AutoCad I (7)

1. Sissejuhatus

• joonis on nõutavas formaadis ja varustatud nõuetekohase kirjanurgaga;
  
• joonise koostisosad on tehtud õigetes proportsioonides ;
  
• kasutatakse nõuetekohaseid tähistusi;
  
• vajadusel varustatakse joonis nõuetekohaste mõõtmetega;
  
• kui jooned peavad lõikuma, siis nad ka täpselt lõikuvad (ei jäeta pragusid ega liigseid joonejuppe);
  
• püst- või rõhtjooned peavad seda ka joonisel olema;
  
• kui jooned on omavahel risti (või muu kindla nurga all), siis peab see ka joonisel nii olema;
  

• punktide koordinaadid sisestatakse reeglina klaviatuuri vahendusel, mitte hiireklõp­sudena ekraanil ( vajutades hiire vasakpoolsele klahvile);
  
• koordinaatvõrgustiku kandmiseks ekraanile käivitada käsk ‘ GRID (vt. lk. 12);
  
• hiire liikumissammu seadistamiseks ekraanil käivitada käsk ‘SNAP (vt. lk. 12);
  
• rangelt rõht- või püstjoonte joonestamiseks käivitada käsk ‘ORTHO (vt. lk. 16);
  
• kindla kaldenurgaga joonte joonestamiseks kasutada polaar -trasseerimist (vt. lk. 16);
  
• punktide asukoha täpseks määramiseks varemjoonestatud objektide kaudu kasutada käsku ‘OSNAP (objekt-trasseerimine), ühekordseks otstarbeks aga vastavat ikooni (vt. lk. 15);
  
• olemasolevate punktide üksikkoordinaatidest (X, Y ja/või Z) uue punkti moodusta­miseks kasutada punktifiltreid .X, .Y, .Z, .XY, .XZ ja .YZ (vt. lisa 2);
  
• vajadusel eelnevalt muuta jooksvat koordinaatsüsteemi (vt. juhendi teisest osast).
  

2. Ülevaade joonestuskäskudest

• Open a Drawing – olemasoleva joonise avamine ;
  
• Start from Scratch – uue joonise alustamine vaikimisi määrangutega, vastavalt soovile kas inglise (jalgades ja tollides) või meetermõõdustikus;
  
• Use a Template – uue joonise avamine, kasutades varemloodud malli (template, failid laiendiga .dwt; kus valida saab mitmesuguste formaatide ja kirjanurgastiilide vahel);
  
• Use a Wizard – uue joonise avamine koos määrangute täpsustamisega (pikkus- ja nurgamõõtude stiilid nii nagu käsus ‘ UNITS , samuti joonise tööväli).
  

• File – joonise avamine, sulgemine , salvestamine , printimine (koos häälestamisega), paketist väljumine;
  
• Edit – tegevuste tühistamine ja taastamine ning vahendid Cut, Copy Paste ja Clear;
  
• View – joonise ülejoonestamine, regenereerimine , suurendamine /vähendamine, vaate-suundade valimine, varjamine , varjutamine, loomutruude kujutiste loomine, orbitaal­vaadete käsitlemine, ikooni(latti)de modifitseerimine ;
  
• Insert – mitmesuguste objektide sisestamine joonisele;
  
• Format – kihtide, värvuste, joonetüüpide, tekstistiilide, mõõtmestiilide, multijoone­stiilide , ühikute, joonise tööväljade häälestamine ning objektide ümbernimetamine;
  
• Tools – info küsimine, tarbijateljestiku kehtestamine, objektide “püüdmise” hääles­tamine, joonestuspaketi ja menüüdesüsteemi häälestamine (kõigi jooniste jaoks);
  
• Draw – joonestuskäskude käivitamine;
  
• Dimension – mõõtmete pealekandmine ;
  
• Modify – joonise objektide modifitseerimine;
  
• Window – mitme joonise üheaegne ilmutamine (kolmel erineval viisil);
  
• Help – abiinfo küsimine, kiirjuhend, õppejoonised, internetiühendus.
  

• ASSIST – valikuhulga moodustamise ja punktifiltrite (vt. ka lisa 2) kasutamise alam­menüü väljakutsumine;
  
• LAST – naasmine ülemmenüüle.
  

• Draw – olulisemate joonestuskäskude tarvis;
  
• Modify – olulisemate modifitseerimiskäskude tarvis
  

• Standard – joonise avamine, sulgemine, printimine, koordinaatsüsteemide muutmine, vaatesuundade valimine jne.;
  
• Object Properties – kihtide, värvuste, joonetüüpide jne. jälgimine ja muutmine.
  

• New… – uue ikoonilati loomine;
  
• Delete – ikoonilati eemaldamine (süsteemse ikoonilati eemaldamisest tuleb hoiduda!);
  

• Customize… – ikoonivahetus ikoonilattide ja ikoonide kataloogi (vt. joonis 5) vahel.
  

• F1 – ‘HELP;
  
• F2 – ‘TEXTSCR/’GRAPHSCR;
  
• F3 – ‘OSNAP On/Off;
  
• F5 – ‘ISOPLANE Left /Top/Right;
  
• F6 – ‘COORDS On/Off;
  

• F7 – ‘GRID On/Off;
  
• F8 – ‘ORTHO On/Off;
  
• F9 – ‘SNAP On/Off;
  
• F10 – polaar-trasseerimine sisse/välja;
  
• F11 – objekt-trasseerimine sisse/välja;
  

• A – GROUP On/Off;
  
• B – (vt. F9);
  
• C – COPYCLIP;
  
• D – (vt. F6);
  
• E – (vt F5);
  
• F – (vt. F3);
  
• G – (vt. F7);
  
• J – ‘PICKADD;
  
• K – ‘HYPERLINK;
  
• L – (vt. F8);
  
• N – NEW;
  
• O – OPEN;
  
• P – PLOT ;
  
• S – QSAVE ;
  
• T – TABLET On/Off;
  
• U – (vt. F10);
  
• V – PASTECLIP;
  
• W – (vt. F11);
  
• X – CUTCLIP;
  
• Z – U;
  
• 1 – PROPERTIES/ PROPERTIESCLOSE;
  
• 2 – ADCENTER/ADCCLOSE;
  

• SNAP – (vt. F9);
  
• GRID – (vt. F7);
  
• ORTHO – (vt. F8);
  
• POLAR – (vt. F10);
  
• OSNAP – (vt. F3);
  
• OTRACK – (vt. F11);
  
• LWT – joonelaius printimisel sisse/välja;
  
• MODEL/ PAPER – mudeliruum/paberiruum;
  

• parameetrid sisestatakse käsurealt (või valitakse külgmenüüst);
  
• parameetrid sisestatakse või valitakse dialoogakna (või selle alamakna) väljadelt.
  

3. Häälestamiskäsud

• ON – kontrollitakse, kas joonestatav objekt mahub joonisele kehtestatud tööväljale;
  
• OFF – joonise mahtumist töövälja piiridesse ei kontrollita (uue joonise alustamisel kehtib see vaikimisi).
  

• Type – pikkusühikute kirjapilt (vaikimisi Decimal – tavalised kümnendarvud);
  
• Precision – pikkusühikute kümnendkohtade arv (lubatud 0 – 8, vaikimisi 4);
  
• Type – nurgaühikute kirjapilt (vaikimisi Decimal Degrees – kümnendkraadid);
  
• Precision – nurgaühikute kümnendkohtade arv (lubatud 0 – 8, vaikimisi 0);
  
• Clockwise – nurga positiivne suund (vaikimisi kellaosuti liikumisele vastassuunaline);
  
• Direction… – ilmutatakse nullnurga asukoha määramise alamaken.
  

• Global scale factor : – kõikide joonetüüpide mastaabitegur, mis säilitatakse süsteemi-muutuja ‘LTSCALE väärtusena (vaikimisi 1.0000; mida suurem arv, seda hõredamad jooned);
  
• Current object scale: – uute jooneobjektide mastaabitegur, mis säilitatakse süsteemi­muutuja ‘CELTSCALE väärtusena (vaikimisi 1.0000; tegelik mastaabitegur on nende kahe mastaabiteguri korrutis).
  
• ISO pen width : – ISO-joonte (nende nimi algab prefiksiga ACAD_ISO) laiustegur, mis asendab mastaabitegurit Current object scale.
  

Joonetüübiga on lähedalt seotud joo­nekaal, mida saab vajadusel häälestada rippmenüü Format valikust Lineweight… avatava dialoogaknaga (vt. joonis 9), mis on avatav ka käsuga ‘LINEWEIGHT. Joonekaalu abil saab näidata joonele pak­sust, seda nii ekraanil (valikuga Display Lineweight) kui ka prinditud joonisel. Joonekaalu laius on valitav ripploendibok­sist Lineweights, aga veelgi kiiremini saab seda teha ikoonilati Object Properties aknalt Lineweight Control. Sealjuures tä-

• On – kiht on lülitatud sisse (ON – lamp põleb) või välja (OFF – lamp kustunud);
  
• Freeze… – kiht on kas “sulatatud” (THAW – kollane päike) või “külmutatud” (FREEZE – sinine lumehelbeke);
  
• L… – kõikide vaateakende kihid on lukustatud (LOCK) või lukust lahti (UNLOCK);
  
• Color – kihile värvuse kehtestamine (vt. käsku ‘COLOR);
  
• Linetype – kihile joonetüübi kehtestamine (vt. käsku ‘LINETYPE);
  
• Lineweight – kihile joonekaalu kehtestamine (vt. käsku ‘LINEWEIGHT);
  

• Plot Style – kihile printimisstiili kehtestamine;
  

• Plot – kiht on printimiseks avatud (keelumärk puudub) või suletud (keelumärk esineb).
  

• teha käsuga ‘OSNAP avaneval dialoogaknal vajalik(ud ) eelhäälestus(ed);
  
• ikoonilati Object Snap ikoonide abil;
  
• külgmenüü valikuga     avanevalt alammenüült;
  
• külgmenüü järjestikuste valikutega ASSIST ja OSNAP avanevalt alammenüült;
  
• klahvile Shift ja hiire parempoolsele klahvile üheaegse vajutamisega avanevalt ajutiselt menüült;
  
• sisestada klaviatuurilt käsu ‘OSNAP valiku kolm esitähte (just täpselt kolm).
  

• P – ümardatakse polüjoone kõik tipud ;
  
• R – ümardamisraadiuse väärtuse muutmine (ka null on lubatud);
  
• T – kontrollitakse, kas koos ümardamisega lõigatakse liigsed jooneotsad maha (moo­dus Trim, sisestada täht T) või säilitatakse nad (moodus No Trim, sisestada täht N).
  

• Distance – nõutakse kummagi joone jaoks faasimiskaugust;
  
• Angle – nõutakse esimese joone faasimiskaugust ja vastavat faasimisnurka;
  
• Method – võimaldab ümber lülitada meetodeid Distance ja Angle.
  

• C – polüjoon suletakse (esimene lüli ühendatakse viimasega );
  
• O – polüjoon avatakse (viimasena joonestatud lüli eemaldatakse);
  
• J – polüjoonele lisatakse lülisid, mis tuleb välja valida (lisatakse vaid ahelas paiknevad lülid, kusjuures nende Z-koordinaadid peavad olema samad mis lähtelüli(de)l;
  
• W – kogu polüjoonele saab anda ühtlase laiuse;
  
• E – jooksev tipp märgitakse markeriga (kaldrist) ning ilmutakse kaherealine viip
  

• N – marker nihutatakse järgmisele tipule (mitte kaugemale viimasest tipust);
  
• P – marker nihutatakse eelmisele tipule (mitte kaugemale esimesest tipust);
  
• B – ilmutakse uus viip
  

• N, P ja X – tähendused on samad, mis ülemvalikutes;
  

• G – eemaldakse markeri kahe asendi vahel paiknev(ad) lüli(d), kui markerit oli edasi/tagasi liigutatud;
  

• I – markeeritud tipu järele lisatakse uus tipp (muutuvad ka selle naaberlülid);
  
• M – markeeritud tipp nihutatakse uude asendisse (koos naaberlülidega);
  
• R – polüjoon regenereeritakse;
  
• S – polüjoon sirgestatakse markeri kahe asendi vahel (võrdle valikuga Break);
  
• T – markeeritud tipu juures näidatakse polüjoone puutuja suund (hiirega);
  
• W – markeeritud tipule järgnevale lülile saab anda ebaühtlase laiuse;
  

• X – väljutakse valikust Edit vertex;
  

• F – polüjoone iga lüli asendatakse kahe kaarekujulise lüliga, nii et tekkinud sujuv , nurkpunktideta polüjoon läbib lähtepolüjoone kõik tipud;
  
• S – polüjoon silutakse splainikujuliseks kõveraks, mis lähtetippe ei tarvitse läbida (vaid avatud polüjoone alg- ja lõpp-punktid läbitakse kindlasti);
  
• D – polüjoone kõik lülid muudetakse sirglülideks;
  
• L – katkendjoontega joonestatud polüjoone korral saab kehtestada joonemustri eraldi iga lüli jaoks (alamvalik OFF) või ühisena kogu polüjoone jaoks (alamvalik ON);
  
• U – eespooltoodud modifitseerimisvalikute toime ühekaupa tühistamine;
  
• X – käsust PEDIT (alamvalikute puhul alamvalikust) väljumine.
  

• vahetult käsurealt, sealhulgas käsulühenditega CH, PROPS jt.;
  
• ikoonilatil Standard paikneva ikooniga Properties;
  
• rippmenüü Tools valikuga Properties…;
  
• klahvi Control ja numbriklahvi 1 samaaegse vajutamisega;
  
• külgmenüü valiku MODIFY 1 alamvalikuga Property;
  
• “käepidemete” kasutamisel (vt. lk. 31) avaneval ajutisel menüül valikuga Properties.
  

• ilmub loendiboks, mille abil saab sobiva väärtuse välja valida (joonisel näiteks Color);
  
• ilmub spinneriboks, mille abil saab väärtust suurendada/vähendada (joonisel Vertex);
  
• ilmub ristike koos noolega, mis laseb teha valiku otse joonisel (joonisel Vertex X);
  
• väärtus on ka vahetult muudetav (kolmel eelmisel juhul on see samuti kasutatav);
  
• kahvatu värvusega väärtus on vaid vaadeldav, kuid mitte muudetav (joonisel Area).
  

• ? – küsitakse olemasolevate blokkide nimede loetelu või nende mingit valikut;
  
• Scale – ühine mastaabitegur kõikidele koordinaattelgedele;
  
• X, Y, või Z – koordinaattelgede suunalised mastaabitegurid;
  
• Rotation – pöördenurk XY-tasapinnal;
  
• eeltoodud valikud prefiksiga E – sisestatava bloki eelvaatlus koos lohistamisega;
  
• Corner – mastaabitegurid antakse ristküliku servapikkuste abil (sisestada vastastipud);
  
• XYZ – kolmemõõtmelise bloki mastaabitegurid eraldi X-, Y- ja Z-telgede suhtes.
  

• Paper size – paberi suurus kas tollides või millimeetrites (ümberlülitamine allpool olevate raadionuppudega inches ja mm);
  
• piirkonnal Plot area valitakse väljastatav jooniseosa:
  

• Limits – joonis trükitakse käsuga ‘LIMITS määratud piirides;
  
• Extents – joonis trükitakse maksimaalsuuruses (võrdle käsuga ZOOM Extents);
  
• Display – trükitakse joonise jooksva vaateakna (viewport) pilt;
  
• View – trükitakse joonise käsuga VIEW (vt. juhendi teine osa) varemloodud nime­line vaade (neid saab loendiboksist otsida);
  

• Window – trükkimiseks saab aknalt valida joonise suvalise osa; eelnevalt tuleb käivitada käsunupp Window