Ahvi ja inimese sarnasused ja erinevused Inimese ja simpansi geenid on hinnanguliselt 99 % sarnased. Hoolimata geneetilisest sarnasusest on ahv ja inimene arenenud juba neli miljonit aastat erinevalt. AHVI JA INIMESE ERINEVUSED INIMENE AHV Inimene kõnnib sirge selja ja kahe jala abil. Ahvid toetavad tavaliselt neljale jalale. Inimese aju on umbes 3 korda suurem kui suurimal Ahvide aju on väiksem. ahvil gorillal.
............................................................4-5 Inimlaadsete sugupuu ...........................................................................................6 Pilt 1: inimlaadsete sugupuu Inimese sugulus simpansiga...............................................................................7-8 Pilt2:simpans Skeletivõrdlus........................................................................................................9 Pilt3: simpansi skelett Pilt 4: inimese skelett Simpansi ja inimese erinevus..............................................................................10 Tabel 1 Koljud..................................................................................................................11 Pilt 5: koljud Algelised tööriistad..............................................................................................12 Pilt 6: algelised tööriistad Kokkuvõte.........................................
mitmesuguseid tööriistu- kindlaks otstarbeks valitud ja kohandatud looduslikke esemeid. Nad võivad neid oskusi ka üksteiselt õppida. · Noorte inimahvide õpetamiskatsed on näidanud, et nad on võimelised õppima ja kasutama viipe-või muud märgikeelt, kusjuures nad võivad omandada mõningaid abstraktseid mõisteid ja neid loogiliselt seostada. · Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleodiidide ja aminohappete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti. · Inimeste ontogeneesi peamiseks erinevuseks inimahvide ontogeneesist on areng aeglustumine ja pidurdumine. · Inimbeebi näib ahvilapse kõrval väga alaarenenuna. Nii moodustab vastsündinud inimlapse peaaju maht ainult 25% täiskasvanu omast, samal ajal kui simpansi puhul on see suhe ligi 50%. · Inimlaps saavutab 3-aastasele simpansile omase anatoomilise ja füsioloogilise küpsuse alles 8.-10. eluaastaks.
ahvid. Inimese eellaste evolutsioonitee lahknemine 7-5 miljonit aastat tagasi. inimahvide omast toimus... Esimesed inimlased erinesid inimahvides Kahejalgse liikumisviisi poolest. peamiselt... Neandertali inimene oli inimese evolutsiooni... Ummikharu. Neoteenia seisneb... Individuaalse arengu pidurdumises. Inimese genonoomi DNA nukleotiidijärjestus erineb 2% simpansi omast... Inimese peaaju on simpansi omastsuurem... 3,5 korda. Esimene inimliik tekkis umbes... 2,5 miljonit aastat tagasi. Nüüdisinimene tekkis... Aafrikas. Esimene inimliik arenes... Siredast australopiteegist. Kõige pikema eksisteerimisajaga inimliik on Püstine inimene. olnud... Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes... 100 tuhat aastat tagasi. Põllumajanduse areng algas umbes..
NEOTEENI A Kris Korn Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon. Esimesed muutused olid: kahejalgsuse teke ja hammaste ehituse teisendumine, hiljem ajukolju mahu suurenemine ja näokolju taandareng. Esimese põhjalikuma uurimise inimese ja simpansi vahel teostasid King ja Wilson, aastal 1975. Nad leidsid, et valkude erinevused nende liikide vahel 1%. Inimese ei aju ei sisalda mitte ühtegi uut valku võrreldes simpansiga. Neoteenia tähendab somaatilise arengu pidurudust. Neoteenia on üks heterokroonia vorme, mis tähendab eellaste tunnuste ilmumisaja ja arengukiiruse üldisi muutusi fülogeneetiliste järglaste ontogeneesis. Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.
Ta nina on lai,suured sõõrmed asetsevad teineteistest eemal.Kaputsiinahv on väga kartlik ja peidab end tihedasse puuvõrasse,kus ta äärmiselt vilkalt ringi liigub. Tänu harali suurvarbale,pikkadele sõrmadele ja sabale ,mis spiraalselt umber oksa keerdub,saab ta puhata oksa küljes rippudes.Kuigi kaputsiinahv on puiseluine ,võib ted aka maapinnal näha,mõnikord läheb ta koguni avamaale seiklema.Kaputsiinahv elab kuni paarikümnelises rühmas. Tema intelligentsus on võrreldav simpansi omega.Kaputsiinahv on huudishimulik ja käelises tegevuses osav. Ta on kogenud uurija,kes ei väsi proovimast kõikvõimalikke taimi ja puuvilju.et välja selgitada nende tarbimisomadusi.
silmahambad hambad * segmenteerunud kõhulihased * umbsoole ussripik b) Embrüonaalse arengu võrdlus c) Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. Molekulaarkella printsiip Mitokondri DNA? Inimese ja simpansi genoomi üldjärjestuses on ainult 1,6 % erinev! Inimesel ja hiirel on 90 % ühiseid geene. Kas inimesel on ka ühiseid geene... Sisalikuga? Rohukonnaga? räimega? vihmaussiga? toomingaga? bakteriga? kärbseseenega? Pseudogeenid... ...on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. Nii võime öelda, et iga liigi genoomis on talletatud info tema evolutsioonilisest arenguteest ehk fülogeneesist. 3
Kui morfoloogiliste tunnuste põhjal eristatud takson(id) ei lange kokku molekulaarsete tunnuste baasil saadud rühmadega, siis ei ole probleem mitte molekulaarsete ja morfoloogiliste tunnuste vastuolus vaid: - valitud morfoloogilised tunnused on sobimatud - valitud molekulaarsed tunnused on sobimatud - antud rühmal puuduvad ühised neid iseloomustavad morfoloogilised või molekulaarsed tunnused - mõlemad tunnuste rühmad on valesti valitud. Molekulaarsed andmed toetavad inimese ja simpansi sugulust. Morfoloogilised andmed toetasid simpansi ja gorilla vahelist sugulust. Oluline mitte tekitada asjatuid barjääre (kaks eri tüüpi süstemaatikat!) vaid rõhutada, et genotüüp ja fenotüüp on lahutamatud ning süstemaatikas on mõlemad väga tähtsad. Oluline mitte tekitada asjatuid barjääre (kaks eri tüüpi süstemaatikat!) vaid rõhutada, et genotüüp ja fenotüüp on lahutamatud ning süstemaatikas on mõlemad väga tähtsad. Tunnused ja nende rakendatavus
arvatakse, et see oli siiski võimalik. Selami alakeha sarnaneb küllaltki inimese omaga, ülakeha aga pigem ahviga ning abaluu sarnaneb kõigerohkem gorilla omaga, kael oli tõenäoliselt lühike ja jäme nagu praegustel inimahvlastel. Inimesega võrreldes lubab ka koljuehitus arvata, et sisekõrvas olnud tasakaaluorgan oli pigem ahvi omaga sarnane, ka sõrmed olid kaardunud, mis viitab ronimisvõimele. Hetkel ei ole veel teada saadud, kas labaluud sarnanevad rohkem inimese või simpansi omadega, see viitaks omakorda selgemalt puude otsas ronimisvõimele. Neid skeletitükke ei ole jõutud veel liivakivist puhastada. Kuna kõik luud olid väga hästi säilinud andis see aimu aju ja muude organite suurustest. 2 Lucy leidmine 1974. aastal otsisid professor Donald Johanson ja tema juhendatavad tudengid
Hiljem lisas veel kaks põhikategooriat: liik-perekond-sugukond-selts-klass-hõimkond-riik. Vajaduse korral lisas veel vahekategooriad eesliitega ülem- või alam-, näiteks alamselts,ülemsugukond. 11) Kuidas jaguneks üheksa riigi süsteem? Bakterid-Arhed-Ekskavaadid-Kromalveolaadid-Juurjalgsed-Amööbid-Seened-Taimed-Loomad Inimese põlvnemine 12) Mida väitis Darwin? Ta väitis, et inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega simpansi ja gorillaga ühistest eellastest. 13) Täida tabel. Tunnus Inimene Inimahvid Liikumine püstime, kahel jalal neljal jalal,harva kahel Kolju suur ja ümar ajukolju,lame, lühikeste väike, piklik ajukolju,pikkadega kihvadega lõualuud lõualuude ja väikeste hammastega näokolju
(Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul imetajatest. 2. Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti (isegi hobune ja eesel erinevad teineteisest rohkem). 3. Inimesele iseloomulikud tunnused: · suur aju (ligikaudu 1400cm2, inimese aju suhteline maht on loomariigis suurim) · püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal · aeglane areng, ka arengu aeglustumine ja pidurdumine · mittesessoonne sigimine · kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel,
ahvidel) o Inimese ja simpansil 99% valke samad o Aminohappeline järjestus valkudes erineb 1,2% o DNA nukleotiidne järjestus erineb ainult 1,6% o Inimesel on 23 paari kromosoome, shimpansil 24 paari kromosoome, millest 13 paari on identsed - Inimese areng võrreldes inimahvidega on aeglustunud o Vastsündinud peaaju math on u 25% täiskasvand inimese omast o Ahvibeebil 50% o Inimesel on 2.a. simpansi anatoomiline ja füsioloogiline küpsus alles 8-10 eluaastaks o Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem simpansi lapse omega, siis inimese eluiga pikem o Neoteenia arengu pidurdamine ja eellaste noorjärkude omaduste säilitamine täiseas - Inimese evolutsiooni peamised suunad o Püstine kehahoid koos kahejalgse liikumisega o Eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks o Peaaju areng, sellega kaasnev kõne- ja mõtlemisvõime
Geokronoloogiline skaala- saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuste võrdlemisel ning nende kõrvutamisel. · Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. · Embrüonaalse arengu võrdlemine näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mid osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. Näiteks inimese loode pole esimesel arengupoolel eristatav simpansi lootest ehk kõiki neid kokkulangevusi pole võimalik paremini seletada muuga kui ühise põlvnemisega. · Üha rohkem uusi andmeid organismide evolutsioonist pakub molekulaarbioloogia. On ju organismide evolutsioon salvestatud põlvkonnast põlvkonda edasi antud geenides. Mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. Ja mida suurem sarnasus, seda lähem sugulus.
Kabjalised Vaalalised Loivalised Londilised Närilised Ahvilised Lindude hulgas palju lennuvõimetuid, nüüdseks väljasurnud liike Gastornis sp hirmulinnud Neogeen · 23 1,8 mln a.t. · Kliima tänapäevane · Meretase alanes maakitsused Elevandid ja ahvid Aafrikast Euraasiasse Ninasarvikud ja elevandid P.-Amsse Beringi · Mets savannid, rohumaad puu otsast alla 7-5 mln a.t. inimese ja simpansi lahknemine Neogeen Taimestik, loomastik ja kliima sarnane kaasajaga Maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired Ilmusid ka esimesed inimese eellased Kvaternaar 1,8 mln ... Isel. Jääajad ja jää-vaheajad loomade liikumine Toimus hominiidide areng, mis viis Homo sapiensi tekkeni. väljasurnud Loomad poolustelt ekvaatorile ja vastupidi Mägedes ülevalt alla ja vastupidi Kodutöö http://www.loodusajakiri
tõusevad õhku toitu otsima, tulevad nad ikka tagasi parve juurde. Rändeparved Paljud linnuliigid rändavad ühest kohast teise. Rändeparves ei paista silma mingit kindlat sisemist organistatsiooni, välja arvatud üksikud juhud. Näiteks lendavad haned, kured kindlat figuuri moodustades. · Ahvid. Möiraahvid elavad üksikute, geograafiliselt lahutatud rühmadena. Isendite arv üksikus sugukonnas kõigub 4 ja 35 vahel. Simpansid simpansi tugev seltsivus paistab silma juhtudel, millal üksik simpans eraldatakse rühmast. Eraldatud looma esimeseks ja suurimaks püüdeks on pääseda tagasi oma rühma juurde. Raamat oli väga huvitav, just tänu sellele, et oli väga palju välja toodud erinevaid katseid ja näiteid nende katsete läbiviimiseks. Palju oli ka illustreerivaid pilte, mille abil oli võimalik katse läbiviimist paremini mõista
Neid nimetatakse mandunud elunditeks. Inimesel on mandunud elundiks näiteks väike ussripik, mis on taimtoidulistel imetajatel aga suur ja seedimiseks vajalik organ. Inimesele on tarbetud veel õndraluu, teravad silmahambad, kõrva liigutavad lihased ja kolmas silmalaug. Eri liikide looted on varases arengujärgus sageli väga sarnased, näiteks kalal linnul ja inimesel (lõpusepilude algmed ja saba). Sageli on märgatavad sarnasused inimese ja simpansi DNA's (ühesugune hemoglobiini tase) ELU TEKKIMINE JA TAIME-NING LOOMARIIGI EVOLUTSIOON Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Bioloogide uurimuste kohasel sai elu alguse ürgookeanis, mis oli palju soojem ja madalaveelisem kui tänapäeva ookeanid. Pidevate maavärinate tõttu sai võimalikuks esimeste elusorganismide teke. (nende tõttu tungis merevette sageli Maa sisemusest vedelat magmat ja gaase) TAIMED Kõigepealt moodustusid orgaanilised ained, seejärel ürgookeanis
Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi
harru ehk domeeni. Bakterid ja arhed säilitasid prokarüootse rakutüübi, kolmas arenes aga sümbiogeneesi kaudu eukarüootseks. Domeen ülemriik e impeerium. Kaks prokarüootset ja neli eukarüootset riiki. Aga protiste tahetakse veel rohkematekski riikideks jagada (paras tulevastele õpilaspõlvedele!!!!!!). Inimese põlvnemine Death is imminent . IGATAHES, Darwin väitis, et inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega simpansi ja gorillaga ühistest eellastest. Rohkelt paleontoloogilisi, biogeograafilisi ja geneetilisi tõendeid. --- Inimene esikloomaliste e primaatide seltsis ülemsugukonda inimlaadsed. Inimlaste hulka kuulub terve rida väljasurnud liike ja nüüdisinimene ehk arukas inimene (Homo sapiens). Sarnasus inimahvidega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, sigimises ja haigustes (vana hea HIV). Suur sarnasus kromosoomistikus ja geenides
316. Käitumisgeenide valik: probleeme kõnelemisel ja kõnest aru saamisega seostatakse FOX2 geeniga 7. kromosoomis; kunstlik valik- loomkatsed, nt koerte kodstamine algas 100 000 aastat tagasi, koertel on erinevad käitumislaadid ja valiti neid mida peeti inimsõbralikumaks 317. Kõnegeen: probleeme kõnelemisel ja kõnest aru saamisega seostatakse FOX2 geeniga 7. Kromosoomis, inimese geeni võrdlemisel simpansi omaga leiti, et inimesel on 2 mutatsiooni, mis võivad olla põhjseks kõne arengule. 318. Emotsionaalne intelligentsus: Emotsionaalne intelligentsus ei pruugi korreleeruda akadeemilise võimekusega (IQ)kasutatakse erinevaid teste, et mõista kuidas on omavahel seotud eneseteadlikkus ja endaga toimetulek ning sotsiaalne teadlikkus ja sotsiaalne toimetulek 319. Agressiivne käitumine: pärandub X-liitelise retsessiivse tunnusena, avaldub vaid meestel, naised on retsessiivse X-liitelise
Laialdane uurimustöö on näidanud, et ka makaagid, babuiinid ja marmosetid on mingil astmel võimelised ennast peeglist ära tundma. Samuti on olemas andmeid, et afaliinid e silmik-delfiinid on võimelised kasutama peeglit oma kehaosade uurimiseks. Täielik üllatus oli aga see, et inimese lähim sugulane gorilla ei tunne ennast peeglist ära . David Premack, kes on ennegi silma paistnud tavatu mõtlemisega, tõstatas küsimuse: kas simpansil on mingi arusaam teise simpansi või ka inimese vaimsetest seisunditest? Premack ja Woodruff näitasid simpansile lühikest videoklippi, milles näitleja üritas kogu oma tegevusega näidata, et ta tahab välja pääseda suletud ruumist. Kohe pärast videolõigu lõppu näidati simpansile suurt hulka kõige erinevama otstarbe ja kujuga esemeid, alates kruvikeerajast kuni triikrauani. Nende väga erinevate asjade seast valis simpans üsna järjekindlalt võtme
juba märgata 300 000 aaasta vanustel fossiilidel.Kromanjoonlane on Euroopas levinud Homo sapiens.(varajased suuremad).Enne viimase jääaja eelsed sapiensid olid turskemad. Ajumaht oli 10% suurem. Kromanjoonlastel puudusid külma kliimaga kohastumuse tüüpilised tunnused. Euroopas tekkis põllumajandus 9000 aastat tagasi. Esimene suur esivanemate väljaränne toimus ajaliselt kohakuti gibbonloste ja hominiidide lahknemisega. Osa esivanemaid jõudis tagasi Aafrikasse ja toimus inimese ja simpansi esivanemate lahknemine ning pärast seda arenesid nad jällegi Aafrikas. Floresiensis-93-14ooo aastat tagasi 10. geneetiline triiv, selle mõju evolutsioonile. GT ja neutraalne evol. Teooria Geneetiline triiv on geeni alleelide sageduste juhuslikud muutused populatsiooni järjestike põlvkondades juhuvaliku tõttu. Järglase alleelide kombinatsioon on vanematelt juhuslikul moel pärandudnud.
puudumine. Simpansid suudavad hääldada õigesti 4-5 häälikut, mida on suulise kõne jaoks vähe. (simpans kasvas koos Keith ja Cathy Hayesidi pojaga (1950. aastal) 1960. aasta lõpul õpetati simpansitüdrukule Washoe viipekeelt. Nelja aasta jooksul sai selgeks 132 sõna ja telegraafstiilis rääkimise. Ta alustas inimestega ise kõnelemist ning rääkis asjadest, mida antud hetkel ei näinud. Duane Rumbaugh koos kolleegidega õpetas simpansi Lana lugema ja lauseid moodustama arvutipiltide abil üle100 sõna. Lana elas spetsiaalsel ruumis,kus kõiki eluks vajalikke sündmusi kontrollis arvuti. Jne Õpetatud on viipekeelt ka gorillale. Sai selgeks 375 sõna. Siiski ei jõua loomad kaugemale 1.5 2 aastase lapse keelelise arengu tasemest. 23) Milles seisneb Sapiri-Whorfi hüpoteesi? Millised tõendid seda toetavad ja millised räägivad selle vastu?
On simpansite keeleõpinguid ei takista vajalike vaimsete võimete, vaid vajaliku hääleaparaadi puudumine. Simpansid suudavad hääldada õigesti 4-5 häälikut, mida on suulise kõne jaoks vähe. 1960. aasta lõpul õpetati simpansitüdrukule Washoe viipekeelt. Nelja aasta jooksul sai selgeks 132 sõna ja telegraafstiilis rääkimise. Ta alustas inimestega ise kõnelemist ning rääkis asjadest, mida antud hetkel ei näinud. Duane Rumbaugh koos kolleegidega õpetas simpansi Lana lugema ja lauseid moodustama arvutipiltide abil, kokku üle 100 sõna. Lana elas spetsiaalsel ruumis,kus kõiki eluks vajalikke sündmusi kontrollis arvuti. Õpetatud on viipekeelt ka gorillale, sai selgeks 375 sõna. Siiski ei jõua loomad kaugemale 1,5 2 aastase lapse keelelise arengu tasemest. 23) Milles seisneb Sapiri-Whorfi hüpoteesi? Millised tõendid seda toetavada ja millised räägivad selle vastu? See, mis keelt sa kõneled, sõltub, kuidas sa maailma tajud. Vastu:
kohastumisega. Mõjutavad/suunavad erilised sündmused nagu pudelikaelaefekt ja asutajaefekt. Erinevalt LV-st ei piira alleeli esinemise tihedust, vaid just suurendab nende mitmekesisust, GT-l ei ole negatiivset rolli. ***kõrvalmärkus : genotüüp + keskkond fenotüüp*** 2. Olulisemad etapid h.sapiens kujunemisel viimase 5-7 MA jooksul INIMENE EI LAHKNENUD AHVIST! VAID EELLANE LAHKNES (-inimahvi eellane lahknes pärdikute eellasest ~25 MAT) -inimese eellane lahknes simpansi eellasest ~4-6 MAT Väike puukene : 9-10 MAT Gorillinae(gorilla) 4-6MAT Homo (inimene) shimpans ~200000 aastat ~2MA Inimesel kitsam spekter kui simpansitel AJU
ebaausal teel. Mortoni tabelid rasside kohta kus toodi välja koljuõõne mahtuvus tekitas mustanahalistele palju kahju . Kuna selle tabeli abil püüti teha järjestus rasside arengust siis mustanahalised olid tabelis viimasel kohal ning see muutis nende elu suhteliselt krõbedaks . Pilt on inimrasside ja madalate liigisugulaste unilineaarne skaala Notti ja Gliddoni järgi. Pilti kirjeldades siis simpansi kolju on joonistatud liiga suureks ja negri lõug liiga etteulatuvaks, jätmaks muljet , et mustanahalised võivad olla isegi ahvidest madalam tõug. Niimoodi siis moonutati skaalat . PEADE MÕÕTMINE:PAUL BROCA JA KRANIOLOOGIA ÕITSEAEG Gouldi põhiliseks peade mõõtmise uurimise aluseks oli Paul Broca uuringud ja nendest tulenevad arvud. Võib öelda ,et peade mõõtmise ajastus tuli väga tähtsale kohale arvud . Selleks ajaks olid uuringute
BIOLOOGIA 2. PEATÜKI KÜSIMUSED Küsimused lk 60 1) Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Hõimkond: selgroogsed Klass: imetajad Selts: esikloomalised Ülemsugukond: inimlaadsed Alamsugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo Sapiens 2) Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui 2% võrra. * Nii inimahvid kui inimesed on sotsiaalse eluviisiga, kelle liigisisene vastastikune sõltuvus on väga tugevasti kinnistunud (võime üksteiselt õppida) * Mõlemad valmistavad elutegevuse hõlbustamiseks tööriistu. 3) Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest? * Võrreldes teiste imetajatega esineb inimesele neoteenia pidurnud areng ja eellaste noorjärgu säilimine täiseas. * Inimesed on ühiskondliku eluviisiga üksikisendid. Nad on omavahel seotud tiheda, mõistelisel keelel põhineva teabesuhtlusega ja...
5. Inimese eellaste evolutsioonitee lahknemine inimahvide omast 7 5 miljonit aastat tagasi. 6. Esimesed inimlased erinesid inimahvidest peamiselt suurema peaajukahejalgse liikumisviisi poolest. 7. Neandertali inimene oli inimese evolutsiooni ummikharu. 8. Neoteenia seisneb individuaalse arengu pidurdumises (ja aeglustumises). Õige vastusevariant. 9. Inimese genoomi DNA nukleotiidijärjestus erineb simpansi omast: a) 10%, b) 5%, c) 2%, d) 0,2 % 10. Inimese aju on simpansi omast suurem: a)2 korda, b) 3,5 korda, c) 5 korda, d) 7 korda. 11. Esimene inimliik tekkis umbes: a) 40 tuhat, b) 200 tuhat, c) 2,5 miljonit, d) 4 miljonit aastat tagasi. 12. Nüüdisinimene tekkis: a) Euroopas, b) Ees-Aasias, c) Aafrikas, d) Hiinas. 13. Esimene inimliik arenes: a) simpansist, b) gorillast, c) siredast australopiteegist, d) robustsest australopiteegist. 14
* Homoloogilised elundid sarnase ehitusega, kuid funktsioon võib olla erinev. * Biogeneetiline reegel loode läbib üsas kasvades liigi ajaloolise arengu ehk fülogeneesi etapid. Teatud hetkel on inimese looted kala või linnu loote sarnased. * Erinevad biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid tõestavad, et evolutsioon on toimunud. Inimesel ja simpansil on valgud enam-vähem sama aminohappelise koostisega. * Inimese ja simpansi geneetiline erinevus on vähem kui 2%. Loomade ja kultuurtaimede aretamine inimeste poolt tõendab samuti evolutsiooni olemasolu. Elu areng maal * Esimesed elusolendid olid protobiondid. Bakterite fossiile on leitud 3,2 3,8 miljardit aastat vanadest kivimitest. Prokarüootsed bakterid elasid umbes 2 miljardit aastat tagasi. 1,4 1,8 miljardit aastat tagasi arenesid eukarüootsed bakterid. * Endosümbioosi hüpotees ehk sümbiogenees evolutsiooniline protsess, mille puhul uus
Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel.. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid.Kiviaja iaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad jaalguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas simpansi oma.Kiv sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi.Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr.Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda
Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamastikivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas simpansi oma. Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi. Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr. Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse
Mis eristab meid genoomsel tasandil inimahvidest: Kas on toimunud divergents klaadidena või on toimunud üheaegne lahknemine (trihhotoomia). Enamik andmeid viitab Homo-Pan ühisele klaadile. Näit. 0,1 Mb autosomaalse fragmendi translokalisatsioon Y-kromosoomi H-P klaadis, Divergents H-P ja H-G vahel vastavalt 5-6 MYr ja 7-8 MYr tagasi. Liigiteke algas arvatavasti väikestest tsütogeneetilistest erinevustest (inversioonid) ja/või varajast embrüogeneesi reguleerivatest geenidest. 95% simpansi genoomist saab otseselt järjestada inimese omaga. Järjestuses erinevus 1,2% (35 mln.). Ülejäänu tekkinud indelite tulemusena (3%, 5 mln.) ja duplikatsioonid (2,7%). Inimesel esinevad arvukad ja liigispetsiifilised Alu alamperekonnad (Sb1 ja Sb2). Ortoloogsed kodeerivad järjestused sarnased 99% ulatuses. Mittesünonüümsed asendused/sünonüümsed asendused suhe 0,23 väiksem kui eeldatud! Mittesünonüümsed asendused/mittekodeeriva regiooni asendused hulk suur (eelkõige
Ka laktoositalumatus on neoteenia nähtus (juveniilse- noorjärk- staadiumiga peaks piirduma). Aksolotl tal võivad säiluda välislõpused terve elu. sugurakud valmivad tavapärase aja möödudes, aga fenotüüp säilib juveniilne. 22. Kuidas on pedomorfoos võinud osaleda organismirühmade varases eristumises? Pedomorfoos (alaareng) - eellase juveniilne vorm esineb täiskasvanueas. Inimese ja simpansi aju areng on enne sündi umbes samaaegne ja sama kiire. Peale sündi simpansi aju areng peatub üsna pea, aga inimesele kestab veel mitu aastat. Järglane pole enam programmeeritud läbima niisama palju arengustaadiumeid kui tema eellane. Väide, et selgroogsed arenesid pedomorfoosi, teel mantelloomade vastsete sarnasest organismidest; nende valmikutel vastavad tunnused puuduvad (segmenteerunud lihased). 23. Kuivõrd olulised on homeootilised geenid hulkraksete organismide kehaplaani arengus? Kuidas on toimunud nende geenide algne evolutsioon üldiselt?
.. musta, punase ja kollase värviga. Neandertallaste luude uurimisel rõhutatud seda, et tulemused ei saa olla lõplikud. Koos homo sapiensiga on elanud maailmas ka paralleelselt teisi hominiide. 2003 leiti Kagu-Aasiast Florese saarelt 800 tuh a vanuseid tööriistu, hakati uurima , ning ühest koopast leiti kääbuskasvu inimeste skelettide jäänuseid. Sellele anti nimetus Homo floresiensis. Pikkus alla meetri , ajumaht 380 cm3 , mida võib võrrelda tänapäeva simpansi ajumahuga. Kõige nooremad florensisised surid välja 12tuh a tagasi. Seal läheduses toimus vulkaanipurse ning see hävitas elu sellel saarel. Altai mäestikus on koobas, mida nim Denisova koopaks ja sealt leiti 2009a ühed huvitavad luud ja sealt ühe sõrme luulülist ürit DNA d kätte saada , mis ka õnnestus ning selgus , et sealt saadud DNA kuulub ühele hominiidide liigile , millel on teatud sugulus tp inimesega , kuid tal ei ole otsest seost neandertallase või homo erectusega
toetas Jacksonit nii ravi- kui ka äriasjus. Jackson kaks aastat pärast vitiliigodiagnoosimist, haiguse varajases staadiumis. Uudised Jacksoni kohta muutusid üha sensatsioonilisemateks. 1986. aastal kirjutasid tabloidid, et Jackson magab hapnikukambris, et aeglustada vananemisprotsessi; uudise juures oli ka klaaskastis lamava Jacksoni pilt. Hiljem selgus, et see lugu ei olnud tõene ning tabloidide arvates oli Jackson ise seda levitanud. Kui Jackson ostis ühest laborist omale simpansi, kahtlustati, et ta on üha enam reaalsustaju kaotamas. Kuulujutt Jacksoni soovist osta "elevandimehe" Joseph Merricki luid ei vastanud küll tõele, ent Jackson ei lükanud seda ka ümber. Kuigi algselt soovis Jackson väljamõeldud lugudega suurendada oma populaarsust, lõpetas ta nende levitamise, sest uudised muutusid liialt sensatsioonilisteks. Selle tagajärjel hakkas meedia ise lugusid välja mõtlema. Nende lugude tõttu sai ta meedias hüüdnimeks Wacko Jacko (Veidrik- Jacko)
I.1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on ...
eeldama, et need 100 tunnust on inimesel ja simpansil arenenud välja teineteisest sõltumatult, samas kui © juures oleksid need tunnused arenenud välja vaid korra - enne inimese ja simpansi lahknemist. Seega, a ja b puhul oleks meil tegemist kokku minimaalselt 200 evolutsioonilise sammuga, samas kui c puhul oleks neid minimaalselt 100. Seega, säästuprintsiip lubab meil eelistada topoloogiat, kus inimese ja simpansi vaheline tee on lühim. Sõna “minimaalselt” on rõhutatud - miski ei väida, et samme ei võinud olla tegelikult 10000 - meid aga huvitab lihtsaim. Ja veel - © eelistamiseni võime arvutuslikult jõuda mitmel eri viisil. Me võime opereerida kõigi uuritavate tunnustega (olgu neid näiteks 2000) ja siis leida, et suhteline erinevus on 2100/2200 vms. Teiseks - me võime eelnevalt visata arvutusest välja kohe kõik need tunnused, mis on
põllumajanduses, linnastumine, peremudeli muutus, mille keskseks tunnuseks on keel. Igal rahvusel on oma suur asutustihedus) unikaalne rahvavaim. Rahvuslik ärkamine protsess, 6. postindustriaalne (valdav on teenindussektor, mille käigus saab rahvus iseendast teadlikuks. Kõige pearessurss on info, mitte tehnika) õigem riigi moodustamise alus on luua see rahvuse baasil 7 miljonit aastat tagasi toimus inimese ja simpansi rahvusriik. lahknemine, 200 000 a tagasi tekkis Aafrikas tänapäeva Benedict Anderson rahvuste tekke uus teooria. Rahvus inimene, 10 000 kodustati taimed ja loomad, 3000 tekkis on teatav viis inimeste jaoks enda kohta määratleda ja Sumeritel kiri. kogukonda luua. Kuni 16. sajandini tunti Osad inimesed on arvamusel, et paljudel loomadel on ka ühtekuuluvustunnet nendega, kes olid sama usku või
evolutsioonilist arengut nimetatakse hominisatsiooniks. Inimese arengu määrasid evolutsioonitegurid: 1. pärilik muutlikkus, 2. geenitriiv, 3. geenisiire, 4. looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiirdeid nende ulatuslik rändamine uutele aladele. Alates 1960.-ndatest on liikidevahelisi geneetilisi erinevusi uuritud immunoloogiliste, biokeemiliste ja molekulaargeneetiliste meetoditega. Esimene põhjalikum uurimine inimese ja simpansi sarnasuse üle tehti 1975. a. Valkude primaarstruktuuri keskmine erinevus on 1% ja DNA unikaalsete järjestuste erinevus u 2%. Paleotseenis toimus imetajate lahknemine, kes evolutsioneerusid väga kiiresti. Ilmusid esimesed väikest kasvu ahvi eellased (luujäänuseid leitud ka Euroopast). Välja nägid nad nagu sabaga poolahvid. Neid peetakse juba primaatideks. U 4030 miljonit aastat tagasi arenesid nad kiiresti. Tegelikult erinesid need väikesed loomad ka ahvidest, kuid nad
· h2 sõltub tunnuse mõõtmistäpsusest (reliaablusest) · h2 võib olla populatsioonispetsiifiline ja võib sõltuda vanusest st võib eluea jooksul muutuda · h2 ei laiene populatsioonidevahelistele erinevustele Kaksikute meetod · Identsed kaksikud: geneetiline korrelatsioon 1,0. · Disügootsed kaksikud: geneetiline korrelatsioon 0,5 (keskmiselt 50% populatsioonis varieeruvatest geenidest on samad) · Need numbrid (100 ja 50%) käivad populatsioonis varieeruvate geenide kohta. Inimese ja simpansi geneetiline sarnasus on ka kõvasti üle 90%. · Päritavuskoefitsiendi leidmisel saab kasutada asjaolu, et monosügootide geneetiline sarnasus on täpselt 2 korda suurem kui disügootidel ehk h2=2(rmonozygote-rdizygote) Veel päritavuskoefitsiendi leidmisest · Lahus kasvanud identsed kaksikud · Sugulaste vahelised korrelatsioonid · Adopteeritud laste ja vanemate v kasuõvede vahelised korrelatsioonid (näitavad jagatud perekeskkonna mõju)
Keele omandamises esinevad kriitilised perioodid. N: lapsed on esimesel eluaastal võimelised eristama eri foneeme kuid kaotavad selle oskuse aastaseks saades. Loomade keel. Ahvidel uuritud kõne mehhanisme ja funktsioone. Loomadel puudub artikuleeritud kõne mehhanism, see takistab kõne omandamist. Nad suudavad ära õppida sadu märke ja neid aktiivselt kasutada, moodustades ka primitiivseid lauseid. Sobivad viipekeel, värvilised plastitükid. 27a simpans oskas 240 märki; 10a simpansi sõnastikus 400 märki, jõutud 19 000 kurttummade märgini katsetes. Üldiselt lause ehitust ahvid ei oska, vaid ühe ahviga jõutud 2a lapse tasemele ka lauseehituses. Kas ahvidele keele õpetamine on eetiline? Teevad seda vaid tasu (toit, jook) saamise eesmärgil. Lihtsalt matkivad koolitajaid, teadlikkusega pole seost. 2. INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad
· Suur ebavõrdsus Azande printsi haarem (Aafrika) Industriaalne ühiskond · Enamus inimesi ei ole hõivatud põllumajanduses, toidu hankimisega · Linnastumine · Suur asustustihedus · Suur majanduslik spetsialiseerumine Postindustriaalne ühiskond · Peamine majandussektor on teenindus, mitte enam tööstus · Peamine ressurss on informatsioon, mitte tehnika Inimkonna areng · 7. Milj. a. tagasi inimese ja simpansi eellaste lahknemine · 200 000 a. tagasi tänapäevase inimese kujunemine Aafrikas · 10 000 e. m.a. taimede ja loomade kodustamine · 3000 e. m. a. kirja teke Sumeritel Kultuuri mõiste Mis on ,,kultuuri" vastand? · Kultuur vs kultuuritus (barbaarsus) · Kultuur vs loodus a. ,,kultuur" inimeste poolt aretatud taim (kultuurtaim) · Kultuur vs teised ühiskonna osad a. Majandus tootmine, äri b
Suur majanduslik spetsialiseerumine. Postindustriaalne teoreetikute arvates see alles praegu tekib, mõnes kohas on juba tekkinud ja mõnes pole ja mõnes alles tekib. Peamine majandussektor on teenindus, mitte enam tööstus ja tootmine. Teine termin selle ühiskonna kohta on infoühiskond. Peamiseks ressursiks muutub informatsioon, mitte tehnika. See on tähtsaim toimetuleku allikas. Inimkonna areng 7.milj. a. tagasi inimese ja simpansi eellaste lahknemine 200 000 a. tagasi tänapäevase inimese kujunemine Aafrikas 10 000 e.m.a taimede ja loomade kodustamine 3000 e.m.a kirja teke Sumeritel. Enamus ajast on valitsenud küttimine ja korilus. Inimloomus on välja arenenud küttimise ja koriluse ühiskonnast. Tänapäeva ühiskond on mingis mõttes inimese jaoks ebaloomulik, inimene on kohastunud hoopis teistsugusteks eluviisideks. Kultuuri mõiste: Mis on ,,kultuuri" vastand
Üks vanimaid looduskaitseleppeid (1911) puudutas Pribõlovi saarte kõrvukhülglaste kaitset röövküttimise eest. 3. Kogumine lemmikloomadeks või loomakollektsioonidesse rahvusvahelises linnukaubanduses müüakse igal aastal seaduslikult üle 3,5 milj. loodusest püütud linnu ja ebaseaduslikus kaubanduses lisaks umbes 2,5 milj. 4. Kasutamine meditsiiniuuringuteks ei kuulu hävimisohus liikidesse. Enim kasutatakse kaht inimahvi simpansi ja orangutani. Aafrikast on välismaale viidud tuhandeid loodusest püütud simpanse, suurem osa neist katseloomadeks. Palju ahve sureb püüdmisel ja transpordil. 5. Inimene peab kahjurloomaks Aafrika elevante on tapetud põldude kahjustamise pärast. Kahjurloomadeks on peetud ka suuri kiskjaid. 6. Tulnukliigid inimese poolt tahtmatult või tahtlikult sisse talutatud looma- ja taimeliigid võivad kujuneda kohalikule elustikule konkurendiks, kiskjaks või haiguste levitajaks
näiteks simpansid on praeguste Maal elavate inimeste kõige lähedasemad sugulased. Inimsugu asustab praegusel ajal ainult ühte planeeti ja selleks on siis planeet Maa. Kuid näiteks simpanside geenid on 99% inimeste geenidega sarnased ja erinevus seisneb ainult selles 1%-s. Kuid inimese ja simpanside arenguliinide eraldumine toimus planeet Maal umbes viis miljonit aastat tagasi. Sellest ajast peale on Maal esinenud väga palju inimese ja simpansi vahevorme. Mõned neist sarnanesid väga palju just inimestega, kuid mõned seevastu ahvidega. Nendest on tänaseni säilinud ainult üksikud kivistised ehk fossiilid. Umbes viie miljoni aasta jooksul on Maal elanud väga erinevaid inimese ja ahvide vahevorme. Nendest esimesed olid loomulikult rohkem ahvide sarnased kui inimeste moodi ja nende erinevaid liike nimetatakse australopiteekideks. Sõna ,,australopiteek" tuleb ladina ja kreeka keelest ( mis on
näiteks simpansid on praeguste Maal elavate inimeste kõige lähedasemad sugulased. Inimsugu asustab praegusel ajal ainult ühte planeeti ja selleks on siis planeet Maa. Kuid näiteks simpanside geenid on 99% inimeste geenidega sarnased ja erinevus seisneb ainult selles 1%-s. Kuid inimese ja simpanside arenguliinide eraldumine toimus planeet Maal umbes viis miljonit aastat tagasi. Sellest ajast peale on Maal esinenud väga palju inimese ja simpansi vahevorme. Mõned neist sarnanesid väga palju just inimestega, kuid mõned seevastu ahvidega. Nendest on tänaseni säilinud ainult üksikud kivistised ehk fossiilid. Umbes viie miljoni aasta jooksul on Maal elanud väga erinevaid inimese ja ahvide vahevorme. Nendest esimesed olid loomulikult rohkem ahvide sarnased kui inimeste moodi ja nende erinevaid liike nimetatakse australopiteekideks. Sõna ,,australopiteek" tuleb ladina ja kreeka keelest ( mis on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
