KLIIMA SOOJENEMINE GEOLOOGIDE ASPEKTIST Mis on kliima soojenemine ? Maapinnalähedase temperatuuri tõus 1906. ja 2005. aasta vahel on temp. tõusnud 0.74*C Põhjustatud CO2 konsetratsiooni suurenemisest Aastaks 2100 eeldatakse temp. tõusu kuni 6.4*C võrra Tagajärjeks oleks veetaseme tõus ja liustike sulamine Päikeselaigud Jahedad ja tumedad intensiivse magneetilise aktiivsusega piirkonnad, kus toimub palju päikesetorme. Ilmuvad peamiselt rühmadena Kestavad mõni tund kuni mitu kuud Tektoonika Ehk tektoonilised liikumised ehk laamade liikumised Uurib maakoore ehitust ja arengut Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangul mõjutab kliima soojenemine enim Vahemere piirkonda ja Skandinaaviamaid. Erinevused suve ja talve vahel on tulevikus suurimad just Skandinaavias ja Ida Euroopas, ent suvel tõusevad temperatuurid enim Vah...
Kas inimene ikka on looduse kuningas? Inimene nii iga indiviid kui ka kogu inimrass on käsikäes loodusega elanud aegade algusest peale. Kaugele, miljonite aastate taha ulatuvad need esimesed päevad, mil inimtegevus mõjutas loodust ja vastupidi. Olgugi, et toona oli tegu tänapäevase homo sapiensi eellastega inimesed olid nad sellegipoolest. Need ammused ajad on tänaseks unustuste hõlma vajunud. Igale kõige juhmimale siililegi on selge see, et ürgaja inimesed olid looduse
Samuti teeb kogu Euroopale, seejuures ka Eestile muret kontrollimatu immigratsioon. Immigrandid on meile koormaks, nad arvavad, et Euroopasse tulles antakse neile palju toetusi ning nende elu muutuks lihtsamaks. Selleks et pidurdada sisserändamist on vaja mujal maailmas luua arenduskeskused, kus immigrandid suudaksid iseseisvalt jalule tõusta. Mina isiklikult olen oma isa arvamusega nõus, et mida rohkem inimesi, seda rohkem probleeme. Muidugi on tore, et pered on suured ja on hea teada, et inimrass ei sure veel välja, vaid on tõusujoones, kuid me ei mahu siia planeedile maa enam varsti ära, kui inimeste juurdekasv üha kiiremini aina tõuseb ja tõuseb. Gerda Kiik Saue Gümnaasium 9a klass
neile ei meeldi. Sellised erinevad arusaamad põhjustavad inimestes emotsioone nagu kadedus, hirm ja intolerantsus millest areneb edasi viha. Sageli vihatakse inimesi nende erinevuste, omapärade ja julguse tõttu, mida mõned inimesed lihtsalt välja ei kannata. Seega tekib küsimus, et kas maailm väsib kunagi vihkamast ja laseb inimestel olla sellised nagu nad on või on selline unistus ebareaalne nii kaua kuni inimrass eksisteerib? Ühiskond on inimestele seadnud strandardid selle kohta, mis on normaalne ja aksepteeritav. Kuid sellise rõhumise puhul, et olla tavaline ja sulanduda halli massi, läheb kaotsi inimese isiksus ja individuaalsus. Kõik oleksid palju õnnelikumad, kui nad julgeksid jääda iseendaks ja ei peaks muretsema selle pärast, et neid oma isikupära või välimuse tõttu vihkama ning taga kiusama hakatakse. Välimuse tõttu on ammusest vihatud tumeda nahatooniga inimesi, neid
Naised ja mehed erinevad ootused ja lootused On juba ammu tuntud fakt, et meestel ja naistel on üksteise suhtes erinevad ootused ja lootused. Leidub küll ühise mõtlemisega naisi ja mehi, kelle mõtlemine soodsates tingimustes võib põimuda, selliseid inimesi võib lugeda hingesugulasteks. Ega see ei tähenda seda, et mehed ja naised mõtlevad omasoolistega absoluutselt ühtemoodi. Terve inimrass on üksteisest erinev nii seesmiselt kui ka väliselt, kuid suuremaid erinevusi saab paremini lugeda just vastassooliste ootustest ja lootustest. Lähtuvalt oma teadmistest ja uurimustest toon ma välja naiste ja meeste peamised erinevused nende ootustest ja lootustest. Naistel ja meestel on erinevad prioriteedid materiaalsetes väärtustes. Naine tahab enamasti kindlustada oma tulevikku, seega on esikohale seatud kodu ja sellega kaasnevad esemed
Põltsamaa Ühisgümnaasium Inimese Mitmekesisus Referaat Kairit Küppar 12b Põltsamaa 2013 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1.Värvus...........................................................................................................................4 1.1Juuksevärvus...............................................................................................................4 1.2Nahavärvus..................................................................................................................4 1.3Silmavärvus..................................................................................................
natukene suurema osa. Meeste keskmine eluiga on 72 aastat, naistel 78 aastat. T ööealiste osatähtsus moodustab kogu rahvastikust 64%. T siilis on sündimus 22,4, suremus 5,6 , imikusuremus on 14,6 . Tsiilis on tegemist nooreneva rahvastikuga, keskmine eluiga on k üllaltki kõrge. Tsiilis elab 83% rahvastikust linnades 8.1.13 Kristyna Kokk 17 Usutunnistus 8.1.13 Kristyna Kokk 18 Valitsev inimrass 79% rahvastikust on metissid (eurooplaste ja indiaanlaste segaverelised järglased). Valitsevad usundid enamik tsiillasi (89%) on katoliiklased. 8.1.13 Kristyna Kokk 19 Linnade paiknemine Linnad paiknevad suuremas osas KeskT siilis . LõunaTsiilis on ainult mõned üksikud linnad. PõhjaTsiilis on linnad enamasti maavarade leiukohtade läheduses. Suurimad linnad Santiago de Chile 4 628 000
kuid täpselt piiritlemata pseudoteaduslik inimkonna alajaotus, mis põhineb inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele. Nendeks tunnusteks on eelkõige nahavärv, kasv ning erinevate pea osade kuju ja värv. 7. EUROPIID - Europiidne rass ehk europiidid (kõnekeeles ka valge rass, kaasaegses Ameerika inglise keeles Caucasian, "kaukaasia rass") on levinud käsitluse järgi inimrass, mille põlisasuala on Euroopa ning mis on levinud ka Ameerikasse, Lõuna-Aafrikasse, ning Okeaaniasse. Rassi tunnuseks on eelkõige hele nahavärv. 8. MONGOLIID- Mongoliidne rass ehk mongoliidid (kõnekeeles ka kollane rass) on sageli kasutatav, kuid täpselt piiritlemata psuedoteaduslik inimkonna alajaotus, mis põhineb inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele. Nendeks tunnusteks on eelkõige nahavärv, kasv ning erinevate pea osade kuju ja värv 9
Kliima soojenemise ohud Mis juhtub Maal, kui keskmine temperatuur tõuseb 25 kraadi 1 kraad korallrihvid võivad kaduda · Ameerika keskläänes esineb rohkem liivatorme. · Aafrika kõrgeimalt mäelt kaovad pooled liustikud vee juurdevoolu vähenemisel saavad kannatada mäe jalamil elav loomastik ning samuti piirkonna põllumajandus. · Arktika kliima jõuab punkti, kust endist olukorda ei ole enam võimalik taastada. · Igijää sulamise tõttu hakkavad Alpides mägedest kaljurahnud eralduma, mis tekitab suuri raskusi seal elavatele inimestele. · Korallrihvid satuvad ohtu juba praegu on 70% kõigist korallrihvidest surnud või suremas. · Soe meri põhjustab enam orkaane: o - esimene, 2004. a lõunapoolkeral Brasiilias aset leidnud orkaan on märk sellest, et kliima on juba muutunud; o - esimene troopiline tsüklon tabas Euroopat 2005. a, kui orkaan Vince tabas ...
Keskmine eluiga on küllaltki kõrge. f) Millised on sündimuse ja suremuse näitajad? Sündimus on 22,4, suremus 5,6, imikusuremus on 14,6. 4. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? 83% rahvastikust elab linnades. 5. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad suuremas osas Kesk-Tsiilis. Lõuna-Tsiilis on ainult mõned üksikud linnad. Põhja-Tsiilis on linnad enamasti maavarade leiukohtade läheduses. 6. Milline inimrass on valitsev? 79% rahvastikust on metissid (eurooplaste ja indiaanlaste segaverelised järglased). 7. Valitsevad usundid. Enamik tsiillasi (75%) on katoliiklased. III PÕLLUMAJANDUS 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks? Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks on kesised. a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast.
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salak...
KULD Tartu 2011 Sisukord 1. Kuld Huvitavaid fakte 3 2. Füüsikalised omadused 5 3. Keemilised omadused 6 4. Kuld ajaloos 7 Kuld ja inimese loomine 5. Peruu kulla maa 8 6. Maiad ja atlan 9 7. Kasutatud kirjandus 10 KULD Huvitavaid fakte Mis on kuld ja miks seda tähistatakse tähisega Au? Kuld on haruldane metall, mille sulamistemperatuur on 1064°C ja keemispunktiga 2808°C. Sümbol Au on tuletatud lühend kreeka keelsest sõnast Aurum, mis tähendab tõlkes ,,särav päikesetõus". Sellised iseärasused nagu kõrge roostekindlus, plastilisus ja elektrijuhitavus on aastasadu alal hoidnud inimkonna huvi kulla vastu. ...
Sündides madalamas kastis ei saa sa abielluda teise rajooni (kasti) inimesega kuna sa oled kindlaks määratud ,et oled madalamas kastis . Seal kus sa sünnid paneb paika sinu elutaseme ja põhimõtteliselt terve järgneva elu. Kui nüüd siin raamatus töödi välja ,et mustanahalisena sa sündisid siis pead ka jääma sinna piiridesse mis on mustanahalisele pandud . Näiteks ,et mustanahaline on kõige alaarenenud inimrass ja mustanahaliste bioloogiline staatus olekski ori. AMEERIKA POLÜGENISM JA KRANIOMEETRIA ENNE DARWINIT:MUSTANAHALISED JA INDIAANLASED KUI ERALDI ALAVÄÄRTUSLIKUD INIMLIIGID Stephen Jay Gouldi toob välja selles teemas erinevaid uskumusi inimliikide järjestamisest ning kuidas liigitati rasse erinevatel meetodidel nagu näitek kolju suuruse mõõtmise teel. Millegipärast on oli vaja 18-19 sajandil teadlastel ,teoreetikutel jne , järjestada inimrassid . Valged
õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise distsipliini järele, mis eristaks laste ja täiskasvanute õpetamist, juba tsehhi pedagoog ja humanist Jan Ámos Komensk (17. saj). Tema teaduslik pärand lubab lugeda teda andragoogika rajajaks, kuigi terminn tuli hiljem. Ta väitis, et kogu inimrass on arenguvõimeline ja võib omandada kultuuri ja hariduse sõltumata oma vanusest, klassist, soost ja rahvusest. Inimese eluiga= inimese õppimine. Tegi kõik selleks, et arendataks välja täiskasvanute õpetamise süsteem. Mõiste andragoogika võttis Saksamaal kasutusele (19.saj I pool) gümnaasiumiõpetaja Alexander Kapp, kes kasutas seda Platoni haridusteooria kirjeldamisel (Platon ise seda terminit muidugi ei kasutanud). Filosoof ja Kapi kaasaegne J.F.Herbart väitis täpselt
valesti, nt üks nendest ‘ma pean’ -loengus käima, tegelikult inimene ei pea, elab enda ehitatud vanglas. ‘mind peavad kõik armastama’ -pead kõigile meeldima, see ei ole teostatav.’ei võta vastutust ja elu on kergem’) 2)ebafunktsionaalsed uskumused (segab inimesele elu ja iseendaga toime tulla, aga käsitlatakse religiooni raames, nt usk kosmilistesse sündmustesse, nt et 2012 tuleb maailmalõpp, aarja rassi õpetus et tõupuhas inimrass.) 4. Usulise kogemuse mõju usulistele liikumistele W. Jamesi järgi. erinevad usulised liikumised algavad kellegi usulisest kogemusest nt prohvet kellel on usuline kogemus(nt ilmutus v jumalik selgus selle kohta kuidas asjad käivad) william james ütleb et religiooni olemus on kogemuslik, elamuslik ja usulised liikumised algavad kellegi prohveti visioonist. next etapp meil on prohvet, kellel tekivad jüngrid. prohvetisurm, ühel hetkel ta sureb. füüsilises tähenduses (Et ple enam elus) v
kõrgem eluslooduse organiseerituse tase.Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. 2.inimlaste mitmekesisus. Rass on mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm.Lisaks geneetilisele erisusele eristab geograafilisi rasse üksteisest erinev levila, ja ökoloogilisi rasse sama ala.erinevate elupaikade asustamine.Botaanikas nimetatakse aretusega saadud rasse sortideks, zooloogias tõugudeks. Rass ehk inimrass on suur geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühm. Rasse on eristatud kolm kuni mõnikümmend. Inimeste eri rassidesse liigitamise aluseks olevateks omadusteks on kõige sagedamini naha värvus, pea ja selle osade kuju, keel, kultuur ja eeldatav geograafiline päritolu. Tänapäeval eristatakse nahavärvi põhjal kolme põhirassi:Valge ehk europiidne rass.Kollane ehk mongoliidne rass.Must ehk negriidne rass. 3.a-vererühmaga naine abielus mehega kellel on b.rühma veri.nende poeg on 0
olid Aadama ja Noa lapsed maailma algse asustamise ajal, ning külvaks mõnes Ameerika sisemaa asustamata paigas. Me näeksime, et valdused, mida ta suudab vastavalt meie antud määrale endale allutada, ei oleks kuigi suured ega saadud kogu ülejäänud inimkonna arvelt ning seega ei annaks ülejäänutele põhjust nurisemiseks või arvamiseks, et nad kannatavad kahju, kuna too mees või perekond oli osa maad enda valdusse võtnud; see kehtib isegi kuni tänase päevani, kuigi inimrass on tänaseks levinud igasse maailma nurka ning ületab tohutult seda väikest rahvaarvu, mis oli alguses. Tõepoolest -- maatüki suurusel on väga väike väärtus, kui sinna ei panustata tööd. Ma olen kuulnud, et isegi Hispaanias lubatakse inimesel segamatult künda, külvata ja lõigatamaatükil, millele tal polemuud omandiõigust peale selle,mille ta saab tolle maa kasutamise kaudu. Tegelikult on isegi vastupidi: elanikud on tänuvõlglased
Peale seda tuli anunnakkidel harjutada ka inimesi tööle. Näis, et viimaste võimeid ei saanud inuakkide omaga isegi võrrelda. Nad ajasid kõik segi. Nii siis muudetigi Maa elanikkonna geneetikat, ainult et DNAd võeti inuakkidelt mitte anunnakkidelt. A: Tahad öelda, et oleme vennad? D: Jah. A: Seega on meil teie DNA? D: Jah. Kui praeguse liigina eksisteerite te tänu meile. Tolle aja Maa inimeste geneetilisele materjalile lisati meie geneetiline materjal nii sündis kaasaja inimrass. A: Aga miks me teie sarnased ei ole. D: Anunnakkid säilitasid alati välise kuju, sest see vastab keskkonna alguspunktile. Füüsiline aspekt kattub täielikult planeedi omaga. A: Teadusringkondades on hüpotees, mille kohaselt inimese DNA on läbi teinud muutused teatud evolutsioonimomendist ja et meil on üks ühine naissoost eellane, kes elas 180 000 - 300 000 aastat tagasi Aafrikas. D: See ongi nii. Siis toimus esimene geneetiline muutmine. A: Esimene?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
