töötamakodumaale portreed, maaelu, maastikud, pakri saarte ja muhu motiivid saksamaal tutvus impressionismi, sümbolismi, uusromantismi ja juugendiga Kristjan Raud 18651943 asutas ateljeekooli mis tegutses tartus eesti kunstihariduse verstapost Ants Laikmaa 18661942 (Hans Laipman) tõi eesti loomingusse neegri lemmiktehnikaks pastell loodusmaastik ja portreed asutas tallinnas ateljeekooli eesti kunstihariduse verstapost Oskar Kallis 18921917 joonestaja tarbeesemete ja rahvusliku mööbli kavandid, karikatuurid laikmaa tegi korjanduse, siiski suri tuberkoloosi Konrad Mägi 18781925 sündis tartumaal võttis osa kunstiühingu PALLAS asutamisel 1918 ning aasta hiljem samanimelise kunstikooli loomisel esimene koolijuht ja hinnatud maaliõpetaja ekspressionism(suured värvilaigud) neoimpressionism(punktitades) Jaan Koort 18831935 Erik Obermann 1890-1911 K
b) Nimeta kuulsaid skulptoreid ja nende töid. Tunda foto järgi ära Odakandja, Kettaheitja, Zeusi seitsme maailmailme hulka kuuluv skulptuur. 6. Kes oli? Millega jäädvustas oma nime ajalukku? Homeros (lk. 14) Pindaros Herodotos Aischylos Sophokles Aristophanes 7. Selgita. Eepos – pikk rahvalauludel ja muistenditel põhinev teos, reeglina värsivormis. Arhitektuur – ehituskunst. Arhitekt – ehitise valmismõtleja ja paberile joonestaja. Skulptuur – kuju või reljeef või nende valmistamise kunst. Skulptor – kujude ja reljeefide valmistaja. Reljeef – skulptuuri üks liike, pinnasest kõrgem kujutis, nagu oleks skulptuur pooleks tehtud ja seina külge kinnitatud. Geomeetrilises stiilis vaas – vaas, mis kaunistati üleni geomeetrilistest kujunditest koosneva mustriga. Osata joonistada. Mustafiguuriline vaas – varasem vaas, kus figuur maaliti tulema värviga punakale savipinnale.
Piet (Pieter Cornelis) Mondrian 7. märts 1872 1. veebruar 1944 Piet Mondrian Pieter Cornelis Mondrian sündis 7. märtsil 1872 Amersvoorti linnas Hollandis Isa oli amatöörist maalikunstnik ning joonestaja, onu oli iseõppinud maalikunstnik Väga artistlik perekond: maalisid ja musitseerisid Õppis Amsterdami Akadeemias (1892-1895) ja hakkas omal käel maalima Enamus tema varasematest töödest olid maastikupildid 1909. aastal alustas ta puude seeriate maalimist, milles ilmnes abstraktsionismi stiil 1909/1910 hakati teda pidama üheks Hollandi avant-garde juhiks, kuigi teda kriitiseeriti ka ajakirjanduses. 1910 sai temast kunsti kogukonna ja kohtu
Eduard Bornhöhe Elulugu Ta sündis Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Aastatel 18721874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 18741877 kreiskoolis. Lühikest aega oli ta joonestaja maamõõtjate juures ja Peterburis kaubakontori õpilane. 18781879 töötas ta Kaunases raudteekontoris, seejärel abikoolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja seejärel Tallinnas saksa ajalehtede kaastöölisena. 1881. aasta sügisel siirdus ta köster-koolmeistriks Stavropoli, sealt edasi Tiflisi (praegu Thbilisi), kust ta tegi reisi Väike-Aasiasse. Naasnud kodumaale, oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Matsalu mõisas, seejärel tegeles ta lühemat aega ajalehe
Enn Kippel 1) Enn Kippel sündis 16. veebruaril 1901 ja suri 15. veebruaril 1942. 2) Tegevusalad: Kippel elas pärast oma isa surma (aastal 1913) Peterburis, kus ta õppis kondiitriks. Aastal 1919 pöördus ta tagasi kodumaale, astudes Eesti kaitseväkke. Aastast 1921 teenis ta üleajateenijana 2. Üksikus jalaväepataljonis. Teenistus kestis 1940. aastani, küll kirjutaja, joonestaja, raamatukoguhoidja ja poejuhataja ametis. 3) Enn Kippeli naine Maret Kippel oli pärit Jõgevalt, tema isa Jaan Lätte oli üks Jõgeva tuntumaid seppi. Suviti 19251935 viibisid Kippelid sageli Jõgeval. Kippel sündis Tallinnas. 4) Haridustee: Aastal 1935 lõpetas Kippel Tartu Linna Õhtuse Erakeskkooli. Õhtugümnaasiumis õppimise ajal oli ta õpilasühingu humanitaarringi almanahhi "Rada" aktiivsemaid kaastöötajaid. Aastatel 19351936 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 1935
arvutis joonestu- ja projekteerimisprogramme. Vahel võib olla sisearhitektil kõigest paar tundi päevas tööd, kuid vahel on päevad pikad ja rasked. Kõik selle määravad projektide hulk ja tähtajad. Tootmis-, teenindus- ja kaubandusettevõtetes on aga tööaeg seotud nende lahtiolekuajaga. Sisearhitekt on loominguline töötaja. See eeldab kunstiande olemasolu. Kunstiandest tähtsamadki on hea silmamõõt ja ruumitunnetus. Väga oluline on tehniline taip. Sisearhitekt peab olema hea joonestaja ja joonistaja, omama põhjalikke teadmisi värvi- ja vormiõpetusest, kunstiajaloost jpm. Tal peavad olema väga põhjalikud ehitustehnilised teadmised ja hea arvutikasutusoskus. Ta peab suutma lugeda ja analüüsida teisi ehitusega seotud projekte (nt ehitiste üld-, elektri- ja torustikuprojekte), arvestama nendega oma töös ning vajadusel omapoolseid ettepanekuid tegema. Lisaks loomingulisele andele ja uuendusmeelsusele nõuab projekteerimine suurt kannatlikkust ja keskendumisvõimet
31. 12. 1869 3. 11.1954 Henri Matisse Aron Alt 12.A Elulugu (1) Prantsuse maalikunstnik Fovismi esindaja Lisaks skulptor ja joonestaja Sünninimi Henri-Émile-Benoît Matisse Sündis Le Cateau-Cambrésis 31. detsember 1869 Nooruaja elas Bohain-en-Vermandois. 1887. aastal läks Pariisi juurat õppima, kuid hiljem loobus. Elulugu (2) Maalimisega alustas 1889. aastal. 1891. aastal alustas õpinguid Julian'i akadeemis kunsti erialal. Alguses armastas maalida inimesi ja maastikke. Tema esimene tütar Marguerite sündis 1894. aastal. 1898. aastal abiellus Henri Amélie Noellie Parayre'ga, Henri Matisse sai temaga kaks
Sisearhitektil peab olema hea nägemine, sest tema töös langeb silmadele väga suur koormus. Palju tunde tuleb olla sundasendis joonestuslaua või arvuti taga ning see võib olla koormav lihastele-liigestele. Milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? Sisearhitekt on loominguline töötaja. See eeldab kunstiande olemasolu. Kunstiandest tähtsamadki on hea silmamõõt ja ruumitunnetus. Väga oluline on tehniline taip. Sisearhitekt peab olema hea joonestaja ja joonistaja, omama põhjalikke teadmisi värvi- ja vormiõpetusest, kunstiajaloost jpm. Tal peavad olema väga põhjalikud ehitustehnilised teadmised ja hea arvutikasutusoskus. Ta peab suutma lugeda ja analüüsida teisi ehitusega seotud projekte (nt ehitiste üld-, elektri- ja torustikuprojekte), arvestama nendega oma töös ning vajadusel omapoolseid ettepanekuid tegema. Lisaks loomingulisele andele ja uuendusmeelsusele nõuab projekteerimine suurt kannatlikkust ja keskendumisvõimet
lööb enim välja aga tema pliiatsijoonistustes ning skitsides, mis said laialdasemalt tuntuks alles pärast kunstniku surma. Need naissoost subjektid, olgu siis korrektsed portreed või vabalt joonistatud aktid, kiirgavad muutumatult tundlikku fin de siècle (sajandilõpu) elegantsi. Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud teosed. Bertrand-Jean Redon, tuntakse paremini kui Odilon Redon (20. aprill 1840 - 6. juuli 1916) oli prantsuse sümbolistlik maali-ja trükikunstnik, joonestaja ja pastellist. Jean Theodoor Toorop (20 detsember 1858 - 3. märts 1928), paremini tuntud Jaan Toorop oli Jaava Hollandi kunstnik kelle teosed jäävad sümbolistliku maalikunsti ja juugendi vahele. Edvard Munch (12. detsember 1863 23. jaanuaril 1944) oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks. Tema tuntuimad teosed pärinevad 1890ndatest, kuid sellest hoolimata on ka tema
kogumisele ja analüüsimisele, probleemide lahenduste otsimisele, tulemustele ja saavutustele nii teaduses kui ka muudel aladel. Väldib olukordi, mis on rangelt reglementeeritud (reeglite ja käskudega paigas). Seejuures on ise distsiplineeritud, mõtetes ja tegudes täpsust nõudev. Väldib ajuvabadust. Sobivad ametid: kuraator, lennundustehnoloog, geneetik, neuroloog, füsioloog, teadustöö assistent, andmebaaside administraator, keemik, hambaarst, lendur, statistik, psühhiaater, joonestaja, lastearst, tolliametnik, teadustöötaja jne. 3. Kunstniku tüüp ehk artistlik isiksustüüp Isikupärane, originaalne, sõltumatu, tundlik, paindlik, impulsiivne, idealistlik, väljendusrikas, loominguline. On väga originaalne ja individualistlik. Soovib hallist massist erineda. Talle meeldib oma isikupära väljendada sõnades, helides, mitmesugustes materjalides, aga ka kehaliselt (näideldes ja tantsides). Teda iseloomustab keerukas maailmataju. Meeldib sukelduda
See idee, et ta oli karmilt koheldud ja valesti mõistetud, on sageli peegeldunud ka Hitchcocki filmides. Ema karistas teda tihti, sundides Alfredi seisma voodijalutsis, eriti kui Alfred oli halvasti käitunud, vahel seisis ta seal tunde. See on kajastunud Norman Bates'i karakteris filmis "Psycho". Kui Hitchcock sai 14 aastaseks, siis ta isa suri. Samal aastal lahkus Alfred juutide koolist ja läks edasi õppima Tehnika- ja Navigatsioonikooli. Pärast lõpetamist sai temast joonestaja ja reklaami disainer kaablifirmas. Sellel ajal hakkas Hitchcock huvi tundma fotograafia vastu ja ta alustas tööd filminduses Londonis. 2. Esimesed tööaastad 1920. aastal sai ta täiskohaga tööd Islington Stuudios disainides tummfilmidele vahetekste. Oma töös oli ta nii järjekindel, et juba 1923. aastal sai ta rezissööri abiks. Kahjuks lõpetas stuudio varsti oma töö Suurbritannias, kuid Hitchcock võeti rezissööri abina tööle hilisemasse Gainsborough Pictures stuudiosse
See idee, et ta oli karmilt koheldud ja valesti mõistetud, on sageli peegeldunud ka Hitchcocki filmides. Ema karistas teda tihti, sundides Alfredi seisma voodijalutsis, eriti kui Alfred oli halvasti käitunud, vahel seisis ta seal tunde. See on kajastunud Norman Bates'i karakteris filmis "Psycho". Kui Hitchcock sai 14 aastaseks, siis ta isa suri. Samal aastal lahkus Alfred juutide koolist ja läks edasi õppima Tehnika- ja Navigatsioonikooli. Pärast lõpetamist sai temast joonestaja ja reklaami disainer kaablifirmas. Sellel ajal hakkas Hitchcock huvi tundma fotograafia vastu ja ta alustas tööd filminduses Londonis. 2. Esimesed tööaastad 1920. aastal sai ta täiskohaga tööd Islington Stuudios disainides tummfilmidele vahetekste. Oma töös oli ta nii järjekindel, et juba 1923. aastal sai ta rezissööri abiks. Kahjuks lõpetas stuudio varsti oma töö Suurbritannias, kuid Hitchcock võeti rezissööri abina tööle hilisemasse Gainsborough Pictures stuudiosse
Ema ja laps Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Juudit Odilon Redon Click to edit Master text styles Sündis 20.aprill 1840 Second level Prantsuse maali-ja trükikunstnik, Third level Fourth level joonestaja ja pastellist Fifth level Kaktusemees Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth level Fifth level Silma õhupall
krais. Aastal 1925 asus perekond Pjatigorskisse, sealt 1938. a Naltsikisse. Aastatel 1940-41 õppis Muuga Moskva Tehnoloogia Instituudis, aastatel 1941-43 töötas Naltsikis kunstiateljee meistri ning medõena. Õpingud jätkusid aastail 1943-45 Ordzonikidze (Vladikavkazi) Mäe-ja metallurgiainstituudis ning 1945. a Leningradi Mäeinstituudi IV kursusel. 1946. a asus perekond Tartusse, kus ta töötas esialgu joonestaja-konstruktorina Arhitektuurivalitsuse projekteerimisbüroos. Aastail 1947-51 õppis ta peamiselt Alfred Kongo juhendamisel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, selle sulgemisel Tallinna Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas aastal 1953 diplomitööga "D. Mendelejev tervitab Tartu Ülikooli 100. juubeli puhul". Muuga pälvis peatselt tähelepanu andeka kompositsioonimaalijana. Mõned tema 1950. aastate
Kui ta poleks niimoodi otsustanud, siis oleksid tema poolt püstitatud tõsterekordid ehk sootuks suuremadki olnud. Hacki kehalised treeningud tema varajases nooruses arendasid temas kiirust ning oskust oma keha kontrollida ning vormisid tema füüsilist vundementi, sooritamaks vägitükke raskuste tõstmises ning hiljem ka maadluses. Juba 18-aastaselt võis Hack tõsta ühe käega pea kohale rohkem kui 200 naela (ca 91 kg). Pärast joonestaja-projekteerija õpinguid läks Hackenschmidt sõjaväkke ning määrati Vene tsaari Nikolai II kaardiväerügementi. Sealgi veetis Hack kogu oma vähese vaba aja raskuste tõstmistega ning maadlusega tegeledes. Püüdes 1898. aastal Venemaa tõstmise meistrivõistlustel paari pükse võita, jättis Hackenschmidt varju omaenda varasema rekordi tõukamises, milleks oli 116 kg ning püstitas uue 123 kg. Samal aastal sõitis Hack St. Peterburgi Dr. Von Krajewski kutsel. Dr. Von
Piet Mondrian Richard Riispere 12b Elulugu Pieter Cornelis Mondrian sündis 7. märtsil 1872 Amersvoorti linnas Hollandis. Ta elas seal oma esimesed 8 aastat. Mondrianil oli kaks venda ja üks õde, neljast lapsest oli ta vanuselt teine. Isa Pieter Cornelis Sr. oli algkooli direktor ning oli ka amatöörist maalikunstnik ning joonestaja. Mondriani onu Frits Mondrian oli iseõppinud maalikunstnik, eriti huvitus tema töödest vene õukond. Enne 1912 aastat oli ta nimi tegelikult Mondriaan, aga Piet muutis oma nime Mondrianiks, kuna ta ei soovinud, et teda aetakse segamini tema onu Fritsiga. Mondrianide perekond oli kalvinistlikku usku, nad olid väga artistlikud: maalisid ja musitseerisid. Juba varases lapsepõlves avaldus Pieti andekus maalimises. Nii isa kui ka onu õpetasid talle maalikunsti tehnikat.
Pablo Picasso on maailmas üks kõige tuntuimaid kunstnikke ja skulptoreid üldse. Tema teosed on väga väärtuslikud ja hinnalised, mida tuntakse üle maailma. 3 Kool Õpilase nimi Kursus 1. Pablo Picasso Pablo Ruiz oli hispaania kunstnik, skulptor, joonestaja ja kubismi rajaja. Ta tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ta ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Picasso sündis 25. oktoobril 1881. aastal ja suri 8. aprillil 1973. aastal. Ta on 20. sajandi üks kõige tunnustatumaid kunstnikke. Tema tuntuimad teosed on ,,Les Demoiselles d'Avignon", ,,Guernica" ja ,,The Weeping Woman". Picasso täispikk nimi on Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz y Picasso.
3 2.1 Elulugu 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Kümneaastaselt läks Bornhöhe Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis. Peale kooli lõpetamist andus ta rändamiskirele ja hakkas kiiresti ameteid vahetama. Ta oli lühikest aega joonestaja maamõõtjate juures ja siis Peterburi kaubakontoris õpilasena. Kaks aastat töötas Bornhöhe Kaunases raudteekontoris. Seejärel oli ta abikoolmeister Põltsamaa kihelkonnakoolis ja Tallinnas saksa ajalehtede kaastööline. 1881. aastal sõitis Bornhöhe Stavropoli, kus ta töötas lühikest aega köster- koolmeistrina. Järmisel aastal sõitis ta Tifliisi. Sealt tegi ta reisi Väike-Aasiasse. Kui ta
motiivid Varangult. • 1913-1914 tegi Eduard läbi kooli kõik neli astet. Isa lootis vanemast pojast ametipärijat koolitada, kuid temast polnud teiste kamandajat. ELUKÄIK • I maailmasõja puhkedes asus Eduard elama Tallinna. • 1915. a saadeti Eduard masinakirja õppima, et ehk saab temast kantseleiametnik. • 1915. a sügisel saatis Eduard vanematele tutvustava kaardi Tallinna Linna Kunsttööstuskooli ja sealsete õppimisvõimaluste kohta. Kool oli viie aastane ja andis joonestaja või käsitöö- ja joonistusõpetaja kutse. • Vanemad nõustusid koolivahetusega ja Wiiraltist sai kunsttööstuskooli õpilane. ELUKÄIK • Nagu paljud tolleaegsed poisikesed, oli ka Wiiralt vaimustuses Georg Lurichist ja Aleksander Abergist ning harrastas aktiivselt tõstesporti. • Wiiralt olnud vaikne ja uje, kuid väga kiindunud raskejõustikku. • Spordiseltsist „Kalev" toodi kunsttööstuskooli saali maadlusmatid ning Lurich andis seal tunde vanematele
konkurentsi maailm ei olnud avatud orjadele18, rääkimata naistest, niisiis sealse suhtluskonna mood. valdavalt mehed, kes olid ning jäid Vana-Kreeka peamisteks kultuuriarhitektideks. Surnutel rääkimisvõimalust pole, kuid mõõtkavad ja skeemid, mille nad pärandavad tulevastele põlvedele, annavad viimastele tõlgendamisvõimaluse. Dogmad, mille peal minevikku jäänud ühiskondlik korraldus seisis, sõltuvad aga joonestaja meelelaadist. Vastuolud kaasaegses kultuurispektris muutuvad loodetavasti selgemaks, kui mõista nende tekkeprotsesse ajaloos. Siinkohal loodan, et suutsin tuua mingigi üldistava võrdlusmomendi Antiik-Kreeka kultuuritendensite kujunemisest, jätmata välja liiga palju olulist(mida niikuinii välja jäi). 12 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 99 13 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 100 14 Pomeroy, S. jt
ja oli innukas maletaja. Kreiskooli lõpetas ta 1877. aastal auhinnaga. (2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Bornh%C3%B6he , 3. Eesti kirjanike leksikon, lk 60) Bornhöhe kirjanduslikud huvid avaldusid juba varakult . Juba koolipäevil alustas ta esimeste kirjatöödega, millest tädipoeg A. Mohrfeldi abiga, ka mõningad trükis ilmusid. Kuna Bornhöhel puudusid võimalused õpingute jätkamiseks, tuli tal otsida iseseisvat leivateenistust. Lühikest aega oli ta joonestaja maamõõtjate juures, peale seda siirdus ta 1878. aasta kevadel kaubakontori õpilaseks Peterburgi. Peagi sai Bornhöhe aru, et hingelaadile võõras tegevusala ei paku talle rahuldust ning ta kavatses hakata õppima maalikunsti, milleks olid tal ka väljapaistvad eeldused. Ometi tuli kunstiõpingute kavatsusest peagi loobuda, kuna Düsseldorfi kunstiakadeemiale esitamiseks tehtud joonistused läksid kaduma. Samal ajal 3
Montaazi juures oli oluline jälgida, et aken oleks vertikaalsuunas loodis, muidu pidavat tekkima oht, et aken ei liigu vabalt. Minu jaoks kõige kummalisem nähtus oli see, et toed, mis kinnitati kruvidega seestpoolt aknapalede ümber, hiljem eemaldati, ning aken seisab ees sisuliselt liimvahupeal. Akende monteerimist moodulitesse tegin kogu päeva. Päeva lõpus tutvusin ka oma praktika peamise juhendajaga. Minu praktika juhendajaks määrati projektijuht-joonestaja Kaarel Saluse, kes on õppinud ja lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli "Hoonete ehitus" erialal. 31.05 Esimeseks tööülesandeks oli moodulite ühenduskohtade katmine tekstiiliga kaetud villaribadega. Villaribad tuli paigaldada moodulite liitekohtadesse seinte peale. Vt. Foto 1. Villariba eesmärk on kaotada moodulite ühenduskohtade vahel nn külmad kohad. Ehk siis, et mõlema mooduli otstesse paigaldatavad villaribad takistavad ka seda, et puitosad on üksteisest eraldatud
kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Kümneaastaselt läks Bornhöhe Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õppis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille lõpetas aastal 1877. Bornhöhel oli väga hea mälu, mis võimaldas tal nii algkoolis kui ka kreiskoolis kiiresti edasi jõuda. Peale kooli lõpetamist andus ta rändamiskirele ja hakkas kiiresti ameteid vahetama. Ta oli lühikest aega joonestaja maamõõtjate juures ja siis Peterburi kaubakontoris õpilasena. Kaks aastat töötas Bornhöhe Kaunases raudteekontoris. Seejärel oli ta abikoolmeister Põltsamaa kihelkonnakoolis ja Tallinnas saksa ajalehtede kaastööline. 1881. aastal sõitis Bornhöhe Stavropoli, kus ta töötas lühikest aega köster-koolmeistrina. Järgmisel aastal sõitis ta Tifliisi, kust tegi reisi Väike-Aasiasse. Kui ta Eestisse
1.3. Aastad ,,armsa meistri" juures 1887. aasta lõpus vahetas Wright töökohta ning siirdus Adler & Sullivani arhitektuuribüroosse. Sullivani, keda Wright saksa keeles ,,armsaks meistriks" kutsus, peeti arhitektuuris tuleviku tegijaks. Wright oli juba varsti seotud büroo suurte projektidega: Auditorium Building, St. Louisis asuv Wainwright Building ning ka Chicago 1893. aasta maailmanäituse jaoks ehitatud Transportation Building. Algselt pilgati Franki, kuid peagi sai temast juhtiv joonestaja ning ta vastutas 30 joonestaja töö eest. 1889. aastal ostis Wright laenu abil Oak Parkis asuva krundi. Nüüd viimaks sai ta abielluda, pere luua ja endale maja ehitada. Adler & Sullivan ehitas vähe elumaju, kuid osasid projekte, mida ei saanud tagasi lükata, andis Wright üle oma kaastöötajale. Sellest ajast peale projekteeritud elumajad olid teostatud Wrighti omal vastutusel, kaks neist koguni Sullivanile endale: Lake Avenue'l asuva linnamaja ning maamaja Ocean Springsis
kirjanurga, mõõtmete jne. pealekandmiseks), või siis kasutada kindlaid formaate (A3, A4
vms.). Ka tuleb endale selgeks teha, millistes ühikutes joonise objekte mõõdetakse (milli-
meetrites, meetrites vms.) ja vastavalt sellele ka valida jooniseformaadid. Rõhutame, et
joonisel kasutatavad mõõdud on dimensioonita suurused ja seega neil puuduvad pikkus-
ühikud (ingliskeelsetes maades kasutusel olevad jalad ja tollid meil tegelikku kasutamist ei
leia). Joonestaja peab ise meeles pidama, millised ühikud tal kasutusel on (vajadusel võib
selle kusagile joonisele tekstina kirja panna). Joonise töövälja (formaadi) saab kehtestada
käsuga `LIMITS, mis ilmutab viiba
Specify lower left corner or [ON/OFF]
Kandidaatide hindamine kui hästi sobib inimene selle tööga, mida ta tegema peaks hakkama ja kui hästi sobib ta organisatsiooni/meeskonnaga. Personali testimine: Võimete testid nt kognitiivsete võimete test (IQ test, reeglina ei kasutata), mehaaniliste võimete test (kas inimene tunneb füüsika, mata konsrtukte jne, kui inseneri vaja), motoorika test (kui kiiresti ja täpselt mingit ülesannet lahendatakse), sensoorne test (kujundlik mõtlemine, ruumitaju, nt joonestaja töö puhul) Tööalase vilumuse testid kui hästi inimene tunneb tööd. Nt võtame toimetusse tööle korrektori, vaatame kui kähku ta parandab ära kirjavigadega teksti. Nt poemüüja tahab poodi tööle, pannakse kassasse ja testostjad vaatavad, kuidas ta kassas hakkama saab. Nt antakse ette mingi majanduslik situatsioon, personalijuhile. Küsitakse, kuidas ta seda lahendaks. Võiiii antakse ette Excel ja pead seal mingi ülesande lahendama. Juristile võidakse ette anda
suhtes mis tahes suunas paiknevaid objekte. Siin on kohane öelda mõni sissejuhatav sõna mõistete Maailmateljestik ja Tarbijateljestik kohta. Maailmateljestik (World Cordinate System) on selline teljestik kus arvutil joonestamise alustamisel on koordinaatide alguspunktiks joonestusvälja vasak alanurk; X- koordinaadi suund on paremale, Y-koordinaadi suund on üles ja Z-koordinaadi suund on joonisest välja, kuvarist joonestaja poole. Selle teljestiku omadusi muuta ei saa ja teda kasutatakse tavaliselt tasapinnaliste joonestustööde juures Teine, õigemini – teised teljestikud – kannavad nime Tarbijateljestikud (User Cordinate System, lühend UCS) ja neid võib olla joonises kui tahes palju. Tarbijateljestiku koordinaatide algpunkt võib asuda mis tahes ruumi osas, ka võivad koordinaattelgede suunad olla suvalised, kuid X-, Y- ja Z-telgede omavaheline asetus jääb vasaku käe reegli alusel alati samaks
astumiseks. Vedasin endaga kaasas suurt pampu oma joonistustega ja olin täis veendumust, et ma annan eksami ära nagu muuseas. Loeti ju mind juba reaalkoolis terve klassi parimaks joonistajaks ja sellest ajast olid minu võimed joonistamises suurel määral kasva-nud. Uhke ja õnnelik, olin ma täiesti veendunud, et saan oma ülesandega kergesti hakkama. Vaid üksikutel harvadel minutitel jätkus mul tervet mõistust: minu kunstnikuanne väljendus vahel joonestaja-andega eriti arhitektuuri kõikides valdkondades. Minu huvi ehituskunsti vastu aina kasvas. Oma mõju selles suunas avaldas mulle veel sõit Viini, mille ma esimest korda 16-aastaselt ette võtsin. Sel korral sõitsin ma pealinna eesmärgiga näha lossimuuseumi pildigaleriid. Kuid tegelikult peatus mu silm ainult muuseumil endal. Ma jooksin hommikust õhtuni mööda linna, püüdes näha võimalikult
annaabi.ee 
