Anorgaanilised ained Vee omadused Vesi on hea lahusti , enamik aineid on orgaaniliselt lahustunud. Vee molekulid osalevad paljudes rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides. Suur soojusmahtuvust. ¤ Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi moodustumises. ¤ Kaltsium annab luudele tugevuse. ¤ Magneesium on seotud nukleiinhapetega. ¤ Rauaaatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises. Orgaanilised ained Sahhariidid Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline funktsioon. Sahhariidid jaotatakse 3 rühma: - mono sahhariidid on lihtsuhkrud (fruktoos, glükoos) - oligosahhariidid, sahharoos=fruktoos+glükoos, maltoos=glükoos+glükoos, laktoos=galaktoos+glükoos - polüsahhariidid: a)tärklis glükoosi varud säilitatakse taimedes tärklisena( energeetiline funktsioon) b)tselluloos esineb taimekestades( ehitusaine) c)glükogeen loomne tärklis( energeetiline funktsioon)
Vesi on hea lahusti, osaleb keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada püsivat temp. Positiivselt laetud ehk katioonide hulka kuuluvad K, Mg, Na, Fe jne. K ja Na ioonid osalevad närviimpulsi moodustumisel. Ca soolad annavad luudele tugevuse.Taimedes Mg. Neg laetud ehk anioonide hulka kuuluvad soolad, nt hüdroksüül-, fosfaat-, karbonaat-, kloriid- ja jodiidioonid. Orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, teisisõnu biomolekulid. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Sahhariidid ehk süsivesikud on ühendid, mis koosnevad C, H ja O. Mono ja oligo on magusad. Monosahhariidid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. Olulisemad neist riboos, desoksüriboos (3C) ja glükoos, fruktoos (6C). Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed, mis on moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.
Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinukku ja vesinukku Anorgaaniliste põhiosa moodustab vesi Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke Anorgaanilised ained: Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone : ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides Orgaanilised ained: Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik Lipiidid ehk rasvad on organismide energiaallikaks Valgud: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid Valgu aminohappelist järjestust nim. esimest järku struktuuriks Valgud täidavad organismis ensüümaatilist, ehituslikku, transporti, retseptor, regulatoorset, kaitse, liikumis ja energeetilist funktsiooni Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid
Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid,vitamiinid ja hormoonid. Viiesüsinikulistest monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoküriboos. Kuuesüsinikulisest glükoor ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mõlemal sama valem C6H12O6. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustavad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm . Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub
protsesse. 8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Liigne suhkur ja rasv soodustavad tekitada kolesterooli, mis võib ladestuda veresoonte seintele. See aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Kokkuvõte Orgaanilised ained on biomolekulid, mis mängivad erinevaid rolle organismi süsteemis. Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline ülesanne. Lipiidid on õlid, rasvad, vahad, steroidid. Lipiidid on organismide põhiline energiaallikas.
püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses
Vesi moodustab üle __ rakus esinevatest ainetest. Vesi osaleb mitmesugustes __________________________ ja aitab säilitada __________ ________________________ . Lisaks veele esineb rakkudes ja teisi anorgaanilis aineid: _________ , _________ ja _________ . Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid __________________________________ . Organismide koostisesse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on __________ , _________ , _________ ja ___________ . Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt _____________ ja _____________ ülesanne. Sahhariidid jagunevad: 1)________________________ (___________________) 2)________________________ (___________________) 3)________________________ (___________________) Valgud koosnevad _________________________________________________________________ . Valgud täidavad organismis _______________ , _______________ , _____________,
organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotseerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transpordi-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis-, ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. Dna molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjesuses pärilikku infot
4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame............toidust...............ja........veest......... 5. Väikelaste luud on elastsed, sest nende kehas on soolade sisaldus madal, vananedes kaltsiumisoolade sisaldus suureneb, luud on tugevad, aga samal ajal haprad 6. Vali õiged vastusevariandid! 1. Biopolümeer on: a) kolesterool b) laktoos c) RNA d) tärklis e) kitiin 2. Hormoon : a) amiin b) fosfolipiid c) ensüüm d) amülaas e) insuliin 3. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismis: a) energeetiline fn. b) kaitse fn. c) ehituslik fn d) ensümaatiline fn. e) bioregulatoorne fn. 7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis kuulub organismide koostisesse ja tekib organismide elutegevuse käigus, mille hulka kuuluvad (4) sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 8. Bioaktiivsete ainete hulka kuuluvad enamjaolt valkude ja lipiidide hulka kuuluvad orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust
Looduslikud p sahhariidid tärklis, tselluloos ja glükogeen. Tärklis on taimede mugulas, sibulas, risoomis sisalduv glükoosivaru. Taimed kasutavad talviti seda energia saamiseks. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoos molekulideks. Tselluloos Võib moodustada kuni poole taime puitunud varre massist, sest see on nende rakukesta peamine koostisaine. Loomorganismid säilitavad glükoosivarusid lihastes ja maksas glükogeeni molekulidena. Sahhariididel on organismis kaks peamist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid. Vees mittelahustuvad ühendid. Aga lahustuvad näiteks alkoholis ja eetris. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Need koosnevad glütseroolist ja kolmest osast rasvhappejääkidest. Lihtlipiidid ehk rasvad on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. Mida enam on rasvas kaksiksidemeid, seda vedelam ta on
ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganismides Tärklise kujul.Lisaks tärkilsele suudavad taimed glükoosi molekulidest sünteesida veel teist polüsahariidi tselluloosi.Loomoraganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. · Eespool esitatust selgub, et sahhariididel on organismis kaks põhilist ülessannet: energeetiline ja ehituslik. 2.Lipiidide ülesanded ! Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagunemisel. 3.Mis on kolesterol ? Kolesterool on samuti üks steroididest.Ühtlasi kulub ta loomaraku membraanide koostisse. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse
polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säiltusorganites tärklise kujul.Keskmiseks molekulmassiks loetakse kokkuleppeliselt üks miljon, tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monomeere. Lisaks tärklisele suudavad raimed glükoosi molekulidest sünteesida tselluloosi. Loomorganismides säilitatakse glükoosivarudisd peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise e glükogeeni molekulidena. Sahhariididel on organismis 2 põhilist ülessannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid,vahad steroidid. Vees mittelahustuvad, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nt talveunes loomad saavad rasvkoest energiat. Rasvkude kaitseb siseorganeid ja kahjulike välismõjutuste eest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Streroidid teistsuguse molekuli ehitusega
DNA ÜLESANDED. * päriliku info säilitamine suudab tekitada täpselt samasuguse molekuli. *osaleb pärilikke tunnuste avalduses e valgu sünteesis. RNA Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid, Riboos, fasfaat, Lämmastikahel A adeniin, Gguaniin,C tsütosiin, U- uratsiil. Osaleb pärilikkuse avaldumises. *Informatsiooni RNA(mRNA) * transportRNA (tRNA) *ribosoomiRNA (rRNA) Hormoon on insuliin. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismides energeetiline, kaitse ja ehituslikfunktsioon. E
Riboos ja desoksüriboos, kuuluvad nukleiinhapete koostisse. (RNA ja DNA). Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.(glükoos + fruktoos=sahharoos, glükoos + glükoos=maltoos). Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid) mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on organismide energiallikaks. (rasvad,õlid,steroidid,vahad). Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu.(kolesterool ja hormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained.
organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide ja valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidava organismis ensümaatilist , ehitulikku, transport- , retseptor- , regulatoorset, kaitse- , liikumis-, ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjestuses pärilikku infot
Ühendid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Kuna mood. Ainult elus org. siis kuuluvad biopolümeeride hulka. Taimed säilitavad oma glükoosi varusid tärklisena. Vajadusel muundavad taimed tärklise glükoosiks. Loomorg säil glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeeni(koosneb sammuti glükoosi jääkidest) kujul. Lülijalgsete välisskeletis ja ka seente rakukestas esineb kitiin Selle monomeerideks on lämmastikku sisaldav suhkur. Sahhariididel on org põh 2 ül: energeetiline ja ehituslik. 1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud monosahhariidid. Liitsuhkrud *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu järgi (trioos, tetroos); *funk.ühma järgi (aldoosid, ketoonid);
riboos ja desoksüriboos, glükoos ehk viinamarjasuhkur, fruktuur ehk puuviljasuhkur. C6H12O6 Need on energiallikateks. Oligosahhariidid on madalamolekulaarsed ühendid, mis on 2-3 monosah. Omavahelisel seostumisel. Glükoos + fruktoos =sahharoos. 2C maltoos. Laktoos . VAJALIKU ENERGIA SAAMISEKS. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid- elementideks on monosahhariidide jäägid.Kuuluvad biopolümeeride hulka. Taimed säilitavad oma glükoosi varusid tärklisena. SAHHARIIDIDEL on organismis 2 ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustavad ühendid. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika osa----Vabaneb energia . Nt pruunkaru. Steroidid on nt hormoonid, Vitamiinid D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustavad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes.
Glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitmisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos. Piimas sisalduv laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik 15. Lipiidid-iseloomusta neid, too näiteid tahketest ja vedelatest lipiididest Lipiidid on organismide energiaallikaks, siia alla kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja vees enamasti mittelahustuvad ühendid. 16. Mis on liht- ja liitlipiid? Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nim propaantriooli ja rasvhapete estreid. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. 17
17. Vahad kuuluvad valkude hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada aurumist. VÄÄR, sest vahad kuuluvad lipiidide hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada aurumist. 18. juuksed, ämblikuvõrk küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses sahhariididest. VÄÄR, sest juuksed, ämblikuvõrk küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses valkudest. 34. Vali õiged vastusevariandid! 1. Biopolümeer on: c) RNA 2. Hormoon : e) insuliin 3. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismis: a) energeetiline fn. ja c) ehituslik
glükoosijääke. Tselluloos kõikide taimeraku kesta peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Koosneb samuti glükoosijääkidest. Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestades. Ehitusliku ülesandega. Glükogeen loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeenina. Insuliin muudab liikse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks. Taimedel puudub glükogeen. Koosneb glükoosijääkidest. Sahhariididel on 2 põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid ehk rasvad Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid (hüdrofoobsed). Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Nad on organismidele energiallikaks. Lipiidede funktsioonid: 1. Energeetiline kõige energiarikkamad. 2. Ehitslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist 3
Vahad kuuluvad valkude hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada aurumist Vale- vahad kuuluvad lipiidide hulka. 18.juuksed, ämblikuvõrk küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses sahhariididest Vale- Juuksed ämblikuvõrk,küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses valkudest. 34. Vali õiged vastusevariandid! 1. Biopolümeer on: a) kolesterool b) laktoos c) RNA d) tärklis e) kitiin 2. Hormoon : a) amiin b) fosfolipiid c) ensüüm d) amülaas e) insuliin 3. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismis: a) energeetiline fn. b kaitsefn. c) ehituslik fn d) ensümaatiline fn. e) bioregulatoorne fn.
valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Näiteks Sahharoos(roo ja peedisuhkru peamine koostisosa). Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb peamiselt glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Peamised polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariididel on 2 põhilist ülesannet: Energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on organismi energiaallikaks. Nende lagunemisel vabaneb 2 korda sama palju energiat kui sahhariididest. Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nimetatakse propaantriooli(glütserooli) ja rasvhapete estreid. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Näiteks fosfolipiidid. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Steroidide
Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid polümeerid, mille ehituslikeks elementideks e. monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Polüsahhariidid moodustuvadainult elusorganismidesja kuuluvadseegabiopolümeeride hulka. Taimed säilitavad oma energiavarusid tärklisena, loomad loomse tärklisee.glükogeenina. Sahhariididel on organismis energeetilineja ehituslikülesanne. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika osa nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude või sahhariidide lagundamisel
energiaallikad. · Oligosahhariidid - Moodustuvad kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel. - Glükoos + fruktoos = sahharoos (roo- ja peedisuhkru koostisosa). - Glükoos + glükoos = maltoos ( linnasesuhkur). - Glükoos + galaktoos = laktoos (piimasuhkur). - Kasutatakse energia saamiseks. · Polüsahhariidid - Ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. - Tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariididel on 2 põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. · Lipiidid (rasvad, õlid, vahad, steroidid). - Organismide energiaallikad. - Nende oksüdeerumisel vabaneb 2x rohkem energiat kui sahhariidide või valkude lagundamisel. - Steroidid: kolesterool, hormoonid, vitamiin D. Valgud e proteiinid - On aminohapetest moodustunud polümeerid. - Moodustuvad vaid elusorganismides. - Nimetatakse koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks.
Sahhariidid Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1
Seejuures erinevatel toitainetel on veidi erinev hapnikukulu ühe kcal energia kohta: 1 mool glükoosi annab oksüdatsioonil alati 180 *16 = 2880 kJ (688 kcal) energiat ja selleks kulub 6 mooli hapnikku. Seega võib arvutada ühe liitri O2 kohta eralduva energia, mida nimetatakse soojusväärtuseks e. energiaekvivalendiks: glükoosi soojusväärtus on 2880 kJ/(6*22,4)l = 21,4 kJ/l Keskmised soojusvääärtused: Rasvadel 19,6 (19,2) kJ/l Sahhariididel 21,15 (21,4) kJ/l Valkudel 19,6 (19,3) kJ/l Hingamiskoefitsient, HK (RQ) = VCO2/VO2 Glükoosi metabolismil on hingamiskoefitsient: 6/6 = 1, rasvade korral 0,71 ja valkudel korral 0,85. Orienteeruvalt võiks kehakaalu hinnata kaaluindeksi järgi: Kaaluindeks = kaal / pikkus2 (Kaal kilogrammides, pikkus meetrites) Optimaalne: 20 - 25 Kerge ülekaal: 26 - 30
tootmiseks. Viimast kasutatakse magsutajana näiteks alkoholivabades jookides, HFCS-42 samal ajal kasutatakse paljudes töödeldud toitudes ja küpsetatud toodetes. (5) (5) 2.4 Keemilised omadused Fruktoos on kuuesüsinikuline polühüdroksüketoon. Nagu öeldud, on tegemist glükoosi isomeeriga, mis tähendab, et neil mõlemal on sama molekulvalem (C6H12O6), kuid erinev struktuur. Nagu sahhariididel üldiselt, esinevad ka fruktoosil D- ja L-vorm. Nende eristamine toimub lahtiste ahelate võrdlemisel, olukorras, kus neid vaadeldakse vertikaalses asendis (vt Joonis 2). Kui eelviimase süsiniku küljes olev OH-rühm paikneb paremal pool, on tegemist D-vormiga, ning kui see paikneks süsinikust vasakul pool, oleks tegemist L-vormiga. Viimast vormi eksisteerib vähem. Kristalliline fruktoos omandab poolatsetaali ja sisemiste vesiniksidemete stabiilsuse tõttu tsüklilise struktuuri
Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1
mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organimis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset-, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukeliinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjestuses pärilikku infot
Raua aatomid on punaste vereliblede valgu hemoglobiini koostises ja see aitab siduda O2. Anioonidest fosfaatrühmad on nukleiinhapete koostises ja rakumembraani ehituses. Joodi läheb vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Orgaanilised ained on biomolekulid, mis mängivad erinevaid rolle organismi süsteemis. Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline ülesanne. Lipiidid on õlid, rasvad, vahad, steroidid. Lipiidid on organismide põhiline energiaallikas. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid, mida organism vajab enamikes elutegevus valdkondades. Aminohapped koosnevad aluselisest aminorühmast ja happelisest karboksüülrühmast. Omavahel on nad ühendatud kovalentse sideme abil, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Valkudel on neli struktuuri: primaarne,
temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aineja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organimis ensümaatilist, ehituslikku, transport, retseptor, regulatoorset, kaitse, liikumis, ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjestuses pärilikku infot
süsiniku aatomite arvu on enamasti 3-6-ni. (Joonis 1) · Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on organsimides moodustunud kahe või kolme monosahhariidi ühinemisel. Nt: sahharoos, laktoos, maltoos. · Polüsahhariidid e liitsuhkrud kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille monomeerideks on monosahhariidid. Nt: Tselluloos, tärklis (taimne varusuhkur), klükogeen (loomne varusuhkur), kitiin. Sahhariididel on energeetiline-, ehituslik-, kaitse-, varuaine-, ligimeelitavfunktsioon Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja teised vees enamasti mittelahustuvad ühendid. (Joonis 2) · Lihtlipiidid e rasvad nt vahad (kaitsevad taime või looma. Nt: männiokaste vaha, mesilasvaha) · Liitlipiidid tekivad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega. Nt: fosfolipiidid.
koosnevaid oligosahhariide kohtab tunduvalt vähem. Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariid. Sarnaselt monosahhariididega kasutavad organismid ka oligosahhariide eelkõige energiaallikana. Polüsahhariidid on kõrgemolekuaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Tabel 3: Sahhariidide jaotus Monosahhariid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 2-3 monosahhariidid liitumisel Ehituslikeks lülideks on C : 3-6 tekkiv ühend monosahhariidid. tärklis (fotosünteesi
Ühendid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Kuna mood. Ainult elus org. siis kuuluvad biopolümeeride hulka. Taimed säilitavad oma glükoosi varusid tärklisena. Vajadusel muundavad taimed tärklise glükoosiks. Loomorg säil glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeeni(koosneb sammuti glükoosi jääkidest) kujul. Lülijalgsete välisskeletis ja ka seente rakukestas esineb kitiin Selle monomeerideks on lämmastikku sisaldav suhkur. Sahhariididel on org põh 2 ül: energeetiline ja ehituslik. 2. Lipiidide lühiiseloomustus. Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nim propaamdiooli(glütserooli) ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad nende koostisse kuuluvate rasvhappejääkide poolest. Mida rohkem on rasvhappe jääkides kaksiksidemeid, seda vedeam on rasv. Lipiidid on org üh klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees (enamasti) mittelahustuvad ühendid.(lipiidid lah erinevates apolaarsetes üh, ntx benseen ja eeter)
on juba lihtsüsivesikud. Inimkehas ketoosid ja aldoosid. Süsinike järgi nimetused (trioosid, tetroosid, pentoosid,heksoosid jne). Kõik looduslikud monosahhariidid on optiliselt aktiivsed, sest neil süsinikud asümmeetrilised. Ketooside molekuli oksüdeerimiseks kulub tunduvalt rohkem energiat, käärivad aegalsemalt kui aldoheksoosid. Esinevad inimkehas nii avatud ahelana kui tsüklilises vormis (alates pentoosidest). Kuna sahhariididel saab olla väga palju isomeere => mitmekesisus võimaldab täita rohkem ülesandeid. Valdav enamus monoose D-isomeerid (ka nende derivaadid). Süsivesikutel alfa ja beeta anomeerid (nt alfa-D-fruktoos jne). Trioosid – glütseeraldehüüd, dihüdroksüatsetoon Tetroosid – erütroos Pentoosid – riboos, desoksüriboos Heksoosid – glükoos, fruktoos, galaktoos Heptoosid – sedoheptuloos
heksoosid jne). Kõik looduslikud monosahhariidid on optiliselt aktiivsed, sest neil süsinikud 5 asümmeetrilised. Ketooside molekuli oksüdeerimiseks kulub tunduvalt rohkem energiat, käärivad aegalsemalt kui aldoheksoosid. Esinevad inimkehas nii avatud ahelana kui tsüklilises vormis (alates pentoosidest). Kuna sahhariididel saab olla väga palju isomeere => mitmekesisus võimaldab täita rohkem ülesandeid. Valdav enamus monoose D- isomeerid (ka derivaadid). Süsivesikutel alfa ja beeta anomeerid (nt alfa-D-fruktoos jne). Trioosid glütseeraldehüüd, dihüdroksüatsetoon Tetroosid erütroos Pentoosid riboos, desoksüriboos Heksoosid glükoos, fruktoos, galaktoos Heptoosid sedoheptuloos
Keskmine molekulmass on 1 000 000. Tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monomeere. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks. Tselluloos võib moodustada kuni poole puitunud varrega taimede massist, rakukesta peamine koostisosa. Glükogeen loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihases loomse tärklisena. Sahhariididel on kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad lahustuvad aga mitmetes orgaanilistes lahustites (alkoholis ja eetris). Lipiidid on organismide energiaallikas. Nende oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel.
Süsivesikud on sahhariidid -monosahhariidid -oligosahhariidid -polüsahhariidid Süsivesikud C, H, O süsivesinikud C, H ; metaan, etaan, CH4, C2H5 Süsivesikud - on orgaanilised ühendid, mis koosnevad C ja H ja O-st vahekorras (Cn(H2O)n) või siis lagunevad hüdrolüüsil sellisteks ühenditeks Hüdrolüüs on keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb Monosahhariidid e monoosid glükoos on 6 süsinikuga © monosahhariid sahhariididel on molekulis aldehüüdrühm võigetorühm glükoosi nim viinamarjasuhkruks fruktoosi aga puuviljasuhkruks D-Glükoos D- Galaktoos D- Fruktoos kõik nad on C6H12O6 D- Riboos C5H10O5 alpha - D - glükoos (-) atsükliline D- glükoos (-) Beeta - D glükoos 36% 0,02% 64% Glükoosi kontsentratsioon vereplasmas on väga stabiilne: *Normväärtus *0,6-1,1 g/l ehp *3,3-6 mmooli/L 1 mooli Gle mass on 180g
-.,..1..i krrni poole puitunud rrarrega taimede .iist, sest tselluloos on nende rakukesta pea- '.. kr)ostisaine. Loomorganismides sdilitatakse .,rosivarusid peamiselt maksas ia lihastes rse t;irkLise ehk gliikogeeni molekrllidena. 'espool esitatust selgub, et sahhariididel on ranismis kaks p6hilist iilesannet: energee- . -.:st nende ne ja ehituslik. :, - 'rstab see- 2.11" Nahaalune rasvkude kaitseb hiiljest liigse ,' ssugune on lipiidide ehitus ja mis on nende jahtumise eest ja annab talle voolujoonelise keha-
annaabi.ee 
