28 tööriistadekvaliteedi ja kasutamisoskuse kaudu hakkas looduslik valik mõjuma aju arukusele ja käte osavusele. see omakorda tõi kaasa ka rühmasisese suhtlemise ja mõtlemise arendamise. 29 hauapanused näitasvad usku hauatagusesse ellu 30 3 sarnasust: kromosoomid haigused sigimine 3 erinevust: liikumisviis töövõime karvkate 31 On arvatud, et puieahvide mõnede populatsioonide kohastumine avamaastiku tingimustega viiski kahejalgsuse tekkeni. 32 neoteenia võis põhjustada selle, et loodusliku valiku tõttu inimeste evolutsioon võrreldes inimahvidega, pöördus
Inimene liigub kahel jalal, inimahv neljal. Inimese karvkate taandarenenud ja kohati, inimahvil rikkalik ja ühtlane. Inimesel esineb töövõime, inimahvil töövõime puudub. Millised tegurid võisid põhjustada kahejalgsuse Kahejalgsete tekke võis põhjustada inimlaadsete aju tekke inimlaste evolutsioonis? suurenemine, mis suudab keha liikumist paremini vallata ja rakendada praktiliselt kogu keha üheaegselt töösse. Tänu sellele on parem ka nende tasakaal, mis võimaldab inimesel kui liigil
12) Milles avaldub taimede või loomade bioloogiline isolatsioon? – erineval ajal õitsemine või tolmnemine, liikidele omane seksuaalkäitumine (kutsehüüded, pulmatantsud, lõhnaained), liikide hübriidid võivad olla sigimatud, sugurakkude sobimatus, ajaline sobimatus, pesitsemine erinevates ökosüsteemides 13) Loodusliku valiku vormid– säilitav ehk stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik 14) Inimese evolutsiooni peamised suunad – kahejalgsuse kujunemine, abstraktne mõtlemine, omnivoorsuse kujunemine, kõne areng, sotsiaalsete suhete arenemine 15) Eluslooduse domeenid – eukarüoodid, bakterid, arhed Riigid tänapäeva süstemaatikute arusaamade järgi – bakterid, algloomad, vetikad, seened, taimed, loomad Süstemaatika taksonid – riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik Taimeriigi sugukonna nime lõpp –lised, loomariigis seltsi nime lõpp –lised, taimeriigis seltsi lõpp -laadsed
NEOTEENI A Kris Korn Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon. Esimesed muutused olid: kahejalgsuse teke ja hammaste ehituse teisendumine, hiljem ajukolju mahu suurenemine ja näokolju taandareng. Esimese põhjalikuma uurimise inimese ja simpansi vahel teostasid King ja Wilson, aastal 1975. Nad leidsid, et valkude erinevused nende liikide vahel 1%. Inimese ei aju ei sisalda mitte ühtegi uut valku võrreldes simpansiga. Neoteenia tähendab somaatilise arengu pidurudust. Neoteenia on üks heterokroonia vorme, mis tähendab eellaste tunnuste ilmumisaja ja
14. 5000 eKr vase töötlemine Lähis-Idas 15. 3500 eKr kujunes piltkiri 16. 3000 eKr tekkisid esimesed tsivilisatsioonid Mesopotaamias ja Egiptuses 17. 2500 eKr kasutusele võeti pronks 18. 1500 eKr raua toorsulatus 19. 1200 eKr levis raua töötlemis oskus üle Lääne-Aasia ja Euroopa Inimese lähimad sugulasliigis on inimeahvid. Inimene kui liik Homo Sapiens kuulub primaatide ehk esikloomade seltsi, hominiidide ehk inimlaste sugukonda, homo ehk inimese perekonda. Kahejalgsuse teke on ülimalt oluline edasise evolutsiooni seisukohalt, kuna see vabastas käed igasugusteks muudeks tegevusteks. Kunsti sünd Vanema kiviaja lõpuosast pärinevad kujukesed ja koopamaalingud. Tuntumad asuvad Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Leitud on ka erinevaid kujukesi, millest populaarsemad on Veenuse kujukesed-rõhutatult paksud ja suurte sootunnustega alasti naisefuguurid. Kunsti teke näitab inimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet-
Kuidas on evolutsiooniline regress seotud kohastumisega? Omane parasiitidele. Näiteks paelussid on taandarenenud või kadunud peaaegu kõik elundkonnad, v.a sigimiselundid. Eluviisi lihtsustumine Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon? Mälestuste, kogemuste edasiandmises. Info levib populatsioonilt populatsioonile, rahvalt rahvale, kultuurilt kultuurile Milliste teguritega seletatakse inimese evolutsiooni? Kahejalgsuse ja omnivooruse kujunemine, infovahetuse paranemine Kuidas võiks toimuda inimese evolutsioon? Kõrgelt arenenud tehnika laseb meil uurida maailma paremini ja lähedamalt ja võib eeldada, et pidevalt end harides suudab inimene varsti suuremat osa oma ajust kasutada Iseloomusta maal elanud inimese eellasi Kormanjoonlased olid karvasemad, kuid suutsid juba maalida näiteks, nägid maailma juba pisut teisiti
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
100 k a tagasi nüüdisinimese 1. väljaränne Aafrikast. 2. 70-60 k a tagasi. Ida-aasiasse 50k a, euroopasse 45-40 k a. --- Nüüdisinimese tunnustega vanimaid fossiilseid skelette leiti esmakordselt Prantsusmaalt Cro-Magnoni koopast -> kromanjoonlased , 40k a vanad. 50-40k a tagasi nüüdisinimese arengus kultuuriline muutus hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsioon. Hakkas ilmuma kunst . --- Inimeste evolutsiooni tähtsaimad muutused on seotud kahejalgsuse ja omnivoorsuse kujunemisega ning sotsiaalsete suhete täiustumisega mõistelise infovahetuse arengus (lõpptulemuseks inimkeel kõnes ja kirjas). On arvatud, et puieahvide mõnede populatsioonide kohastumine avamaastiku tingimustega viiski kahejalgsuse tekkeni. Artikuleeritud kõne juba 500k a tagasi??! --- Sotsiaalne evolutsioon tähendab inimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja
Esimeseks inimeseks kuulutati osav inimene ehk homo habilis, sest neil oli kivitöötamise oskus. Arvatakse, et püstisest inimesest arenes Euroopas naendertali inimene (jässaka keha, tugeva lihastikuga, suure ajukoljuga).Nüüdisinimese esimene populatsioon ehk arukas inimene (homo sapiens): ümar kolju, kõrge laup, nõrgad kulmumõikad, arenenud lõuats, väikesed hambad). Inimeste evolutsiooni tähtsamad muutused on kahejalgsuse ja omnivoorsuse kujumenine ning sotsiaalsete suhete täiustumine, arvatakse, et sellele andsid tõuke puieahvid. Inimese ja inimahvide individuaalse arengu võrdlemisel ilmneb inimesele iseloomulik neoteenia ehk arengu aeglustumine ja osaline pidurdumine.Sotsiaalne evolutsioon tähendab inimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate ajaloolist arengut ning selle käigus omandatud kogemuste ja teadmiste uuenduslikku kuhjumist järglaspõlvkondades