Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu k...
Surm eesti kirjanduses Surmale mõeldes meenusid minule esimesena Artur Alliksaare tuntud luuleread ,,Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra, ja armutakse pettumuste trotsiks..." Maailmas on nii palju erinevaid inimesi ja surmal on igale ühele neist isemoodi tähendus ja seetõttu on seda raske üheselt defineerida. Surm iseenesest on juba ülimalt mitmekülgne nähtus olles ajatu ja paratamatu, üheaegselt nii kauge kui ka aktuaalne, midagi, mille üle meil puudub kontroll ja millest pole pääsu meil kellelgi. Inimesed on õnnistatud eluga teadmatuses iseendi ja lähedaste surma täpse hetke saabumisest. Surma, millega puutume kokku tegelikult juba üsna varakult ja ehk ka märkamatult, nii kardetakse kui pilgatakse, näiteks lapsepõlvest mäletame, kuidas surevad meie eakamad sugulased või pere lemmikloom; iga päev võime kuulda uudistest, kuidas maailmas saab liiklusõnnetustes surma tuhandeid inimesi; samuti võib surra midagi meie sees, ...
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED 1.3 Elektriskeemide tingmärgid Elektriskeemide rahvusvahelised tingmärgid on kättesaadavalt esitatud Eesti standardisarjas EVS-EN 60617, mis ilmus aastal 2000 ja koosneb järgmistest standarditest: EVS-EN 60617-2:2000 Märgielemendid, omadusmärgid ja muud üldkasutatavad märgid EVS-EN 60617-3:2000 Juhid ja ühenduselemendid EVS-EN 60617-4:2000 Passiivkomponendid EVS-EN 60617-5:2000 Pooljuhtkomponendid ja elektronlambid EVS-EN 60617-6:2000 Elektrienergia tootmine ja muundamine EVS-EN 60617-7:2000 Lülitus-, juhtimis- ja kaitseseadmed EVS-EN 60617-8:2000 Mõõteriistad, lambid ja signalisatsioonivahendid Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 1(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ...
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED 3.1 Juhtmed ja kaablid Sissejuhatus · Ehitistes kasutatakse elektrienergia edastamiseks peaasjalikult juhtmeid ja kaableid. Mõnel juhul saab käsutada ka muid juhte, nt. lattliine. · Et tagada vajalikku töökindlust, on elamutes käsutuse! peaaegu eranditult vaskjuhtmed ja kaablid. Alumiiniumjuhtmed, mida meil mitukümmend aastat vase defitsiitsuse tõttu eelistatult käsutati, on väikestel ristlõigetel (alla 16 mm2) liiga ebatöökindlad, mistõttu elektripaigaldiste kohta Eestis kehtivad standardid nende kasutamist ei luba. Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 1 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Juhtmes või kaablis võib olla üks või mitu isolatsooniga (enamasti polümeerma...
Jaan Koort Elulugu 6.11.1883-14.10.1935 Eesti skulptor, maalikunstnik ja keraamik Talunike Susanna-Marie ja Jaan Koorti 13-es laps Haridus Orge külakool 1896-1900- Tartu linnakool 1902-1905 Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskool 1905-1908 Pariisi Kaunite Kunstide Kool ja järgneval kahel aastal Adleri, Collini ja Lucas eraateljeedes Pere 1910 tutvus Mari Uusmaniga 1914a sündis tütar Tuui Isis Lea ja 1920a poeg Ra Veel eluloost 1916 naasis Tartusse ja hakkas esinema Eesti näitustel 1921-23 töötas pedagoogina Riigi Kunsttööstuskoolis (praegu EKA) 1923 esimene isikunäitus 1924 rentis Peeter I-st seisma jäänud hobusetallid Kadriorus, ateljee 1927 Pettus Eestis, kolis Austraaliasse 1934 Soome kunstnike aastanäitusel külalisesineja 1934 augustis asus tööle Venemaal kunstilise nõuandjana ja Gzeli peenkeraamikatehase tehniliseks juhatajaks 1935 suri kopsupõletikku Näitused eluajal 1908 Salon de Société Nationale des Beaux-...
Retsentsioon Käisin 15. veebruaril Saaremaa kunstistuudio kunstigaleriis, Erakunstikool ''Annes'', vaatamas moe-ja disainiosakonna kompositsiooniõpetaja Anu Hindi näitust pealkirjaga AEG MAHA III osa. Autor on 49-aastane naine, kes on lõpetanud ERKI moeeriala ja EKA õpetajakoolutse magistriõppe. Enamasti on ta töötanud tekstiilikunstnikuna, kui hetkel töötab EKAS's moe ja disainiosakonna I kursuse vormi ja kompositsiooniõpetajana. Tegu oli Hindi näituse kolmanda osaga, kus kujutatakse omavalmistatud moefotosid ja ehteid. Iga järgneva näitus on autori poolt omandanud uue välimuse. Seekord lisandusid rahvuslike ornamentide ja käsititsi punutud paeltega tekstiililised ehted. Hint intepreteerib Wiiralti teemal, pakkudes ehtena trükitud ja stiliseertud gradmente vasegravüürist ''Põrgu''. AEG MAGA III osas on mustvalgete fotode objektiks ataljee AH disaini valminud autor...
Muuseumitöö alused; materjale võib vaadta ka nt siit http://www.muuseum.viljandimaa.ee/? op=body&id=85 Riina Reinvelt, Eesti Rahva Muuseum, peavarahoidja Museoloogia varasemalt ainult kitsas tähenduses, kuidas muuseumid tegutsevad; miks asjad museumites on nii nagu nad on; ajalooline ja filsoofiline teadus Museograafia kuidas muuseumites tööd korraldada Museograafia mõiste tekkis 1727, Caspar Neikeliuse teoses. Museoloogia mõiste tuli kasutusele 150 aastat hiljem, ajakiri ,,Zeitschrift Museologi und Antiquuietenkunde". Friedrich W..... · Metamuseoloogia museoloogia kui teadusharu aluste uurimine, uurib museoloogia uurimisala, eesmärke ja meettodeid; allikatesks filosoofia, psühholoogia, sotsioloogia · Ajalooline museoloogia- millal midagi oli, kuidas oli, miks oli; allikateks museaalid · Teoreetiline museoloogia-eelduste loomine kõikidele muuseumitele sarnaste praktiliste toimingute teo...
Küsimused õpingukorralduse III loengu kohta 1. Kui kaua võib üliõpilane olla akadeemilisel puhkusel: - omal soovil; - teistel põhjustel? 2. Kuidas esitatakse akadeemilise puhkuse avaldus ja millised lisadokumendid on vajalikud? 3. Millal saab minna akadeemilisele puhkusele? 4. Kas akadeemilise puhkuse ajal võib osa võtta õppetööst ja deklareerida aineid? 5. Kes korraldavad ja arvestavad praktikat? Nimeliselt Teie õppekava korral? 6. Millal ja kuidas saab taotleda praktika arvestust? 7. Kuidas toimub varasemate õpitulemuste arvestamise taotlemine? 8. Kuidas saab õppida külalisüliõpilasena teistes Eesti avalikes ülikoolides? 9.Kuidas saab õppida külalisüliõpilasena välisriikide ülikoolides? 10. Kuidas on võimalik õppekava vahetada? 11. Kuidas on üliõpilasel võimalik tema suhtes tehtud otsuseid vaidlustada? Vastused 1. Üliõpilane võib omal soovil akadeemilisel puhkusel viibida igas kõrgharidusastmes kuni kaks semestrit. ...
Eesti Kunstiakadeemia Disain ja rakenduskunst Ehte- ja sepakunst MA I Sofja Markarova "Kaasaegne ehe ja ornament" Essee Juhendaja: Karin Nugis Tallinn 2013 Kaasaegne ehe ja ornament. Kaasaegne ehe 1960. aastatega algab kaasaegse ehtekunsti ajalugu reaktsioonina staatuse vastu (kõik inimesed on võrdsed). Tekib liikumine New Jewellery ja 1985. aastal ilmub Peter Dorneri ja Ralph Turneri samanimeline raamat ,,New Jewellery". Kaasaegne tänapäeva ekspression, tehtud täna, kuid eeldab mineviku ja võõramaise kunsti tundmist. Kaasaegne pidevalt muutuv, kasvav ja paindlik, ei käsitle konkreetset stiili. Kaasaegne ehe on traditsioonide rikkumine (kulla standardist kunstniku standardile, võimekusest ja tehnilisusest eksperimendi poole põgenemine) ja nüüd ei otsusta tellija või ostja, ku...
Kvaliteet · Kvaliteet on suhteline. · (Tulemus[toode või teenus]) ,ootus , vajadus Täiuslikkuse kaks dimensiooni · Edukaid organisatsioone iseloomustab teadlikus oma seisundist, nad tunnetavad oma võimalusi. Kas me teeme õigesti? Kas me teeme õigeid asju õigesti? Kas me teeme asju õigesti? Kliendikesksus (customer - focus) · Organisatsioonid sõltuvad oma klientidest ja seetõttu peaksid mõistma kliendi hetke ja tulevikuvajadusi, peaksid täitma kliendi nõudeid ja püüdma ületada kliendi ootusi. Kuidas tekib kliendile väärtus? Kliendi ootus Kliendi ootus Mida klient soovib? Mida kliendile lubatakse Mida klient saab? Kliendile antud lubaduste täitmine Ei JAH Teatatakse, Õige Pakutava toode on...
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreek...
Ajaloo referaat Esimese Eesti Vabariigi kunst õp. Ingrid Paggi Tallinna 21. Kool 11 c klass Andrea Tamm 2010 AJALOOLISED SÜNDMUSED 1918-1940 24.02.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1919. a. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus 1919. a. asutati Tartusse kunstikool "Pallas" 02.02.1920 Tartu rahu 1921 Eesti saab Rahvaste Liidu liikmeks 01.12.1924 kommunistide mässukatse 1933 rahvahääletus kiidab heaks uue põhiseaduse 12.03.1934 K. Pätsi ja J. Laidoneri juhitud riigipööre 1937 uue põhiseaduse vastuvõtmine 1938 amnestia poliitilistele vangidele ESIMESE EESTI VABARIIGI KUNSTIST 1920ndad 1920ndad aastad on Eesti professionaalse kunsti väljakujunemis...
1. SISSEJUHATUS Intellektuaalne omand koosneb kolmest valdkonnast: autoriõigustest, naaberõigustest ja tööstusomandist. Tööstusomand on üldine mõiste, mis hõlmab endas õigusi kaubamärgile, leiutisele, tööstusdisainilahendusele, geograafilisele tähisele ning mikrolülituse topoloogiale. Et Eestis tööstusomandile õigused saada, tuleb läbida registreerimisprotseduur Eesti Vabariigi Patendiametis. Tööstusomandi õiguskaitset üldiselt Eestis reguleerib tööstusomandi õiguskorralduse seadus, kaubamärgi, leiutiste, tööstusdisainilahenduste, geograafilisete tähisete ning mikrolülituse topoloogiate õiguskaitset reguleerivad omakorda nende valdkondade eriseadused. Referaadi eesmärgiks ongi tutvustada üldiselt tööstusomandi liike ning kuidas on reguleeritud tööstusomandi kaitse Eestis. 2. TÖÖSTUSOMANDI LIIGID Tööstusomand on üks intellelktuaalse omandi liike, mis koosneb omakorda tööstusomandi objektidest. Seda laiendatakse mitte ...
Miks kunst ja kultuur armastab hulle? Mart Veelmaa, EKA Avatud Akadeemia, Vabad kunstid I kursus Kui mõtlen hullumeelsuse ja normaalsuse paradoksile, meenub kultusfilm ,,Lendas Üle Käopesa". Randle P. McMurphy, keda kehastab Jack Nicholson nihverdab end osariigi vaimuhaiglasse, et pääseda pisikuriteo eest vangisistumisest. Ta sobib sinna üllatavalt hästi ning tema teistsugune maailmavaade mõjub paljudele patsientidele lausa tervendavalt. McMurphyle ei meeldi haiglas valitsev üksluisus ning ta hakkab hulluelu ümber korraldama. Ahvatleb ravimitega tundetuks tehtud patsiente haigla reziimi vastu protesteerima, agiteerib neid pesapalli meistrivõistlustele kaasa elama ja lõppeks viib haiged linna lõbutsema. Sellest saab alguse sõda McMurphy ning haigla personali vahel. Filosoofilises plaanis vahetavad selles loos hullud ja normaalsed oma kohad. Hulludes peegeldub ühiskonna ebanormaalsus ja sisemised kompleksid, haigla...
TRÜKITEHNOLOOGIA 2. KURSUS PIRET VALK EKA 2015 REAKTIIVVÄRVID Reaktiivvärve kasutatakse põhiliselt tsellulooskiude trükkides. Edasi arendatuna on nad aga tähtis värvirühm ka proteiinkiudude värvimisel ja trükkimisel. Sünteeskiududest polüamiid käitub värvimisel sarnaneselt villaga ning on samuti reaktiivvärvidega trükitav. Esimese reaktiivvärvina tuli 1956.a. turule Inglise ICI tehase Procion-värv, 1960-ndail muutusid reaktiivvärvid kangatrükis tavaliseks. Neil olid rõivakangaste trükiks olulised omadused: hea vastupidavus, eriti pesu- ja hõõrdumiskindlus. Ka reaktiivvärvide puhtad toonid, sobivus paljudele materjalidele ja mitmeks otstarbeks, kiirendasid nende kasutuselevõtmist tööstuses. Pigmentvärvidest erinevad reaktiivvärvid olemuslikult. Neil on teistsugune kinnituspõhimõte: reaktiivvärvis on eriline aktiivne ...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
1.loeng humanism - inimese mõistus ennekõike Algas klassitsismiga. Kasutati metalliga tugevdatud portikust, sambad muutusid kandvaks elemendiks. (Jacques-German Soufflot kirik pariisis) Kenotaat - mälestusrajatis (nt. tahvel või mausaleum) aga pole seda keda mäletastatakse seal. Mida tegi metall mida varem ei saanud teha? Avarad ruumis, masstoodang, kõrged hooned, saledad konstruktsioonid, karkass konstruktsioon. Betoon võeti kasutusele siis kui hakati kasutama raudbetooni. Monoliitne raudbetoonkarkass erinevus rauaga tugevdatud betoonist, kuidas said kokku tala ja post, kuidas need ühendada, ühendas need mõlemad rauast sarrustega, sidus kokku ja tekitas raudbetoon karkassi. Linnastumine Algas tohutu massiline hüppeline linnastumine, linnastumise kiirus oli linnades erinev. Linnastumise põhjus transpordi vahendid (raudtee, aurulaevad, telegraaf-infokommunikatsioon) ja teiseks tööstus mis meelitas tööko...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maal...
#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllu...
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
