Organismid, evolutsioon, isolatsioon, eluslooduse süsteem, geneetika, rakendusbioloogia, geenitehnoloogia (0)

Sarnased õppematerjalid

40

doc

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

seaduspärastes suhetes. Lahknemissuhe sõltub alleelide koostoimest. P: Aa x Aa sugurakud A a A AA Aa a Aa aa F1: AA/Aa/Aa/aa  LAHKNEMISSEADUSE RAKENDAMISVÕIMALUSED lk 152-158 1.Analüüsiv ristamine ­ kasutatakse katseloomade või ­taimede homosügootsuse või heterosügootsuse kindlaksmääramisel. D x r ­ kui tunnuste lahknemist ei esine on D organism homosügootne. P: AA x aa F1: Aa Aa Aa Aa 2.Genealoogiline meetod ­ indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. Kasutatakse inimeste puhul, et selgitada homosügootsust või heterosügootsust mingi tunnuse suhtes. Vt. tabel lk 152 Alleelidevahelise koostoime erijuhtumid: 1. Intermediaarsus: domineerimisnähtuse puudumine. Tekib vahepealne tunnus. Retsessiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist. N: I: ÃÃ x aa lokkis juuksed x sirged juuksed II: Ãa

Bioloogia

24

docx

Bioloogia põhjalik konspekt

- lühiajaline stress ­ spordi tegemine, eksam, armumine ­ võib olla kasulik - muutused: südame töö kiireneb, vererõhk tõuseb, veri liigub stressis kudedesse - adrenaliini süntees suureneb (vereringe kiireneb, suureneb vere glükoosisisaldus energiavajaduse rahuldamiseks) - kortisooli süntees suureneb ­ inimene talub pikaajalist stressi Evolutsiooniteooria Väljakujunemine - maal elavad organismid arenesid ühisest eellasest ­ esimesest eluvormist u 3,7 miljardit aastat tagasi (stromatoliidid) - liigid pole omavahel suguluses, nende tunnused on muutumatud ja püsivad Kujunemine - antiikajal (800 eKr ­ 500 pKr) ­ liigid muutuvad ajas - loomad, sh inimesed võisid areneda teistest loomadest aja jooksul ­ see idee laideti maha mõjukate filosoofide poolt (Aristoteles ja Platon)

Bioloogia

16

doc

Evulutsiooniteooria kujunemine

EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6

Bioloogia

46

doc

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID

7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23 6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE.................................................................................................................................. 43 9. ÖKOLOOGIA ja KESKKOND............................................................................................... 47 10. EVOLUTSIOON ................................................................................................................

Bioloogia

2

doc

Liigiteke

I Selgita mõiste ja lisa näide! 1. Bioloogiline evolutsioon ­ elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. (nt inimese areng ahvist. Inimese ja ahvi DNA on hinnanguliselt 99% sarnased.) 2. mikroevolutsioon ­ haarab liigi ja populatsioonisiseseid muutusi. (nt. metskitse tekkimine) 3. populatsiooni geneetiline struktuur - alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. 4. looduslik valik ­ ebavõrdne ellujäämine, paljunemine. (nt. stabiliseeriv valik, suunav valik) 5

Bioloogia

76

pdf

Bioloogia riigieksamite ülesanded koos vastustega

Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2  SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS ...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS ............................................................................................ 19 5

Bioloogia

24

docx

Bioloogia konspekt riigieksamiks

Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · Kude · Organ · Organsüsteem ehk elundkond

Bioloogia

9

docx

Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon

Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad Rohukonn – keelikloomad - kahepaiksed

Bioloogia

Kommentaarid (0)