Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


AutoCad I (7)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui nüüd vastata viibale Verify each name to be purged ?
 
Säutsu twitteris

Eesti Põllumajandusülikool
Tehnikateaduskond
Mehaanika ja masinaõpetuse instituut



Enno Saks

Joonestuspakett AutoCAD 2000


( versioon 15.0)

I

Kahemõõtmeline raalprojekteerimine





Tartu 2000



Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti – joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali­kumaks. Märgime siinkohal, et paketi nimetus AutoCAD on lühend sõnadest Automated Computer Aided Drafting and Design, mida võib tõlkida kui “ automatiseeritud joonestamine ja projekteerimine arvuti abil” e. lühidalt “raalprojekteerimine”.
Alates vaadeldavast versioonist on tekkinud reaalne võimalus valmistada kolmemõõtme­listest objektidest kohe kolmemõõtmelised joonised (mudelid). Varasemate versioonide korral oli see mõnevõrra raskendatud, sest kolmemõõtmeliste massiivsete kehade (solids) modifitseerimise võimalused ei olnud piisavalt välja arendatud. Kolmemõõtmelistest keha­dest saab teha juba kõik vajalikud projektsioonid ja lõiked ning soovi korral varustada need mõõtmetega ja selgitavate tekstidega .
Sellele vaatamata jääme oma lühijuhendis siiski klassikalise metoodika juurde: alustada tuleb kahemõõtmelisest joonestamisest ja alles pärast küllaldase vilumuse omandamist võib üle minna kolmemõõtmelisele joonestamisele. Põhjuseid on siin mitu:
  • kolmemõõtmeline joonestamine võib osutuda algajale liialt keerukaks;
  • kolmemõõtmeline joonestamine kasutab olulisel määral kahemõõtmelise joonestamise võtteid;
  • paljud jooonestajad ja projekteerijad piirduvadki ainult kahemõõtmelise joonestami­sega.
    Meie lühijuhendis ei ole käsitletud kaugeltki kõiki joonestuspaketi AutoCAD 15.0 võima­ lusi – juhendit tuleks vaadelda vaid kui abivahendit põhivõtete omandamiseks. Ülejäänud joonestusvõimalused, millede hulgas leidub vägagi kasulikke, tuleb vilunud joonestajal omandada iseseisvalt, kasutades selleks kas paketi juurde kuuluvat spikrisüsteemi (help) või kirjanduse loetelus toodud kirjandust (need käsiraamatud on Tartus müügil).

    1. Sissejuhatus


    Masinate ja ehitiste täppisjoonestamine laual on suures osas muutunud juba ajalooks. Et olla konkurentsivõimeline tööjõuturul, peab nüüdisaegne insener tundma täppisjoonestamise võimalusi arvutil . Selleks otstarbeks on koostatud terve hulk tarkvarapakette. Osa joonestus ­pakettidest on mõeldud kitsamate valdkondade tarbeks, nagu arhitektuur, kartograafia , elektriskeemid jne. Neid pakette me oma lühikursuses ei käsitle. Teine osa joonestuspakette on üldotstarbelised: nende abil saab suurema või vähema eduga valmistada erinevate vald­kondade täppisjooniseid, soovi korral ka mitmesuguseid skeeme ja tabeleid. Tuntuimad uni­versaalsed joonestuspaketid on AutoCAD ja MicroStation, mis võimaldavad valmistada nii kahe- kui ka kolmemõõtmelisi jooniseid. Leidub ka lihtsamaid, ainult kahemõõtmelisi jooni­seid teha võimaldavaid üldotstarbelisi joonestuspakette (näiteks Engineer Technical).
    Käesolevas konspektis käsitletakse enamlevinuima joonestuspaketi AutoCAD võimalusi (esimeses osas tasapinnalist e. kahemõõtmelist, teises osas aga ruumilist e. kolmemõõtmelist joonestamist). Käsitluse aluseks on võetud paketi AutoCAD seni uusim versioon – AutoCAD 2000 (versioon 15.0). Et aga sagedamini kasutatavad joonestusvõimalused on selle paketi viimastel versioonidel suhteliselt vähe muutusi läbi teinud, siis on juhend üldjoontes kasu­tatav ka paketi varasemate versioonide korral. Muidugi on uuematele versioonidele lisan­dunud täiendavaid võimalusi (olemasolevate laiendamise, enamasti aga uute lisamise teel). Hoopis suuremad on paketi AutoCAD versioonide omavahelised erinevused, tundub küll, menüüde ja dialoogakende kujundamise osas (nii et esialgu võib üleminekul uuele versioonile tegevusvõimaluste ülesleidmine menüüdest mõningaid raskusi valmistada).
    Mis puutub paketi AutoCAD kolme viimast versiooni, siis on nad omavahel piisavalt lähedased, nii et lihtsamate jooniste valmistamiseks võib suures osas kasutada kõigi nende jaoks üht ja sama manuaali. Muidugi on versioonide vahel ka terve hulk erinevusi. Eelmises versioonis (14.0) on põhjalikult täiustatud ruumilistest joonistest loomutruude kujutiste saamist (render), samuti on lisatud interneti võimaluste kasutamine. Esimesest antakse lühi­ülevaade juhendi teises osas, teist me aga ei käsitle (märgime vaid, et interneti vahendusel saab jooniseid ja nende koostisosi kogu maailma ulatuses kiiresti vahetada). Üleminekul versioonile 15.0 on tarkvarafirma Autodesk teinud joonestuspaketis AutoCAD küllalt palju täiustusi, mis peaksid muutma joonestusprotsessi mugavamaks ja tõstma töö produktiivsust. Siia valdkonda kuulub muu hulgas ka mitme joonise üheaegse avamise võimalus, mille abil saab jooniste fragmente ühelt jooniselt teisele kiiresti kopeerida. Lisaks nimetatule pakub viimane versioon suure hulga uusi võimalusi jooniste modifitseerimiseks ja vaatlemiseks. Neid võimalusi suudame meie kaheosalises lühijuhendis käsitleda paraku vaid möödaminnes.
    Joonestuspakett AutoCAD on ühilduv paljude teiste tarkvarapakettidega. Ühilduvuse all peetakse siin silmas mitmeid informatsiooni vahetamise võimalusi erinevate pakettide vahel. Näiteks saab paketi AutoCAD abil tehtud jooniseid “tõmmata” sisse tekstiredaktoriga Word koostatavatesse dokumentidesse. Omavahel on ühilduvad ka paketi AutoCAD erinevad ver­ sioonid , kuid ainult “alt üles”: varasema versiooni abil valmistatud joonis on uuema versiooni abil samuti töödeldav, kuid vastupidi mitte (joonise keerukusest sõltumata). Siin on aga üks erand : kasutades rippmenüü File alammenüüst salvestamise võimalust Save As…, saab 15. versiooni joonise muu hulgas salvestada soovi korral kas 14. või 13. versiooni joonisena. Sealjuures tuleb arvestada, et kui madalamas versioonis mingit liiki objekt puudub, siis võidakse ta asendada muud liiki objektiga, või läheb ta salvestamisel hoopis kaotsi.
    Täppisjoonis on ühtlasi kvaliteetjoonis, kus tuleb jälgida mitmeid nõudeid:
    • joonis on nõutavas formaadis ja varustatud nõuetekohase kirjanurgaga;
    • joonise koostisosad on tehtud õigetes proportsioonides ;
    • kasutatakse nõuetekohaseid tähistusi;
    • vajadusel varustatakse joonis nõuetekohaste mõõtmetega;
    • kui jooned peavad lõikuma, siis nad ka täpselt lõikuvad (ei jäeta pragusid ega liigseid joonejuppe);
    • püst- või rõhtjooned peavad seda ka joonisel olema;
    • kui jooned on omavahel risti (või muu kindla nurga all), siis peab see ka joonisel nii olema;
    Täppisjooniste tegemiseks on kasutusel mitmesugused võtted:
    • punktide koordinaadid sisestatakse reeglina klaviatuuri vahendusel, mitte hiireklõp­sudena ekraanil ( vajutades hiire vasakpoolsele klahvile);
    • koordinaatvõrgustiku kandmiseks ekraanile käivitada käsk ‘ GRID (vt. lk. 12);
    • hiire liikumissammu seadistamiseks ekraanil käivitada käsk ‘SNAP (vt. lk. 12);
    • rangelt rõht- või püstjoonte joonestamiseks käivitada käsk ‘ORTHO (vt. lk. 16);
    • kindla kaldenurgaga joonte joonestamiseks kasutada polaar -trasseerimist (vt. lk. 16);
    • punktide asukoha täpseks määramiseks varemjoonestatud objektide kaudu kasutada käsku ‘OSNAP (objekt-trasseerimine), ühekordseks otstarbeks aga vastavat ikooni (vt. lk. 15);
    • olemasolevate punktide üksikkoordinaatidest (X, Y ja/või Z) uue punkti moodusta­miseks kasutada punktifiltreid .X, .Y, .Z, .XY, .XZ ja .YZ (vt. lisa 2);
    • vajadusel eelnevalt muuta jooksvat koordinaatsüsteemi (vt. juhendi teisest osast).
    Töö alustamiseks on vajalikud mõningad algteadmised arvutist, klaviatuurist, hiirest ja vajadusel ka printeritest või plotteritest. Samuti tuleb asjale kasuks matemaatiliste teadmiste olemasolu, eelkõige geomeetria vallas ( rist - ja polaarkoordinaadid tasapinnal , rist- ja sfäär­koordinaadid kolmemõõtmelises ruumis). Ja loomulikult, kuna pakett on inglise keeles, siis ilma sellest keelest aru saamata on raskem hakkama saada (kuigi mitte võimatu!).

    2. Ülevaade joonestuskäskudest


    Kui joonestuspakett AutoCAD Release 15.0 on arvutisse installeeritud (installeerimist me ei käsitle), siis tema käivitamine on võimalik ekraanil oleva ikooni abil (punast värvi A-täht). Tulemusena avaneb dialoogaken (vt. joonis 1), millelt saab valida, kas alustada uut joonist või avada olemasolev, mida saab kaustadest ( folder ) otsida. Valikuvõimalusi on neli:
    • Open a Drawing – olemasoleva joonise avamine ;
    • Start from Scratch – uue joonise alustamine vaikimisi määrangutega, vastavalt soovile kas inglise (jalgades ja tollides) või meetermõõdustikus;
    • Use a Template – uue joonise avamine, kasutades varemloodud malli (template, failid laiendiga .dwt; kus valida saab mitmesuguste formaatide ja kirjanurgastiilide vahel);
    • Use a Wizard – uue joonise avamine koos määrangute täpsustamisega (pikkus- ja nurgamõõtude stiilid nii nagu käsus ‘ UNITS , samuti joonise tööväli).

    Kasulik on teada, et kuni nelja viimasena avatud joonise saab taas avada ka rippmenüü File alammenüüst kas kahe järjestikuse hiireklõpsuga või siis numbriklahvile 1, 2, 3 või 4 vajutamisega.
    Olemasoleva joonise (fail laien­diga .dwg) võib enne joonestus­paketi käivitamist välja otsida ja seejärel klahvi ENTER abil (või kahe järjestikuse hiireklõpsuga) joonis avada (eelnimetatud käivita­ mise dialoogakent nüüd enam ei ilmutata). Uue joonise alustamisel võib kohe teha mõned eelhäälestu­sed (vastavad dialoogaknad ava­takse automaatselt). Eelhäälestus pole kohustuslik: häälestada saab hiljem suvalisel ajal (vajadusel kor­duvalt). Häälestamise all mõeldak­se eelkõige joonise töövälja määra-
    Joonis 1.
    mist (käsuga ‘ LIMITS ) ning mõõtühikute kuju ja täpsuse (kümnendkohtade arvu) valimist (käsuga ‘UNITS). Häälestamise alla võib lülitada ka käskudes ‘GRID ja ‘SNAP (neist oli juttu juba sissejuhatuses ) kasutatavate sammude suuruse määramise ja nende sisse- või välja­lülitamise.
    Joonis 2.
    Arvutijoonise avamisel tekib tüüpiline ekraanipilt, nagu on näidatud joonisel 2. Ekraani keskel paikneb graafiline e. joonise piirkond (uue joonise korral on see loomulikult tühi). Jooksva joonise nimi näidatakse ekraani vasakus ülanurgas. Ekraani allservas asub käsurida, mille kaudu toimub käskude ja käsuparameetrite sisestamine (edaspidi näeme, et paljude käskude korral saab ka mujalt sisestada). Samuti toimub käsurea kaudu arvuti poolt nõuta­vate andmete sisestamine. Soovitus raaljoonestajatele: palun jälgige, mida arvuti parajasti sisestada nõuab – seda ka sisestada tuleb, sest millegi muu sisestamine reeglina läbi ei lähe! Tunnuseks, et arvuti ootab järjekordse käsu sisestamist, on käsurea alguses paiknev kirjutis
    Command:
    (kui seal on midagi muud, siis pole viimane käsk veel lõppenud – mõnede käskude täitmine võtab suhteliselt kaua aega, või siis ootab AutoCAD täiendavate valikute tegemist või andmete sisestamist). Kui käsku ei soovitagi lõpetada, tuleb vajutada klahvile Escape (toime ei tarvitse ilmneda kohe).
    On kasulik teada, et pakett AutoCAD sisaldab kahte liiki käske: tavalised käsud ja trans­parentsed e. nn. “läbipaistvad” käsud. Tavalisi käske saab käivitada vaid siis, kui eelmine käsk on täielikult lõppenud. Seevastu transparentse käsu käivitamisel võib eelmine tavaline käsk lõpetamata olla – sel juhul tuleb transparentse käsu ette kirjutada apostroof (muidu pole apostroof oluline). Transparentsed käsud on käesolevaski juhendis apostroofiga tähis­tatud. Märgime veel, et kui käske käivitatakse menüüdest või ikoonidelt, siis ühtlasi toimub võimaliku poolelioleva tavalise käsu sundlõpetamine. Pooleliolev transparentne käsk ei või­malda käivitada ühtki uut käsku.
    Graafilise piirkonna kõrval (algselt sellest vasakul ja ülalpool) paiknevad mitmed ikooni­latid koos ikoonidega. Nende abil saab mugavalt käivitada erinevaid tegevusi joonisele uute objektide lisamiseks ja olemasolevate modifitseerimiseks, samuti info küsimiseks ja joonise häälestamiseks. Ekraani ülaservas paikneb menüüde loetelu , kust saab avada täiendavaid alammenüüsid ja viimaste alammenüüsid.
    Asume nüüd menüüde kirjeldamisele. Ekraani ülaservas paikneb horisontaalne menüü ehk rippmenüü, mille kaudu saab teha mitmesuguseid valikuid . Menüüvalikud võivad olla varus­tatud lisamärkidega. Valikurea lõpus olev märk ► tähistab pöördumist alammenüüsse. Kui valik lõpeb kolme punktiga (), siis sellise valikuga toimub pöördumine dialoogakna poole, mille väljade kaudu saab valikutegevust jätkata. Muide, ka dialoogakna väli võib lõppeda kolme punktiga – toimub pöördumine alamakna poole. Dialoogakna väli võib muu hulgas lõppeda veel märgiga  – avatakse loendiboks (vajadusel koos kerimisribaga). Olgu siin­kohal mainitud , et allakriipsutatud märk menüüs või dialoogaknal tähendab seda, et valik on teostatav ka vajutamisega samanimelisele klahvile, hoides klahvi Alt allasurutuna (alam­menüüsid mööda liikudes klahvi Alt vahepeal vabastada ei tule). Et menüüde süsteemi üksikasjaline kirjeldus osutub käesoleva lühijuhendi jaoks liiga mahukaks, siis piirdume olulisema väljatoomisega, mida menüüvalikutega teha saab:
    • File – joonise avamine, sulgemine , salvestamine , printimine (koos häälestamisega), paketist väljumine;
    • Edit – tegevuste tühistamine ja taastamine ning vahendid Cut, Copy Paste ja Clear;
    • View – joonise ülejoonestamine, regenereerimine , suurendamine /vähendamine, vaate-suundade valimine, varjamine , varjutamine, loomutruude kujutiste loomine, orbitaal­vaadete käsitlemine, ikooni(latti)de modifitseerimine ;
    • Insert – mitmesuguste objektide sisestamine joonisele;
    • Format – kihtide, värvuste, joonetüüpide, tekstistiilide, mõõtmestiilide, multijoone­stiilide , ühikute, joonise tööväljade häälestamine ning objektide ümbernimetamine;
    • Tools – info küsimine, tarbijateljestiku kehtestamine, objektide “püüdmise” hääles­tamine, joonestuspaketi ja menüüdesüsteemi häälestamine (kõigi jooniste jaoks);
    • Draw – joonestuskäskude käivitamine;
    • Dimension – mõõtmete pealekandmine ;
    • Modify – joonise objektide modifitseerimine;
    • Window – mitme joonise üheaegne ilmutamine (kolmel erineval viisil);
    • Help – abiinfo küsimine, kiirjuhend, õppejoonised, internetiühendus.
    AutoCAD lubab kasutada veel teistki menüüdesüsteemi, nimelt ekraanimenüüd (nime­tatakse ka külgmenüüks, kuna reeglina paikneb ekraani paremal äärel, ehkki saab teisaldada vasakule äärele). Ekraanimenüü alammenüüd ja viimaste alammenüüd, erinevalt rippmenüüst ja selle alammenüüdest, katavad kõik ühe ja sama piirkonna. Ekraanimenüül on väga kasulik omadus: enamiku olulisemate käskude käivitamisel (kas käsurealt, menüüdest või ikoonidelt) avaneb ekraanimenüüs automaatselt vastava käsu alammenüü, millelt on mugav hiire abil valida selle käsu parameetreid (muidu tuleks neid sisestada klaviatuurilt). Veel teinegi hea omadus on ekraanimenüül: tehes hiireklõpsu menüü tipus paikneval sõnal AutoCAD, toimub poolelioleva käsu sundlõpetamine (ühtlasi ilmutatakse ekraanimenüü põhimenüü). Ekraani­menüü loetelu lõpus on kaks alalist valikut:
    • ASSIST – valikuhulga moodustamise ja punktifiltrite (vt. ka lisa 2) kasutamise alam­menüü väljakutsumine;
    • LAST – naasmine ülemmenüüle.
    Paketi AutoCAD installeerimise järel ekraanimenüüd ei ilmutata. Soovides teda edaspidi siiski kasutada, võib talitada järgmiselt: käivitada käsk OPTIONS või rippmenüüst Tools valik Options, edasi avada dialoogakna Options vahekaart Display ja aktiveerida valik Display screen menu (vt. joonis 3). Samas võiks soovitada valik Display scroll bars in drawing window välja lülitada – kerimisribade kaotamisega joonise piirkond mõnevõrra suureneb (ribade puudumine kompenseeritakse käskude ‘ZOOM, ‘PAN ja ‘DSVIEWER võimalustega). Sama vahekaardi väljadelt Colors ja Fonts saab avada dialoogalam­aknad, millede abil on võimalik anda joonestuspaketi ekraanipiirkondadele sobivad värvused ning valida käsurea ja ekraanimenüü jaoks sobivad tekstistiilid ja tähekõrgused. Ülal­nimetatud valik Options pakub veel ühe kasuliku ümberhäälestamisvõimaluse: aktiveerides dialoogakna Crosshair size , kehtestada seal kursori suuruseks 100 – see annab kursori niiti­dele maksimaalse pikkuse, mis kergendab valikuakende moodustamist objektide modifitsee­rimisel. Muidugi, valik Options võimaldab veel palju muudki paketi konfiguratsioonis ümber häälestada, aga sellega tuleb olla tagasihoidlik (eriti siis, kui arvuti on ühiskasutuses, näiteks arvutiklassis). Enne ümberhäälestamisi on mõistlik teha muudetavatest failidest varu­ koopiad , siis on hõlpus esialgset seisundit taastada, sest muidu võib see mitte õnnestuda.
    Üks meeldivamaid võimalusi joonestustegevuste käivitamiseks on teha seda ikoonidelt (hiireklõpsuga). Aktiivsed ikoonid peavad tingimata paiknema mingil ikoonilatil (pole isegi keelatud ikooni viimine mitmele latile , kuid sisulist vajadust selleks pole). Algselt on paketi AutoCAD installeerimise järel ekraanil neli ikoonilatti, neist kaks vasakul äärel:
    • Draw – olulisemate joonestuskäskude tarvis;
    • Modify – olulisemate modifitseerimiskäskude tarvis
    ning kaks joonisepiirkonna ja rippmenüü vahel:
    • Standard – joonise avamine, sulgemine, printimine, koordinaatsüsteemide muutmine, vaatesuundade valimine jne.;
    • Object Properties – kihtide, värvuste, joonetüüpide jne. jälgimine ja muutmine.

    Joonis 3.
    Ikoonilatid on oma asukoha järgi jaotatavad statsionaarseteks (ekraani suvalises ääres) ja ujuvateks (otse graafilisel ekraanil, kusjuures ikoonilati nimetus on nähtav sinisel ribal). Ikoonilatti saab hõlpsasti uude asendisse nihutada – selleks tuleb viia kursor ikoonilati otsale või sinisele ribale ja, hoides hiire vasakut klahvi all, lohistada ikoonilatt uude asendisse.
    Joonis 4.
    Joonis 5.
    Ikoonilatte on tegelikult enam kui eespoolkirjeldatud neli. Ikoonilattide aktiveerimiseks tuleb käivitada rippmenüüst View valik Toolbars, või siis viia kursor suvalisele ikoonile ning vajutada parempoolsele hiireklahvile, millega avaneb ajutine menüü, kust teha valik Customize. Ikoonilattide modifitseerimise dialoogakna (vt. joonis 4) vasakul äärel tuuakse äärel tuuakse ikoonilattide tähestikuline loetelu. Lati aktiveerimiseks tuleb ta nimi varustada aknakeses ristiga . Selle dialoogakna väljadega saab muuta ikoonilattide konfiguratsiooni (siin tuleb olla piisavalt tagasihoidlik, eriti kehtib see arvutiklasside arvutite kohta):
    • New – uue ikoonilati loomine;
    • Delete – ikoonilati eemaldamine (süsteemse ikoonilati eemaldamisest tuleb hoiduda!);
    • Customize – ikoonivahetus ikoonilattide ja ikoonide kataloogi (vt. joonis 5) vahel.
    Käsureast allpool paikneb veel üks piirkond – seisundilatt. Selle vasakul otsal näidatakse jooksva punkti X, Y, Z-koordinaate (kümnendkohtade arv on määratav käsuga ‘UNITS). Lati keskel asuvad mõned ümberlülitusväljad (ümberlülitamine toimub hiireklõpsuga sellel väljal). Mõnede töömahukamate operatsioonide täitmisel asendatakse seisundilatt ajutiselt operatsiooni kulgu iseloomustava edenemisnäituriga. Viies hiire mingile ikoonile, tuuakse seisundilati asukohale teatavat lühiinfot sellele ikoonile vastava tegevuse kohta.
    Sellega on paketi AutoCAD ekraanist lühiülevaade antud. Kuna tegelik joonestamine ja süsteemi häälestamine toimub alati teatavate käskude täitmise tulemusena, siis on kasulik teada, et tegevusi saab käivitada:
  • käsurealt käsunime sisestamisega (käskude loetelu kohta vaata käsuga ‘HELP avane­nud akna valiku Command Reference alamvalikust Commands);
  • käsurealt käsulühendi sisestamisega (lühendite loetelu tuuakse samas alamvaliku Command Aliases juures; lühendid säilitatakse süsteemses failis acad .pgp);
  • rippmenüüst;
  • ekraanimenüüst;
  • ikoonilt (või ikoonilati Object Properties väljadelt);
  • funktsionaalklahvidelt:
    • F1 – ‘HELP;
    • F2 – ‘TEXTSCR/’GRAPHSCR;
    • F3 – ‘OSNAP On/Off;
    • F5 – ‘ISOPLANE Left /Top/Right;
    • F6 – ‘COORDS On/Off;
    • F7 – ‘GRID On/Off;
    • F8 – ‘ORTHO On/Off;
    • F9 – ‘SNAP On/Off;
    • F10 – polaar-trasseerimine sisse/välja;
    • F11 – objekt-trasseerimine sisse/välja;

    7) tähe- ja numbriklahvidelt koos klahviga Control :
    • A – GROUP On/Off;
    • B – (vt. F9);
    • C – COPYCLIP;
    • D – (vt. F6);
    • E – (vt F5);
    • F – (vt. F3);
    • G – (vt. F7);
    • J – ‘PICKADD;
    • K – ‘HYPERLINK;
    • L – (vt. F8);
    • N – NEW;
    • O – OPEN;
    • PPLOT ;
    • SQSAVE ;
    • TTABLET On/Off;
    • U – (vt. F10);
    • V – PASTECLIP;
    • W – (vt. F11);
    • X – CUTCLIP;
    • Z – U;
    • 1 – PROPERTIES/ PROPERTIESCLOSE;
    • 2 – ADCENTER/ADCCLOSE;

  • seisundilati ümberlülitusväljadelt:
    • SNAP – (vt. F9);
    • GRID – (vt. F7);
    • ORTHO – (vt. F8);
    • POLAR – (vt. F10);
    • OSNAP – (vt. F3);
    • OTRACK – (vt. F11);
    • LWT – joonelaius printimisel sisse/välja;
    • MODEL/ PAPER – mudeliruum/paberiruum;

  • tühisisestusega (so. vajutamisega ükskõik kummale klahvile ENTER või pikale tühi­kuklahvile), mis taaskäivitab viimati täidetud käsu (kuid mitte käsuparameetreid).
    Rõhutame niisiis , et viimase käsu kordamiseks tuleb lihtsalt vajutada ENTER. Noole ­ klahvide  ja  abil saab käsureale taastada veelgi varasemaid käske ja käsuparameetreid ning neid ka uuesti sisestada (vajadusel võib sisestusrea eelnevalt korrigeerida ). Pikemate sisestusridade taassisestamisel tasub seda võimalust kindlasti kasutada.
    Konspekti järgnevates paragrahvides käsitletakse teemade kaupa paketi AutoCAD olu­lisemaid tasapinnalisel joonestamisel kasutatavaid käske. Käskude juurde on lülitatud ka piiratud hulk süsteemimuutujaid, mille abil toimub süsteemi ja joonestuskeskkonna hääles­tamine. Üldse on süsteemimuutujaid 369, nende tähestikulise loetelu saamiseks tuleb täita käsk ‘HELP, kus aknas Command Reference teha alamvalik System Variables. Süsteemi­ muutuja väärtuse muutmiseks (või ka ainult küsimiseks) tuleb sisestada tema nimetus käsurealt, kuigi mõnede süsteemimuutujate puhul on ka teisi võimalusi. Erandiks on üksikud juhud , kus on olemas samanimeline käsk (näiteks AREA – prioriteet on käsul). Niisugusel juhul tuleb eelnevalt käivitada käsk ‘SETVAR ja seejärel juba sisestada süsteemimuutuja nimetus (tegelikult on see võimalus lubatud kõikide süsteemimuutujate puhul). Kaugeltki mitte kõikide süsteemimuutujate väärtusi ei saa sel teel muuta. Viimased on varustatud tunnusega read only (st. ainult lugemiseks). Sellised süsteemimuutujad võib omakorda kaheks jagada: ühtede väärtus muutub teatud käskude täitmise tulemusena automaatselt, teiste väärtus pole ka sel viisil muudetav (nad on seotud kas konkreetse joonisega, joones­tuspaketi versiooniga või arvuti operatsioonisüsteemiga). Enamiku süsteemimuutujate väärtused säilitatakse kodeeritud kujul konkreetses joonisefailis (laiendiga .dwg).
    Paljud joonestuskäsud on kasutusel kahes variandis :
    • parameetrid sisestatakse käsurealt (või valitakse külgmenüüst);
    • parameetrid sisestatakse või valitakse dialoogakna (või selle alamakna) väljadelt.
    Ühe käsu kahel variandil ei tarvitse üks-ühest vastavust siiski olla. Osa dialoogvariandi käske algab tähtedega DD (= Dynamic Dialog), kuid kaugeltki mitte kõik. Loomulik, et dialoog­ akende abil on käskude täitmine mugavam ja ka ülevaatlikum. Siiski, ka käsurealt täidetavad variandid pole liigsed, näiteks protseduurides, kus dialoogakendega käske kasutada ju ei saa.
    Nüüd veel mõni sõna kokkulepetest käskude kasutamisel ja kirjeldamisel käesolevas juhendis. Käskude ja süsteemimuutujate nimed ning nende lühendid kirjutatakse suur­tähtedega. Joonestuspaketis AutoCAD suur- ja väiketähti sisestamisel ei eristata (ainus erand on tekstide kandmine joonisele). Seevastu käskude parameetrites kirjutatakse suurtähtedega vaid sisestamiseks kohustuslik osa, ülejäänud osa aga väiketähtedega, kusjuures
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    AutoCad I #1 AutoCad I #2 AutoCad I #3 AutoCad I #4 AutoCad I #5 AutoCad I #6 AutoCad I #7 AutoCad I #8 AutoCad I #9 AutoCad I #10 AutoCad I #11 AutoCad I #12 AutoCad I #13 AutoCad I #14 AutoCad I #15 AutoCad I #16 AutoCad I #17 AutoCad I #18 AutoCad I #19 AutoCad I #20 AutoCad I #21 AutoCad I #22 AutoCad I #23 AutoCad I #24 AutoCad I #25 AutoCad I #26 AutoCad I #27 AutoCad I #28 AutoCad I #29 AutoCad I #30 AutoCad I #31 AutoCad I #32 AutoCad I #33 AutoCad I #34 AutoCad I #35 AutoCad I #36 AutoCad I #37 AutoCad I #38 AutoCad I #39 AutoCad I #40 AutoCad I #41 AutoCad I #42 AutoCad I #43 AutoCad I #44 AutoCad I #45 AutoCad I #46 AutoCad I #47 AutoCad I #48 AutoCad I #49 AutoCad I #50 AutoCad I #51 AutoCad I #52 AutoCad I #53
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-08-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 304 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor londonheli Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Juhend I

    Märksõnad

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (7)

    txxxl profiilipilt
    txxxl: oleks rohkem kasu olnud kui see poleks olnud autocad 2000-i oma
    20:59 02-04-2010
    Marejure profiilipilt
    Marejure: Lõpuks ometi keegi räägib lahti, mis need nupud tähendavad.
    08:58 12-02-2013
    tammik_1 profiilipilt
    tammik_1: ei taha pappi välja käia asjade eest mida saab tasuta
    20:34 10-03-2013


    Sarnased materjalid

    56
    doc
    Autocad II
    566
    pdf
    ÜLESANNE I PINNATÜKK
    34
    doc
    AutoCad
    8
    pptx
    AutoCAD
    154
    pdf
    ÜLESANNE III KLAMBER
    848
    docx
    Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil
    50
    doc
    Exami materajal
    120
    pdf
    Joonestamine





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun