ÜLESANNE IV KANN (0)

 
Arvutigraafika   I   
ÜLESANNE    IV   Kann 
 
Uued käsud: 
 
 
AREA   4.18; 23 
DIST   4.10; 27 
EXTEND    4.16; 28 
MIRROR   4.14; 33 
OFFSET   4.9; 35 
Security  Options  4.29 
 
 
 
 
Näide 4  
1 
 
80
5
1
Ø8
0
0
4
R
30
0
8
0
2
8
(39,54°)
Ø5
5
0
1
R
 
Joonestada  kannu kontuurid; 
 
 leida:  
  
 
a) väliskontuuride sisse  jääva  ala pindala;  
 
 
b) väliskontuuri pikkus;   
 
 
c)  ülemiste  kolmnurkade  pindalad ;  
 
 
d) abiringjoone  raadius  R.  
Objekti kontuurjooned joonestada 2 mm  laiuse   joonega .   
Mõõtmeid pole vaja joonise kanda.  
 
 
 
 
Näide 4  
2 
 
laia  joone
vasakpoolne  serv
Laia  joone
t eoreet  iline   kesjoon
Laia  joone 
parempoolne  serv
 
 
 
Laiade joonte puhul antakse mõõtmed joone mõttelisele keskjoonele  
(käsuga PLINE joonestatud lai joon, äärjoonte vahelise ala värvimine on välja lülitatud  
– FILL / OFF  ja REGEN)  
 
 
 
 
Tööülesande  alustae    käsuga    LIMITS  –  seadistame  „paberi”    A3,  seadistame 
mõõtühikud käsuga UNITS. 
 
Käsuga  LAYETR    kujundame  kihid:    Abijooned;  Kontuurid  (jooneliik  pidev  joon)  ; 
Teljed  –  jooneliik CENTER;  Abijooned (jooneliik:  kitsas  pidev joon, punane) 
 
Lisaks  nendele  on  kasutatud  tööülesande,  valmistamisel  veel  kihte:  Mõõtmed  – 
mõõtmete  paigutuseks ja  Tähised – punktide tähiste  A . . . P paigutamiseks. 
 
Häälestame punkti asukoha täppismääramisteks  valikud CEN, END  ja  INT. 
  
Joonestame    kihis    Teljed    käsuga  LINE  rõhtsa  ja  püstja,  mõlemad  200  mm  pikkused 
telgjooned läbi  punkti    A (50,100)  
 
 
Muudame  kasutatavaks  kihiks  kihi    Abi.  Kohe  paistab  silma,  et    telgjooned  ei  ole 
korralikud  –  nad    lõikuvad  lühikeste  kriipsude  kohalt  ja  kriipsud  on  liiga  pikad  –  standardiga 
lubatud    ~  10  mm  asemel  hoopis  ~  50  mm.    Ilmselt  on  vaja  lühendada  telgjoone  kriipsude 
pikkusi.  Kogu  joonise  ulatuses  kõikidele  katkendjoontele  saab  kriipsude  ja  tühikute  pikkusi 
muuta,  kui  anda  põhimuutujale  LTSCALE  uus  väärtus,  mida  vajadusel  proovida    soovitud 
tulemuse saamisni; v.t. Ülesanne II. Siis kasutada käsku REGEN. 
Näide 4  
3 
 
 
Telgjoonte kriipsude pikkusi lühendati neli korda, aga ikka veel   
lõikuvad telgjooned lühikeste kriipsude kohalt 
 
Võtame uueks kriipsude pikkuse kordajaks – LTSCALE = .3  ja  telgjoonte lõikumine vastab 
standardi nõudmistele. 
 
 
 
Lukustame  kihi   Telg ,  muudame  kihi  Abi  kasutatavaks  ja  joonestame  käsuga   CIRCLE  
ümber telgede lõikepunkti  abiringjooned raadiustega 15,  25  ja  40  mm: 
 
Näide 4  
4 
 
 
Abiringjooned 
 
 
         NB!    Nüüdseks on  võib  olla  kuluntatud  aega  nii  umbes  veerand  tunni  jagu  ja  selleks,  et 
tehtud töö mõne näpuvea või ettenähtamatu  elektrivõrgu häire tõttu kaduma ei läheks, on vaja 
töö salvestada, kuigi nullilähedasi IQ-ga inimesed, nagu Knicks-Marichjen,  ütlevad selle 
kohta, et on vaja seivida.  
          
   
Pärast  joonisele  nime  andmist,  mida  on  tavaliselt  kasulik  teha  esimese  tegevusena, 
jätkame joonestamist. 
 
 
Joonestame  abijoontena  kaks  80  mm  pikkust  püstjoont    (AB    ja    CD)    ja  ühendame 
nende vabad otsad rõhtjoonega  BC, viimane on seega 80 mm rõhtsast telgjoonest kõrgemale. 
Näide 4  
5 
 
B
C
D
A
 
Joonestatud on abijooned AB, BC ja CD 
 
 
Abijoonel      AB    märgime  “sirkliga”  ära    punkti    E      ning  joonestame  sealt    püstsuuna 
suhtes kaldu oleva lõigu EF, mille lõpp-punkti saame algpunkti suhtes kui 
@ 40