisel.
Rahvus kui „kujutletud kogukond ” ja „leiutatud traditsioon” ( invented tradition)
1882 Ernst Renani kõne Sorbonni ülikoolis „Mis on rahvus?“
o Eeldus: rahvus on uus ajalooline mõiste.
o Varem inimeste karjad , keda juhtisid jumalikud tegelased, siis kuningriigid , rahvusriigi mõiste hakkas kujunema pärast keskaja lõppu – enne uusaja algust rahvuse mõiste ei toimi. Selle järgi ei identifitseerita ennast.
Rahvus on vaimne printsiip u saksa romantikud (Herder). Tugineb minevikule ja olevikule. Rahvuseks olemisega kaasneb ühine minevik, kokkukuuluvustunne olevikus ja tahe tulevikus midagi ühiselt ette võtta.
Rahvus läbi territooriumi?
B. Anderson – „Kujuteldav kogukond“ 1983
o Selle on loonud modernismiajastu eliit, kes soovib teostada oma võimu erinevate ühiskondlike ja majanduslike huvide saavutamiseks u kapitalismi kriitika.
o Rahvus luuakse meie teadvuses mingite kujutluspiltide kaudu. Neid toodavd erinevad kommunikatsioonivormid. Kommunikatsiooni eelduseks on kirjasõna plahvatuslik kasvamine ja suhtluse üldine suurenemine.
o Ajalehed, raamatud, seltsid, üritused, kool.
o Ideed liidavad.
E. Hobsbwm – „Leiutatud traditsioon“ 1990
o Rahvused on loodud 19. saj võimule tõusnud uute klasside poolt, kes püüavad oma võimu kindlustada ja seadustada – kasutatakse erinevaid rahvuslikke sümboleid – luuakse illusoorne ühtekuuluvustunne.
o Läbi meedia ja koolide.
o Tähtpäevad.
o Suurmeeste meenutamine – monumendid, mis ainuüksi seismisega toodavad rahvuslust.
o Ehitise muutumine sümboliks.
Miroslav Hroch
o Tunnetatakse vana süsteemi/režiimi kriisi, vajadus uut liiki identiteetide järgi.
o Minevikust lähtuvalt tunnetatakse sarnasust kui tervikkeha või –kehandit – tunnetatakse keha haavatust jms.
o Rrahvuskeha vajab mingisugust ruumi – keel, religioon, traditsiooniliselt välja kujunenud piirid.
o Poliitiline diskussioon . 19. saj diskussioon kultuurilise sisuga (üheks punktiks keel).
o Rahvuse tekitamise perioodil kasutatakse palju kordusi kultuurimotiivides. Sellise meetodi ümber rahvus tekitatakse.
o Jakobsoni koidumetafoor.
Kuni 19. sajandi I pooleni pole eestlase rahvusideoloogia levinud, ei kasutata rahvuse nime (etnonüüm).
Meie-tunne tekib vastandusest.
KJP rahvuse sümboliks saamine
- Maa laiemas tähenduses vastandamine taevale ja igavikule.
- Keel – kas inimese keelt on võimalik taevas kasutada.
Juhan Liivi luule põhiteemad ja tähenduslikkus
„Luuletused“ 1909.
- 20. sajandi vahetuse suurim lüürik.
- Algusperiood mõjutatud järelromantilisest luulest.
- Kesksemad tekstid sajandi lõpukümnenditel.
- Hilisluulele omane tundeintensiivsus ning kujundite mõjukus, mis on tugevalt kantud isiklikust traagikast, samuti sisseelamisest kodumaa saatusesse.
- Epigoonlaste eeskujuks.
- Loodusluule , armastusluule, kodumaa.
- Aja edasiminekust tulenev traagika .
- Kordumine,
- Liivi jaoks ei ole loodus temast eraldiseide.
- Pildilisus tuleneb realistlikkusest – vastandub ärkamisaja ülepuhutud luulele. Isamaaluule seotud isikliku traagikaga.
- Eesti eksistentsialism. Eesti eksistentsialismi tumeduse, traagika, valu rõhutamine.
- Käsitletakse esimese eesti sümbolistina, kes tahtlikult või tahtmata lähtub Euroopalikust esteetikast.
- N-E Liivi loomingu analüüs, kriitika, millega nad kanoniseerivad Liivi, annavad talle eesti kirjanduses tähendusliku koha.
- N-E rõhutas Liivi kui looduslüürikut.
- Miks nii mõjukas (Tuglase järgi): rütm, ootamatus , stiililised iseärasused, poeet luule seletamatul tasandil.
E. Enno luule põhikujundid ja teemad
- Tee.
- Loodusega seotud märgid kõrgema idee kandjatena. Loodus kui osa tervikust, mina loodustunnetuse metafüüsiline tasand, mis on andnud aluse kogu eksistentsile.
- Kadumise motiiv – kodu on kadunud – mistõttu igatseb tervikliku eksistentsi tunnet tagasi (loodus + mina + religioon).
- Modernsuse-eelne mõttevool – mistõtu Tuglas jt ei hinnanud teda.
- Sajandialguse modernism otsis läänelikele väärtustele teatud alternatiive, tundmatut, eksootilist. Sajandi keskel pöörasid modernismid pilgu itta või Aafrikasse. Selle järgi EE modernistlikum kui Tuglas ja Suits. Seos Elioti „Ahermaaga“ – kuivõrd alternatiivne mõtlemine võiks päästa Euroopaliku kultuuri.
- Hall värvus sümboolne – pessimistlikud meeleolud, samuti sümboliseerib pürgimist igaviku poole.
- Rahvaluule poeetika . parallelism , mõttekordused.
- Tunnetab talupojamaailma hävimist või vähemalt endiste aegade kadumist.
- Mitteurbanistlikest ideedest lähtuv filosoofia.
- Keelatud autori maine ja maik . – metafüüsilise taseme pärast.
- Eesti eksistentsi mudelite lammutamine enda või teiste poolt. Pidev teelolek, otsimine. Pakub sellele tröösti.
Milles seisneb „Noor-Eesti” liikumise uuenduslikkus? Millised on „Noor-Eesti
kultuuriideoloogiline platvorm , esteetilised tõekspidamised ja suhtumine keele arendamisse
· eestikeelse linnakultuuri algust
· modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle
· eesti keeleuuenduse raamliikumist.
- Johannes Aavik: Soome keel eeskujuks! Instruktiiv tootlikumaks! Tehistüved! Maha germanismused!
Jaan Oksa proosa temaatilised ja stilistilised eripäradUnustuse rüppe kadumise motiivid. Oks ei otsi väljapääsu, ta ainult vaatleb ja maalib pilte. Sünged on need ja ilged , kuid kunstipärased. Naistevihkaja.
Lähtus sõnamaagiast – sõnakunstnik.
Kuna Oks elas survevõimu ajal, pärinevad tema tegelased „vaevademaalt“ ja „rõhutud ringidest“, kus võim omavolitses vaimu üle.
Tema looming oli üksainus leekiv veenmine elu puudulikkuses.
Kujundid räiged ja toon ajuti tige, kuid mitte inimesi mõnitav.
Lootus.
Otsija-kuju, kes igatseb südames toetaja häält kuulda. Salaihalev lootus silmitsi lootusetusega.
Lihtsad külapildid, argiaskeldused madalmaalise maasiku ja taluelu foonil .Tema detailid ei püsi ranges jadas ja arenduses ega suju sageli omavahel semantiliseltki; tema kujundid pole püüdliku sõnaotsingu vili, nad on pigem alateadvusest välja tulistatud ja tihenevad sümboleiks, mis ergastavad kummastavalt värvikaid kujutluspilte.
Naturalistlik realist. Temaatiliselt teofüüsiliste ja sotsiaalsete probleemide esitaja . Teda huvitab teiste inimeste traagika, mitte nende elu.
Sündmustikud põhiliselt minevikus. Temast maha jäänud, et oleks võimalik nende üle kohut mõista. Positsioonimuutused ajavormide muutustega.
Üldiselt 3. isikus. Vahel ka muud.
Rohkelt sõnu. Kõnekujundid. Tarduv – rusutav. Esemete alavääristav kirjeldamine – põlguse ja mõnituseni. Iroonia . Emased ja isased. Murdesõnad ja familiaarsused olustiku külalisemaks muutmiseks. Kohati paatoslikkust, mis loob müstilise värvingu. Seksuaalsus , mis kumab läbi, aga otseselt välja väga ei tule. Sõnastus jõurikas, spontaanne, kohatiste ülespursetega, kujukas.