keskpunkti asukoht) klõpsata hiire vasaku klahviga soovitaval asukohal. - Specify height (sisestada teksti kõrgus) arv - Specify rotation anlge (sisesta teksti kaldenurk) 0 20 - Enter text (sisesta soovitav tekst) TEXT STYLE teksti stiili muutmine Teksti stiili muutmiseks tuleks valida: 1) Uuema Auto CAD-i korral: Assist-Format-Text Style- Text Style 2) Vanema AutoCAD-i korral: Format-Text Style Seejärel avaneb ekraanil Text Style aken. - Valides New, saab ise defineerida uue kirjastiili. - Panna nimeks näiteks ,,uus" ja vajutada OK - Valida font name alt ,,Swis721" seest tühi kirjastiil numbrite tegemise jaoks skaala ülesandes. - Seejärel vajutada Apply ja close (X). Kui nüüd klõpsata kirjutatud tekstil paremat hiire klahvi ja valida ,,Object properties", saab ,,text-style" alt valida
• CIRCLE ringjoonte joonestamine • ARC ringjoone kaarte joonestamine. Pakub 10 varianti kaare joonestamiseks MODIFITSEERIMISKÄSUD • Undo - valikuhulgale viimasena lisatud objekt(id) eemaldatakse valikuhulgast • Trim - liigsete jooneotste eemaldamiseks • Array... - Valitud objektid paigutatakse ridade ja/või veergude kaupa konstantse sammu tagant (read piki Y-telge, veerud piki X-telge) või mööda ringjoont KIHID, JOONED JA TEKST • Kihtide kasutamine AutoCAD'is on üks suuremaid eelisi paberil joonestamisest. Alati joonestatakse aktiivsele kihile. Igale kihile saab omistada nime, värvi, joone tüüpi ja paksust • Joonise kihte saab "külmutada" - need ei ole siis nähtavad ega ka töödeldavad • Linetype - joonetüüp. Vaikimisi on märgitud Contiunuous - "pidev" joonetüüp • Description - saab lisada kihile selgitava kirjelduse, kommentaari.
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate .
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000 Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks
docstxt/11974020582.txt
docstxt/15521181178293.txt
docstxt/124221507134475.txt
Mõõtmestamine ja mõõtühikud Enne mõõtmestamise alustamist tuleb sageli ka mõõtmestamisstiile häälestada. See toimub käsuga DIMSTYLE. Käsk on käivitatav ikoonilatilt DIMENSION või siis rippmenüüst Format valikuga Dimension Style.... Igal mõõtmestamisstiilil on oma nimi. Algselt on olemas mõõtmestamisstiil nimega STANDARD, mida ei saa kustutada, küll aga ümber nimetada ja modifitseerida. Käsu DIMSTYLE käivitamisel tuuakse ekraanile vastav dialoogaken, millel on neli alamakent ja osal nendest omakorda terve rida vahekaarte. Mõõt- ja distantsjoonte häälestamine toimub vahekaardiga LINES. Soovitatav on värv, joone tüüp ja joone paksus valida vastavalt kihile. Nooleotste häälestamine toimub dialoogaknaga SYMBOLS AND ARROWS. Seal saab määrata nooleotste kuju, noolepea suurust. Tsentre märke on võimalik valida 3 võimaluse vahel, ei ole seda märki, tsentrimärk näidatakse 2 joonega ning tsentrimärk näidatakse pikemate rist...
docstxt/1520163945859.txt
docstxt/136162029532.txt
docstxt/136162119541.txt
docstxt/136162029651.txt
docstxt/126279238757838.txt
docstxt/13616211527.txt
docstxt/14879453056848.txt
docstxt/122468812821448.txt
docstxt/129690869980201.txt
docstxt/129690821280201.txt
docstxt/124142724545444.txt
Autocadis tehtud joonis. A3 formaat. Pisivigadega.
docstxt/123341984625677.txt
docstxt/133985573938.txt
KUUENDA TUNNI ÜLESANNE: POLÜGONI JOONESTAMINE JA MUUTMINE (KÄSUD POLYGON JA PEDIT) OBJEKTIDE RIVI EHK MASSIIV (KÄSK ARRAY) TÄHELEPANU "PILVEKE" (KÄSK REVCLOUD) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 11 PAIGALDA ABIJOONED (KÄSK CONSTRUCTION LINE KLAVIATUURIKÄSK XL VÕI XLINE) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 22 POLÜGONI ALUSTAMINE (KÄSK POLYGON) 3. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI KESKPUNKTIS 1. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI IKOONIL (POLYGON) 2. SISESTA POLÜGONI KÜLGEDE ARV JA ENTER AutoCAD ALGKURSUS
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust,
? , , , . , , . , . , . « ». , : , , , ArchiCad AutoCad ( 3D Max) . , . , , . : : . . . . $ 100 . - $ 400-500 () $ 1500 . : , , , , , . . : -, , , . : , , , . : -, : . -. , .
aluste omandamine objektipõhistes ja objektorienteeritud süsteemides. VBA ja Excel pakuvad mugavat keskkonda ja lihtsaid vahendeid programmeerimise aluste kiireks omandamiseks ja rakenduste loomiseks. Taolisi lihtsaid võimalusi pole üheski teises programmeerimissüsteemis, va Basic'u süsteemid ja Scratch. Kui viimasaeid kasutakse peamiselt personaalse tarkvara ja mängude tegemiseks, võimaldab VBA (koos baasrakendusega: Excel, Access, AutoCAD jt) kiiresti (Aeg on raha!) luua suuri ja keerulisi rakendusi, mis oma võimaluste poolest ei jää millegiga maha suvalise teiste programmeerimissüsteemiga tehtud rakendusest. Eriti hästi sobib VBA ja Exceli kombinatsioon mitteinformaatikutele oma valdkonna ülesannete lahendamiseks. VBA leiab laialdast kasutust muidugi eeskätt Microsofti toodetes, kontoripaketis MS Offiice: Word, PowerPoint, Access, Outlook, aga ka teistes laia levikuga toodetes: MS Project ja graafikaprogrammis Visio
bakalauruseõpe 2005-2009 Keila Kool 1997-2005 Paide Ühisgümnaasium Töökogemus 2013-... Aedes Web Solutions; tööülesandeks on tegelda veebi- ja tarkvaraarendusega. 2010-2012 AK Projekteerimine OÜ; tööülesandeks oli raamatupidamise tegemine ja AUTOCAD-is projektide tegemine Juuli- September 2008 Restoran Päike; töötasin ettekandjana. Peamisteks tööülesanneteks olid- täisväärtuslik klienditeenindus, töökeskkonna korrashoid, väiksemate sünnipäevade ja ürituste organiseerimine. Detsember- Mai 2007 Pannkoogi kohvik; kohustuste hulka kuulus klientide teenindamine ja aeg ajalt ka pannkookide küpsetamine Keeled
aastal. ProgeCAD on ProgeSOFTi müüduim toode ja üsna levinud projekteerimistarkvara. Vastavalt ProgeSOFTi andmetele kasutavad praegu ProgeCAD-i paljude valdkondade esindajad, näiteks arhitektid, insenerid, projektijuhid jne. ProgeCADi pakutakse ka õpilastele tasuta kasutamiseks. 3 1 Ajalugu ProgeCAD on Microsoft Windowsi baasil ehitatud programm, et muuta ja printida DWG ja DXF faile peaaegu kõigist AutoCAD programmidest. Väga erinevatel kujudel alustades kahemõõtmelistest joonistest kuni BIM mudelprojekteerimiseni välja ning seejärel teha projekteerimisalast.Praegused progeCADi tarkvarapaketid ulatuvad 2D-vektoripõhistest joonestamissüsteemidest 3D-maht- ja pindmodelleerimiseni. Moodsad CADi paketid lubavad tavaliselt 3D-objekte vaadelda mis tahes nurga alt, isegi objekti seest väljapoole. Mõni CADi tarkvara võimaldab ka dünaamilist matemaatilist modelleerimist. Sel juhul
TEHNILINE JOONIS. ESKIIS NB! Osad lingid ei tööta enam Tehnilise joonise vormistamise viisid • ESKIIS – vabakäejoonis – kasutatakse ainult pliiatsit ja paberit vms. Praktiline ja seetõttu ajatu. • KÄSITSI JOONIS – kasutakse abivahendeid (joonlaud, kolmnurk, sirkel trafarett jne). Tänapäeval säilitanud tähtuse peamiselt õppeprotsessi osana. • ARVUTIJOONIS – 2D, 3D joonised koos visualiseerimisega (AutoCAD, REVIT jne) • Arvutijoonis eskiisina • http:// ideatesolutions.blogspot.com.ee/2016/06/from-napkin-s ketches-to-revit.html 05.10.2016 • http:// 360talkatives.blogspot.com.ee/2014/12/how-to-use-revi t-software-as-your.html 05.10.2016 Eskiisid erinevate projektsiooniliikide puhul Eskiisi valmimise järjekord. Aksonomeetria https://lineweights.com/tutorials-edu cation/quick-box-perspective-demo / 07.10.16 Eskiisi valmimise järjekord. Kaksvaade http://www.tech.plymouth.ac
2. BAK Backup HotDog, Turbo Pascal varundus- ehk varufail 3. BAT Batch DOS, operatsioonisüsteem käske sisaldav pakkfail 4. BMP Bitmap Adobe Photoshop, GIMP, Paint Shop Pro, operatsioonisüsteem rastergraafika kasutajaliidese graafika, kujundusprogrammid 5. COM Command file operatsioonisüsteem, programm programm või käsufail endine, kuid siiani kasutatav täitefaili vorming 6. DOC Document OpenOffice.org Writer, MS Word, WordPad, WordPerfect, FrameMaker dokumendifail 7. DXF AutoCAD Drawing Exchange Format Paljud CAD jt. joonestusprogrammid vektorgraafika ainult 2D 8. EXE Executable operatsioonisüsteem, programm programme või käske sisaldav täitefail, näiteks iselahtipakkiv fail. 9. FH5 Freehand 5 FreeHand 5 vektorgraafika levinud peamiselt disainerite ja küljendajate hulgas 10. GIF Graphic Interchange Format Adobe Photoshop, GIMP, Paint Shop Pro rastergraafika pildid ja GIF-animatsioonid veebilehtedel 11. HLP Help paljud programmid abiteabefail 12
Operatiivkaarti tutvustatakse ka objektide töötajatele ja esindajatele ning neile korraldatakse tutvumisõppusi koos päästekomandoga. Õppusel viiakse läbi hargnemised, luure objektil ja omavaheline koostöö. Selline väljaõpe korraldatakse üks kord aastas ja tulemuse järgi korrigeeritakse operatiivkaarte. Elektroonilises andmebaasis korrigeeritakse andmeid üks kord kvartalis. Operatiivkaardi koostamiseks ja korrigeerimiseks kasutatakse spetsiaalset tarkvara nagu AutoCAD ja Microsoft Visio. Järgnevalt toob autor välja ülevaadet Soome Vabariigi operatiivkaartide koostamise metoodikast. Soome Päästeamet on tugev ja suure kogemusega organisatsioon, mis aitas oma teoreetilistele teadmistele tuginedes arendada Päästeameti struktuuri. Sellel põhjusel uuringu raames oli vaadeldud ka Soome Vabariigi operatiivkaartide koostamise metoodikat. Soome Vabariigis koostatakse ja kasutatakse operatiivkaarte eesmärgiga lihtsustada sündmuse
valida 256 värvust. Samuti toimub värvuse valik ja muutmine käsus LAYER Värvuse seadistamise vestlusakna Select Color kaart Index Color, millel on valitud kuuendast reast kümnendas veerus sinakas-roheline värvus , valiku asukoht näidataks ruudukesega. Töö 3 Klamber 22 Selgitused vestlusakna Select Color kaardile Index Color: AutoCAD Color Index ( ACI ) – klõpsamisega saab valida ühe sealtoodud 255-st värvusest, kas ülemiselt väljadelt (240 värvust) või alumistest ribadest; valitud värvuse ala on siis ümbritsetud ruuduga; Index color: – tuuakse värvuse järjekorranumber; Red, Green, Blue – kolme põhivärvuse (punane, roheline, sinine) küllastatuse aste (255 = 100%); Color: – värvuse number või nimetus (siis kui valiti alumisest pikemast jadast, kus paiknevad
·Selgitada tänapäevast eseme loomise protsessi ·Suurendada koostööd tööõpetuse, kunsti- ja arvutiõpetuse ja muude ainete (matemaatika, füüsika, keemia vahel · Erivajaduste õpilane saab osaleda esemete loomise protsessis Õpilane saab osaleda eseme loomisel kui: Disainer Insener Tööpingi operaator Tallinna Reaalkool Joonestamis ja modelleerimisvõimalused - võimalused CAD CAM programmid, ·BlockCAD ·QCad ·AutoCad ·Solid Edge ·NCCad jne CAD (Computer Aided Design) arvuti toel toote kujundamine (joonestamine, konstrueerimine); vastav tarkvarapakett CAM (Computer Aided Manufacturing) arvuti toel valmistamine; arvjuhtimisseadmete juhtprogrammide ettevalmistamisele orienteeritud vastav tarkvarapakett CNC (Computerized Numerical Control) arvuti toel programmeeritav arvjuhtimine (salvestatav), kasutatakse paljude tööstusseadmete
13. - 14. Postprotsessor on fail/programm, mis loeb/pöörab ümber CAM tarkvaras tehtud töötlustehnoloogia/töötlemisrajad ja genereerib sellest CNC-tööpingi kohase NC-koodi automaatselt valmis. 15. CNC tööpink on uus ja postprotsessor ei ole piisavalt testitud. Kui lisatakse tööpingile lisa mootoreid agregaate või puurimisüksuseid. 16. CAD- tarkvara kasutatakse: projekteerimiseks, 2D joonestamiseks, 3D modelleerimiseks. 17. Enamlevinud CAD tarkvarad: AutoCAD LT (2D), AutoCAD (3D), Solid Works (3D), Solid Edge (3D), ArchiCAD (3D), CADKEY (3D), MicroStation (2D/3D), RhinoCeros (3D). 18. CAD joonestamisel tuleb jälgida: Joonesta hoolikalt, Kasuta joonestamisel erinevaid tasemeid (eri värvid), Väldi kattuvaid jooni, Kui võimalik jäta mõõtmed ära (kõikidesse CAM- tarkvaradesse ei kandu mõõtmed korralikult üle), Mõõtkava 1:1, ei ole vaja kasutada mõõtkavasid, Salvestamine sobivasse vormi (.dxf jne.), olenevalt CAM- tarkvarast. 19
tegemisel kasutab. Need jagunevad omakorda: o laiatarbeprogrammid - tekstitoimetid (Microsoft Word), esitlusprogrammid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid (Microsoft Access), joonistamisprogrammid (Microsoft Paint) jne. o erialaprogrammid - loodud kitsale kasutajaskonnale kindla eesmärgiga. Raamatupidamine (Hansaraama), arhidektid (AutoCAD) jne. o integreeritud paketid - programmidest luuakse ühtne tervik, näiteks Microsoft Office, mis sisaldab palju erinevaid programme. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad Tarkvara arendamine on tänapäeval enamasti meeskonnatöö ja seetõttu on siin valdkonnas mõeldud välja erinevaid reeglistike ja meetodeid. Need reeglid ja head tavad on väljatöötatud eelkõige selleks, et tarkvaraarendusega seotud
kihti nimega "0", siis selle arvutitarbija IQ-test annaks tulemuseks ~ 0. Tingituna joonise suhtelisest keerukusest – joonisel on mitut liiki jooni (telgjooned, pidevjooned ja siis veel: sirglõike, ringjooni ja ringi kaari) oleks ilmselt otstarbekas need joonise osad paigutada igaüks oma iseloomu järgi omaette „sahtlitesse” põhimõttel „iga rodu oma kodu”. AutoCAD teeb seda nii, et joonis valmistatakse kihilisena, täpselt nii negu tegi seda veel hiljuti kolmekihiline värvifilm (sellele olid väljast suunaga sissepoole järgmised kihid: kaitsekiht, sinisetundlik kiht, siniseid kiiri filtreeriv kiht, rohelisetundlik kiht, punasetundlik kiht ja film ise; seejuures oli iga kiht oma naabrist eraldatud veel ühe-kahe vahekihiga: filmil oli siis korraga kolm kujutist – punane, roheline ja
Näide 4 20 Abikolmnurga kujundus – sama suur kui suur nool Vastus (arvuti ei lisa ühikuid mõõtarvu lõpu): a) väliskontuuride sisse jääva ala pindala = 7774 mm2; b) väliskontuuri pikkus a = 388 mm; c) ülemiste kolmnurkade pindalad kumbalgi = 64 mm2; d) abiringjoone raadius R.= 25.55 mm (kuigi ISO nõuab koma, aga AutoCAD – punkt ) Joonestamise lõpetamiseks ja joonisest väljumiseks võib kasutada ka käsku QUIT. Seejuures joonist ei salvestata ja pärast viimast salvestust joonisele juurde joonestatu võib kaduda. Üldiselt on arvuti küllaltki inimsõbralik ja ei tee eriti pahandusi, aga... QUIT ↵ Võib esineda kaks juhtumit: 1) Kui pärast viimast salvestust pole joonisel midagi muudetud, väljutakse kasutatavast AutoCAD-joonisest mingit teavet toomata
2 abitöölist täite tasandusele ja tihendamisele 10. Betoonpõranda ehitus: 4 töölist + betooni pumi juht 11. Haljastuskihi rajamine: 1 väikelaaduri juht + 2 töölist kasvupinnase tasanduseks, muru seemne külvamiseks ja kasvupinnase rullimiseks 3 3.5. Tööde mahtude arvutus koos joonistega Mineraal-, kasvupinnase, killustiku, liiva, kergkruusa ja betooni mahu väljaarvutused on tehtud AutoCad programmi abiga vastavalt joonistele, mis on välja toodud lisas. Kihi Väljakaeve mahud paksus Kogus Ühik Mineraalpinnas 1000 mm. 474,65 m3 Kasvupinnas 500 mm. 303,35 m3 Kogumaht 778 m3 Kihi Killustiku mahud paksus Kogus Ühik
APJ-operaatorid on universaalsete teadmiste ja oskustega spetsialistid, kes sobivad hästi töötama nii metallitööstuse suur- kui ka väikeettevõtetesse. Tallinna Tehnikakõrgkool 4 KOKKUVÕTE Lõpetades masinaehituse eriala on võimalik leida tööd erinevates valdkondades. Tavalised nõuded kandidaadile on kõrg- või keskeriharidus, arvuti oskus (seal hulhas ka eriala tarkvara nagu AutoCad), keele oskus, oskus lugeda tehnilist dokumentatsiooni, teadmised ja kogemused elektroonika ja metalli valdkondadest. Tallinna Tehnikakõrgkool 5 VIIDATUD ALLIKAD [1] Needham, Joseph (1986). Science and Civilization in China: Volume 4. Taipei: Caves Books, Ltd. [2] Masinaehitus. Omanda kindel ja praktiline amet, SA INNOMET, 2007 [3] http://tktk.ee/?id=1538 (12.11.2010)
Kirjanduse ülevaatele järgneb metodoloogia peatükk, mis kirjeldab andmete kogumisel ning analüüsil kasutatud metoodikat. Lõputöö põhiosa on esitatud analüüsi peatükis. Põhiosale järgneb kokkuvõte. Kokkuvõttele on lisatud kolm peatükki, mis käsitlevad BIM’i kasutamist Eestis. Nimetatud peatükkides näidatakse ära võimalus Ameerikas õpitut kodumaal rakendada. Magistritöö lõpeb kasutatud kirjanduse loeteluga ja lisadega. Esimene versioon AutoCAD’ist valmis 1982. aastal. Arvutustehnika kiire areng viis projekteerimistööde puhul paberi ja pliiatsi asendumisele klaviatuuri ja hiirega. Käesoleval hetkel kasutatakse enamikes insenerbüroodes joonestamiseks arvutit ning pliiatsitega tehakse vaid esmaseid eskiise ning visandeid. Kuigi AutoCAD oluliselt kiirendas joonestamist ja tõstis kasutusmugavust, tekkis 1990’ndate alguses mitmetel arhitektuuribüroodel USA’s raskusi oma keerukate ja julgete vormide teisendamisel
olid hiljem ka kaas-asutajateks ja asutajateks sellistele tänapäeval laialt kasutusel olevatele tarkvaradele nagu Revit ja ArchiCAD. 1984. aastal nägi ilmavalgust Graphisofti tarkvara ArchiCAD, mis oli esimene tarkvara virtuaalse hoone kontseptsiooni ehk BIM tegemiseks. Joonis 10.1. 1984.a. ArchiCAD-i tarkvara ekraanitõmmis Aasta pärast elektroonilise joonistuslaua ilmumist, december 1982, tuli turule 2D CAD Autodesk AutoCAD. Metamorfoloogiliselt võib öelda, et 1982 võeti Ungaris arhitekti mudel ja tõsteti see arvutisse, mille tulemusena tekkis CAD/BIM ArchiCAD, samal ajal kui U.S.-s võeti joonistuslaud ja tõsteti see arvutisse, mille tulemusena tekkis 2D/CAD AutoCAD. Kuigi ArchiCAD-i virtuaalse hoone mudel oli täielik revolutsioon ei tahtnud seda keegi kasutada. Lihtsam oli 2D joonte ja ringidega koostada hoone virtuaalne mudel
loovad tarkvara sellised suurfirmad nagu Red Hat, Apple Computer, Sun Microsystems, Google ja Microsoft Corporation. Ärivaraks on väga sageli tasuta tarkvara, mille erinevate teenuste kasutamiste eest nõutakse raha. Kommertsvara peamiseks levimismeetodiks on selle turustamine infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja kaupluste kaudu. Kommertsvara näited: 1) Microsoft Office 97 2010 kontoritöö tarkvara paketid 2) Microsoft Windows XP distributsioonid - operatsioonisüsteemid 3) AutoCAD distributsioonid joonestusprogrammid 4) arvutimängud 8 Levinuimad kommertsvara põhimõtted: · Programm on kaitstud autoriõigustega · Programmis ei tohi teha muudatusi · Programmist ei tohi luua sellest arhiivikoopiaid ilma mõjuvate põhjusteta · Programmi ei tohi ilma nõuolekuta dekompileerida
mitmeti mõistmise puudumise poolest; maksumuse poolest Virtuaalne reaalsus kirjeldatakse teatud asja omadust, mis ei ole küll reaalne, aga mis ometi võimalusel eksisteerib. VR on arvuti abil loodud interaktiivne kolmemõõtmeline maailm/keskkond. VR jälgimissüsteemid mehaaniline; optiline süsteem; ultraheliandurid; elektromagneetilised CAD süsteemid: Solidworks, Solid Edge, Autodesk inventor, NX, TurboCAD, CATIA, AutoCAD, Creo Elements/Pro CAD mudeleid kasutatakse tootearenduses: dokumentatsiooniks, tolerantsmudelid, visualiseerimine, simulatsiooni mudelid, füüsiline mudel Geomeetria mudelite tüübid 2D mudel; 3D traatmudel; 3D pinnamudel; 3D solid mudel; parameetrilised mudelid 2D ja 2,5D mudeli erinevus 2D-s kujutatakse 2-dimensionaalsete vaadete ja lõigetega, 2,5D-s lisaks sügavusmööde. Saab kujutada ainult lihtsaid 3D kehasid. 3D traatmudel objektide kujutamine keha servade abil
Topograafilised kaardid (maa-ala plaanid) Skeemid Diagrammid Graafikud Jooniseid liigitatakse ka erialade järgi. Kõige kaalukama osa erialajoonistest moodustavad masinaehituses ja ehituses kasutatavad joonised. Neid nimetatakse vastavalt masinaehitusjoonisteks ja ehitusjoonisteks Joonestustehnikad Tänapäeval valmistatakse jooniseid nii pliiatsiga paberil kui ka kasutates arvutigraafikaprogramme nagu AutoCad, CAD/CAM, CAD/KEY, Solid Edge, MasrerCAM, Google SketchUp, jt. Joonise käsitsi valmistamisel kasutatakse joonestamisvahendeid ja materjale: pliiatsid, joonestuspaber, kustutuskumm, joonlaud, joonestuskolmnurgad, sirklid, lekaalid. PLIIATS · Peenjoonte tegemiseks sobivad pliiatsid kõvadusega 2H, H, F. · Jämejoonte ja kirjade tegemiseks - HB, B. JOONESTUSPABER Joonestuspaberi formaatide suurused millimeetrites on: A4-210x297;
Cad süsteem tuleb valida vastavlt kasutus alale, nt lennutööstuses oleks sobilik valida NX, lihtsamate ja mitte nii suurt siledust ja täpsust nõudvate detailide puhul sobivad ka odavama klassi projekteerimisprogrammid nt solidedge või solidworks. 37. Mis on Virtuaalne Reaalsus? On arvuti abil loodud interaktiivne kolmemõõtmeline maailm/keskkond. 38. Jälgimissüsteemid (VR) Mehaaniline, optilised süsteemid,ultraheliandurid, elektromagneetilised 39. Nimetada 6 CAD süsteemi. Autocad, ProEngineering; SolidEdge; SolidWorks; NX; Catia 40. Järjestada CAD mudelid võimsuse kasvamise järjekorras. 2D mudel; 2 1/2D mudel; 3D traatmudel;3D pinnamudel; 3D tahkekehamudel; funktsionaalne mudel; tolerantsimudel; füüsilised mudelid 41. Milleks kasutatakse CAD mudeleid tootearenduses? Dokumentatsiooniks, tolerantsimudel, visualiseerimine, simulats.mudel, füüsiline mudel 42. Loetleda geomeetria mudelite tüübid.
Luuakse detaili kere omadust, mis ei ole küll reaalne, aga mis ometi võimalusel või baas kasutades ristlõikeid ning pärsat nö. tõmmatakse kerele eksisteerib 38.Mehaaniline; optilised süsteemid; nahk ümber, mis moodustab lõppdetaili. 53. B-rep mudel ultraheliandurid; Elektromagneetilised trackingsystem 39. (Boundary Representation Model) piiravate pindade mudel. B- Solidworks, Solid Edge, AutoCAD, Autodesk inventor, NX, rep on graafidel baseeruv esitus. 3D objekti defineeritakse TurboCAD. 40. Cad mudelid kasvamise tippude, servade ja pindadega. Korrektse solidi jaoks: vähemalt 3 järjekorras:2dmudel,2,05 Dmudel,3D serva peavad kohtuma 1 tipus, servad peavad ühendama 2 tippu traatmudel,3Dpinnamudel,3D tahkekeha mudel,Funktsionaalne ja kuuluma 2le pinnale, pinnad ei tohi lõikuda.
CAM töötlemisrajad CNC töötlus Valmis pooltoode/detail/toode CAD/CAM/CNC struktuur Postprotsessor Põhilised probleemid postprotsessoritega: · CNC tööpink on uus ja postprotsessor ei ole piisavalt testitud · Kui lisatakse tööpingile lisa mootoreid agregaate või puurimisüksuseid CAD- tarkvara CAD- tarkvara kasutatakse: · projekteerimiseks · 2D joonestamiseks · 3D modelleerimiseks Enam levinud CAD- tarkvarad: · AutoCAD LT (2D) ja AutoCAD (3D) · Solid Works (3D) · Solid Edge (3D) · ArchiCAD (3D) · CADKEY (3D) · MicroStation (2D/3D) · RhinoCeros (3D) · jne CAD- joonestamisel tuleb jälgida: · Joonesta hoolikalt · Kasuta joonestamisel erinevaid tasemeid (eri värvid) · Väldi kattuvaid jooni · Kui võimalik jäta mõõtmed ära (kõikidesse CAM- tarkvaradesse ei kandu mõõtmed korralikult üle) · Mõõtkava 1:1, ei ole vaja kasutada mõõtkavasid
praktiliste harjutuste vihikut ja sinna juurde kuuluvaid digitaalses andmefomraadis näitisandmeid. Raamat on ette nähtud eelkõige kutseõppe asutuste aineõpetajatele ja õpilastele ning on kasutatav ka üldhariduskoolide ja ülikoolide GIS-i, geoinformaatika ja kartograafia valdkondi käsitlevates õppeainetes. Õppematerjal on tasuta ja kõigile allalaetav. Esimene kutseharidus asutus, kes maamõõtmise õpetamist alustas oli 1994.a Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool. Kasutati AutoCAD ja ArcView tarkvara. 3. GISi õpetamine erinevate riikide koolides 3.1 Austria Austrias alustati arvutipõhise õppega juba 1980.a keskpaigast. Õppekavasse on GIS sisse kirjutatud kaudselt, kuid GI kasutamist alustatakse seal juba varakult. Juba 5.klassi õpilased kasutavaad veebipõhiseid interaktiivseid kaarte ja virtuaalseid gloobusi. Austria on GIS-i 5 rakendamisel Euroopas esirinnas
annaabi.ee 
